Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · ...
Põhjapoolusel käis esimesena ameeriklane avastajaks. Nansen 20. sajandi alguses. 9. Venelane Afanassi Nikitin kirjeldas 10. Saaremaalt pärit Bellingshausen avastas üksikasjalikult eluolu Indias. Austraalia. 10. Makedoonia kuningas Aleksander Suur 11. Enne Ameerika avastamist elasid vallutas kirjeldas Aasia alasid kuni Indiani indiaanlased Aasias. IV saj eKr. 12. Aleksander Suur vallutas ja kirjeldas IV saj 11. Eestist pärit baltisakslane von Livingstone eKr Venemaad. uuris PõhjaJäämere saari. 13. Suurbritanniast pärit Livingstone on tuntuim 12. Austraalia avastas ........................, kes Aafrika uurija. on pärit ............................... 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13
palju mis ta jõudis ja leidis kõik saarele vedada. Uue eluga tuleb harjuda Robinson ehitas omale maja. Hiljem avastas, ta oma vilja ja rajas lõpuks põllu. Ta õppis valmistama: riiet, nõusid, tööriistu. Ta pidas iga päev jahti. Ta jaotas oma päeva alati ära. Ta pidas kalendrit ja märkis üles oma tähtsamad sündmused Ta kodustas kitsed ja papagoi. Aastad mööduvad Aastaid hiljem avastas crusoe et samal saarel käivad vahepeal metslased ehk indiaanlased. Nad käivad seal, et tappa ja süüa nende vange. Ükskord üks vang põgenes. Crusoe aitas tal põgeneda ja aitas teda ta õpetas talle inglise keelt ja pööras ta ristiusku. Metslased ründavad taas Mõne aja pärast saabusid metslased uuesti saarele. Robinson ja Reede tapsid suurema osa metslasi ja päästsid vangid kelle seas olid Reede isa ja hispaanlane. Hispaanlase sõnul pidi olema veel teisel saarel hispaanlasi. Nad plaanisid teised Hispaanlased ära tuua ja ühes koos
aastal LÄÄNE HÕIVAMISE MÕJUD Piisonite küttimine (toit raudtee ehitajatele, ohustasid liiklust jm) 19. saj lõpuks olid peaaegu täielikult hävitatud. Nt Buffalo Bill suutis üksi 1,5 aastaga tappa üle 4000 piisoni. 1900. aastaks oli miljonilistest piisonikarjadest alles 90 isendit! tuli võtta kaitse alla. 1872 rajati USA esimene looduskaitseala Yellowstone'i Park. Preeriaindiaanlased jäid ilma traditsioonilisest elatusallikast. INDIAANLASED Indiaanlaste lootusetu võitlus valgetega: 18691891 toimus sadu relvastatud veriseid kokkupõrkeid, 65 suuremat lahingut USA armeega. 19. saj lõpuks olid USA läänepoolsed alad kolonistide poolt vallutatud, asustatud. Indiaanlased, kes soovisid säilitada oma elulaadi, paigutati spetsiaalsetele aladele reservaatidesse. Põllumajanduse edusammud Peamine majandusharu oli põllumajandus, kus rakendati uuendusi: traktorid, terasadrad, külvi ja lõikusmasinad jm .
Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest, ning see omakorda kuulub Boswashi linnastusse, mis hõlmab suure osa USA idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi. Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk limaan ulatub merest kaugele. 17. sajandi alguses asusid piirkonda elama algonkinide hulka kuuluvad Piscataway indiaanlased. Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad tõrjusid indiaanlased lääne poole. Praeguse linna alani laienesid lõuna poolt Virginia koloonia ja ida poolt Marylandi provints. 1696 asutati Georgetowni asula, mille maa-ala langeb enam-vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga. Järjepidev asustus on seal alates 1751. 1749 rajati Alexandria linn. Suurbritannia-USA sõja ajal vallutasid Suurbritannia väed 24. ja 25
Washingtoni linn USA s Triin Kingu Linna areng 17 saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Pr päritolu arhitekt Pierre Charles L ´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) faktid Washingtoni on USA pealinn (aastast 1970) Ametlik nimi Washington D.C. (the District of Columbia Kolumbia piirkond) Seal töötavad : USA president , valitsus, kongress, kaitseministeerium ja välissaatkonnad 2011 aasta seisuga elab osariigis 601 723 elanikku
suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks. On teada, et Põhja-Ameerikas elanud indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena. Mustikaid varuti ja kuivatati alati suurtes kogustes, et oleks midagi süüa ka niisugustel talvedel, kui kõik muud toiduvarud olid otsa saanud. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Kuivatatud mustikad olid üheks komponendiks ka indiaanlaste leivas.
Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Päevalill Üks väheseid PõhjaAmeerikast pärit kultuurtaimi Indiaanlased on teda kasutanud vähemasti 5000 aastat Euroopasse jõudis 1510. aastal Eelistab sooja temperatuuri Mõõdukas parasvööde Ei vaja palju niiskust, mõõdukalt sademeid Kasvab hästi liivastel ja savistel muldadel Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas Seemneõli kasutamine: küpsetusõlina, margariini ja maalrivärvide valmistamine, malaariaravi Vartest ja lehtedest loomasööt Õlipalm Pärineb Keenia vihmametsa aladelt Vajab kuumust
WASHINGTON Ester Kaasik AJALUGU 17. saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) VALITSEMINE Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA kongressil osariigi suhtes ülemvõim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) USA PEALINNAKS SAAMINE 16 juuli 1870 kiitis USA residents selle otsuse heaks täpsed alad määras George Washington 17911792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaalala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääki...
MEHHIKO kaunviljad, puuviljad, hispaania pitserit, kohalike vürtsidega ja austusega! tomatid ja spagetid, kuigi neid on väga teravalt (tsilli). Ilma Mehhiko köögi salsakaste, sibul, mõjutanud ka algset Ühepajatoite mõjutusteta oleksime tortiljaribad, magusa siin elanud valmistatakse ilma jäänud tomatist, täidisega tortiljad, indiaanlased. loendamatuis ananassist, banaanist puuviljad(apelsinid, kombinatsioonides. ja vaniljest. mangod, , magusad Riis keedetakse (rääkimata kakaost, tarretised, pudingid, enamasti eraldi. kalkunist ja maisist)! mussid, apelsinid
Margit Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, ...
ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli
Miks? Patsifism jaguneb absoluutseks ja tingimuslikuks patsifismiks. Kui ma peaksin valima ühe neist, siis toetaksin tingimuslikku patsifismi, sest see vorm lubab enesekaitse, kui miski ohustab kas enese või mõne süütu inimese elu, aga absoluutse patsifismi juhul see on keelatud,sest ründaja võib kannatada. 3. Üheks kuulsamaks patsifismi eeskõnelejaks 20. sajandil oli Mahatma Gandhi. Selgitage 7-8 lausega tema tausta ja vaateid. Umbes 1919.aastal indiaanlased on otsustanud, et nad tulevad toime ilma Briti valitsejateta. Võitluses India iseseisvuse eest Gandhi kasutas vägivallatu vastupanu meetodeid. Näiteks, tema plaani järgi indialased korraldasid boikoti Briti kaupade vastu ja demonstratiivselt rikkusid seadusi. Peale selle ta rakendas vägivallatut metood indialaste kaitstmiseks Lõuna-Aafrikas, kus ta oli kaubafirma õigusnõustaja. See viis sellele, et mõned seadused, mis alandasid indialasi, oli tühistatud
Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % . Riigilipp Riigivapp Angeli juga Orinoco jõgi Pico Bolivar Ajalugu 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819. Kuulus Venezuela Bolivari Suur- Columbia vabariiki.
Kohalike rahvaste rahvuslik iseteadvuse kasv ning kiire rahvuste kujunemine Orjuse kaotamine enamikes riikides Samuti kaotati sundtöö, pearaha ning seisuslik kord Piirati kirikuõigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud Rahvastik 19. sajandil 19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast Peamine elanikkond oli indiaanlased. Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse struktuur: Riigid spetsialiseerusid teatud tooraine tootmisele Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade sisseveoks Põllumajanduses valitses suurmaaomandu Kaotati orjus 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika. Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19
USA 19. sajandil Gerryn Melts 10.M USA territooriumi laienemine Kuni 19. saj. keskpaigani suurenes USA territoorium kolm korda. Liideti Louisiana, Florida, Texas, Washington, Oregon, Idaho, Havaii saared, vallutati alad kuni Vaikse ookeani äärse Californiani ning osteti 1867. a Venemaalt ära Alaska. Oma ambitsioone põhjendati Monreo doktriiniga, (James Monroe oli USA president 18171825), mille järgi pidid USAl olema vabad käed Ameerika mandril. USA territooriumile loodi 19.sajandil 23 uut osariiki. Massilise sisserände ja kõrge loomuliku iibe tagajärel kasvas kiiresti USA elanikkond. 1850. aastaks oli elanikke juba 23,1 miljonit. Indiaanlaste olukord Kiire halvenemine Karusnahakütidpiisonid Tekkisid konflikitid indiaanlaste ja valgete vahel Indiaanlased asustati neile ette nähtud territooriumitele reservaatidesse. USA põhja ja lõunaosariikide erinevused Põhjaosariigid o...
erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna- Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad
Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turv...
kaupade massitootmist korraldama. Oluliseks kaubaartikliks kujunes suhkur. Seda toodeti Brasiili ja Kariibi mere saarte suurtes suhkrurooistandustes. Suhkru tootmine oli nii tulus et üks Kariibi mere saar oli väärtuslikum kui terve Kanada. Ameerikast toodi veel puuvilla ja tubakat. Orjakaubandus Istandused olid tulusad ainult siis, kui nendesse õnnestus hankida odavat tööjõudu. Selgus et aafriklased sobivad raskeks füüsiliseks tööks paremini kui indiaanlased. Lääne_Aafrikast hakati orje Ameerikasse vedama. Orjakaubandusele panid aluse portugallased. 17 sajandil liitusid ka inglased, hollandlased ja prantslased. Euroopast viidi Aafrikasse tööstustoodangut, mis vahetati seal Orjade vastu. Orjade hankimisega tegelesid kohalikud sõjapealikud. Orjad veeti laevade trümmides Ameerikasse ja müüdi seal valgetele. 18. sajandi jooksul veeti nii Aafrikast ligikaudu 6 miljonit orja, kellest umbes 10% hukkus meresõidu ajal
· Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis
ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi. 12.oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale. Selle maa põlisasukad võtsid külalisi hästi vastu. Christopher arvas, et ta avastas lõpuks India ja nimetas neid inimesi indiaanlasteks. India asukad nimetasid end ja oma maad aga Guanahaniks. Indiaanlased olid pikka kasvu, nad kõik olid kuni 30 aastat vanad. Neil olid pikad juuksed- umbes vöökohani või seljani. Näod olid vaskpunased ja suurte silmade ümber oli nahk värvitud kollaseks või punaseks. Indiaanlased käisid ringi täiesti alasti ja nende keha oli ülevärvitud. Asukate keel meenutas lapse vadinat. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ja tänulikud. Kolumbus tegi neile kingitusi. Ta kinkis kaelaripatseid, mille üle nad väga rõõmustasid. Ka nemad
Sissejuhatus Muusika mõjutab igat inimest. Oma lemmiklaulu kuulamine parandab meeleolu ja hällilauluga "mõjutatakse" lapsuke magama. Ürgajal usuti, et muusika abil saab juhtida loodusjõude ning mõjutada jumalaid. Enne jahiretke maapinnale joonistatud metslooma ümber tantsides ja häälitsedes loodeti jumalatelt paremat jahiõnne. Pillidest vanimad on kahtlemata löökpillid. Inimkonna esimest löökpilli võid kohata loomaaias, kui näed simpansit kaht peopesa kokku löömas. Pulkade kokkutagumise järel avastati, kui hästi kõmiseb õõnes puutüvi. Hiljem tulid kasutusele ksülofonilaadsed pillid puust plaadikestega. Esimesi puhkpille - paaniflööte esineb peaaegu kõigil maailma rahvastel. Seda pilli võid vahel kuulda ka looduses, kui tuul sasib mererannas tormist pooleksmurtud kõrkjaid. Keelpillide teke oli seotud vibu leiutamisega. 1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsio...
Küll aga on sõpruses olulised empaatiavõime, abivalmidus, avatus, kuulamisoskus ja ausus. Sõpruse alustalaks ju ongi ausus. Selle puudumisel pole ilmselt tegu tõelise sõprusega. Kindlustunde annab teadmine, et oman kedagi, kellega saan jagada nii rõõme, kui muresid. Oluline on ka veel näiteks see, et saan usaldada saladuse, ise teades, et seda hoitakse. Samuti on tähtis tunne, et mind ennast saab usaldada. Juba vanad indiaanlased on öelnud: ,,Ära kõnni minu järel, ma võin valesti minna. Ära kõnni minu ees, ma võin maha jääda. Kõnni lihtsalt minu kõrval ja ole minu sõber." Kõikides oma tegevustes peame arvestama aga võimalike tagasilöökidega. Keegi meist ei käitu alati täpselt nii nagu võiks või peaks. Igal sõprusel ning ka sõbral on omad head ja halvad küljed. See tähendab, et mingil põhjusel võib idüllilisus otsa lõppeda ning siis tuleks asuda asja lahendama, et olukord taastada.
Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse
ainuke emane oli Kiche, kes oli indiaanlaste juurest näljaajal ära jooksud. Emahunt valis välja vana hundi ükssilma ja tegi talle pojad. Ühel päeval sai Ükssilm ilvese käeläbi hukka. Nii et Kiche jäi üksi poegi kasvatama. Ühel näljaajal surid osa poegadest, aga üks jäi elllu. See kutsikas oli poolendi koer ja poolendi hunt. Nii hakkas ta üksi maailmaavastama läbi valguse seina. Ühel maailmaavastuse retkel avastas ta indiaanlased ja nägi oma ema ühele inimestest kuuletuma. Indiaanlane kellele Valgekihv ja Valgekihva ema kuuletusid oli Hall Kobras. Aga kahjuks ei jäänud Hundipere kokku, sest Hall Kobras oli võlgu ja pidi võla ära maksma. Kuna Hall Kobras oli vaene pidi ta oma koera ära andma., et võlg saaks tasutud. Pärast Valgekihva eraldamist oma emast läks hundikutsikal kehvasti. Koerakari hakkas teda kiusama ja eriti hakkas üks koerakarja pea teda tagakiusama
Inimese naha tüübid jaotatakse peale 30 min. päikese käes viibimist 6 tüüpi : I UV kiirtega tekib alati põletus, kuid mitte kunagi pruunistumist II UV kiirtega tekib harilikult põletus, vahete-vahel keskmisest väiksem pruunistumine III UV kiirtega tekib vahete-vahel põletus ja alati ~ keskmine pruunistumine IV UV kiirtega ei teki mitte kunagi põletust ja alati tekib keskmisest intensiivsem Pruunistumine V Musta nahaga inimesed- mehhiklased, indiaanlased, vahemerelased ... VI Neegrid Solaariumi kahjulikkus Üha enam levib solaarium koolinoorte seas ja keskmine solaariumikülastaja vanus kahaneb iga päevaga. Samuti on kunstpäevitamine järjest populaarsem meeste hulgas. Nahaarst Elo Kuum selgitab fakti, et solaariumil ei ole meie nahale pakkuda midagi muud kui vaid kahjulikku mõju, sest igasugune päevitus on alati vastus naha kahjustustele, põhjustades suurema hulga pigmendi tootmist. "Positiivne on teadagi ilus jume, aga see on ajutine
Tsiili Triin, Säde Geograafiline asend Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km². https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatak...
4. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik ei saaks liiga tugevaks, alates majanduslikust toetusest sõjalise sekkumiseni. Seda jõudude tasakaalu poliitikat viis täide välisminister Palmerstan. §25 Lk.131 Indiaanlased võtsid neid algul hästi vastu ja aitasid neil uute aladega koheneda. Valgete massiivne juurdetulek muutis olukorda, sest põhielanikkonda hakati allutama valgete kommetele ja seadustele. Nende vahel hakkas mäss, kuid indiaanlased ei suutnud tulirelvade vastu hakata ja indiaanlased sunniti nende põlistelt maadelt lahkuma ainult neile ettenähtud reservaatidele. Föderalistid kaotasid oma poliitilise võimu ühiskonnas. Loosi põhja osariikide kodanluse, farmerite ja kujunema haritlaskonna huvide kaitsmiseks vabariikide partei. Peamine nõudmine oli lääne-alade vaba kasutamine kõigile soovijatele ja orjuse kaotamine. Ühendriikides kehtestati 10-tunnine tööpäev. Pöörati suurt tähelepanu haridusele ja riikliku
1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse seda tätoveerimispressi, -nõela või - nõelakimbuga. Tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet. Kirde-Aasias näiteks õmmeldakse nahasse värvitud niit, mis hiljem eemaldatakse. 12 000 aastal e.m.a. kasutati tätoveeringute tegemiseks tuhka. Isetehtud haavadesse hõõruti
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi 3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põh...
olnud, kogutakse jõudu ja taastutakse, arendatakse majandust , ökonoomikat, kuid sõjavägi jääb alati eksisteerima. Sõjavägi on viimane, mis riigist hävib. Kuid ühel hetkel puhkeb jälle kaos ja vägivalt. Kõik resurssid lähevad jälle käiku ja kannatab kõige rohkem tsiviil elanikkond. Kõik kuusad maade avastused on lõppenud vallutussõdadega ja kui pole, siis sõdinud on need kes on ise endale selle maa õiguse võtnud. Pean siis silmas Ameerika mandri avastust. Indiaanlased, maiad ja veel mõned hõimud ning rahvad hävitati väga lühikese aja jooksul. Genotsiid? Ei. Sõda, sest osutati vastupanu ja ega tegelikult keegi eriti ei valinud tsiviil elaniku ja sõduri vahel. Sellele perioodile järgnenud kodusõda ja rahutused mitme poole vahel on olnud selle mandri kõige verisem periood. Arvatavasti ka kõige tähtsam ja otsustavam. Enne eurooplaste saabumist elati suhteliselt rahulikult,
vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida. Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas
Sellega panid nad inimesed millessegi uskuma ning millegi järgi elama. Usk viib tihtipeale edasi ka kõige raskematel perioodidel. Inimesed, kes usuvad, saavad üle raskustes, sest neil on vaimne tugi. Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast.
Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult. Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps. Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi. Ta armus Hirveküti. Hetty Hutter Ei olud just kõige targem, kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased: Thomas Hutter Polnud tegelik Judithi ja Hetty isa. Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida, ei teinud seda austuse nimel. Harry March (Välejalg) Vägivaldne tegelane, kellele vangis viibime polnud võõras. Peamiselt oli vanglas baari kakluste pärast. Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida. Huroonid Hõim, kes soovis endale järvekalda elanike skalpe
MAAPÄHKLIST Maapähklivõi on kõige populaarne toode maapähklist. Maapähklivõi ei ole tegelikult ameeriklaste leiutis, kuigi on Põhja-Ameerikas ülipopulaarne. Aafriklased, Lõuna-Ameerika indiaanlased ja indoneeslased on valmistanud sellesarnast pastat juba ammusest ajast. Maapähkel on nende maade rahvaste toidulaual oluline komponent veiseliha, kala ja linnuliha kõrvale. Maapähkliga maitsestatakse suppe,
siis, kui supleb või veetaimi hangib. 4.5 meetri pikkuseks kasvav TÕMMU- KAIMAN elab Amazonase alamjooksul. Amazonase alamjooksul esineb peale tõmmukaimanite veel krokodill-kaimane ja silelaupkaimane. Tõmmukaiman võib kasvada kuni 4,5 meetri pikkuseks. Nimi ,,tõmmukaiman" on tulnud sellest, et tõmmukaimani nahka katab must pig- ment,mis aitab tal keha temperatuuri reguleerida ja on samal ajal talle ka suurepärane maskeering. Lõuna-Ameerikas elava AARA värvikaid sulgi kasutavad indiaanlased ehte- ja noolesulgedena. Sinine & kuld aarad söövad vilja, pähkleid, seemneid, salatit, porgand, kabatsokki, herneid, apelsini, banaani, õuna, kiivit, aprikoosi jpm. Puu- viljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud. GORILLA on 2 m pikkune ja kuni 230 kg raskune suurim inimahv. Ta toitub lehte- dest ja võrsetest. Sissetungijate peleta- miseks trummeldab isasloom rusikatega rinnale
vaod öösiti. L-A Kakaopuu kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A . Hiidbambus see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks Anakonda see on maailma suurim ussiliik, tema toiduks on ni pisinärilised kui ka suured imetajad , ta pikkus võib ulatuda 10 meetrini. Aara suuremat sorti papagoilinnud kes on võimelised rääkima, elab L-A, indiaanlased kasutavad nende värvilisi sulgi Gorilla - gorillade dna on kuni 99% identne inimese omaga, nad võivad kasvada kuni 180cm. Aafrikas Ahvileivapuu üks jämeidamaid puusi, kuna sisaldab rohkesti vedeliku, siis kuivadel päevadel saadav elevandid seal vedelikku Purpur-hiidhirss võib kasvada kuni 5 m. kultuuritaimena on tuntud ülemaailma. Astaasia - aafrikas kasvav suur savannipuu, mille võra meenutab vihmavarju Emu austraalias suurim lennuvõimetu lind,
eriline laevatüüp karavell. Kuidas ja millal asustati Ameerika Esmalt läksid sinna konkistadoorid et leida kulda. Hiljem ka näiteks paljud iirlased kuna Iirimaal oli põud ning siis loodeti saada parema elu peale. Maadeavastuste tagajärjed eurooplastele Uute rikkustega kauplemine oli väga tasukas, seetõttu rajati Uue Maailmaga kaubeldes teenitud rahaga euroopasse palju manufaktuure. Tagajärjed ameerika põliselanikele Ameerika põlisrahvas aga tapeti või aeti välja. Paljud indiaanlased haigestusid euroopast pärit haigustesse ning surid. Taimed mis toodi ameerikast euroopasse Kartul, mais, tomat, kakao, tubakas Miks nimetetakse ameerika põliselanikke indiaanlasteks Kui Kolumbus Ameerikasse jõudis arvas ta et on jõudnud Indiasse ja seetõttu nimetaski kohalikud elanikud indiaanlasteks (india elanikeks) Miks tekkis orjakaubandus Ameerikas oli vaja inimesi kes töötaks kaevandustes. Põlisrahvas aga suri kiirelt
Et, ma ei saa ju mõelda, et see laud ,mis mu ees on, polegi tegelikult laud vms. On mingil määral tõestatud, et saab nii. Aga me ei saa luua sellist reaalsust, sest meie mõtted on piiratud. Meie mõttemaailm on tohutult piiratud ja kinnine. Kõigil on kujunenud harjumus mõelda ühtviisi ja mitte kuidagi teistmoodi. Kõik harjumusväline on väär ja seda ei taheta võtta omaks. Me ei ole vabad oma mõtteharjumustest. Mulle meeldib alati rääkida lugu, kuidas kunagi indiaanlased nägid, et merel on midagi muutunud, olid imelikud randatulevad lained, kuid meri oli tühi st silmapiiril ei paistnud midagi. Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust,
Hiljem kuulutanud ingel Moron talle sajandeid tagasi maha maetud kuldplaatidest, millele graveeritud teksti Smith eriliste prohvetiprillide abil "muinasegiptuse keelest" tõlkinud. See nn. Mormooni raamat, mis sisaldab endas "igikestva evangeeliumi täiust" paralleelselt Piibliga, jutustab Iisraeli kadunud suguharude väljarändamistest tõotatud maale, Ameerikasse. 600. e.Kr. saabunud Lehi poegadest pärinevad sõnakuulmatud lamaniidid ehk indiaanlased ning Jumalale kuulekad nefiidid, kelle järeltulijateks on mormoonid. Õpetus: Kõik olev allub ülimale kosmilisele "pideva progressi" printsiibile. See käib ka Jumala kohta, kes on sõna otseses mõttes sigitanud lugematu hulga vaimseid olendeid, kelle arengutee juurde kuulub inimeseks sündimine. Inimene on idanemisjärgus jumal. "Suures arenguplaanis" ettenähtud pattulangemine tegi võimalikuks vaimolendite lihakssaamise, tahtevabaduse ja surma
Samas ei mõista ma, miks McMurphyt seal hoiti, kui oli juba alguses näha, et ta ei sobi sellisesse maailmasse. See tundus nagu mingisugune inimeksperiment Mulle meeldis see film, sest sain kinnituse sellele, et igal inimesel on võimalus eksisteerida siin maailmas täpselt sellisena nagu ta on. Tuleb leida enesejaoks lihtsalt õige koht elus, kus saab elada täisväärtuslikku elu oma vajadustele toetudes. Hiir ei saaks iialgi elada madudega ühes puuris ja nagu näitab ajalugu, ei suutnud Indiaanlased ja valged koos eksisteerida ühel mandril. Selliseid näiteid saab tuua minevikust ja tänapäevast tuhandeid. Leian, et täisväärtusliku elu võti on leida iseennast ning siis leida koht, kus on hea. Arvan, et elu raskus peitubki enesejaoks ideaalse paiga leidmiseks. Tänu McMurphyle mõistis hullumajas elanud indiaanlane, et tema koht ei ole hullumaja. Õnnelikkuse leidmiseks läks ta otsima enda jaoks parimat võimalikku paika, et leida rahu.
saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised: Eurooplaste maailmapilt avardus. Uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja-
sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks hispaania keelele ka koguni kaks põliselanike keeltest ametikeeled – need on ketšua keel ja aimara keel. 4. Asukoht ja kliima Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas, ekvaatori ja 19. lõunalaiuse vahel.
1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. 3) Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset tsiviliseerida, anda neile riided ja moraal, abielu. Juurida välja patune elu, inimohverdused, türannia. Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende õigusi on rikutud on neil õigus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonialiseerimise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda – indiaanlased on pigem loodam kui inimesed. Voorusetud ja orjad, hispaanlased on isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks
ning ei tunnista Brasiliat nende riigi pealinnana. Brasiilia kui noorte inimeste elupaik Brasiilia elanike arv on ca 190 miljonit. Ligi 70% elanikkonnast on alla 30- aastased ja pool elanikkonnast on nooremad kui 20 !!! seega on brasiillased väga noor rahvas. Elanikkonnast 54% moodustavad valged, 39% mulatid ja caboclo´d (indiaanlaste ja valge rassi segu), 5,9% mustad, 0,9% asiaadid (üle 1 miljoni jaapanlase muide) ja 0,2% põlised indiaanlased. Riigikeeleks on portugali keel brasiilia omapäradega, mis on ühtne üle terve Brasiilia, erinevates piirkondades dialektid puuduvad. Brasiilia on ainus portugali keelt kõnelev maa Ameerika kontinendil. Kui aga võtta reisile kaasa eesti-portugali vestlussõnastik lootes selle abil näiteks poest süüa osta, siis olete petta saanud. Brasiiliapärane portugali keele hääldus erineb kirjapildist sedavõrd, et tunnete ennast ka targa sõnaraamatuga suht umbkeelsena.
· Lääne lõplik alistamine. Olenemata suurtest edusammudest, jäi peamiseks ettevõtteks siiski põllumajandus. Põllumajanduse areng, nt. uute sortide ja masinate teke suurendasid oluliselt saagikust. Ühendriigid muutusid suurimateks nisutootjateks. Veel soodustas arengut uute maade kasutuselevõtt Läänes. Uued maad sobisid hästi karjakasvatuseks.Sinna rajati hulgaliselt ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine.
Loomulik iive: Aasta Loomulik iive % 2000 1,75 2001 1,7 2002 1,66 2003 1,61 2004 1,39 2005 1,36 2006 1,32 2007 1,289 2008 1,264 2009 1,229 RAHVASTIKUPÜRAMIID: Usundid: Rooma katoliku 81,3%, evangeelse 12,5%, muud 3,3%, määratlemata või ükski 2,9% (2007 loendus) Rassid: Ameerika indiaanlased 45%, segaverelised (Ameerika indiaanlaste ja valgete segu) 37%, valged 15%, mustad, jaapani, hiina ja muud 3% Keeled: Hispaania (riigikeel), ketsua keel (riigikeel), aimara, ja suur hulk väiksemaid Amazonase keeli Rahvastiku tihedus: 22.1 in/km² Rahvastiku paiknemine: tihedalt Lima ja Amazonase ümbruses, hõredamalt Andides Suuremad linnad: Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos
Üldinfo ·Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14. kohal. ·Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. · Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade, asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris. · Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste poolest, kes oskavad toiduvalmistamise kunstis saavutada tõelisi maitseelamusi. Mehhiklased, kasutades
KURAARE Referaat Mis on kuraare? Kuraare on mürk, mida Amazonase vihmametsade põliselanikud. Indiaanlased, kasutavad jahipidamiseks. Saaklooma halvamiseks kantakse mürk nooleotstele. Kuraare mõjukemikaal tubokurariin halvab lihased ja võib peatada hingamistegevuse, mis lõppeb surmaga. Kuraare on tänapäeva meditsiinis laialt kasutuses närvihaiguste ravis ja on üks anesteesia (narkoosi ) põhikomponente. Nimed Kuraare on samuti tuntud kui: Ampi, Woorari, woorali, Wourali, Wouralia, Ourare, Ourari, Urare, Urari, Uirary.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
