Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis...
siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Turundusplaani koostamise juhend Äriplaan ja turundusplaan Turunduse planeerimise protsess Turundusplaan Turundusplaani kokkuvõte Situatsioonianalüüs Eesmärgid ja strateegiad Turundusmeetmestik Turunduseelarve Turunduse organisatsioon Turundusplaani lisad Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota, et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja turundusmeetmestik vastavaks nendele lähteandmetele. Turundus on väga lai mõiste. Ettevõtte turundustegevus hõlmab endas nii turu-uuringuid, turusituatsiooni analüüsi, toote kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müüki, toetusmeetmei...
sama, mida tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat. 4. Kui inimene satub sellisesse aegruumi auku, siis seda inimest ümbritseb väga suure kõverusega aegruum. Kõveraid aegruume kirjeldatakse üldrelatiivsusteooria matemaatiliste võrranditega. 5
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
Seda oli tarvis ka põhjendada, seletada, kuidas maakera saab pöörelda, ilma et õhku visatud kehad maakerast maha jääks. Selleks tuli tutvust teha kehade vaba langemisega. Probleemile oli praktilise tähtsuse andnud suurtükikuuliga märki tabamise vajadus. Toona valitses Philoponose impulsiõpetus, mille araablased olid edasi andnud ja mida Pariisi nominalistid olid täiustanud. Oletati, et kuulil on suurtükitorust välja lennates impulss ehk vis viva, mis surub mõneks ajaks maha tema loomuliku tungi alla kukkuda. Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse meetodi vahendusel kahtluse alla kõik senised üldkehtivad tõekspidamised. Kehade langemise täpseks mõõtmiseks kasutas ta nii pendlit kui ka kaldpinda
Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1 D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). t T Q t-1 0 Q t-1 1 Q D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...
vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega.
· Pagaldatakse termomeetrid(kaitsutud mehaaniliste vigastuste eest) · Manomeetrid(täpsusklaas 2,5) · Veearvestid küttesüsteemi toiteks kasutatava vee mõõtmiseks kui see täidetakse soojusvõrgust tuleva veega. Töödeldud vesi. Kasutatakse ka soojatarbevee torustikel. Soojusarvesti koosneb temp anduritest mis on paigaltatud peale voolavale veele ja tagasivoolu veele mis määravad temp-i ja annavad andmed soojusarvestisse. Üks impulss võetakse veekulu mõõturilt. Kaasaegne soojusarvesti mis on paigaltatud fikseerib soojusvõrgu pealevoolu ja tagasivoolu temp-i, hetke tarbimisvõimsust ja summeerib soojuskandja vooluhulga. Paisupaak on ettenähutud tõusust või langust vee mahu muutuse kompenseerimiseks ja kaasegsetes kasutatakse suletud membraanpaisupaake. Ringluspumbad üks on ettenähtud kütteveele ja teine soojale tarbeveele. Skeem on toodud lk 14 joonis 59. Tabel ka lk 13. On konstruktsioonilt
Scotti tegu. Enne teda ka Shakespeare'il oli ajalooline lähenemine, aga seal oli keskseks inimese ja ajaloo kokkupuude. Sealt edasi ka Goethe - kasutas Saksamaa ajalugu, siin tõuseb esile"Göetz von Berlingen". Konkreetselt Goethe meetodi juurde tuleb Scott - tema esimene tõlketeos on Goethe "Göetz von...". Alguses tuleb ka Scott, kes korjas Sotimaal pärimust. Sealt sündis Scottile loominguline impulss. Scott oli väga soosivalt suhtunud Jane Austeni loomingusse, kes oli tal ajal üsna tundmatu autor. Romantism oli suurel määral lüürika, proosat oli vähe. Scotti tahtis kontrollida, kas need romaanid saavad tuntuks või ei saa - alguses ei avaldanud, kes kirjutab. Nö kirjutas ennast surnuks - kui palju ta pidi laua taga istuma, et üle 30 romaani kirjutada. Need romaanid vastasid publiku ootusele - nad olid romantilised, ajalugu oli ka juba populaarseks saanud
kirjandusteosed saavad tähenduse selle järgi, kuidas loetakse *"Autori surm" *tekstid 2 erit üüpi a. loetav (readerly) lugedes passiivne olemine, koodide j ärgmine, mida me tunneme, väljendulik loogika, kõik see mis on meile tuttav. Passiivsus 44 b. kirjutatav (writerly)tekst miski, mis rikub tuntud konventsioone, pole kerge seletatada nende konvetsntioonide tõttu. Lugeja ise peab endale võtma AKTIIVSE rolli *avangardne impulss kirjanduses *inimene katsub organiseerida midagi, mida ei teunne, terviku koostamine *"Tekstimõnu" ekstaasi genereerimine, f üüsiline nauding, jouissance tekstist purjus olek, seksuaalne energia *ei suhtle t ähendustsandil *affect Stewart Hall *Birningham'i koolkond *Cultural Studies *ideed LeviStraussilt, Hoggartilt jt *probleem ideoloogia k üsimus *ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline propaganda (loosungid, otsene)
vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega.
normaalse korral tulema pidanud. Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. · Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6
glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). Valguse mõjul valk laguneb ja sellega kaasneb rakkudes ioonse tasakaalu muutus, mis viib pinnapotensiaali tekkele ja muutumisele. See elektriline impulss antakse mööda nägemisnärvi edasi. 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12- 14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10
Schrödingeri võrrandi ning mõned aastad hiljem kinnitati, et mõlemad lähenemised on matemaatiliselt samaväärsed. Sellele järgnes Heisenbergi määramatuse printsiip. Sellest ajast peale on olnud pidev soov ühendada kvantmehaanikat üldrelatiivsusteooriaga. Peale tõenäosuse, et mingi teatud osake on teatud ajahetkel teatud kohas, on ka määramatuse printsiip väga oluline. Selle kohaselt ei saa füüsikaliste suuruste paarid, näiteks impulss ja asukoht, olla korraga määratud. Lihtsamalt öeldes pole olemas sellist olekut, kus mõlemal füüsikalisel suurusel oleks korraga olemas kindel ja täpne väärtus (Ballentine, 1970). 2.3 Teooriate ühendamine Aastakümneid on teadlased vaevanud pead kvantmehaanika ning üldrelatiivsuse ühendamisega. On kõlanud: ,,Nüüd on see meil käes!", kuid iga selline ütlus on olnud hõiskamine enne õhtut. Probleem teooriate ühendamises seisneb nende erinevas ülesehituses
Cooper sidusad tegelased. Scotti juures oli tähtis see et ta tegi ajaloo kõikehõlmavaks. Ajalooline lähenemine kirjanduses on just tema teene. Kõige alguses on Voltaire kelle arvates oli ajalugu inimeste tegude lugu ja osutas võimalusele ajalugu kujutama hakata. Ka Shakespeare'il olid ajaloolised draamad, nt Richard III ja Henry V. ,,Gõtz von Berlinhingen" oli esimene teos millega Scott kirjandusse tuli. Tõlge oli siin kirjandusliku taganttõukaja rollis. Siit sündis loominguline impulss. ,,Child Haroldiga" purustas Byron Scotti kuulsuse, ja Scott otsustas proovida hoopis proosat. Enne oli ta väga soosivalt Jane Austeni loomingusse suhtunud kes siis romaane kirjutada üritas. Mõned irvitasid väga populaarse gootika üle. Tuli kaks ja kolm aastakümmet luule populaarne. Scott on see kes proosa turule toob. Algul kirjutab ta romaane pseudonüümi all. Scott pigem tahtis kontrollida kas romaanid saavad populaarseks ja kui nad said, kirjutas ta neid üle kolmekümne
Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites - Närvirakk on üks akson - All-or-nothing – kas saata akson edasi - Kõik närvirakud võitlevad enda sees kas saata informatsiooni edasi või mitte Närviimpulsi edasikandumine - Levib ca 1 m/s kui tegemist müeliniseerimata aksoniga - Impulss hüppab üle müeliini ühelt Ranvier sooniselt teisele ja võib saavutada kiiruse kuni 120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale Alzheimeri tõbi - Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule
tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat. 4. Kui inimene satub sellisesse aegruumi auku, siis seda inimest ümbritseb väga suure kõveruse- ga aegruum. Kõveraid aegruume kirjeldatakse üldrelatiivsusteooria matemaatiliste võrranditega. 45 5
sama, mida tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat. 4. Kui inimene satub sellisesse aegruumi auku, siis seda inimest ümbritseb väga suure kõverusega aegruum. Kõveraid aegruume kirjeldatakse üldrelatiivsusteooria matemaatiliste võrranditega. 5
Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest
hinnangu. Tavaliselt paneb inimene paika mingi esimese hinnangu, mille ta ankurdab enda arvates olulisima tunnuse külge. Eelistuskäitumise seaduspärasused Inimese üheks süvavajaduseks on vajadus keskkonnaärritajate muutlikkuse ja uudsuse järele. Momendid vahelduse ja uudsuse toimimisel on: 1. tüdimust ja väsimust vältiv aktiivsuse suurenemine, suunatuna vaheldusliku keskkonna otsimisele 2. uudishimu kui inimese aktiivne impulss, mis sunnib teda otsima uusi aistinguid, kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele 3. esteetiline huvi Ärritajate või objektide kollatiivsed tunnused on nende struktuuriomadused, mida saab iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindustega inimese mälus. Maksimaalselt eelistatavad on keskmise, optimaalse intensiivsuse ja
MILLAL JA MILLE MÕJUL VABANEB ACh, HISTAMIIN JA GASTRIIN? 10 Protsessi käivitaja on tavaliselt n. vagus'e ärritus, mis tekib juba toidu nägemisel, lõhna tundmisel, toidule mõtlemisel (ajufaas). Uitnärvi ärritus tugevneb, kui toit on suus, ärritus läheb aferentseid kiude mööda piklikajusse. Vaaguse ärritus tugevneb ka mao limaskesta ärrituse mõjul (maos on kemo- ja mehhanoretseptorid). Piklikust ajust toimub regulatsioon ja impulss läheb eferentseid kiude mööda tagasi makku (Maofaas). Uitnärvi kaudu ärritatakse parietaalraku M3 retseptorit (stimuleerib happe sekretsiooni). Ärritatakse ka ECL rakku, mis hakkab histamiini sekreteeerima ja histamiin mõjub parakriinselt parietaalraku H2 retseptorile ja sellega happe produktsioonile stimuleerivalt. ACh pärsib D- rakke, ka antrumi D- rakkudes pärsitakse somatosatiini sekretsiooni. D- ja G- rakud on vastastikkuses retsitprookses suhtes: ühe erutus surub teist alla
8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla. - ventraalne amügdala (kiire mitteteadl emots otsus) ja hippokampus (amügdalast stimuleeritud kiire visuaalne töötlus)-> kõrgem impuls - Dorsaalne amügdala (tähelepanu mitmeti tõlgendavate stiimulite suhtes)-> madalam impulsiivsus - Eesmine tsingulaarkäär (tegvuse monitoorin, vigade otsimine)-> kõrgem impulsiivsus - Suurem bilateraalne PFC aktiivsus-> madalam impuls EKSTRAVERTSUS- amügdala aktivatsioon
Seega suurenemisega. näidud erinevad, siis loetakse tegelikuks näiduks käsitahhomeetri näit tekitab gaaside rõhk enne turbiini impulsiivse rõhu tõusu, mille ja tehakse vanemmehaaniku poolt masinazurnaalis vastav märge energia suurendab turbiini võimsust. Läbipuhe akende avanemisel Valmistaja-tehase poolt iga erineva konstruktsiooni ja kompressori täitmiseks kõigile vahimehaanikutele . rõhu impulss kaob, rõhk silindris langeb madalamale ülelaadimisõhu tüübi jaoks antud tehase stendil mahavõetud karakteristika kujutab Laeva käigureziimidele vastav peamasina pöörete arv määratakse rõhust. endast kompressori töötamise erinevatel pööretel n k0,nk1, nk2 jne.
Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?' Kahte jõusüsteemi võib nimetada ekvivalentseks, kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või paigalseisus midagi ei muutu. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks...
teineteist(arenenum tõmbab teisi järgi) kui vaadata tervikut siis selgelt näha, et kõige arenenuma kultuuri tase järjest tõuseb. Seega võib rääkida universaalsest evolutsioonist. St üldjoontes toimub kogu aeg areng. Rõhutas, et põlluharimiseks olid eeldused olemas enne, kui see massiliseks muutus. Võimalused ja oskused olid enne olemas st oskustega ei saa seletada põlluharimise levikut, seega pidi olema mingi impulss, mis pani selle levima. Mingi tasakaalu muutus ehk kriis, mis muutis varasema eluviisi ebastabiilseks. Väitis, et primitiivsetel rahvastel on aega küll, kuid nad ei kuluta seda töötamiseks, vaid selleks, et oleks hea- puhkavad jne. Selleks, et nad hakkaks lisaväärtust tootma oli vaja impulssi. Pidas võimalikuks, et see võis olla migratsioon, mis tõi uusi elanikke ja muutis senist eluviisi. Kui,
Printerid liigitatakse löögita ja löögiga printeriteks. Löögiga printerite hulka liigitatakse näiteks õisprinter ja maatriksprinter. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Teine tüüp printereid on siis löögita printerid. Sinna kuulub näiteks termoprinter, mida kasutatakse pangaautomaatides. Selle printeri pluss on trükkimise kiirus, puudus aga see, et
Üks sai kulla , teine hõbeda. 14 Füüsika seisukohalt ei ole aga need tulemused eristatavad. Kui leida tulemuste standardhälve, siis xA = 0,10 aga xB = 0,11 . Vigade piires tulemused kattuvad. Viga (määramatus) on ca 2,5 korda suurem kui tulemuste erinevus. 4.9. Varia · Miks enne üleshüpet tuleb kükitada? Pikeneb jõu mõjumise aeg, suureneb impulss. (mv = F t ). · Kas võidusõiduauto või mootorratta veojõul on ka mingi põhimõtteline piir, millest suuremal pole mõtet ? Veojõud on jõud, mis annab masinale kiirenduse : Fv = m a . Selleks, et autot liikuma panna peab veojõud olema väiksem kui hõõrdejõud, vastasel juhul hakkavad rattad puksima. · Miks iluuisutaja piruett lõpetades käed laiali sirutab? I = const. · Miks kasutatakse jooksudes madalstarti? Miks ainult sprindis? Saab paremini
See kõik võib olla vajalik, aga minu kogemus töös laste ja täiskasvanutega näitab, et tegelikult vajame ennekõike ärakuulamist ja selle kaudu eneseleidmist. 2.5 Lapse olemus Oleme lastega harjunud. Nad on veidi väiksemad, mitte nii targad ning elukogenud, aga siiski üsna samasugused, kui meie täiskasvanud. Pealtnäha see nii ongi. Nimelt erineb väike laps oma vajaduste poolest täiskasvanust. Ta on kõigi oma meeltega ümbrusesse avatud ja iga väljastpoolt tulev impulss mõjutab teda. Samas puudub lapsel mõtete seletav ja barjääri loov kaitse. Last ümbritsevate täiskasvanute liikumine, meeleolud ja kõne, ümbruse valgus, värvid, temperatuur ja helid ning materjalide kvaliteet mõjutavad last. Piltlikult öeldes mõjutab iga meeltekogemus alateadlikult alles kasvavat keha: vereringet, hingamist ja erinevate organite arengut. Õrnad ja kvaliteetsed kogemused õpetavad õrnemaidki erinevusi märkama ja tajuma.
kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. 10 Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1 D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. C D Qt 0 - Qt-1 1 1 1 1 0 0
samasugune ärritus. Kiu funktsionaalse seisundi muutunud oleku tõttu osutub vastus teisele ärritusele esimesega mittevõrdseks. Erutus muutub erutuvus laine läbimisel kolmefaasiliselt algul erutuvus langeb, siis tõuseb ning lõpuks langeb uuesti. Erutuvuse muutuste tsükkel on kindlas vahekorras elektrilise potentsiaali muutuste tsükliga. Normaalsetes tingimustes antakse mööda refleksikaari edasi mitte üksikuid impulsse, vaid impulsside gruppe. Iga impulss põhjustab ajutise muutuse erutuvate struktuuride funktsionaalsetes omadustes ja võib mõjutada järgmiste impulsside kulgemist. See mõju on ilmselt seda suurem, mida kestvam on erutuvuse muutuste tsükkel ja mida suurem on impulsside sagedus. Koe erutuvuse astet näitab ka see, kui paljudele erutusimpulssidele kude on võimeline ühes ajaühikus vastama. Seda näitab koe labiilsus e. funktsionaalne liikuvus. Labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on
kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 10 T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1). T Qt 0 Qt-1 1 Qt-1 D (delay), data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Töötab: CD; Q(t) , 0 - =Q(t-1) , 11= 1, 10= 0. D trigeril on kaks sisendit D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui
1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud liigutused 2) Sensoorsed rakud meeled 3) Kontaktneuron ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust ärritust vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks.
1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks. Väliskeskkonna muutust – ärritust – vahendavad signaalid kutsuvad esile selleks kohandunud rakkudes – retseptorites (Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks.
- Katapleksia – lihastoonuse ajutine kadu - Stereotüüpia – teatud tegevuste pidev kordamine - Maneersus - Automatism – kõrgem jõud annab käsu ja ta täidab seda - Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus - Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises - Koprograafia Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus Mitteproduktiivne ülemäärane aktiivsus. Võib olla seotd teiste haigustega - Kompulsioon e sundtegu – kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust. Teab ise et see on lollakas - Rituaal – automaatne olemuselt kompulsiivne tegevus selleks et vähendada ärevust - Ataksia - Apraksia Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus Alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise, kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ja vähesus. - Abuulia – nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje tegutsemiseks ja mõtlemiseks - Anergia - energia puudus Sihipärasus - Tegevuse hüplevus
Kera vabaneb järsku, ja silmapilgu jooksul, kui kehas olevast nöörist lahti ühendub, võtab teine kera tema koha. See hakkab sisse hargnema, minnes läbi pea pöörisekohast ja lülisambast, seejärel südamest ja sealt kihutab juba makku, pähe ja suguelunditesse. Siis saab keha valgusjõu laengu, mis tuleb vahetult Maatriksi väljast. Värvuselt ja võimsuselt on see sarnane äikesele see on lühike kuid väga võimas impulss. Peale seda tunned sa keha nagu oleks see sinu oma. Tunned, kui kuskilt valutab, sügeleb või torgib, ja võid keha juhtida kuidas tahad. Kuid, nagu juba rääkisin, olin piiratud liikumisega, sest mu aju võttis vastu ainult infot, mis on kohane kuuekuulisele lapsele. A: Kas täiskasvanu keha saab üle võtta? D: Jah, siis sul ilmnevad kõik täiskasvanu keha eelised, ja sa võid sooritada kõiki tegevusi. A: See tähendab, et sinu eneseteadvus saab aktiivseks.
Viide rühma on koondatud erinevad loomeprotsessi kirjeldavad etapid: · Stiimul loominguline mõtlemine ei sünni tühjusest, see vajab mingisugust stiimulit, mingisugust alusmaterjali, millele midagi rajada. Väljakutse, mille esitab lapse mõttetegevusele kas lapsevanem või õpetaja, päästab valla loomingulise seisundi. Uudishimu. · Avastamine toetada avastamisprotsessi ja süüdata lapses loominguline impulss ongi õpetamise ülesanne. Selleks, et loominguliselt mõelda, peab laps olema võimeline rohkem juurdlema ja vaatama enesestmõistetavatele asjadele värske pilguga. Lapsele on vajalik divergentne mõtlemine (pakub palju erinevaid vastuseid), viivitav otsustamine, mõttetegevuse avardamine, tuleb anda piisavalt aega, mängulisus. · Planeerimine probleemi või ülesande sõnastamine, informatsiooni kogumine, mõttekäigu avamine
Teiselt poolt on nad läbi paljude loobumiste, oma lähedaste ja sõprade kaotuste jõudnud olukorrani, kus surm saab neile sinasõbraks. Mõned vanurid ütlevad, et tahavad surra. Seda ei saa lugeda tingimata depressiooniks. Paljud vanad patsiendid tõesti loodavad ka oma paranemisele. Sellisel juhul võib liiga varajane teadmine surma lähedusest anda negatiivse tulemuse. Üldiselt, ei tohiks äratada ahistavaid ja raskeid tundeid, kui vanur ise sellest ei räägi. Esimene impulss surma ees on hirm. Otsene küsimus surmahirmu kohta ilmselt ei jõua teadvuse sügavaimasse soppi. Ükskõik, mis ka ei oleks surmahirmu põhjuseks, tuleb surevale patsiendile anda küllalt õigeaegselt võimalus rääkida oma hirmudest mõne professionaalse aitajaga, nagu näiteks haigla pastor. Surmahirmus kardetakse põhiliselt seda, mis surmale järgneb (,,hüpe tundmatusse," karistus), olemasolu lakkamist, surma protsessi ennast ja sellega kaasnevat valu. Kuigi paljud vanurid
suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Lainehüpotees. 1923. a. avaldas Louis de Broglie ajakirja Comptes Rendus (lad. Aruanne, mõeldakse Prantsuse Akadeemia jooksvat aruannet, oli 19. saj. mandri- Euroopa tähtsaim teadusajakiri) oktoobrinumbris artikli "Fermat' printsiip mehaanikas", kus tuli välja järgmise väitega: Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat' printsiibiga optikas, kui keha impulss asendada lainearvuga valemi abil. Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus. Et asjasse selgust tuua, arvutame Bohri valemitest elektroni impulsi ja võrdleme
elemente viimase puhul on tegemist S ja R sisendite näol tegemist nende inversiooniga ja ka tõeväärtustabel on vastupidine. · JK-triger suurim erinevus SR trigerist seisneb selles, et lubatud on ka mõlema sisendi väärtustamine 1-ks sellisel jul on väljundiks eelneva oleku vastasolek. · T-riger omab vaid ühte infosisendit. Iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks. · D (delay) triger - 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. · Asünkroonsel trigeril puudub spetsiaalne sisend, millega saaks määrata, millal toimub ümberlülitumine
laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia on 1000...1200 km kõrgusel.Atmosfääri standardkõrgusele, näit. merepinnale. Alates paralleelsete kiirte kimbuna, hajuskiirgus õpetus veest ja selle ringidest looduses. moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või Meteoroloogia seos teiste gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on taandatakse meteojaamades, millede kõrgus mitmekordset distsipliinidega: piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, merepinnast on väiksem kui 1000 m, õhu hajumist atmosfääris. Otsekiirguse korral füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, rõhk annavad läbipaistmatud esemed varju,
suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Lainehüpotees. 1923. a. avaldas Louis de Broglie ajakirja Comptes Rendus (lad. Aruanne, mõeldakse Prantsuse Akadeemia jooksvat aruannet, oli 19. saj. mandri- Euroopa tähtsaim teadusajakiri) oktoobrinumbris artikli "Fermat' printsiip mehaanikas", kus tuli välja järgmise väitega: Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat' printsiibiga optikas, kui keha impulss asendada lainearvuga valemi abil. Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus. Et asjasse selgust tuua, arvutame Bohri valemitest elektroni impulsi ja võrdleme
Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. 5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi
Ta on elu jaataja. Usub ka seda, et tehnoloogia tulemusena sünnib terve rida uusi organisme e neovitaale. Toinby näeb, et ajalugu on vaimne hingeline struktuur, mida saab kirjeldada üksnes mõistetes. Ta pooldab tsüklilist arengut, ajalugu on küll erinevate kultuuride arengulugu, ent kultuurid mõjutavad üksteist. Arengu aluseks on situatsioonid, milles tekivad väljakutsed. Selleks, et mingi kultuur tõuseks, on vaja, et kellestki juhtivast tuleneks loominguline elan e impulss. Tema kriitikateravik on suunatud tehnika tõusule. Leiab, et sellega hävineb inimese hing, nt relvatööstus. Iga kultuuri aluseks on jumalik plaan või religioosne sisu. Kultuurid täidavadki religiooni eesmärke. Religioonidest kõrgeim on kristlus. Eristab kahtesugust kultuuri: takistatud (kastidesse, rühmadesse jaotus) ja kasvavad (materiaalsusest vabanemine, sisemiste väärtuse hindamine) kultuurid. Kultuurid hävivad,
Närvirakk, olles elus, aga puhkeoleku seisundis, omab puhkeoleku potentsiaali – tema välis- ja sisekeskkonna vahel on elektriline potentsiaal (60-70 milliVolti), mis tagatakse aktiivselt kogu aeg ioonide vahetusega. Neid pumbatakse kogu aeg läbi membraani sisse-välja ning seega tekib dünaamiline tasakaal. Kui rakk saab aferentse impulsi, on see kas pidurdava ehk pärssiva või ergastava toimega. Erutaval puhul nad depolariseerivad raku. Reeglina üksiksissetulev impulss ei suuda raku potentsiaali muuta, aga kui impulsse on piisavalt, rakk üha depolariseerub, mille sisuks on raku ergastamine; ning kui raku ja raku väline saavutavad nulli; saadab rakk välja oma eferentset kiudupidi välja oma potentsiaali. Kui sisendimpulsid on pidurdava toimega, rakk üha lukustub, saavutades hüperpolaarsuse. Dendriidid on raku väljaulatuvad osad, mis on närviraku vastuvõtvateks jätketeks. Aksonid on pikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
