need ikka looduse täpsel vaatlemisel. Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega. ,,Koit pärast laevahukku" u.1840, ,,Orjalaev" 1840, ,,Lumetorm. Hannibal Alpe ületamas" 1812. Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. WILLIAM BLAKE (1757-1827) Inglise luuletaja, kunstnik, filosoof ja teoloog, kes kogu oma loominguga püüdis tõestada, et kujutlusvõime ehk loovus on olulisem, kui kogemusli maailmapilt. Inimene on Blake'i nägemuses igavikuline loov vaim. ,,Kujutlusvõime" ehk loovus on inimese jumaliku olemuse väljendusviis.
saj maalikunst maalikunst maalikunst maalikunst päevavalguses ei näe teravaid piirjooni valguse tõepärane kujutamine, optilised huvi värvi väljenduslikkuse vastu, Pr: Rahulik õnnetunne, rõõmu maalist kaotati täpseid kontuure efektid ja kompositsioon, ühiskondlik roll, motiivide vaatlemisel tekkinud nägemine / Saks: rahutus, toonitav joonistus, impressionistid ei Kujutised justkui tardunud, vormid lamedad ja kunstniku meeleolu väljendamine, ühiskonnakriitika, maailmavalu // kasuta kehade tugevat modelleerimist läbipaistvad, palju selgeid värve puhtad lokaaltoonid, puäntillism, lihtsustus, üldistus, terav-toore varjudega, valgus õhk, vabaõhumaal, ekspressiivsus, lihtsus, hoogne värvikontrast või tuhm porine koloriit,
kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on valguse ja õhu maal.
Vincentv van Gogh 2 tööd: 17 Päevalilled. 1888 18 Tähisöö. 1889 19 Autoportree kinniseotud kõrvaga 1889 Paul Gauguin 20 Kollane Kristus1889 21 Kust tuleme, kes oleme, kuhu läheme. 1897 Paul Cezann 2 tööd: 22 Suplevad naised u. 1900-1905 23 Saine-Victoire mägi 1904-1906 24Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Millised olid uued teemad? ehk uusimpressionism, ka puäntilism (pr. k ,,point" punkt) Eelkäijateks impressionistid. Värvide valikul otsisid abi teaduselt! (uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, vastavalt sellel lõid oma teoseid). 25 Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena (mosaiigitaoline pintslikiri). Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinema, moodustuma uue värvi mulje. nt : pun + sin =lilla
üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondlikku rolli. Kirjandus barokist romantismini (2006: lk nr 21) Gustave Flaubert (1821-1880) kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilist- psühholoogilisi otsinguid. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kuid kasutas looming allikana isiklikke elamusi ja muljeid. Flaubert oli tundeerak, kes leidis, et “kunstniku mission on sõnnikuhunnikul roose kasvatada”. Alustanud kirjutamist küll romantilises laadis, jõudis Flaubert õige pea realistliku vaatenurgi. Kuulsuse saavutas ta juba esimese romaaniga “Madame Bovary”, mis tõi halastamatult esile romantilise illusioonide kahjuliku toime, kodanliku oleskelu ja mõtteviisi labasuse.
kasutanud tsentralperskpektiivi, puhas värv suurel pinnal, hingeline, vaimne sõnum „kollane kristus“ „naine lillega“ / P.Gezanne: maastik, natüürmort, portree, alguses tumedad pärast heledad värvid, binokulaarne nägemine „õunakorv“ „moodne olympia“ „suplevad naised“ KUNST 19 JA 20.SAJ VAHETUSEL Erines kõigest muust. Väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel ebaselge, Realistid ja impressionistid, Klassitsitid. SÜMBOLISM- pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool, fantaasia, salapära/ Juugendstiil/ Postimpressionism-Prantslastel/ Positivistlik ideoloogia, Uusromantism, Kunst annab elule mõtte, Sümbolism-sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses, Elu on müsteerium, Stiil ei olnud sümbolismis nii oluline, Roosiristlaste salong Kunstnikud: Pierre Puvis de Chavannes(“The Dream”) Gustave Moreau (“Rändav
Raud. Sajandi lõpul 3 alustas tööd uus kunstnike generatsioon, kelle taiestes pääses realism täielikule võidule. Sellesse põlvkonda kuuluvad Kristjan ja Paulus Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaale ja Kristjan Rauale kuulub ka oluline osa eesti kunstialase mõtte arendamisel. Nemad olid esimesed, kelle vaadetes oli akademismivastane hoiak, võtsid omaks kunstielu uuenduslikke mõtteid ja otsisid uusi teid. Nende loomingut mõjutasid impressionistid, postimpressionistid, sümbolistid ja juugend. Juhtivateks motiivideks kujunesid taluelu ja talumaastik. Kasutama hakati vabaõhumaali. Baltisaksa kunstnike looming jäi sentimentaalselt ilutsevaks, elukaugeks ajaviitekunstiks. Asutati Rändnäituste Ühing Kunstihuvi Edendamiseks (1899), ülesandega korraldada rändnäitusi Saksa kunstnike loomingust baltisaksamaal. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid.
Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Claude Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnikke moodsa kunsti ajaloos.Noore mehena tõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu.Monet tahtis maalida pilte,mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu.Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid.Koos said nad tuntuks kui impressionistid.Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. .Claude Monet Elukäik Lapsepõlv ja noorus Monet sündis 1840. aastal Pariisis.Tema isa Claude - Adolphe Monet oli vürtspoodnik,ema oli laulja,nende pere elas poe kohal paiknevas korteris.Ta oli pere teine poeg, Claude - Adolphe ja Louise-Justine Monet' peres. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks.
IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on valguse ja õhu maal.
· Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Juba 1920ndatel hakkas dadaism hääbuma, suubudes sürrealismi. SÜRREALISM Tekkis 1919. aastal Prantsusmaal Kasutati teadvuse hämarseisundeid. Mõistuse kontrolli vältimiseks kasutati automaatkirjutamist, lisaks ka narkootikume, alkoholi ja hüpnoosi... Tuntumaid sürrealistlikke autoreid oli André Breton (,,Vabaarmastus") IMPRESSIONISM Tekkis 19. ja 20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuurialas. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Harrastati lühizanre nagu luuletus, novell, lühiromaan. Impressionismi viljelesid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jt. Eesti kirjandusse jõudis impressionism ,,Noor Eesti" vahendusel (Friedebert Tuglas). MODERNISM Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile algselt luules, hiljem ka proosas ja draamas. See on 19. saj. lõpus ja 20. saj
Mõned noored kunstnikud hakkasid järgima veelgi rangemalt realismi põhimõtet maalida ainult seda, mida on võimalik näha. 1874. a jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud Claude Monet töö ,,Impressioon. Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks, kunstnikud aga leidsid, et nimetus on õiglane, sest oma nägemismuljete kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Impressionistid korraldasid 1874-1886 kokku 8 rühmanäitust. Impressionistid tõid maalikunsti kaasa uued süzeed. Nad kujutasid oma piltidel esimestena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid. Siiski tõusis impressionismis esile uutmoodi kujutamisviis. Nad leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena, nagu me neid näeme. Et me näeme
Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. Johann Köleri maal ,,Truu valvur" Ilja Repini maal Burlakid Volgal IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Claude Monet Tõusev päike JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM
· Religiooni suhtes oli Renoir täiesti tolerantne. · Paul Durand-Ruel, Papa Durand suur reisimees, kartmatu, silmakirjateener. · Suaan rojalistlik mässuline Prantsuse revolutsiooni ajal. · Blanche kuulus prantsuse psühhiaater. · Näitus, uus katastroof, ,,impressionism". · Hüljatute salong · ,,Tehke ruumi realismile, noortele! Elagu Manet ja maha Louvre! Maha taassündinud rokokoo!" · Pärast näitust vähenesid portreetellimused, millest impressionistid olid elatunud. Neil polnud millegi eest süüa osta, nad elatusid üksikutest lõunalekutsetest, Auguste ei käinud isegi oma harjumuspärases piimasaalis. · Piimasaal kujutas endast väikest piimapoekest, mida tavaliselt pidasid naised ja kus ei piirdutud üksnes koore, või, piima ja munade müügiga. Kõrvalruumis oli tavaliselt kolm-neli lauda, kus kliendid võisid tellida endale ,,päevamenüü". · Monet julgustuas oma kaaslasi mitte alla andma.
Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud 4) Paul Cézanne elu ja looming (§ 4) Paul Cézanne oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Postimpressionis, kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest
Ka mitmed teised dante l'etoile ou danseuse sur scene(d'orsay) taiesed on sama päritoluga. tantsiatar laval Edgar degas Paul cezanne 1834-1917 1839-1906 danseuses bleues(tantsijannad sinises)(orsay) la montagne sainte victoire p.c on postimpressionist, tema arust tõid impressionistid ohvriks valguse ja õhu kujutamisel objektid. Nähtavate asjade juures otsis ta nende ehitust, millisest geomeetrilisest kujundist nad koosnevad. seega see mägi tundus talle vaid koonusena.ta teostel on inimesed
isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega nii maali- kui ka dekoratiivsed kunstnikud kokku puutusid ning nende esitatud lahendusi. Sümbolism maalikunstis oli enamasti reaktsioon realismile ja naturalismile, mis olid valitsenud kunstis XIX sajandil. Isegi avangardsed impressionistid olid osa sellest traditsioonist. Mõjustatuna sümbolistlikest poeetidest, kes heli, rütmi ja sõnaliste kujundite abil tahtsid äratada emotsionaalset vastukaja ja kujundada mõtteid, tahtsid ka sümbolistlikud maalikunstnikud minna teisele poole realismi ning rõhutada oma töödes kujutelmade müstilisust ja kahetähenduslikkust. Redon kritiseeris impressioniste, et nad ei olnud tõstnud oma vaadet küllalt kõrgele ja Gauguin, algselt impressionist, taipas varakult, et nad püüdsid
Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Ekspressionism Ekspressionism (prantsuse keeles expression - 'väljendus, ilme') on 20. sajandi algul sündinud kunsti- ja kirjandusvool. Kui impressionistid püüdsid jäädvustada meeldivaid muljeid, siis ekspressionism keskendus ühiskonna inetutele külgedele. Iseloomulikuks on helivärvide intensiivsus ja vastakus. Emotsionaalsus kõrge, meloodiad teravad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, raskemeelsed ja sünged. Huviobjektid: alateadvus ja hirmukompleks. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
Realism levis ka skandinaaviasse. Rootsi realist A. Zorn maalis portreid ja rahvatüüpe. Norras ja Soomes tunti suurt huvi realismi vastu, see tõi ka iseseisvusliikumise. J. Köler oli esimene rahvusliku kunsti esindaja eestis. Ideaaliks oli vene akadeemiline maalikunst. Maalis portreid. A. Weizenbergi eeskujuks oli Taani klassitsism. Adamsoni eeskujuks Prantsuse realism. Esimeseks moodsa kunsti vooluks peetakse impressionismi. Seda peetakse realismi edasiarenduseks. Maaliti seda mida nähti. Impressionistid kujutasid hetke muljet. Mulje püüdsid nad kiiresti lõuendile panna ja pidasid seda kõige tähtsamaks. Olid esimesed kes kujutasid kaasaegset suurlinna, vedureid, tantsuplatse. Nad tõusid esile uutmoodi kujutamisviisiga. Nad usaldasid loodusteadusi, huvitasid füüsikute valguse teooriast. Olid huvitatud filosoofilisest....vahetu kogemus on kõige tõesem. Esemeid tuleb maalida sellisena nagu neid näeme, pilti tuleb kujutada läbi valguse ja õhu. Maalides on peategelaseks valgus.
impressionism- Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. ekspressionism- Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh
realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel
sajandi u 70, 80ndad aastad. Osad kunstiajaloolased alustavad moodsat kunsti impressionismiga, enamus siiski 20. sajandiga. Impressioon- mulje. Olid peamiselt loodusemaalijad, nende arvates ei olnud kestvaid olukordi, iga hetk muutus valgus ja vari. Kunstnik sai maalida ainult mööduvat muljet. Maalisid vabas õhus. Pleinairisme- vabaõhumaal. Valguse ja õhu maal. Lineaarsus kadus täielikult. Kui seni maalisid kunstnikud lokaaltoonidega, siis impressionistid värvisid segamata värvidega asetades pisikeste pintslitõmmetega värve üksteise peale, mõeldud kaugemalt vaatamiseks. Pole oluline kompositsioon. Sageli loodusest väljalõigatud tükid. Alustatakse tavaliselt Manet'iga. Alguses impressioniste alguses üldse ei tunnistatud. Aastail 1874-1886 korraldasid nad omaette kunstinäitusi. · Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates
realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
suunas. Mõiste postimpressionism ei tähista selgepiirilist kunstivoolu. Tavaliselt loetakse postimpressionistide hulka nelja kunstnikku: 1) Vincent van Gogh 2) Paul Cèzanne 3) Paul Gauguine 4) Henri de Toulouse-Lautrec. Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, isikupärase loo mingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vor mikäsitlus. Postimpressionistide tähtsus 20. saj m o odsa kunsti ajaloole on väga suur, nad on moodsate voolude eelkäijad. Kui impressionistid maalisid e eskätt väljastpoolt saadud muljeid, siis posti mpressionistid püüdsid väljendada oma tundeid ja meeleolusid. Vincent van Gogh (1853-1890) Elulugu Rahvuselt hollandlane. Saatus traagiline. Loo mult rahutu, tasakaalutu; hilje m l õi välja vai muhaigus. Lõpetas elu enesetapuga. Kunstis oli praktiliselt ise õppija. Esialgu maalis tumedates toonides lihtsate ini me ste elu. 1888 läks LõunaPrantsus maale Arles`i linna. Seal
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
iluideaal. Ilusa vastandnähtus on inetu. imemuinasjutt vt muinasjutt. impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism
Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest
bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori
lootuse sümbol). Palju kasutati metafoore, kirjandus muutus vihjeliseks. · Tugevalt oli esitatud luules. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. · Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas, Marie Under ja Willem Ridala Impressionism · Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. · Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. 79 · Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Kujutati hetke muljeid ja tehti kõike väga detailselt. Tunded tähtsad.
anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas.(Popi ja Huhhuu) .Baudelaire. Allegooriline , müstiline luule. Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis.Sai alguse kujutavats kunstist. Hiljem aval- dus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.Impressionistlikke teoseid on kirjutanud Baudelaire(erootiline temaatika),sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas("Felix Ormusson"), Anton Hansen Tammsaare("Varjundid"), Villem Ridala , Marie Under (varasem looming)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
