toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango", Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell" Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset
Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (18331894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7- aastaselt muusikaõpinguid. Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit, ...
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline p...
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
Kunstiajalugu ,,Ekspressionism" ,,Edvard Munch" Ekspressionism on 20. sajandil tekkinud liikumine, mis hõlmas mitmeid kunstivaldkondi, nagu näiteks kirjandus, muusika, teater. Selle sünnikohaks võib pidada Saksamaad, kus ta tekkis vastukaaluks positivismist innustatud liikumistele, nagu seda olid naturalism ning impressionism. Ekspressionism püüdis edasi anda ,,elus olemise" tähendust, keskendudes emotsionaalsetele kogemustele, mitte füüsilistele, nagu see oli kombeks kunstis seniajani. Seda iseloomustab kunstniku poolne reaalsuse moonutamine selleks, et anda tugevamalt edasi emotsioone. Varajased ekspressionismi viljelejad soovisid, et kunst oleks rohkem muusika sarnane, andes emotsioone ja tähendusi edasi pigem läbi vihjete ja vabade seoste, kui vormide ja välisilmete kaudu
Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. 1. Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism, Tarapita ajaluules ekspressionism. 2. Siuru luule peateemaks oli armastus(Under, Visnapuu) 3. Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. 4. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits Sündis 20.nov 1883 aastal Võnnu kihelkonnas. Suri 23. Mai 1956. Sai kiiresti lugemise selgeks, aasta hiljem luges läbi piibli. Mängudele eelistas raamatuid ja ajalehti. 1895 lõpetas Võnnu külakooli. Isa suri 1890.
Värvid olid heledad ja pastelsed, kirevad. Hiljem hakkas ta huvituma veest ja valguse sillerdamisest. Renoir maalis ka inimesi, eriti alasti. Ta töödes oli näha, et nägemine valmistas rõõmu, puudus masendus ja depressiivsus. Degas´d huvitas keerukate liigutuste tabamine, maalis balletistseene. Pastellmaal oli lemmikuks. Camille Pissarro maalis peamiselt tänavapilte. Sisley maalis põhiliselt loodusmaastikku. Eestis avaldus impressionism Ants Laikmaa ja Paul...loomingus. Alates 1880ndatest hakkas impressionism mõjutama paljude maade kunstnikke. Hakati pöörama tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel
Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. 10. Draamakirjanduse areng ja põhisuundumused: peasuunad: ekspressionism, modernism, sümbolism, impressionism, ajakriitika 11. Arbujad-luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas
Villu Fovism - Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat. - Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism. - Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks. - Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna. - Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid
kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. Realism kirjandusvooluna 1835. aastal, mil kogu Euroopale sai selgeks, et aeg muutub kõige otsustavamal kombel, tervitas vene romantik Jevgeni Baratõnski ,,raudset sammu" astuvat astuvat sajandit ,,raudset sajandit" lohutute värssidega (,,Viimane poeet") 19. sajandi kolmandal kümnendil romantism Lääne-Euroopas taandus. Asemele sündis uus kirjandusvool, mida sajandi keskpaigas hakati nimetama realismiks.
* tundeid edastatakse, mitte ei jäljendata nähtavat * edastatakse tundeid erksate värvidega 12. Mida peab kunstnik van Gochi arvates oma loominguga edasi kandma? *arvab, et kunstnik peaks väljendama värvidega oma tundeid (kunst oli tema arvates kogu oma ajaloo vältel mingil viisil ühendanud nähtava tegelikkuse jäljendamist ja kunstniku eneseväljendust, aga vam Gogh hakkas väljendamist jäljendamisele vastandama ilmselt sellepärast, et realism ja impressionism olid ’objektiivse tõe’ taotluses arendanud jäljendamise äärmuseni nind muutnud kunstniku erapooletuks, jahadaks vaatlejaks) 13. Kuidas muutus van Goghi maalimisviis aastatega? Tooge näiteid tema loomingust Enne: *rahutud pintslilöögid; tume, porine koloriit, maalid lihtrahva elust või tavalistest esemetest. „Saapad“ Pärast: *loominf isikupärasem, värvid intensiivsemad(kirkad, jõulised), joonistus tinglikum. „Tähisöö“, „Autoportree“ 14
30. peamine kujundava kunsti õppeasutus. · IXX ja XX sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. · 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. · Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. · Eesti kunsti oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. 14. Ants Laikmaa loomingu mõjututasid impressionism ja postimpressionism. Ta maalis nii kohalikke talupoegi kui ka Eesti tuntuid inimesi. Tema tuntuimad tööd on: "Marie Underi portree", "Autoportree", "Lääne neiu", "Vigala taat", "August Kitzbergi portree". 15. XX sajandi silmapaistvaim loodusmaalija Eestis oli Konrad Mägi. (Tegelikult mul pole õrna aimu ka, googlel ka mitte.) 16. Kristjan Raud ammutas oma loomingulisi ideid Eesti rahvapärimustest ja talurahva elust. 17. Kristjan Raua loomingut iseloomustavad:
Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, estofiilid, ratsionalism. Klassitsism, romantism, realism, impressionism, fovism, sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus 1838- „Rahva harta” Inglismaal
Kunstiajaloo kontrolltöö: (12.klass- NR1) 1.Iseloomusta kunstielu. Sajandivahetuse kunsti nimetatakse kunstiks, mis levis aastatel 1890-1905. Kunstielus kihistumised, ümberjaotumised. Ametlik kunst jäi truuks klassitsismi põhimõtetele. Tõuseb esile sõltumatu kunst. Kunstnikud aldid igasugustele uuendustele. Tekib kunstnike kihistus. Ametliku kunsti seisukoht ühiskonnas nõrgeneb. Ametlik vastandub sõltumatule. Tõusevad esile uued kunstivoolid: Sümbolism, juugend ja postimpressionism, nende piirid on hägusad. 2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia? uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 3. Iseloomusta sümbolismi. Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjanduse...
MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood, kirjandus, heliloojad: richard rodgers helisen muusika, lionel bart oliver, andrew lloyd webber kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia
Ta on loonud nii portreid kui ka maastikke pastellitehnikas. Kumus olev ''Autoportree'', mis on samuti maalitud pastellidega, paneb hämmastama kui suurepäraselt on võimaliku joonistada inimesi silmi, justnagu nad pildi sees oleks keegi, kes vaatabki otse silma. Keskse tähendusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonnas väärivad märkimist maalijad Mägi ja Triik ning skulptor Koort. Konrad Mägi loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine. Tema kunsti lähtkohtadeks olid impressionism ja neoimpressionism, kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis. Mägi maalis peamiselt maastikke. Konrad Mägi ''Meditatsioon'' ning ''Soomaastik'' näitavad kunstniku julgust kasutada väga erinevaid ja erksaid värvitoone. Mägi unustas kindlad piirjooned ja ta tundis vabadust teha nii, kuidas ta nägi loodust enda ümber. Nikolai Triik sarnanes oma teostelt Konrad Mägiga. Talle oli iseloomulik stiliseerimispüüd ja
ta oma tütart ka rahaliselt. KRISTJAN RAUD 1865 1943 Pärit Viru-Jaagupist. 1892 1897 oli Kristjan Raud Peterburis . 1897-1898 Düsseldorfis ning 1899 1903 Münchenis. K.Rauale ei meeldinud eriti Peterburis kuna see oli liiga akadeemiline ning ta läks Saksamaale Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse. Seal olid meeleolud vabamad. Edasi suundus ta õppima Müncheni Kunstikooli, pärast mida Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Tol ajal jõudis Saksamaale impressionism, sümbolism ja ekspressionism (erilise väljatoomine), milledest viimane sobis K.Rauale kõige paremini. Ta jättis ruumi aimatavale, tema töödes esines teatud võrdkujude kasutamine. Teostes domineerivad saarte maastikud, teerajad, rannatalud ja interjöörid ketrajaga, kartulikoorijaga, endasse süvenenud eidekesega. Need teosed on luulelised ja intiimsed, tugeva sotsiaalse alltekstiga. Esiplaanil on vihjed ja teatud meeleolu rõhutamine. K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga
Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. Johann Köleri maal ,,Truu valvur" Ilja Repini maal Burlakid Volgal IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke
domineeris prantsuse kunstis Kunstiakadeemia. Prantsuse maalikunsti standardid määras Akadeemia, uuendusi peeti võimalikeks ainult Akadeemia kitsastes raamides. Noored Pariisi kunstnikud maalisid heledamates ja eredamates värvides kui suurem osa eelmise põlvkonna kunstnikest. Nad pakkusid oma töid salonginäitustele, kuid züriid ei võtnud neid vastu. Noorte kunstnike tuumik maalis sageli koos ning nende vabast ühendusest sai alguse uus kunstivool impressionism. Voolu nimi on tulnud Claude Monet' maalist "Impression, soleil levant" (Impressioon, tõusev päike). 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Sealt arenes välja fovism. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud
Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. Monet'i elus on seitse suuremat etappi, mis on täis suuri ringreise ja rännakuid eri maades. On välja toodud tema raskemad ja kergemad perioodid, kus kunsnik olid peaaegu ka enesetapu äärepeal, kui siiski olid tal toetavad sõbrad, kes seda ära hoidsid. Töö sisaldab nii Monet'i elulugu, kui ka lisadena välja toodud loomingut, mis on tõesti suurepärane ja vaatamist väärt
Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Maalikunstis oli pilt iseseisvuse saabudes kirev, kuna toonased juhtivad kunstnikud olid hariduse saanud eri paigus. Just impressionism ja ekspressionism. Esimene suur ülevaatenäitus 1919. Hävitav kriitika, kuna oodati kubismi, futurismi. Liiga traditsioonilised teosed (Ants Laikmaa, Kristjan raud, Konrad Mägi)- Mingit ühtset programmi ei kujunenud. 1922 loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, millest peagi kasvas välja konservatiivsem Eesti Kunstnikkude Liit. Radikaalsemad koondusid Eesti Kunstnikkude Rühma (kubism, konstruktsionism).
suurel määral harmooniale, millega kaasnes tonaalsuse mõiste avardumine ning hiljem tonaalsusest loobumine Richard Strauss (1864-1949). Kuidas jaguned tema loodud looming? Looming jaguneb: lavamuusika, instrumentaalne orkestrimuusika, programmilised sümfoonilised poeemid Kes olid muusikalised eeskujud ja kust oli võetud teoste teemad? Eeskujudeks olid Wagneri ja Liszti programmilised sümfooniad. Teemad olid võetud peamiselt kirjandusest. IMPRESSIONISM Millal tekkis ja kus? Mida tähendab ja iseloomustab impressionalistlik mõiste. Impressionismi mõiste pärineb 19. sajandi lõpu maalikunstist. 1874. aastal toimus Pariisis maalinäitus, kus eksponeerisid oma töid akadeemilise kunstimaitsega vastuolus olevad noored kunstnikud Monet, Pissaro, Renoir, Degas, Sisley. Monet andis ühele maalile nimeks ,,Impressionism" - ,,Tõusev Päike". Sellest sai alguse uudne kunstivool,
See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. impressionism- Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine
orelipäraseid võtteid, loodusmotiive (linnulaulu), algintervalle (oktaav, kvint, kvart). Brucknerit on nimetatud baroklikuks inimeseks romantlisel ajastul. Johannes Brahms 1833-1897 Sündis Hamburgis, Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. 16 Seoses Debussy´ga tuli 90-ndail aastail muusikasse impressionism (sümbolism), millest on mõjutatud paljud sajandivahetuse ja 20. saj. alguse heliloojad. Impressionism 19.sajandi lõpp-20.saj.algus Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. · Muusikasse tuli impressionism 1890-datel
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi ...
THEODORE GERICUAULT. ROMANTISM · Gericault maalis hulga eelpilte oma suurteose "Medusa parv" jaoks, mis kujutas laevahuku üleelanuid, kes olid viimases hädas oma kaaslaste surnukehi söönud. · Kunstnik hankis surnukuurist hangitud päid mitme nädala vältel kõikides lagunemisstaadiumites. · Kuigi ükski visanditest ei leinud maalil kasutamist, suhestus kunstnik neid maalides surma ja kannibalismiga. GUSTAVE CAILEBOTTE. IMPRESSIONISM · Gustave Caillebotte kuulus impressionistide hulka ning eksponeeris oma töid mitmetel impressionistide näitustel Pariisis ajavahemikus 1874-1886. · Prantsusmaa pealinna vaadete kõrval maalis ta ka arvukaid vaikelusid. · Sellel pildil on ta värvika puu- ja köögivilja väljapaneku kujutamisel kasutanud impressionistidele omast eredat paletti. · Värvid hakkavad siin elama omaette elu ja moodustavad lõuendile erksa mustri.
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
Hilisromantism (1890-1925) Hilisromantism tekkis 19.-20. sajandi vahetusel Saksamaal ja Austrias. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega, mistõttu nimetataksegi sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. Hilisromantismi lõpuperioodil hakkasid arenema ka paljud uued muusikasuunad- Sibeliuse ja Elgari loomingus kajastuv natsionalism, Debussy ja Raveli impressionism ning atonaalne modernism, mis on eriti tuntud Schönbergi loomigus. Hilisromantismi muusikale on iseloomulikeks joonteks hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide väga suur osatähtsus, kromatisme täis harmooniad. Heliloojad alustasid uute ja eelnevalt mitte kasutatud harmooniate loomist. Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid.
ROOTSI Keskaeg & gootika Gotlandi saar Natuke suurem kui Saaremaa 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398 Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna...
1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1923 Pöialpoiss 1926 - 33 Tõde ja õigus I - V 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1936 Kuningal on külm 1939 Põrgupõhja uus Vanapagan Üliõpilasnovellid: uus ainestik ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja
filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II periood- avangardism (20.s); soov eksperimenteerida, hakata vastu traditsioonidele, luua iga hinna eest uut, mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism, ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond
Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
käsitluseks on maal ,,Rõuge maastik". 1947. aastal on maalitud üks Janseni paremaid peisaaze ,, Sügisene jõemaastik". Viiekümnendail aastail maalib Jansen ka rea natüürmorte. Domineerivad sünged värvid. August Jansen sureb 1957. aasta 23. jaanuaril kopsuvähki. Janseni kunstilise keele kujunemisel mängisid rolli kolm möödunud sajandi keskpaigast peale Euroopa kunsti kujunduslaadi oluliselt mõjutanud suunda: realism, impressionism ja juugend. Jansenile on omaseks, et ta ei võta ühtegi stiili otseselt üle vaid kombineerib neid. Kuna Jansen kui portreemaalija juurdleb eelkõige maalitava sisemaailmas on ta üks mu lemmikuid portreemaalijaid. Tema teosed on sügavamõttelised ning sünged. Nad vajavad aega ja kannatust mõistmiseks ning tihtipeale ei pruugigi me neid mõista. LISA: Muhu rand. Tempera. 1922 M. Seppoisi portree. Õli. 1910 Kadriorg talvel. Õli. 1940 Õunaaias. Õli. 1946 1947.
Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud. Sümboolika Kompositsiooni keskel on väike laud mille peal on puuviljad – traditsiooniline seksuaalsuse sümbol. Kaks figuuri paremal on kõige abstrakstemad, nende näod meenutavad Aafrika maske – sümboliseerib võõrast, eksootilisust, agressiivsust. III faas – ikonoloogiline Pablo Picasso loobus teadlikult maalis rõhutusest värvile ja valgustusele, millele keskendusid fovism ja impressionism. Picasso moonutas inimvormi, et eemaldada maalilt emotsioon, mure ja hing. Tänu kehade teravatele, sakilistele äärtele tunduvad figuurid pigem kahjulike masinate kui inimestena. Ka naiste nahavärv ning taustavärvus muudavad maali väga ebaloomulikuks ja agressiivseks. Nii subjektide välimus kui ka maali kompositsioon tekitavad vaatajas ebamugavust ja hirmu. Salvador Dali “Mälu püsivus” 1931 Sürrealism I faas – eelikonograafiline
(G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A.Adson). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal novellid. Uusromantism asendus uusrealsimiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr (Tõde ja õigus). Näitekirjanduse võidukäik. 1930. aastate keskpaigaks läks realism üle psühholoogilisele realismile. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Siurulaste kõrvale tekkis ,,Arbujad"(H.Talvik, B.Alver, K.Merilaas, A.Sang, U.Masing, B.Kangro). Kujutav kunst: Esinesid impressionism ja ekspressionism, mõnevõrra kubism ja konstruktivism. Vanameistrid: K.Raud, K.Mägi. Nooremad: N.Triik, P.Aren, A.Jansen, A.Vabbe. Skulpotristest paisitis silma J.Koort. Muusikaelu: 1921. a. Eesti Laulajte Liit. Tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad: J.Aavik, H.Eller, A.Kapp, M.Dsaar jt. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika.
· Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3. 1915 I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus (Viljeldi II loominguperioodil). Sümbolism lähtub sellest, et maailm on tunnetamatu. Kujutatakse elu sümbolite abil. Iseloomulik on raskemeelsus ja tumedad toonid. - Fr.Tuglase ja A.Tassa novellid ning E.Enno ja G.Suitsu luule Impressionismi märksõnadeks on mulje ja kogemus. Psühholoogiline kujutamislaad; hele, optimistlik, rõõmus. - Fr.Tuglase novellid ja romaan "Felix Ormusson", V.Ridala luule, A.H.Tammsaare üliõpilasnovellid ja jutustus "Varjundid"
1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6. Kubism 20.saj. kunstivool, mis hakkas kujunema pariisis
sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg: pilvelõhkujad, tselluloid *uued kunsti-, kirjandus- ja muusikavoolud- ekspressionism, futurism, dadaism *naisõiguslased aktiviseerusid *imperialism *sotsialistlike õpetuste levik *antisemitism- (juudivaenu) tugevnemine Kirjandus ja kunst: *valik kirjanikke: Kipling, Mann, Lägerlöf *enne I maailmasõda said 14 kirjanikku Nobeli kirjanduspreemia *ekspressionism, impressionism Eluolu I maailmasõja ajal * 1916. aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mln mehe (mõnel maal üldine töökohustus) * elatustaseme langus * toidupuudus * epideemiad * naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, palka said tunduvalt vähem * muutus traditsiooniline peremudel * väikettevõtete laostumine 10. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed, aeg. Aeg: 23.veb 1917 Põhjused: * Petrogradi vilets varustamine toiduainetega * majanduslik kaos * keisrivõimu autoriteedi langus
Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Michelangelo Buonarroti oli suurima itaalia skulptor 16 . sajandil. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist. 2. Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressionism - (pr k-s impression - mulje); 1860-1870 aastail prantsuse maalikunstis tekkinud ametliku, akademistliku kunsti vastane vool, mis asetas rõhu põgusate, looja eripärast, vaateviklist, hetkemeeleolust sõltuvate muljete ja elamuste jäädvustamisele. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. 1860-ndatel tekkis ametliku, akademistliku kunsti vastu opositsiooniline liikumine, millest kasvas välja impressionistide rühmitus.
1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv. Lammutas looduses olevad värvid põhivärvideks ja kandis need pisikeste täppidena lõuendile. Ei seganud värve mitte paletil vaid nende segunemine toimub võrkkestas. Tegi palju eeljoonistusi ja etüüde. Ühe teose loomine oli väga metoodiline ja töömahukas, võis võtta 2-3 aastat. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. 2
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Auguste Rodin Referaat Koostaja: Nipi Tiri 12 klass 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................................. 4 Looming............................................................................................................................... 6 Calais' kodanikud................................................................................................................. 9 Põrguväravad.....................................................................................................................10 Mõtleja.................................
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Pariisi aastad 1910 1914 Lootustandvatel vene kunstnikel oli tõenäolisem saada parema vastuvõtu osaliseks Pariisis kui oma kodumaal. Sergei Diaghilevi vene ballett, kogu trupp tantsijaid, muusikuid, kirjanikke ja maalikunstnikke olid seal tekitanud sensatsioone oma seguga perfektsusest ja eksootikast ning igatsuse ida avaruste järele. Venemaa oli in. Aleksei von Javlenski, Vassili Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
