l6
urry fy,'^-
u'"
^., A.,,}}/i ot1-
/w'lY&kl'c ';;;;#ff;,xu) fu'yln nn
/tLtLt/Ld"'t
vb*/p,atr/*6 erz*;.n-xs*r- tuptv.otxa-ept-
lNncr,{*c t i,*ur,**q, u^yn'fu* La'ltg4
- x.ror^orilqo
Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
- Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding . 17 - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding...
Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus toiduressursside teooriaFarr arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leop...
Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15. Fenotüübi- ja genotüübiväärtus...
Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi). Hüdrozoohooria õhupaunad millega mööda jõge edasi liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding , seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju...
Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
Suguliselt sigivate organismide (N: koduloomad, kultuurtaimed) puhul valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstliku valiku puhul tuleb arvestada bioloogiliste objektide looduslikke limiite e takistab looduslik valik (N: eksperiment mardikatega). Inbriiding lähedalt suguluses olevate isendite ristumine suureneb populatsioonis homosügootide (AA,aa) osakaal ja väheneb heterosügootide (Aa) osakaal. Mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid N:keha suurus, elujõulisus, viljakus. 15. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsud: emastel 1 sugukromo. rohkem kui isastel; emastel 2 X kromo...
Võib aga juhtuda, et teatud tunnustega sugulaste ristamine võib viia (nt koerte puhul) teatud iseloomulike haigusteni. Nt nägemisprobleemid, eelsoodumused mingile vähile jms. On tehtud katseid mardikatega, mille tulemusena selgus, et kunstlikku valikut pole võimalik lõpmatuseni rakendada; looduslik valik sekkub mingist hetkest vahele. Inbriiding e lähedalt suguluses olevate isendite ristamine. Võib toimuda järglaskonna nõrgenemine. Nt taimedel iseviljastumist rakendades suureneb kiiresti homosügootsete järglaste aste, mis omakorda soodustab kahjulikke mutatsioone kandvate rets. alleelide avaldumist. Inimeste puhul nt teatud kogukonnad ja hõimud, kus abiellutakse ja saadakse järglasi lähisugulastega. Tulemusena on lapsed väärarenguga....
1. looduses pole homogeenset keskkonna. Isegi näiliselt homogeenne lab katseklaas on heterogeenne, seetõttu, et tal on piirid klaasiseina näol. 2. enamiku, aga võibolla ka kõigi keskonna puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. 3. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. looduslike koosluste sisene mitmekesisus võib tuleneda kõigist ülal loetud heterogeensuse tüübist. tõdemused 1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab s...
61. Mis on IQ e. intelligentsuskoefitsient? IQ - intelektuaalse arengu, olemas olevate teadmiste ja informeerituse taseme näitaja, mida saadakse erinevate testimetoodikate abil. 62. Mis on geenide pleiotroopne efekt? Polüfeensus e. Pleiotroopsus - ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. 63. Mis on inbriiding ja autbriiding ning inbreedingu depressioon? Vt. 49 64. Fenotüübilise vaariansi komponendid. Mingi tunnuse varieeruvuse mt. Vt=Vg+Ve, kus g - korvalekalde geneetiline osa, e - korvalekalde keskonnast pohjustatud osa. Komponendid on keskkond ja genotüüp. 65. Mis on pärandumine kitsamas ja laiemas tähenduses? Pärandumine laiemas tähenduses - kvantitatiivses geneetikas, suurus, mis valjendab fenotüübilise vaariansi proportsioon, mis koosneb geneetilisest vaariansist. H2=Vg/Vt...
Komplekssete tunnuste päritavus. Tunnuste pidev muutlikkus ja Mendeli seadused. Mitmealleelsus. Erinevate lookuste ja keskkonna mõju tunnustele. Alternatiivsete fenotüüpide kompleksne päritavus. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: kvantitatiivsete väärtuste esinemissagedus; keskmine ja modaalklass; varieeruvus ja standardhälve; korrelatsioonikoefitsient; regressioon. Päritavus. Päritavuskoefitsient. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs. 6. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad. Kromosoomide arv. Sugukromosoomid. Pärilikkuse kromosoomiteooria: eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et päritavus on seotud kromosoomidega; kromosoomide mitteraldumine raku jagunemisel Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast. Suguliitelised geenid inimesel: hemofiilia; värvipimedus; fragiilne X; Y kromosoomi-spetsiifilised geenid...
20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid. Sellist sugulaste omavahelist paarumist nimetatakse inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda juhul kui omavahel paaritatakse ühte geneetiliselt sarnasesse gruppi kuuluvaid loomi ja sarnaste geenide kohtumise tõenäosust peetakse tegelikust väiksemaks. Seda võib nimetada ka aktiivseks inbriidinguks. Inbriiding võib...
Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab 13 eterosügootide sagedust, seega homosüügote on rohkem ja seega kohasus (fitness) on väiksem. Domineerimine(Dominance) : Geneetiline varieeruvus kohasuse (fitness) osas on põhjustatud haruldase fataalse retsessiivse alleeli poolt. Sellised alleelid jäävad populatsiooni alles, sest nad tekivad uuesti. Algpopulatsioonis on need alleelid heterosügootides. Kui inbreeding...
Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
· Kunstlikku valikut saab teostada ainult kindlates piirides, mida seab looduslik valik. Nt aretades suuruse ühte äärmusesse kalduvaid isendeid, tuleb ette piir, mil teatud suuruses isendid enam eriti ei paljune. · Inbriiding lähedalt suguluses olevate isendite ristumine, mille tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide ja väheneb heterosügootide arv. Kõige ekstreemsem inbriidingu vorm on taimede iseviljastumine. · Inbriidingu tulemusena väheneb populatsiooni elujõulisus ja viljakus. See on põhjustatud enamasti sellest, et homosügootides avalduvad kahjulikud retsessiivsed alleelid. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et...
Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega või fenotüüpidega isendite ristamises ja järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piirangud looduslik valik kunstliku valiku lõpetamisel populatsioon saavutab aja jooksul algse omaduse. Bioloogiliste objektide looduslikud limiidid paljud asjad on negatiivses korrelatsioonis Inbriiding lähedal suguluses olevate isendite ristamine, inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Avalduvad paljud retsessiivsed tunnused. Lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele ja näiteks ka albinismile (retsessiivsete tunnuste avaldumine). Suur inbriiding väike elujõulisus, madal viljakus 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle...