Töö nr. 5 nimetusega ,,Digitaalostsillograaf" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,3...
Gravitatsioonikonstant G= 6,7*10-11Nm2/kg2 Henry Cavendish-Määras gravitatsioonikonstandi ja Maa massi ning tiheduse. Tegi kindlaks õhu tiheduse ja avastas vesiniku. Raskusjõud- F=m*g g-gravitatsioonikiirendus, vabalangemiskiirendus. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ja materjalist. Ta tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. F= N Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Keha impulss on massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Impulss on vektoriaalne suurus.. Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Töö on võrdne kehale mõjuva töö ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s. Kui keha ei liigu otse A=F*cos*s Töö on vektoriaalne suurus. Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t ühik on w (vatt) N=F*v Kehade võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Kineetiline energia on liikuva keha energia Ek=mv2/2
päikesepatareid. 7. Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest (pooljuhtdioodidest), mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. Kui ühendada pooljuhid voolutarvitiga, siis suunduvad elektron ja auk oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. 8. Footonil pole seisumassi. Footoni mass on formaalne ja on seotud energia-mass seosega: m=h*f / C2. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11
Dünaamika: mehaanika osa, uurib kehadevahelist vastastikmõju, Kiirendus:kiiruse muutumine ajaühikus a=v/t a<0aeglustuv, a=0 Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 liikumisnähtusi. ühtlane, a>0kiirenev Rööp: U=const C=C1+C2+C3 I=I1+I2+I3 Dünaamika põhis:Punktmassi kiirendus=talle rakendatud j ja on j Keha impulss:massi/kiiruse korrutist p=mv. Keha mõju teisele kehale Relatiivne niiskus:veeauru osarõhu ja samadel tingimustel küllastunud suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib veeauru osarõhu suhe. Seda väljendatakse %. Mida kõrgem on veeauru t, punktimass
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess
aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral. 3 Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu ärritamisel tema ühest otsast vallandab terve reaktsioonide ahel, mille käigust impulss rändab edasi piki aksonit. Impulsi tekitamiseks on nõutav teatud ärrituslävi, kui see on saavutatud jääb impulss ikka sama tugevaks, muutugu ärritus kui palju tahes. Tugev ärritus võib üksnes suurendada impulsside sagedust ja need levivad sünapside kohal suuremale hulgale närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 7. KEHA MASS, LIIKUMISHULK JA IMPULSS 7.1 Keha mass * Tühja vaati on kergem liigutada kui täidetud vaati * Koormatud autot on raskem peatada (s.o. muuta kiirust) kui koormamata autot. viis inimest autos üks inimene autos Katse veerevate vankritega
3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6. Kuidas muutuvad kvandi energia, mass ja impulss spektri sinisest osast punasesse liikumisel? - Energia, mass ja impulss lähevad väiksemaks. 7. Kuidas mõjutab valguskvantide energia valguse intensiivsust? Millest sõltub valguse intensiivsus? - Valguse intensiivsus on määratud kvantide hulgaga.( Mida rohkem kvante seda intensiivsem valgus.) 8. Kas ja kui siis miks avaldab valgus pindadele rõhku? - (Mass+Kiirus=Impulss) Impulss avaldab rõhku ja valgusel on impulss. 9. Millist nähtust nimetatakse fotoefektiks?
Seega on pinge suurimad ja väikseimad väärtused samadel sagedustel kui sisend-takistuse vastavad väärtused Sama valemit kasutades saab kauguse rikkekohani määrata kui indikaatorina kasutada voltmeetri asemel kahekanalilist ostsilloskoopi Liinide mõõtmine impulssmeetodil Impulssmeetodi puhul leitakse kaugus rikkekohani liinile saadetava nn sondeerimisimpulsi levimisaja järgi rikkekohani ja sealt tagasi Impulss peegeldub rikkekohal olevast ebahomogeensusest, mis väljendub lainetakistuse muutuses Registreeriva seadmena kasutatakse ekraani. Impulsside peegeldumisel saab eristada kolme iseloomulikku juhtumit Kui liin on homogeenne ja koormatud lainetakistusega võrdse koormus-takistusega (Z k = Zl), neeldub liinile saadetud impulss täielikult koormus-takistuses ja tagasi ei peegeldu
Kaal sõltub massist, kaugusest Maast ja kiirendusest. 7. Defineerida hõõrdejõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist või liikumist. Fh = * N hõõrdejõud(N) = hõõrdetegur * raskusjõud (N) 8. Defineerida elastsusjõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis taastab keha kuju peale välise deformatsiooni lõppu. Fe= kl elastsusjõud(N) = jäikus * muut *pikkus (m) 9. Defineerida impulss (+valem, valemi selgitus) e. liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis p = mV impulss (kg*m/s)= mass (kg) * kiirus (m/s) 10. Defineerida impulsi jäävuse seadus (+valem, valemi selgitus) Suletud süsteemis on kehade igasugusel vastastikmõjul impulss jääv. m1V1 = m2V2 Ühe keha mass * ühe keha kiirus = teise keha mass * teise keha kiirus 11. Suvaline küsimus 4. peatüki teemade kohta
Töö (J) Aeg (s) V= v0 + a t Aeg(s) · Perioodiline liikumine Kesktõmbekiirendus · Vastasik mõju (m/s2) Jõud (N) Mass (kg) An= v2/r F=m*a Kiirus(m/s) Raadius Kiirendus (m/s2) (m) · Impulss Impulss(kg*m /s) · Soojuõpetus Mass (kg) Soojushulk(J) p=m*v Kiirus Mass(kg) (m/s) · Töö Q=cm t Töö (J) Jõud (N) Aine erisoojus A=F*s*cos Tempi Vahemik 0 ( C) Nihe (m) Nurk jõu ja nihke · Soojushulk(J) vahe
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Impulsslaiusmodulaatorid ......................................................................... ARUANNE ARUANNE Täitja(d) (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 4.11.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...
Vastassuunaline väliselejõule. 39.Elastsuspiirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline tema pikkuse muutusega. 40.Keha jäikus, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutumisel ühiku võrra. 41.Kui osakeste kaugust suurendada vähenevad nii tõmbe-kui tõukejõud. Tõmbejõud vähenevad aeglasemalt sp taastab välisejõu mõju lõppemisel keha oma esialgse pikkuse. 42.Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss sõltub keha massist. 44. igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. P=mv 45.Kinniköitmata paat, 46. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa
- Selles väljendubki mõju ja vastastikmõju e. Newtoni III seadus: 2 keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. 13) Gravitatsioon- F= G m1xm2 : r2 (x on korrutusmärk) 14) Raskusjõud- gravitatsioonijõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal. Valem: F=mxg m= keha mass kg, g= 9,8 m/s2 (raskuskiirendus) - Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti ega ole seepärast maakera kõigis punktides samasuunaline. - Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb. 15) Impulss ehk liikumishulk- Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. P=mv p-impulss (1kgxm:s), v-keha kiirus (1m/s2), m- keha mass (1kg) - Impulss näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. - Impulsi muutumise kiirus- võrdne jõuga 16) Vektor- Tal on kindel suund + arvväärtus 17) Skalaarne suurus- Tal on ainult arvväärtus 18) Inertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, kus kehtib inertsiseadus e. newtoni I seadus
mivi ( =0 m1v1 10.3 Näited b) m2v2 m1v1 a) Raketi impulss F1 F2 m2v2 c) Gaaside impulss © 1998 AS SERK
kehades võnkuma, mistõttu tekib elektrivool.Elektrivoolu suund ühtib elektromangetvälja elektrivälja tugevuse elektroni suunaga.Korrapäraselt liikuvatele elektronidele mõjub magnetvälja poolt Lorentzi jõud F.Vasaku käe reegli järgi on Lorentzi jõud laine levimissuunaga samasuunaline.See jõud põhjustabki valgusrõhu.Kvantteooria:Footonid valguse levimisel omavad impulssi,valguse neeldumisel kehades annavad footonid oma impulssi kehale seetõttu keha impulss suureneb footoni impulsi võrra.Newtoni II seaduse järgi keha impulss saab muutuda ainult siis,kui kehale mõjub jõud.Pinnaühikule mõjuv jõud on võrdne valguserõhuga.Fotoelemendi ehitus:Klaaskuppel,milles on vaakum;õhukemetallikiht,mis katab osaliselt klaaskuppli sisepinna,elektronide väljumistöö väike;traatsilmus,elektronide püüdmiseks;klemmid,yks ühendatud metallikihiga,teinetraatsilmusega.Tööpõhimõte:Valgus langeb läbi klaasi metallkihile
Primaarne sammuandja on südames sinuatriaalsõlm, kuid ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel, nagu atriventrikulaarsõlm ja vatsakeste juhtesüsteemil, on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga erutusjuhtesüsteemis seda väiksem, mida kaugemal asub vastav piirkond sinuatriaalsõlmest. Sinuatriaalsõlm on südame juhtivaks primaarseks sammuandjaks seetõttu, et tal on erutustekke sagedus kõige suurem ning impulss, mis saabub sinuatriaalsõlmest viib teised erutusjuhtesüsteemi osad enne erutusse, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Patoloogiate korral võivad automatismi omandada ka müokardi rakud väljaspool juhtesüsteemi. Normaalsetes tingimustes on võime erutusimpulsside spontaanseks rütmiliseks vallandamiseks piirdunud spetsifiiliste erutustekke ja erutusjuhtesüsteemiga. 1.1. Erutuse tekkemehhanismid Südame rakkudel on, nagu kõigil teistel rakkudel, membraanipotentsiaal, mis püsib
Dünaamika. 1. Keha massiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse füüsikas mass mõistet. 2. Ühesuguste ainete korral onn keha mass...............võrdeline tema tihedusega. 3. Keha liikumishulgaks nimetatakse massi ja kiiruse korrutist/jagatist. 4. Liikumishulga tähis on: a s g p V t p /p 5. Liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mitte üksnes keha liikumis kiirust, vaid ka keha massi. 6. Liikumishulga muut ehk impulss. 7. Iga keha säilitab................või ..........................seni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud..................mõjul seda seisundit/olukorda muutma. 8. ................................seadus ehk Newtoni I seadus. 9. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastik mõju. 10. Jõud on vektor. 11. Dünamomeeter on riist jõu mõõtmiseks. 12. Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga. Ta mõjub selle sirge suunas/vastu, milles jõud mõjub.
Science Workshop Katse P16: Impulsi jäävuse uurimine I SW lnterfeis: 700 Windows® fail: c:sciwkshplibraryphysicsp16_con1.sws Töövahendid Science WorkshopTM interfeis, kaks statiivi, kaks liikumissensorit (Motion Sensor), kaks vankrikest, 2,2 m pikkune relss, kaal ja kaaluvihid. Eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks on uurida impulsi jäävuse seadust kahe vankrikese abil. (lmpulsi jäävuse seaduse eksperimentaalne kontroll.) TEOORIA Keha impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Kuivörd kiirus on vektoriaalne suurus (tal on alati suund), siis on ka impulss vektoriaalne suurus. Suletud süsteemi kuuluvate kehade süsteemi impulss on jääv suurus -- süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektoriaalne summa on kehadevahelise kokkupörke käigus konstantne. See kehtib vaid juhul, kui süsteemile ei möju höördejöud vöi (öhu) takistusjöud. Kahest kehast koosneva suletud süsteemi korral vöime kirjutada:
Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.
digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks loenduri töö. loendur on ühendatud DAC'iga ja DAC' väljundpinget hakatakse sammhaaval tõstma- pinge suurendamine(loenduri väärtuse suurendamine) lõpetatakse kohe kui võrdluselemendiga sellest märku antakse, et DAC'ist tulev pinge ja analoogsisendisse antav pinge on võrdsed. AND funktsiooniga katkestatakse loendurile clock signaali andmine ja loenduri väärtuse suurendamine peatub
Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Impulss keha liikumishulk Ühik 1 kg×m/s Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss Impulsi jäävuse seadus Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
47) Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (lk.53) Newtoni III seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. (lk.62) gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelinenende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. (lk.55) impulsi jäävuse seadus impulss on jääv. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.(lk.65) põrke liigid: · absoluutselt elastne põrge selline põrge, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. · absoluutselt mitteelastne põrge selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul
võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SEADUS e MÕJU JA VASTASTIKMÕJU SEADUS: kaks keha mõjutavad üksteist võrdeste vastassuunaliste jõududega. Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1 N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. VALEM: LIIKUMISHULK e IMPULSS keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. VALEM: Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss (nt sadamakai, püssikuul) IMPULSS näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada Impulsi muutumise kiirus on võrdne jõuga. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. HÕÕRDEJÕUD
libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab liikuma vastassuunas väljuvale gaasile. Praktilises elus olen ma seni impulsi jäävuse seadust rakendanud täpselt ühe korra. Kohtasin kunagi pube-eas oma järjekordsel pornoretkel ilmselt naljana mõeldud internetikampaaniat, milles püüti võimalikult palju inimesi põhjapoolkeral ühel ajal hüppama panna, mille
Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev ,,omapüürlemise" impulss, see töhendab enesesäilitamise ja teistest eraldumise impulss. Ta püüab olla iseseisev ja sõltumatu, ta eraldub teistest inimestest, sest ta vajab distantsi, ning ta suhtleb teiste inimestega teatud piirides. Kuis eda piiri ületada, siis skisoidne isik tunneb, et tema isiksuse ruumi, eluruumi ja sõltumatusvajadust ohustatakse ning hakkab ennast ägedalt kaitsma. Talle on omane hirm inimliku läheduse ees. Skisoidne isik väldib lähedasi isiklikke kontakte ega lasku kergelt intiimsuhetesse
at 2 x = x0 + v0 + Liikumise võrrand: 2 h0=20m v0=35m/s Üle jõe ujumise ülesanne. Ujuja kiirus vee suhtes on 5 km/h. Ta ujub üle jõe risti voolusuunaga. Jõe laius on 120 meetrit ja voolukiirus on 3,24km/h. Milline on ujuja nihe ja kiirus kalda suhtes, ning kui palju aega kulub tal jõe ületamiseks? v= 5km/h v= 3.24 km/h l=120m Jõud ja impulss Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsus, keha omadus säilitada oma kiirust. Mida raskem on keha kiirust muuta, seda inertsem keha on. Inertsiaalne taustsüsteem süsteemid, kus kehtib Newtoni esimene seadus. (näiteks Maa ja
Rõhumisjõud-jõud mis mõjub risti toetuspinnaga horisontaalsel pinnal on rõh.jõud võrdne raskusjõuga[tähis-N]. Hõõrdejõud-jõud mis tekib kehade pindade kokkupuutel ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes[tähis-Fh]. Elastsusjõud-jõud mis taastab elastse keha kuju[tähis-Fe]. Hook'e seadus-elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Impulss-keha massi ja liikumise korrutis,liikumisehulk,purustamisvõime.[p=Fr] Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kogu impulss on jääv süsteemi kuuluvate kehade mistahes vastastikmõjude korral. Reaktiivliikumine-liikumine,mille põhjustab kehast eemale paiskav keha osa.
Taustkeha - keha, mille suhtes liikumist vaadatakse Kordinaadid - Arvud, mis kirjeldavad keha asukohta Kordinaadistik - mõõtmis suund, -ühikud ja -eeskirjad Teepikkus - kaugus keha algasukohast lõppasukohta mõõdetuna piki trajektoori Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsa...
Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte: - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus
km närve... Närvid ja refleksid · http://www.youtube.com/watch? v=xRkPNwqm0mM · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui sul läheb meelest ära hingata! Närvid (närvirakke on kehas 100 000 000 000, igaüks neist ühendub umbes tuhande teise neuroniga. Vau!) Närvid · Sisaldavad kahte tüüpi kiudusid Impulss kesknärvisüsteemist kehasse Impulss kehast kesknärvisüsteemi Närviimpulss · Lühiajaline ja väga nõrk ELEKTRILINE IMPULSS · Impulsi kiirus 100 m/s · Elektriimpulss liigub ühelt rakult teisele. · Närvirakud ei puutu omavahel kokku Vahepealset tühja kohta nimetatakse sünapsiks · Erilised keemilised ained viivad sõnumi ühelt rakult teisele. Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne
a) udusule liikumine õhus maa külgetõmbejõud, üleslükkejõud b) auto ühtlasel liikumisel teel maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud 5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N. Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis, mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus. 1) F = m * g Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2
Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus
Ringjooneline ja pöördliikumine. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse kraadides. Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune. Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiiruse ühik on radiaan/sekundis. Impulss on jääv. Impulss on vektor. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulsi jäävuse seadus on universaalne. Õõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Seisuhõõrdumine on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Hõõrdetegut on müü ( ). Sõltub mõlema pinna karedusest, materjalist ja määratakse eksperimentaalsel teel.
gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpsemalt kõrgem pinge ja väiksem vool konverteeritakse madalamaks pingeks ja tugevamaks vooluks. Üldiselt on impulss toiteplokid jagatud kaheks osaks tööpingete järgi - kõrgpinge pool, kuhu juhitakse võrgu pinge ja alalispinge pool millest väljub siis arvuti toiteploki puhul mitu alalispinge kanalit. Seega toiteploki kõrgpinge skeem on kõigi kanalite jaoks ühine kuni impulss-trahvoni - sealt edasi on igal alalispinge kanalil oma alaldi skeem ja silumise filtrid. Sõltuvalt arvuti protsessori, mälude ja videokaardi tüübist ja arvust võib teatud
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputus...
· Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon?
Lojaalsus on edukaks juhiks saamise aluseks. Kui sa seda teed on töötajate lojaalsus ja avatud garanteeritud. Paljud juhid toovad oma edu aluseks suhtlusvõrgustiku. Suhtlusvõrgustik on nii firma siseselt kui ka koostööpartneritega oluline, kuid keskendume firmasisesele töötaja-tööandja vahelisele infoliikumisele läbi mentorlusprogrammi. Räägib suhtlusvõrgustikust täpsemalt. Motiveerimise kunst Motiveerimise/impulsi olulisus: Juhtimine= visioon x inspiratsioon x impulss Impulss- raha, võim, Impulss on raha- sageli inimesed kui nad tunnevad, et on ,,õiglaselt tasustatud" ja piisavalt kindlustatud ei motiveeri neid enam lisateenistus ega rahalised preemiad. Võim- enamik tahab mingitki võimu oma elu üle /eneseareng/ Samuti on väiksemal määral neid, kes tahavad suuremat kontrolli ning on väga organiseeritud. Kadedus- ,,kui tema suudab seda teha, suudan mina seda teha paremini"
pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 18. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 19. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. 20. Hõõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahtul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. 21. Elastsusjõuks nim. jõudu mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel. 22. Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. 23. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kogu impulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 24.
rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 7. Ainest välja löödud elektronide energia sõltub sagedusest. E=A+K ............................ 8. Footon on valguse portsjon. Omadused: *On kindel energia E=hf. Energia sõltub sagedusest. *Pole seisumassi. St et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. F omab massi liikumise tõttu. *Footonil on impulss. Impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki. Rohelise valgusega fotoefekt võib tekkida, sest rohelise valguse sagedus on suurem ja footoni energia suurem. Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk
1. Milles seisneb Plancki hüpotees aatomi kiirgamise kohta? Valgus ei kiirgu aatomist mitte lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat väikeste kvantide kaupa, kusjuures kvandi energia E=hf, kus E- kvandi energia (J) f- sagedus (Hz) h- Plancki konstant 2. Mis on footon? Tema energia, mass, impulss. Footoniks hakati kutsuma valguskvanti. Energia on määratud talle vastava laine sagedusega. E=hf, E- f energia (g) h-Planckoi konstant, 6.6 * 10-34 Mass: footonil ei ole seisumassi, ei saa eksisteerida paigalolekus, E=mc2 m=(hf):c2 f- mass oleneb valguse sagedusest, mida suurem f seda suurem m. Impulss on määratud footoni massi ja kiiruse korrutisega. p=mc , suund ühtib laine levimissuunaga 3. Mida tähendab, et footonil puudub seisumass?
rene peale Tulemuslikus pa uste juhtiva rolli m tule Äri Äri impulssi ülalhoidmine Aeg Joonis: What Business Really Wants From IT, Terry White, 2007 Äri impulssi ülalhoidmine (Maintain business momentum) • Mis on äri impulss? Impulss = mass x kiirus (kiirus: nihkumise kiirus ja liikumissuund) • IT osakond peab juhtima IT- tarnijaid, viies nendeni organisatsiooni vajadusi • Peamised prioriteedid: Kättesaadavus ja stabiilsus Operatsioonid ja effektiivsus IT-teenuste juhtimine Aktiivide juhtimine Tulemuslikus, hinnang ja aruanne Äri impulssi ülalhoidmine • Kommunikatsiivsed oskused (koostöö IT-pakkujate ja äri vahel) Äri tulemuste paranemine
III seadus 2 vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete,suunalt vastupidiste jõududega. 8. Gravitatsiooniseadus: 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 9. Punktmassi impulsi muutumise kiirus on võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Süsteemi impulsi muutumise kiirus on võrdne süsteemile mõjuvate välisjõudude summaga, nende puudumisel on süsteemi impulss jääv. 10. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 11. Töö: Skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega. Võimsus: Jõu poolt tehtava töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhet nimetatakse võimsuseks. kineetiline energia:on keha võime teha tööd liikumise tõttu. 12. Potentsiaalne energia:on tingitud kehade või keha osade vastastikusest asukohast.
r2 kg2 Mm Maa gravitatsioonijõud: F g=G R2 F GMm M m Raskuskiirendus:a= = 2 =G 2 =9.8 2 =g m R m R s Kaal Mõisted: kaal P, raskusjõud F g, mass m, gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g Kaal: P=F g =mg Impulss Mõisted: impulss p, mass m, kiirus v Impulss: p=mv kg ⋅m Ühik (p): s v−v 0 mv−m v 0 ∆p Impulsi seos jõuga: a= ⇛ F= ⇛ F= ∆t ∆t ∆t ∆ p1 −∆ p 2 Impulsi jäävseadus: F 1=−F2 ⇛ = ∆t ∆t ∆ p1=−∆ p2⇛ ∆ p1 + ∆ p2 =0 Töö Mõisted: jõud F, läbitud teepikkus ∆x
pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), on lõpp- ja algpikkuse vahe. 40. Mida iseloomustab keha jäikus? Jäikus näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel 41. Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes. Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke- kui ka tõmbejõud. Rahulikus olekus püüdlevad need jõud kehas tasakaalu poole. 42. Mis on keha impulss? Kirjuta valem, selgita tähiseid ja ühikuid. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega . p =m*v kus m = keha mass ,v = keha kiirus .Ühik: (kg*m/s). 43. Miks keha impulss on vektoriaalne suurus? impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus 44. Sõnasta impulsi jäävuse seadus. Kirjuta see valemina ja selgita tähti.
v0 - algkiirus m/s t - aeg s l - teepikkus m v - kiirus m/s s - nihe m h - kõrgus m m - mass kg F - jõud N G - gravitatsioonikonstant 6,7·10-11·N·m/kg2 r - kehadevaheline kaugus m g - raskuskiirendus m/s2 µ (müü) - hõõrdetegur - N - rõhumisjõud - k - deformeeritud keha jäikus N/m p - impulss kg·m/s A - töö J N - võimsus W (pii) - pöördenurk rad (omega) - nurkkiirus rad/s T - periood s f - sagedus Hz M - jõumoment N·m L - impulsimoment kg·m2/s - lainepikkus m (nüü) - moolide arv M - molekulimass, molaarmass kg m0 - 1 molekuli mass N - osakeste arv n - osakeste konsentratsioon
Footoni energiast peab jätkuma elektroni väljalöömiseks. E A H*fmin A fm =A/h 4. Energia jäävuse seadus fotoefekti kohta Et elektron metallist välja lüüa tuleb talle anda energiat (Aväljumistöö) ,seega väljalöödud elektron omandab kineetilise energia. Toimub energia muundumine(energia muundub kineetiliseks energiaks) ja üldine energia hulk jääb samaks. E=A+K 5. Footonite massi, impulsi ja energia sõltumine sagedusest ja lainepikkusest. Energia, mass ja impulss on võrdelised sagedusega ja pöördvõrdelised? lainepikkusega. E=h*f eV J M=E/c2 =h*f/c2 kg P=m*c=h*f/c kg*m/s 6. Fotoefekti seaduspärasused valguse poolt metalli pinnast 1sekundis välja löödud elektronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega. fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest. 7. Selgita Comptoni efekti tekkimist
ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud) Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 1. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekita...
Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto rattaid, mõjub teisele kettale vastassuunaline (mootori pöörlemist pidurdav) jõud. See tuleb kompenseerida täiendava võimsuse lisamisega (gaasi andmisega), vastasel juhul sureb mootor välja. KEHA IMPULSS Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi tähiseks on p, massi tähiseks on m ja kiiruse tähiseks on v. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kokkuvõte - Vastastikmõju mõõduks on F - Keha inertsuse mõõduks on mass m - Newtoni I seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
