Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist mingist teatud suurusest. Impulsikuju:See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni
Kirjutame valemi järgmisel kujul: F= t F t = m v - m v0 . Selle võrduse paremal pool on suuruse m v keha massi ja kiiruse korrutise muut. Seda suurust nimetatakse keha impulsiks. Keha impulsiks nimetatakse suurust, mis võrdub keha massi ja tema kiiruse korrutisega. Valem F t = m v - m v0 ei ole midagi muud, kui Newtoni teine seadus väljendatuna teisel kujul. Ta võimaldab sõnastada seda seadust teisiti võrreldes varemesitatud sõnastusega: jõu mõju tulemusel muutub keha impulss. Keha impulsi muut võrdub kehale rakendatud jõu ja selle mõjumise aja korrutisega. Näeme, et üks
Antud jõu mõjul muutus keha kiirus võrra. Järelikult aja jooksul liikus keha kiirendusega . Dünaamika põhiseadusest (Newtoni teisest seadusest) järeldub: või . Füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle liikumiskiiruse korrutisega, nimetatakse keha impulsiks (ehk liikumishulgaks). Keha impulss on vektorsuurus. Impulsi mõõtühikuks SI süsteemis on kilogramm-meeter sekundis (kg*m/s). Füüsikalist suurust, mis on võrdne jõu ja selle mõjumise aja korrutisega, nimetatakse jõuimpulsiks. Jõuimpulss on samuti vektorsuurus. Newtoni teise seaduse võib formuleerida järgmisel viisil: keha impulsi (liikumishulga) muut on võrdne jõuimpulsiga. Tähistades keha impulsi tähega , võib Newtoni teise seaduse üles kirjutada kujul
riputusvahendit. Keha kaalu valem vektorkujul- Erijuhud: 1. Keha kiirendatakse ülespoole, a 0 , P mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud. 2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a 0, P mg . Keha kaal võrdub raskusjõuga. 3. Keha kiirendatakse allapoole, a 0, P mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a -g, P 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. 9. Impulss. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub jõuimpulss lihtsalt kehale mõjuva resultantjõu ja mõjumisaja korrutisega. Impulsi jäävuse seadus
kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+p3+...=const. Suletuks nimetatakse süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata
ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud) Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment-jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17
Erutuslävi Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom Lihas ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. Kõik või mitte midagiseadus Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest.
tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest.Impulsikuju: See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni
inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi- Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus- Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom- Lihas- ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus- Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. 1 Kõik või mitte midagi-seadus- Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest.
F = dp / dt (N II seaduse üldisem kuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu ühikuks SI- süsteemis on njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg, põhjustab kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2 (valem F = m a). Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks p nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v . Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega (ja vastupidi). Kui kehtib üks, siis peab kehtima ka teine. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S. Rõhu SI-ühikuks on paskaal (1 Pa). 1 Pa = 1 N/m2.
Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m 1 suurusega: p = m v , ühikuks: s . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v - v 0 ) mv - mv0 F = ma F= = F t = mv - mv0 = mv F t ühik N s t t
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
aktualiseerida – on ju Platoni sõnul igas üksikus nähtuses selle idee teatud viisil kohalolev. Idee kohalolu meeltega tajutavates asjades ilmneb kõige eredamalt viimaste ilus, mis saab ühtlasi olla ka tõukeks “meenutamaks” enda päritolu. Selleks ei ole aga vaja mitte kõiki liiki moodustavaid asju ükshaaval vaadelda – nagu öeldud oleks see enamasti võimatu – vaid piisab mõnest üksikust vaatlusest, mis võib osutuda impulsiks järgnevale mõistustunnetusele antud nähtuse täiusliku olemuskuju kohta. Kui selle tulemusena on vastav idee “meenutatud”, siis näeb inimene ka meeltega tajutavat maailma järgnevalt antud idee perspektiivist, nö. idee valguses. Mis sellest muutub? Seni kuni inimene maailma üksnes silmitseb, on ta võimeline märkama pelgalt üksikuid üksteisest lahusseisvaid nähtusi koos nende omaduste lõputu mitmekesisusega, suutmata selles eristada olemuslikku juhuslikust
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus – jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m suurusega: p mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ’’hävitustöö’’ Jõu impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F t mv mv0 mv F t ühik N s
Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m suurusega: p mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F t mv mv0 mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus
on plaatide vahekaugus d: 8. Jah 9. Üks selgitus oleks, et keev vesi auruks teha, on tarvis veel täiendavat soojushulka, st, et aurul on rohkem energiat kui keeval veel. Kui aur satub nahale, siis annab ta soojusülekandega oma energia ära ja teeb rohkem kahju kui keev vesi. Võib mõelda veel nii, et auru molekulid liiguvad kiiremini (sest neil on rohkem energiat) kui vee molekulid ja löövad tugevamini vastu rakke, kahjustades neid rohkem. 15. PILET 1. Keha impulsiks p nim. keha massi ja kiiruse korrutist p = mv . Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega (ja vastupidi). Kui kehtib üks, siis peab kehtima ka teine. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on (1 kg*m/s). Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem see mõjub. 2. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese.Ümber masskeskme liikumise (pöörlemise) kohta infot ei anna. 199. Mis on punktmassi liikumishulk? Mis on süsteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed või vektoriaalsed suurused? 200. Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund? 201. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka? 202. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Vektoriaalne suurus. 203. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk peavektoriga. dK = Fdt 204. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem.
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...
liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese.Ümber masskeskme liikumise (pöörlemise) kohta infot ei anna. 199. Mis on punktmassi liikumishulk? Mis on süsteemi liikumishulk? Kas need on skalaarsed või vektoriaalsed suurused? 200. Mis on punktmassi liikumishulk, milline on selle moodul ja suund? 201. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka? 202. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Vektoriaalne suurus. 203. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi on võrdne kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude geomeetrilise summaga ehk peavektoriga. dK = Fdt 204. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem integraalkujul. Valem.
11) dt (m kui konstandi võib viia tuletise märgi alla). Siit näeme, et jõud määrab korrutise m v muutumise kiiruse. Tõepoolest, katse näitab, et sama jõud sama aja jooksul mõjudes annab erinevatele kehadele erinevad kiirendused, mis sõltuvad keha massist, aga korrutise m v muutused on samad. Seda korrutist nimetatakse liikumishulgaks e. impulsiks: p =m v . (2.12) Vektor p on alati kiirusega samasuunaline. Selle ühik süsteemis SI on kgm/s. Kehade mõju on alati vastastikune. Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni kolmas seadus väidab, et kui kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel. Joonisel 2.3 on kujutatud
rakendatud erike-hadele. F1= -F2 F1 F2 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. §15. Impulss, jõuimpulss. N. II seaduse võrrandile m*dv/dt=f saab anda teise kuju. Arvestades, et klassikalises mehaanikas on mass m konstantne suurus, võib viia ta tuletise märgi alla ning kirjutada järgmiselt: d(mv)/dt = f. Vektorilist suurust p = mv nimet. ainepunkti impulsiks. JÕUIMPULSS -- Kasutades impulsi mõistet saame teise seaduse võrrandi kirjutada kujul: dp/dt=f. Def: ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. §16. Impulsi jäävuse seadus. Seadus: Isoleeritud süsteemi impuls on jääv:m 1v1+m2v2=m1u1+m2u2. Impulsi jäävuse seaduse sisu : p=mv meh. süsteem, sisejõud jõud, mis mõjuvad süsteemi kuu-luvate kehade vahel, nende summa on alati 0
(m kui konstandi võib viia tuletise märgi alla). Siit näeme, et jõud määrab korrutise m v muutumise kiiruse. Tõepoolest, katse näitab, et sama jõud sama aja jooksul mõjudes annab erinevatele kehadele erinevad kiirendused, mis sõltuvad keha massist, aga korrutise m v 4 muutused on samad. Seda korrutist nimetatakse liikumishulgaks e. impulsiks: p =m v . (2.12) Vektor p on alati kiirusega samasuunaline. Selle ühik süsteemis SI on kgm/s. Kehade mõju on alati vastastikune. Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni kolmas seadus väidab, et kui kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel
Puktmassi liikumishulk on punktmassi kiiruse ja massi korrutis. Liikumishulga vektori suund ühtib alati kiirusvektori suunaga. Moodul on võrdne kiiruse ja massi korrutisega. 214. Kuidas arvutada mehaanikalise süsteemi liikumishulka? Mehaanikalise süsteemi liikumishulk arvutatakse korrutades süsteemi mass ja masskeskme kiirus. K = Mv c 215. Mida nimetatakse jõu impulsiks? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõu elementaarimpulsiks nimetatakse vektoriaalset suurust, mis võrdub jõu ja elementaarajavahemiku korrutisega. 216. Sõnastada süsteemi liikumishulga teoreem diferentsiaalkujul. Valem. Süsteemi liikumishulga tuletis aja järgi võrdub kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude
membraaniga, mis on läbitav vaid ühe laenguga ioonidele, siis ühel pool membraani tekib positiivselt, teisel pool aga negatiivselt laetud ioonide kiht. 50. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise talitluse. Närvi- ja lihaskoe rakkudes on erutusel laine iseloom. Seda lainet on hakatud nim. impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine nagu iga elusa raku talitluslik akt on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähtetaseme taastamiseks pärast erutust on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus, mille lõppetapp on mitmesuguste potentsiaalse keemilise energia poolest rikaste orgaaniliste ainete oksüdatsioon. Jõu-aja kõver kõver, mis iseloomustab ärritustugevuse ja tema mõjuaja omavahelist suhet. Vool, mis on väiksem
saj. lõpuni. Koos kontinendi järkjärgulise koloniseerimisega nihkus ka seapidamine järjest põhja-lääne suunas. 19. saj. algul, mil ehitati raudtee, hakkas ka seakasvatus intensiivsemalt arenema. 19. saj. I poolel oli Kentucky osariik seakasvatuse keskuseks, 20. saj. 20-ndateks aastateks nihkus põhiline seakasvatusregioon põhja poole - Missouri ja Iowa osariikidesse. Tähtsaks sealiha tootmise köhaks kujunes ka Ohio osariik, kus kasvatati palju maisi, millega nuumati sigu. Tugevaks impulsiks USA seakasvatuse arengus oli 1934. aastal taani landrasside sissevedu. Sissetoodud landrasside baasil kujundati USA-s landrasside head aretuskarjad ning aretati ka rida uusi tõuge: minnesota, montana, beltsvilli, merilandi jt. tõud. Uus etapp USA seakasvatuse arengus algas 50-ndatel aastatel, mil ameerika seakasvatajad hakkasid hindama sigu omajõudluse alusel. USA-s hakati esimesena (1952. a.) hindama ka elussigadel peki paksust (see käis esialgu skalpelli ja stiletiga,
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre’il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke. Degas’ meisterlik joonistusoskus oli Toulouse-Lautecile alati põhiliseks impulsiks, ning Degas’ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau’l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre’i inimtüüpide kujutaja
Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: - 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva süljenäärme
Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12. peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9. e keele neelunärv – neelamislihaste innerveerimine (närvidega varustamine), kõrva
muutumise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud süsteemis on kehade sum- maarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse). I seadus: Planeedid liiguvad mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike.
mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõud põhjustab impulsi muutumise. Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Suletud süsteemis on kehade sum- maarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kehale massiga m mõjub raskusjõud Fr = m g. Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms
Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi muutu- mise kiirus on võrdne kehale mõjuva jõuga. F = dp / dt (N II s. üldkuju). Jõu SI-ühikuks on üks njuuton (1 N). See on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 1 N = 1 kg . 1 m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p = m v. Impulss näitab kulgevalt liikuva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna. Suletud süsteemis on kehade summaarne impulss jääv (impulsi jäävuse seadus). Impulsi jäävuse seadus on samaväärne Newtoni seadustega. Impulsi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter sekundis (1 kg . m/s) Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kehale massiga m mõjub raskusjõud Fr = m g.
Täpselt samamoodi ju nemad ka otsivad, et kuidas oleks ja mis see mõte on üldse ja siis nad seavad oma sammud siia, täiesti intuitiivselt, ilma, et nad aru päriselt saaksid ja mõni asi võib tunduda neile ju ka võõras aga sellepärast me ju ka neile seletame, teeme selliseid koosolekuid ja koolisid. Kui Sa alustasid sellest ökost ja säästlikust asjast, siis ühe ema kõige soojem ja sügavam mõte, et otsida kohta, kus lapsel oleks hea selleks impulsiks ja paljud on ilma teadvustamata leidnud, et see koht on hea ja siis ta tasapisi õpib seda tundma ja teadvustab. Ja selles mõttes on see ka loomulik, me ei suuda kunagi oma elu ette teada, me läheme ikkagi selle järgi, mis meil südames on ja niimoodi jõuavad lapsed ka siia ja pärast tuleb teadmine. Nii, nagu ikka eluski on, et pärast vaatad järele: seal ma õppisin seda, seal ma õppisin seda ja niimoodi hästi loomulikult tulevad lapsed, mitte mingisuguse kaine rehkenduse peale..
põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre'il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke. Degas' meisterlik joonistusoskus oli Toulouse-Lautecile alati põhiliseks impulsiks, ning Degas'ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimtüüpide kujutaja
-ga (amygdala) Auditoorse süsteemi ülesanded • ruumiline orientatsioon ja mälu + mälu (hippocampus and associated cortex). 1. Ümbuskonnast stiimuli- helilainete vastuvõtmine (õhurõhu muutusi tajume helina). Helidel 3 füüsikalist omadust: frekvents-kõrgus, A-tugevus, komplekssus-tämber TS kahjustus 2. E muutmine neuraalseks impulsiks • kõne, mälu, emotsioonid 3. Närvi-impulsside juhtimine ajju (kindlasse pk.) • haigused: 4.Informatiooni töötlus- stiimuli “äratundmine” 1-2 kõrvas –psühhoosid 5. Hescheli gyri on ka TS-s ja seotud autitiivse ajukoorega + Wernice prk (planum temporale) – amnestilised sdr.
Stalini jaoks oli sellise olukorra kujunemine sobimatu, hakkas kohe juba enne sõja lõppu rakendama meetmeid tasalülitamaks sõja demokraatlikku impulssi. Meetmed radikaliseeruvad veelgi pärast seda, kui sõda oli lõppenud. Seda vahetult sõjajärgset olukorda võib võrrelda dekabristidega, uuendusliikumises osalejaid pärast II ms on hakatud nimetama uusdekabristideks. Pärast Napoleoni sõdu oli ka olnud vahetu kokkupuude välismaailmaga, olnud oluliseks impulsiks 1825 detsembrimässul. Aleksander I tegutses võrreldes Staliniga väga pehmelt, ei rakendanud esialgu mingeid meetmeid, et välistada suuremad ekstsessid. Paralleelselt dekabristide liikumise kujunemisega tegeleti valitsusliikumises reformidega jne. Stalin adus situatsiooni ohtlikkust ja hakkas rakendama meetmeid, mille tulemusel sai olukorra päris kiiresti kontrolli alla. Oluline on kontrolli kehtestamine parteiliikmete üle- Sõda oli kommunistliku partei
käima?” või: “Kas mulle selle eest keegi maksab?” Kui avanes võimalus konkureerida rahvusvahelise projektimeeskonna liikmeks, oli noormees ilma sunnita valmis pingutama ka väljaspool klassitundi. Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib kogemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütak- se saavutada (või vältida). Arenguprotsessis avardub indiviidi maailmapilt pidevalt. Tegevuse uute vormide areng nõuab lapselt üha suuremat määrat- letud aktiivsuse realiseerimist, s.t tegevuse motiivi tuleb suhestada elulise- malt laiema tegevuse motiiviga
alguseks oli metalltarindite kasutamine jõudnud kõigi Euroopa maade ehituskunsti, nende arengut soodustas ka valtsprofiilide tootmise algus. Samal ajal jäädi klassitsismis siiski seisukohale, et igasugune metalltarindus peab olema kaetud; alles järgnevad perioodid soodustasid nende nähtavale toomist. Klassitsismi ajal kujunes välja maastikuline e. inglise stiilis park. Vastukaaluks barokiajastu sümmeetrilistele aedadele lähtuti nüüd sellest, et loodus väldib sirgeid jooni ( impulsiks Hiina maastikuarhitektuur ). Maastikulise pargi alleesid ilmestasid mitmelaadsed paviljonid. KLASSITSISM PRANTSUSMAAL 18.saj. keskel tugevnesid Prantsusmaal klassivastuolud, kodanlus muutus aktiivseks jõuks, kes võttis osa toimuvatest sotsiaalsetest protsessidest. Uus ideoloogia tugines valgustusaja filosoofiale, järjest rohkem hakati tundma huvi antiigipärandi vastu. Rokokoo pehme ja kerge elegants tundus tühise ja mõttetuna, ka õukond hakkas mõõtu võtma klassitsismist.
jõud alati sama liiki, siis on ka kaal oma olemuselt hoopis elastsusjõud. Küsimus. Inimene seisab kiirliftis vedrukaalul. Mida näitab kaal, kui lift 1) hakkab tõusma, 2) liigub ühtlaselt üles, 3) pidurdab tõustes, 4) seisab paigal, 5) hakkab laskuma, 6) laskub ühtlaselt, 7) pidurdab laskudes, 8) langeb vabalt. 12 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. r r p = mv . (5.1) r Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku ∆t vältel r resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse r r Fres a=
keeruline ülesanne. Situatsioonid on alati erinevad, samuti ka laste käitumine, sest iga laps on individuaalne ja unikaalne. Siin on ära toodud kaheksa strateegiat meeles- pidamiseks, kui tegutseda lastega kas grupis või individuaalselt. 1. KINDLUSTA SOOVITAV KÄITUMINE. Mõtle positiivselt, siis käituvad ka sinu hoolealused positiivselt. Kiida lapsi alati nende tegevuse juures ja maini neile, et nad käituvad väga hästi. Naeratus, väike käeliigutus või mõni ilus sõna on tihti impulsiks, et laps käituks hästi. "Positiivne kindlustatus" aitab lastel õppida kohast käitumist. Alati on palju kergem luua soovitud käitumise eeskuju, kui proovida muuta juba tekkinud probleeme. 2. ESITA SELGED REEGLID. Laagri territooriumil on kehtestatud reeglid, mis on vajalikud mingi tegevuse läbiviimiseks ja turvalisuse tagamiseks. Meeldetuletuseks: mõtle alati positiivselt ja anna ka lastele sellest teada, mida nad võivad ja mida mitte.
moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga. Utriculus ja sacculus on kaks membraanidest moodustatud kotikest, mille ülesandeks on säilitada tasakaalu sirgjoonelisel liikumisel (nt treppidel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
