Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub. Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass. Impulss- Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus. Suund ühtib kiiruse vektori suunaga. Impulsiks ei ole erilise nimega ühikut, vaid see moodustab massi ja kiiruse ühiku korrutisena 1kg*1m/1s. Newtoni teisest seadusest saame F(vektor)=p/t F(vektor)* t=p(vektor). Juhul, kui kehade süsteemile mõjub sama suur jõud, aga mõjutus kestab erineva ajavahemiku, siis on erinev ka impulsi muutus. Mehaaniline süsteem võib koosneda paljudest kehadest. Süsteemi impulss on leitav süsteemi
Erinevus on rakenduspunktis. Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud. Impulss Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna "purustusvõime". Liikumishulk, vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus. Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv Impulsi jäävuse seadus Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p=const. p(enne)=p(pärast). Autode kokkupõrkel jääb mass ja kiirus samaks hetkeliselt. Kuuli tabamisel objekti liiguvad mõlemad edasi.
9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile klaveripalad neljale käele 19 ooperit kirikumuusikat Tuntud on ka 8. (lõpetamata) sümfoonia. 6. Liszti loomingu üldiseloomustus ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt uuendas sonaati ja kontserti, muutes need üheosaliseks, kontserdis võrdsustas sooloklaveri ja orkestri. Programmilise muusika impulss on muusikaväline - inspiratsiooni allikaks on loodus, kirjandusteos, maal, ajaloosündmus jne. 7. Liszti looming u. 700 teost. 1. klaverilooming: 2 klaverikontserti 19 ungari rapsoodiat klaveripalade kogumik "Rännuaastad" variatsioonid 2. sümfooniline looming: 2 sümfooniat 13 sümfoonilist poeemi (tuntumad "Tasso", "Prelüüdid", "Prometheus", "Orpheus", "Ungari") 2 oratooriumit. 8. Chopini loomingu üldiseloomustus poola helilooja ja pianist
See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga. Hooki seadus arvutatakse valemiga: Fe=Kl Fe- jõud elastsus K- keha ehk vedru jäikus l-keha pikenemine või lühenemine. Deformatsiooni liigid on: Plastiline defo kus pärast õu mõju lakkamist, keha ei taastu. Elastne deformatsiooni liigid on : 1. Surve 2. Tõmme 3. Paine 4. Nihe 5. Vääne Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega.
valitud ringkäigu suunaga. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis seehüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline Määramatuse printsiip väidab, et teatud füüsikaliste suuruste paarid, näiteks asukoht ja impulss, ei saa olla korraga täpselt määratud: ei eksisteeri selliseid olekuid, kus mõlemal suurusel oleks täpselt määratud väärtus Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. 3. 4. Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest
Seega galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane ja mängib suurt rolli nende evolutsioonis. Galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab galaktikate moondumist ja võib kaasa tuua ka gaasi ja tolmu vahetuse. Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ning mõlemal on piisav impulls, et mitte ühineda. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sellisel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna. Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosm os/linnutee.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1ko smos/elutuba/kuidas.htm TÄNAN KUULAMAST!
7 10. P 10.1. Mis on elastsusjõud? Sõnastage Hooke'i seadus. Tooge näiteid elastsusjõudude kohta looduses. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke’i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. NT: Tugev tuul painutab puid 10.2. Mis on keha liikumishulk e impulss? Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. m= keha mass, = keha kiirus, Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta 10.3. Millistes olukordades tuleb arvestada keha impulssi? Sadamakai tuleb ehitada väga tugev, muidu purustaks selle ka väga aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev. Väike püssikuul tekitada suuri purustusi oma suure kiiruse tõttu. 10.4. Sõnastage impulsi jäävuse seadus.
docstxt/126099420151275.txt
7) Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI 1) Jõuõlg? M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest. 2) Impulsmoment? N = r × mv impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti 3) Relativistlik impulss,jõud???? dr dr dv p = m =m =m d v v dt 1 - ( ) 2 1 - ( )2 c c 4) A. Einsteini relatiivsusprintsiip? Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused ,mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on
Jõu F momendiks etteantud telje OP suhtes nimetatakse vektorkorrutise r × F projektsiooni sellele teljele. Tema moodul arvutatakse valemist M OP ' = r ×F cos . (6.6a) 6.2 Impulsimoment punkti ja telje suhtes Liikugu punktist O kaugusel r punktmass massiga m ja kiirusega v . Tema impulss avaldub p = mv . m r v O Tähistame sümboliga r selle punktmassi kohavektori punkti O suhtes. Mõjugu nüüd sellele
pühjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskusjõud ühtib massikeskmega. Tasakaalu püsivus on see, kui keha väiksemalgi kõrvalkaldumisel tasakaaluasendist toob sellele rakendatud jõudude resultant ta sellesse asendisse tagasi. Nr 14. Keha impulss. Jõuimpulss. Impulsi jäävuse seadus. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutisega. Jõuimpulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjumisaja korrutisega. Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõju jääv. m1v1+m2v2=m1'v1'+m2'v2' Nr 15. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon.
Footonid. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.93 2. Kas footonil on seisumass? Ei 3. Millises olekus footon saab eksisteerida? Ainult liikuvas olekus, kiirusega 300 000 km sekundis. 4. Tuleta valem footoni massi arvutamiseks, kasutades kvandi energia ja Einsteini valemit mistahes keha energia arvutamiseks. E=hf ja E=mc2 m= hf/ c2 Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.94 5. Kirjuta footoni impulsi ehk liikumishulga valem. p=mc 6. Avalda footoni impulss lainepikkuse kaudu, kasutades valguse kiiruse, sageduse ja lainepikkuse omavahelise seose valemit. c= f m=h/f Lahenda ülesanded 1-6 lk.95 Vasta küsimustele 1-4 lk.95 R 12.05.2006 16. Nähtusi, kus avaldub valguse kvantiseloom. 16.1 Valguse rõhk 1. Miks avaldab valgus rõhku? Rõhk tekib sellest, et põrkudes vastu anuma seina, antakse footoni impulss üle seinale. Et lugemiseks vajaliku valgustatuse puhul langeb raamatulehe igale ruutsentimeetrile sekundis 10 13-1014 footonit, siis koos nad
Keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud Newtoni seadused I seadus Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null, siis keha kiirus ei muutu (kiirendus on 0) II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutajad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega Keha impulss Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ka kiirusvektori korrutisena 𝑝=𝑚𝑣 Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv Impulssi jäävuse seadusel põhineb reaktiivliikumine Gravitatsiooniseadus
.................................................6 3.1 Juhtimisviiside liigitus............................................................................6 3.1.2 Pideva juhtimisega juhtimisviis..........................................................7 3.1.3 Impulssjuhtimine................................................................................7 Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks.........................................................................7 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid........................................................7 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine..................................................................7 3.1.4.2 Võimendusega jaoti juhtimine.........
Joonis 1. LIDAR andmete kogumine lennukilt (Precise LIDAR Data... 2005) Aerolaserskannerimisel kogutud andmeid on võimalik kasutada, et kirjeldada puistu erinevad omadusi nt: puistu keskmist kõrgust, võra alguskõrgust, puistu tüvemahu tuletamist, katvust ja lehepinnaindeksi hindamist. 3 2. LIDAR LIDAR koosneb ise kolmest põhimõtteliselt osast: impulsi edastaja/saatja, salvesti/vastuvõtja ja opto-mehhaaniline seade. Välja saadetud impulss omakorda kas peegeldab tagasi, neeldub või hajub edasi, mis omakorda sõltub pinnast, milleni impulss jõuab. Näiteks klaas on nähtavas spektri piirkonnas läbipaistev, rohelised lehed on lähiinfrapunapiirkonnas väga head hajutajad, millelt tuleb peegeldus tagasi. Seetõttu kasutatakse taimkatte parameetrite hindamiseks just lähiinfrapunapiirkonna spektrit. Peegeldumisel on kokku kolm liiki: spekulaarne peegeldus,
(N: kuul nõgusal alusel). Tasakaal on ebapüsiv (labiilne) siis, kui keha tasakaaluasendist kõrvalekaldumist keha ei naase algasendisse, vaid liigub sellest eemale ning kehale mõjuvate jõudude summa ei ole null. (N: kuul mäe otsas, veereb alla). Tasakaal on ükskõikne, kui keha kõrvalekaldumise tasakaaluasendist jääb kehale mõjuvate jõudude summa nulliks (N: kuuli laua peal ringi liigutamine). 19. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon · IMPULSS ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss sõltub keha massist. p = m*v p impulss 1 kgm/s 13 m keha mass 1kg v kiirus 1m/s
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised ...
Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². 3)Mis on inerts? · Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsinähtusega seostatavad mõisted on inertsus ja inertsimoment. 4)Mida tähendab vastastikmõju kompenseerumine? · Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. 5)Sõnatage Newtoni I seadus ·
auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt. aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt. laseri tööks on vaja stimuleeritud kiirgust ja pöördhõivet. elektronide laineloomust näitab see, et- kaht kõrvutist pilu läbinud elektronide kimbud võivad teineteist mitte üksnes tugevdada vaid ka nõrgendada
kelle eneseiroonilist kriitikat on lüpsjad, kaevurid, elektrikud, lasteaiapedagoogid, müügimehed ja ülejäänud Kroonika ja Õhtulehe tellijad valmis lugema vaid seetõttu, et ei saa piiratusest tulenevalt aru, kelle üle irvitavad. Maailm, ühiskond need oleme meie. Meid ei ole võimalik muuta ja hoolimata sellest, kas revolutsioonilisi uuendusi püütakse läbi viia rahumeelselt (Gandhi, Jeesus, Laozi, Confucius) või sunniviisiliselt (Lenin, Stalin, Luther, Pol Poth, Peeter I), impulss, mis on muutumiseks vajalik, saab tulla vaid üksikindiviidi seest. Kas enda mõtetest või Hesse sõnadest, mille tähendus suuresti interpreteerijast sõltub. Nii nagu need saab endale arusaadavasse keelde tõlkida röövel, nii saaks neid lõpmatuseni laiaks venitada retoorika põhivõtteid tundev demagoogilise mulli puhuja. Mina olen radikaalne anarhist ja nartsissistliku isiksushäirega turundusgeenius. Ma tean, kuidas uudisteks
Füüsika arvestus Elektromagnetlainete skaala raadio,TV, ultralühilaine jne.(suurim lainepikkus, väikseim sagedus)/mikrolained/infrapuna/nähtav valgus/ultraviolett/röntgenikiired/gammakiired(väikseim lainepikkus, suurim sagedus) Elektromagnetlainete skaala (värvide järjestus) (400 nm) violetne, sinine, roheline, kollane, oranz, punane (700 nm) 00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteo...
Tähis m, ühik SI süsteemis 1N*m M=F*l M jõumoment 1N*m F jõud 1N l jõu õlg 1m IMPULSIMOMENT Impulsimomendiks ehk punktmassi pöörlemishulgaks nimetatakse tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Tähis L, ühik 1 kg*m2 s L = pr = mvr L impulsimoment - 1 kg*m2/s p impulss 1 kgm/s m keha mass 1kg v kiirus 1m/s Kui keha pole punktikujuline, vaid omab lõplikke mõõtmeid, on tema impulsimoment võrdne keha ükskute punktide impulsimomentide summaga. RESONANTS Resonants on võnkesüsteemis esinev nähtus, mis seisneb amplituudi olulises suurenemises juhul kui sundvõnkesagedus saab võrdseks omasagedusega.
tühjusega), mis on võimeline "polariseeruma", tekitades "universumeid". Ja veel oletame, et kõik need universumid on erinevad nii neis valitsevate füüsikaliste tingimuste kui ka neist tingimustest tuleneva evolutsiooni poolest. Heisenbergi määramatusprintsiip määramatuse printsiibi formuleeris W.Heisenberg 1926. aastal. See määras ära võimaliku tunnetuse piirid. Selleks, et määrata mingi osakese asukohta ja impulssi kunagi tulevikus, tuleks tema asukoht ja impulss praegusel hetkel võimalikult täpselt määrata. Mikroosakest kätega ei püüa ning lihtsaim viis tema karakteristikuid mõõta oleks kiirata osakese pihta valguskvant. Aga see valguskvant häiriks paratamatult osakese rahu ning muudaks tema impulssi määral, mida pole võimalik ette näha. Mida täpsemalt õnnestuks meil määrata osakese asukoht, seda ebatäpsemini saaksime määrata osakese impulsi ja vastupidi. Osakese asukoha täpsel määramisel
väljavoolukiirus raketi suhtes g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes vg v + vg , liikumatu vaatleja suhtes . Raketi kiirus kasvab selle tulemusel lõpmata
võrdne vastassuunalise jõuga). 7. Liugehõõrdejõud - Nähtus kus hõõrdumine takistab mõõda teise keha pinda libiseva keha liikumist. 8. Kiirendusega liikuva keha kaal. - Kui alus liigub kirendusega üles on keha kaal raskusjõust suurem. Kiirendusega alla liikumisel on keha kaal raskusjõust väiksem. P=m(g±a) ; P- keha kaal [1N], m- kehamass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2], a- kiirendus [1m/s2]. 9. Impulss - keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (sõltub kehade kiirusest ja massist). p=mv ; p- impulss [1kg*m/s], m- keha mass [1kg],v- keha viirus [1 m/s]. 10.Sõnastada IJS. - Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2 ; m1,m2- kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks
PRIMAARNE LÜSOSOOM 16.Tsütoskeleti ehitus ja ül. Tsütoskelett on rakutugi- ja liikumissüsteem. See koosneb erineva jämedusega valguniidikestest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom. See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18.Fagotsütoosi käik 1)Bakter neeldub rakku mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke
m=0; -1; -2; -3;.... -(n-1) Määrab ära elektroni tiirlemissuuna ümber tuuma. Päripäeva +, vastupäeva Tiirlemissuuna kindlaksmääramiseks on vaja magnetvälja, kiirgusspektrile tekib ühe joone asemel kaks joont. 4)spinn Määrab ära elektronide pöörlemissuuna ümber oma telje Kõik elementaarosakesed on spinniga. Võivad pöörelda päri- ja vastupäeva. Spinniga osake on kui väike magnet, mis tekitab magnetvälja, milles on 2 poolust. 8. 1)kiirus 2) aatomi raadius 3) impulss 4) energia 5) lainepikkus 9. Kvanttingimus määrab ära seose elektroni kiiruse ja orbiidi raadiuse vahel . Elektroni orbiidi raadius ja kiirus sõltuvad järjestikustest täisarvudest. m*v*r=n pr = 10. tal on lainelised omadused - aatomis tõenäosuslaine, keralaine ja ümber tuuma liikudes seisulaine esineb interferenti ja difraktsiooni nähtused elektroni orbiidile peavad mahtuma täisarv kordi de Broglie lainepikkusi 11. Pauli keeluprintsiip
energia . Pöördliikumisel on massi osas inertsimoment, joonkiiruse osas aga nurkkiirus. Välisjõudude töö pöörlemisel: 4. Harmooniline ostsillaator, ta liikumise võrrand ja selle lahend. Süsteemi, mida kirjeldab võrrand , kus 02 on positiivne konstant, nimetatakse harmooniliseks ostsillaatoriks. Ning selle lahendi üldkuju on . Harmooniline ostsillaator on niisugune süsteem, mis võngub harmooniliselt teatud tasakaaluasendi ümber. Ho impulss . 5. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. Kiirus: . Kiirendus: . Energia: harmoonilise ostsillaatori energia on jääv. 6. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, so keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Võnkesagedus sõltub ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist.
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
monopoli. Kui PLC põhjustab häireid olulistes raadioteenustes siis, kasutaja võib olla vastutav kahju eest. Muid PLC riske Investorid võivad kaotada palju raha PLC ebaturvalise tuleviku tõttu ja kõrged rakendamis kulud võrreldes teiste olemast olevate tehnoloogiatega (DSL). Kõik tänaval elavad inimesed puutuvad kokku PLC kasutajate 24 tunnilise elektromagnetväljaga, mis erinevalt raadioülekandeist, kasutab impulss andmed signaale, sarnaselt GSM'iga. See võib tähendada tundmatut ohtu inimestele kes on tundlikud 'electrosmog' suhtes. Seaduslik määramatus jääb, sest PLC sageduste eraldamine võib olla vastu ITU soovitusi.
kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. 4. Võrdle reproduktiivset- ja terapeutilistkloonimist inimesel, too välja sarnasused ja erinevused! (Vt. lk31-32) Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst
ühte tasandisse. * mattklaas asub koondava läätse fokaaltasandis, kasutatakse spektri vaatlemiseks) Spektraal analüüs- aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Plancki hüpotees: Valgus ei kiirga aatomitest lainena vaid kvantide kaupa. Kvandi energia : E=hf ( E- kvandi energia(J), f- valguse sagedus (Hz), h- 6,6*10 -34J*s (Plancki konstant)) Footoni mass: m=hf/c2 (c- valguse kiirus( 3*108m/s)) Footoni impulss: p(vektor)=mc. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse mõjul. Avastaja : H.R. Hertz. Fotoefekti katse- elektroskoop, tsinkplaat, lamp. Kui plaat laadida negatiivselt , tühjeneb elektroskoop kiirest; kui laadida positiivselt, ei juhtu midagi; kui panna valguse ette klaas, ei kaota negatiivselt laetud plaat enam elektrone, elektroskoop ei tühjene. Toimub: valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone. Tulemus: * fotovoolu tugevus on võrdeline valguslaine intensiivsusega
katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid, kinnitab lihaseid luude külge,
KONTROLLKÜSIMUSED Mikromaailma füüsika 1. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. 2. Piljardipalli mudel — John Dalton • Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinni...
Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektronide asukohta aatomis.1)Peakvantarv n = 1,2 ... (elektronkihid) (kaugus tuumast).2)Orbitaalkvantarv l = 0,1,2...n-1 (orbiidi kuju).3)Magnetkvantarv m = 0, +-1; väärtused l ja l vahel (orbiidi asend ruumis)
korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga. 18. Mõiste: Raskusjõud: Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. 19. Mõiste: Keha kaal: Keha kaal näitab jõudu, millega kehale mõjub kravitatsioon. 20. Mõiste: Hõõrdejõud: Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. 21. Mõiste: Elastsusjõud: Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kehade kuju muutumisel e. deformeerumisel. 22. Mõiste: Keha impulss e. liikumishulk: Keha massi ja kiiruse vaheline korrutis. 23. Mõiste: Impulsi jäävuse seadus: Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 24. Mõiste: Mehhaaniline töö: Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 25. Mõiste: Võimsus: Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust, kusjuures tööd tehakse ainult liikumisel. 26. Mis on energia?
suhtes sisend pinget võrreldakse ja teine võrdluspinge sisend, kuhu antakse see muutuv pinge mida me 11.Väljund pinge kasvu kiirus- Väljund pinge muutumise kiirus sisend pinge hüppelise muutuse soovime etteantud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekkib väljund signaalis hüppe korral. 12.Transiit sagedus- Tähis fT See on sagedus mille juures op võimendi võimendus tegur on või formeeritakse väljund impulss. Kuna Op võimendil on kaks vastand toimega sisendit, siis saab teda langenud 1ni.Kaks viimast parameetrit iseloomustavad sagedus omadusi ja on omavahel seotud. väga lihtsalt panna toimima komparaatorina. Kui tugi pinge on sisend pingest suurem ja ta on Op võimendi põhilülitused.Op võimendi kasutamine põhineb kahel põhiskeemil: mitte inventeeriv ja ühendatud mitte inventeerivasse sisendisse, siis pääseb maksvusele mitte inventeeriva sisendi toime ja
⃗r −⃗v t y’=y z’=z t’=t Galilei relatiivsusprintsiip – üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanika seadused ei muutu. Kuna süsteemid on inertsiaalsed, siis ka Newtoni I seadus kehtib mõlemas. ⃗ 7,* Impulss ja impulsi jäävuse seadus. d ⃗p /dt= F Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga P=∑ mi ⃗ ⃗ vi (kg*m/s) Impulsi jäävuse seadus- kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. d⃗ vi d
.....................................................19 4.1.1. Kinemaatika.................................................................................................................19 4.1.2. Kiirendus......................................................................................................................19 4.1.2.1. Kiirenduse tabel:............................................................................................................................. 20 4.1.3. Jõud ja impulss............................................................................................................20 4.1.4. Töö ja energia.............................................................................................................. 22 4.1.5. Perioodilised liikumised.............................................................................................. 22 4.2. Soojusõpetus..........................................................................................................
selle põhjuseks on tõsiasi, et hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha kiiruse vektori suunaga. Keha pidurdavat hõõrdejõudu saab arvutada F=N. -müü-hõõrdetegur võrdub hõõrdejõu ja rõhumisjõu suhtega on ühikuta suurus ja tavaliselt ühest väiksem. Ökehale mõjuva jõu poolt antud läbitud teepikkus, mille keha läbib on l= Vo2/2g, kiirendus antud juhul a=-g ja pidurduse kestvus t= Vo/g. Keha impulss. Olgu meil kaks keha massiga m1 ja m2 ja liikugu nad teineteise poole kiirustega v1 ja v2. Liikudes teineteise poole nad põrkkuvad ja avaldavad mingi aja teejooksul teineteisele mõju, peale põrget hakkavad kehad teineteisest eemalduma kiirustega v1` ja v2`. jõudu millega kehad mõjutavad teineteist saab arvutada valemiga m1v1`+m2v2`=m1v1+m2v2. Selle võrduse üks pool kujutab endast kehade impulsside summat enne põrget ja teine pool impulsside summat peale põrget
100 g massiga keha raskusjõuga. Jõud avaldub alati vastastkimõjus. Newtoni III seadus. Kui suruda sõrmedega vastu seina, ka siis tõusevad sõrmeotsad üles. Järelikult sein lükkab meid! Seda võib kontrollida ka nii, et minna seina äärde ja asetada varbad vastu seina. Kui nüüd lükata kätega vastu seina, tunneme, kuidas sein meid vastu lükkab. Newtoni III seadusega kirjelduvad võrdsed ja vastupidi suunatud jõud ei mõju ühele kehale ja ei tasakaalusta teineteist. Impulss. Impulsi kui “purustusvõime” demonstreerimine. Impulsi jäävus ja isoleeritud süsteem. Põrked ja “pehmuse probleem”. Teeme katse, milles laseme kuulidel kukkuda paberiga kaetud topsi. Kui erineva massiga kuulid kukuvad samalt kõrguselt, siis paber puruneb raskema kuuli korral. Selleks, et kergem kuul paberi purustaks, tuleb seda lasta kukkuda kõrgemalt, siis on ta kiirus suurem. Järelikult 1 on purustusvõime seda suurem, mida suurem on keha mass või liikumiskiirus
närvisüsteemi. · Interaktsioon võib olla ka ruumiline reetina naaberpiirkondade vahel. Selline on näiteks heleduskontrast KATSE mille puhul erinevate heledustega alade kokkupuutekohas näivad heledused kontrastsematena Machi ribade heledusjaotus:Heleduskontrasti aluseks on füsioloogiline mehhanism, mida nimet. lateraalseks pidurduseks (retseptiivväljade uuringutes leitud, et naaberväljad reetinal mõjutavad üksteist; saates ühelt rakult erutuse ajju, saadetakse impulss ka naaberrakule, millele ta mõjub pidurdavalt (horisontaal- ja amakriinrakkude kaudu!) See mehhanism tagabki vormitaju, kuna võimaldab tajuda kontuure! Visuaalsete kontuurid ja tunnuste detektorid: ...väga olulised vormide äratundmisel. Kontuurid avastatakse vastavate detektorite (feature detectors) abil, mis paiknevad nii võrkkestas (ganglionrakud) kui ajus (on nt.servade, orientatsiooni, vormide, liikumise detektorid).
keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4) Kehade põrge o Impulss (+ valem ja mõõtühik) füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega o Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis) See väidab , et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väiseid jõude(kehtin nt:Newtoni II-seadus) o Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised) Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil" ja ,,toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil...
Lainepikkus- kaugus, mille võrra võnkumine levib ühe võnkeperioodi jooksul. Lainete difraktsioon- lainete kandumine tõkete taha. Lainete interferentsiks- nimetatakse nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest. Liikumishulga jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Liikumishulk- e. Impulss, keha massi ja kiiruse korrutis. Vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Mass- keha inertsust väljendav suurus. Mat.pendel- idealiseeritud süsteem, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub punktmass. Meh.energia jäävuse seadus- suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Meh.koguenergia- keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa Newtoni 1.s.- vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal
vastu seina joosta. Kuid sellepärast on Jäär kogu sodiaagi juhtmärk. Oma algatusliku energiaga juhib Jäär kogu ringi, mitte ainult oma kvadranti, nagu teised kardinaalmärgid. Jäär jääb kogu eluks nagu egotsentriliseks lapseks. Enda arvates on neil ikka õigus. Tegelikult on Jäärad head ja abivalmid, neile meeldib olla vajalik ja nad on uhked oma jõu üle kui suudavad aidata. Nende egoismi saladus peitub teadmatuses, et on vaja ka teistega arvestada, sest nende ülitugev sisemine impulss välistab sellise vajaduse. Enamasti iseloomustavad Jäära jõulised maneerid, tugev käepigistus, selge silmavaade, äärmine otsekohesus. Tule stiihia kõige tüüpilisema esindajana on Jääral koleeriline temperament, kallutades teda äärmusest äärmusse. Tõenäoliselt on Jäär sodiaagi märkidest kõige otsekohesem, romantilisem, idealistlikum ja ausam. Kosmos on selle nii seadnud, et rohkem häid asju alustada. Julgus ja kiirus aitavad neid selles. TAHE, TEGEVUS, MOTIVATSIOON
pidevalt pusiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse maarab huppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli (kirjeldatav DT1-luliga) valjudsignaal kasvab vaga kiiresti teatud lopliku vaartuseni ja vaheneb siis jarkjargult aeglustuva kiirusega nullini. Diferentsiaalvorrand: y t=Ks t Ulekandefunktsioon: W p=Kp t t Hilistuslüli Hilistusluli kaitub nagu P-luli, aga reageerides sisendile teatava hilinemisega. Hilistusluli tahistatakse PTh-luli. Diferentsiaalvorrand: y t=Kst-Th Ulekandefunktsioon: W p=Ke-T hp
generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendas end reaktorist lahti, et siis keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid (välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teistel reaktoritel. Saatuslik test 25. aprillil kell 1:23:04 algas eksperiment, turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, selle tagajärjel neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, reaktori tuumas olev aurutase suurenes ning jahutajad kuumenesid üle. Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jällegi jõudu, selle tagajärjel suurenes Xe-135 põlenguprotsess taaskord ning nii edasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
