1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
Elas üle raske maooperatsiooni Tartus. I MS aastail elas Koitjärvel üle sügavad isiklikud kriisid. Abielludes kolis Tallinna. Suri südamerabandusse. Kirjandusse tuli 20saj alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega, mis kujutavad talupoegade halli argielu: ,,Mäetagused vanad", ,,Kilgivere Kustas". Külaelu asemel kujutab kirjanik nüüd linna, talupoegade asemel üliõpilasi, argielu asemel hingeelu, vanade ja noorte suhete asemel meesgte ja naiste suhteid- realismi asemel impressionism. Tuntuimad üliõpilasnovellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri"- kujutavad vabameelse üliõpilaste elu. Loomingu kõrgaeg: Näidend Juudit- ülesehitatud piiblimotiividele, romaan ,,Kõrboja peremees", ,,Tõde ja õigus", romaan ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". Näidend Kuningal on külm. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. (,,Elu ja armastus") Ta on 20
realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel
I periood: Valla- ja kihelkonnakoolis valminud katsetused. Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskusaate eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: Psühholoogiline impressionism, noortevahelised suhted. Tammsaare kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood.
Kunst: · Klassitsism: 18-19 sajand. Seda iseloomustab antiikaja kujutamise viis, viilkatus ja sambad, vähe kaunistusi, lihtsus ja selgus. Maale iseloomustab joon, siluett. · Romantism: esiplaanil oli eksootika (idamaad, uued inimese ja kultuurid), oluline oli värv, kasutati palju kontraste. · Realism: kujutati väga elulähedaselt, kujutati üldjuhul vaest inimest või loodust, levis väga laialdaselt ( venemaal), värvid olid tumedad ja sünged. · Impressionism: see kujunes kunstis kõige suuremaks pöördeks. Kunstnikud maalisid seda, mida nad nägid. Olu oluline varjude ja valguse mäng. · Postimpressionism: impressionismist püsivam ja sebjektiivsem. · Sümbolism: Oluline selge joon ja teemadeks elu põhiväärtused. Sümbolite kaudu väljendati enda mõtteid. · Juugend: Oli liigendatud, elemendid oli väga dekoratiivsed. Mõeldi väga täpselt detailidele. *Absolutism. Valgustatud absolutism.
realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel
Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, inimest ja ühiskonda käsitlesid nad loodusnähtusena, viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale, periodiseering 19 sajandi algus. · impressionism on samuti realismi sohilaps, ent viib eemale realismist ja toob pigem subjektiivsuse tagasi, kirjanduses on mõju küllaltki ebamäärane. · sümbolism : tähistab eelkõige "kunsti kunsti pärast"; on kirjanduses eriti mõjukas, võitluste maailm, sügavalt märgiline · modernism · futurism · ekspressionism · sürrealism · postmodernism · pseudomodernism muutub digimodrnismiks : uus kultuur on auditooriumikeskne, ent ka ajutine,
lugejaid esteetiliselt. ilus esteetika põhikategooria üleva, traagilise ja koomilise kõrval. Ilus kutsub inimeses esile positiivse suhtumise. Ilusa tajumisega kaasneb esteetiline nauding. Ilusa mõiste on ajas muutuv: igal ajajärgul on oma iluideaal. Ilusa vastandnähtus on inetu. imemuinasjutt vt muinasjutt. impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel.
1912 kolis Saksamaale. Artur Kapp ,,Kantaat päikesele". Vokaalteosed. Sümfooniline avamäng ,,Don Karlos". Eesti Vabariigi ajal sai temast esimene eestlasest pedagoog (kompositsiooni õppejõud). Nende helikeel oli rohkem rahvusvaheline kui rahvuslik. Mart Saar, Cyriillius Kreek, Artur, Lemba, Heino Ellen kujunes välja rahvuslik muusika. Mart Saar eesti rahvuslik helikeel, kasutas oma teostes rahvuslikke viise ja kogus rahvaviise, teda mõjutas ka impressionism. Valdkonnad: koorilaulud, soololaulud ja klaverimängu väikeviisid. Artur Lemba lõi esimese eesti sümfoonia 1909. Cyrillius Kreek huvitus ja kogus rahvaviise. Avastas enda jaoks vaimulikud rahvaviisid. Heino Ellen äärmiselt mitmekülgne instrumentaalmuusika viljeleja. Muusika elu keskusteks olid Tallina ja Tartu. Hakati korraldama ka avalikke klassikalise muusika kontserte. 7. üldlaulupidu Tallinnas ehitati uus teatrihoone Estoniale. TEATER Sünni Eesti kutseline teater
alla. Näide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub: (1) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). Loetelud, mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18 Näide: Modernistlikud kunstivoolud on sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism ja konstruktivism. Pikematest fraasidest koosnevad loetelud eraldatakse semikooloniga. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega. Kui loetelu punktideks on üksikud laused või lauseosad, võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuest reast. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide 1: 1996-1997
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist.
keskel. R romaani ülesehitus on selge, elu ja maailma on kujutatud võimalikult usutavalt ja tõeliselt, palju detaile ja kirjeldusi.Lugeja saab tõmmata paralleele oma eluga, olulisel kohal on argielu kujutamine. Fookuses tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes Nt Honoré de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, eesti kirjanduses nt Eduard Vilde modernistlik romaan- Perspektivism, Impressionism, Kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine Tihe keel, Vormi-eksperimendid, Strukturaalsed reaalsuses käsitlemise viisid. Tüüpilised teemad: kogemuse olemus, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas, Tüüpiline tegelane- kunstnik. kogemuse olemus, suhe kultuuripärandiga, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas,tüüpiline tegelane kunstnik, romaanis segunevad tema isiku kaudu otsingud elu ja kunstivallas (sisus ja vormis).
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Tähtsus: tõstis luule avalikkuse keskpunkti; astuti vanameelse elukäsitluse vastu; anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) kirjanduspoliitiline rühmitus, kritiseeris valitsust, õõnestas iseseisvust, kuid samas parandas riigi kultuuripoliitikat. Kirjanduslik programm manifestides ei
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti ...
mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922. aastal jõudis Tammsaare esimese suurteoseni. Romaan "Kõrboja peremees" märkis uut taset eesti realistliku kirjanduse arengus. Kui kirjaniku varasemates teostes olid esile tõstetud teatud eluküljed, autor vaatles kas ühiskondlikke nähtusi või keskendus tegelaste psühholoogiale, siis "Kõrboja peremehes" esitatud elukäsitlus on terviklik. Teose peategelased Kõrboja Anna ja Katku Villu on keerulised karakterid. Nende armastust ootab
armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922. aastal jõudis Tammsaare esimese suurteoseni. Romaan "Kõrboja peremees" märkis uut taset eesti realistliku kirjanduse arengus. Kui kirjaniku varasemates teostes olid esile tõstetud teatud eluküljed, autor vaatles kas ühiskondlikke nähtusi või keskendus tegelaste psühholoogiale, siis "Kõrboja peremehes" esitatud elukäsitlus on terviklik. Teose peategelased Kõrboja Anna ja Katku Villu on keerulised karakterid. Nende
ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised - rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Akademism Klassitsismi lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mäss akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Klassitsism Eestis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. · Romantism. Ehituskunst (historitsism, eklektika). Realism
minimaalne kättesaadavus on võimalik ainult suurte kunstnike puhul kirjanikud, muusikud, kunstnikud. Poeet peab olema selline väljavalitu, üksik, mitte massiinimene. Sümbolism on aken tundmatusse. Maailma tulebki taluda sümbolite kaudu. Sümbolid on väga mitmetähenduslikud. Mis vahe on märgil ja sümbolil? Sümbolit võtavad erinevad inimesed erinevalt, märk on kindel kokkulepitud asi. Luule on väga sarnane muusikaga. Luulekeel, värss peab olema musikaalne. Kunstis sellel ajal impressionism (mulje). Ütlevad, et kirjandus peab tulema toime vihjetega. Ei tohi otse öelda, vaid peab kasutama vihjeid. Eelista kõnele sosinal suud. Aga suurt osa maailma tunnetamisel mängib juhus. Nad loovad oma sümbolistliku sõnavara. Võtavad prantsuse kirjanduses uue nähtuse vabavärsi. Eesti kirjandusse jõudis enne esimest vabariiki. Uuesti tuli Russovi sula aegu. Sümbolistliku näitekirjanduse looja. Kirjutas ka luuletusi, filosoofilisi traktaate. Belgia ja
Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, inimest ja ühiskonda käsitlesid nad loodusnähtusena, viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale, periodiseering 19 sajandi algus. (5) impressionism on samuti realismi sohilaps, ent viib eemale realismist ja toob pigem subjektiivsuse tagasi, kirjanduses on mõju küllaltki ebamäärane. (6) sümbolism : tähistab eelkõige "kunsti kunsti pärast"; on kirjanduses eriti mõjukas, võitluste maailm, sügavalt märgiline (7) modernism - olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse
20. sajandi olulisemaks küljeks oli rahvusluse tõus, see toimus ka Eestis. Levitatakse edasi Darwini teooriaid, levivad töölisliikumised, kuid on ka uus nähtus naisliikumine. Jätkub linnastumine. Levivad Nietzche ideed, näiteks üliinimese idee. Levib antisemitism ehk juudivaenulikkus, sest juutidel olid pangad, raha, teadus ja teadmised. Kirjanduses ja kunstis oluline dekadents ehk langusmeeleolu. Euroopa on sammumas loojangusse. Levinud oli surmateema. Kunstis impressionism ehk mulje loomine. Kirjanduses sümbolism, ka futurism, ekspressionism, sürrealism, süveneb psühhoanalüüs. 1914 1934. I maailmasõda ning aeg sõdade vahel. Esimese maailmasõja ajal oli rünav pool entusiastlik, sõda toetati. Pärast sõda lagunesid impeeriumid Vene tsaaririik, Osmani impeerium, Austria-Ungari, tekkisid uued rahvusriigid. Esimeses maailmasõjas kasutati ka uusi relvu gaasirünnakutes kannatasid palju hoopis tsiviilelanikud
alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, inimest ja ühiskonda käsitlesid nad loodusnähtusena, viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale, periodiseering 19 sajandi algus. 5. impressionism on samuti realismi sohilaps, ent viib eemale realismist ja toob pigem subjektiivsuse tagasi, kirjanduses on mõju küllaltki ebamäärane. 6. sümbolism : tähistab eelkõige "kunsti kunsti pärast"; on kirjanduses eriti mõjukas, võitluste maailm, sügavalt märgiline 7. modernism - olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Samuti mõjutavad retseptsiooni kultuuri eripärad, näiteks Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne. 41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud
õppetöö katkes. Noorte kunstnike eesmärgiks sai Pariis, kuhu Koort, Triik, Mägi ja Tassa järgnevatel aastatel suundusidki. 1905. aastal astus avalikkuse ette fovism, millele järgnesid pea uued avangardistlikud kunstivoolud - kubism ja futurism. Noored eestlased olid ühtäkki sattunud avangardistliku kunstielu südamesse, kuid siiski ei olnud neil huvi või ei jätkunud radikalismi kuige uuema kunsti järgi joondumiseks. Järjekindel impressionism huvitas vaid üksikuid eestlasi. 1912-1913 viibis Pariisis Paul Burman (1888-1934), kes enne seda oli lühiajaliselt õppinud läti impressionisti Vilhelms Purvitise juures Riia kunstikoolis. Burmani stiil oli Purvitise kunstile omapäraselt prantsuse impressionismiga võrreldes dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Burmani meisterlikkus avaldus ennekõike loomade ja maastiku maalimisel. Pärast 1912. aastat hakkasid kunstnikud koju tagasi pöörduma. Püsivalt koju asumine suunas
aastane, jättes perekonnvaesusesse. Pere oli elama kolinud Lõuna-Prantsusmaal, kus tema heaks sõbraks sai maalikunstnik Paul Cezanne. 18-aastasena asus noormees koos emaga taas elama Pariisi. Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega ning ülikooli ta ei siirdunud. Siiski sai tööle ajalehe kirjastusse ning hakkas avaldama arikleid kunstnike teoste kohta. Impressionismist innustatuna valmis Zola esimene raamat, hilisromantiline ,,Jutud Ninonile". Ent romantism ega impressionism ei olnud mehe kutsumus, ta kaldus iseloomult teaduse, uurimise ja kunsti valdkonda ning neid omadusi näis ühendavat naturalism. 1865. kohtus ta naisega, kellega abiellus. Abielust lapsi ei sündinud. Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objetiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti. Zola rõhutas pärilikkuse tähtsust, mis kaldub sageli olema pahelise mõjuga. Esimene naturalistlik romaan kannab pealkirja ,,Therese Raquin"
püütakse võimalikult täpselt väljendada mida tuntakse. Jaguneb kahte ossa: abstraktne (Malarmne) ja emotsionaalne (Verlaine). Neid ühendab omavahel iluideaal. Sümbolistide keelel oli ülesanne luua uus maailm, mis on tuttav juba romantismist. Sümbol võib olla mitmekülgne. Nt read on paigutatud nii et meenutavad laeva ja räägivad ka autori mõtetest valitsevast sihitusest. Sümbolistlik luule on intuitiivselt tajutav ja seletatav. Üheks osaks on impressionism mis on maalikunstiga ühine. Ilu ja impressionismi kõrval on talle omane ka müstitsism, st võib minna äärmiselt müstiliselt (Malarme ,,Aknad"). Tema kolm märksõna on ilu, kunst ja müstika. Dekadents on üldine sajandi hoiak. On vastav vool ja iseenesest vana nähtus. 19.sajandi lõpul kirjutas verlaine luuletuse. See konseptsioon on formuleerunud juba eelmise sajandi lõpul kus kirjutati teos ,,Rooma impeeriumi langemise lugu". 19
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
Eeskujuks antiikne Kreeka ja Vana-Rooma, kui võimsad kunagi olid. Sajandi algus pole just eriti helge aeg. Kirjandus reageerib sellele nõnda, et kõigepealt kerkib esile estetism ilu väärtustamine. Kuna maailm on surmale määratud, siis hakatakse ,,imetlema" vana sureva maailma ilu. Veneetsia. Itaaliast kirjutatakse palju. Romaan pealkirjaga ,,Surm Veneetsias." Keskendutakse iseendale ja kasutatakse palju sisemonoloogi. Maalikunstis on impressionism minu mulje kirjeldus. Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud. Arutatakse, et ka inimene ei tee oma otsuseid mõistusest lähtudes, inimest juhib alateadvus. Kas inimese käitumises on võimalik mõistuslik moment. Oli ka teistsuguseid reaktsioone, näiteks futuristid leidsid, et vanale maailmale ongi aeg kadu kuulutada. Ülistasid masinaid, tehnikasaavutusi,
sümbolite keeles. · Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Palju kasutati metafoore, kirjandus muutus vihjeliseks. · Tugevalt oli esitatud luules. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. · Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas, Marie Under ja Willem Ridala Impressionism · Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. · Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. 79 · Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Kujutati hetke muljeid ja tehti kõike väga detailselt
ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema kohta eest uues ühiskonnas. Korduvalt kõneldi noorte olukorrast, haridusest ja tulevikuperspektiividest. 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Valmis Tammsaare "Tõde ja õigus." August Gailiti romantiline romaan "Toomas Nipernaadi" 1928, eesti kirjanduse enim tõlgitud teos. Kujutav kunst: Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Domineeris impressionism ja ekspressionism. 1922 loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, millest kasvas välja Eesti kunstnikkude Liit. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid
Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkusst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Impressionism Fotolik kompositsioon, flanööri pilk Renoir. Vihmavarjud. 1881-86 Ainus aktsepteeritud nais- impressionist ameeriklanna Mary Cassatt (1844-1926) Mary Cassatt. Autoportree. 1878.>>> Degas. Prl Cassatti portree. Ca 1876-1878>>>
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
rühmituse igapäevases elus imiteerivad aadli seltskonda, N: Under Printsess, Adson 3 Printsessi Paaz, Visnapuu Vürst. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit ning avaldati mitmeid esikkogusid N: Underi ,,Sonetid", Adsoni murdeluulekogu ,,Hinge palango", Semperi ,,Pierrot", Visnapuu ,,Amores", Gailiti novellikogu ,,Saatana karussell". Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Rühmituses tekivad omavahelised vastuolud: 1)väljast kritiseerivad nende tegevust need, kes pooldasid ajaluulet; 2)ilmuvad mitmed följetonid ja paroodiad. Neile heidetakse ette, et sõja hädadele ja viletsusele vastandavad armastuse ja looduse; 3)ka Gailit teeb kaaslaste kohta epigrammi, millele vastab Visnapuu lahkumisega. 1919 minnaksegi laiali.
"tundeline, luuleline, salapärane" esile 18. ja 19. sajandi vahetusel. Kirjanikest vennad Schlegelid avaldasid 1800. a. Saksamaal luulekogu "Romantilised luuletused". Muusika kohta kasutas sõna "romantiline" esmakordselt Ernst Theodor Amadeus Hoffmann 1810. a. essees Beethoveni Viiendast sümfooniast. 8. Realismi küsimus kuivõrd on see muusikas võimalik? 2 9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga. Kandev ühiskond on kodanlus e. keskklass. (Kindlustub tänu Pr. revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast).
Many artists took their subject matter from rural life. Kristjan Raud (1865-1943) became the first whose charcoal drawings and paintings reflected national symbolic backgrounds. As the opportunities for artists to work in Estonia improved, Kristjan Raud and Ants Laikmaa 1 Its manifesto called for reforms from the tsarist regime and for limited autonomy for Estonia. (1866-1942), opened their studios in Tallinn and Tartu. Both are regarded as the founders of national art life. Impressionism had exerted an influence on the works of Konrad Mägi (1878-1925) and Paul Burman (1888-1934), their works express the richness of colour in nature. Exhibitions were organised, Estonian folk art was cherished and collected into the archive of Eesti Rahva Muuseum (Estonian National Museum) founded in 1909 for research and popularisation of Estonian history and culture. In spite of the lack of badly needed funds, Estonian society demonstrated its
tüüpvõtteid kasutav laad. 1906-1907 jõudis märkimisväärsete saavutusteni eri suundades - sotsiaalkriitilises ja psühholoogilises realismis ning uusromantika vallas. Ülekaalu saavutas uusromantiline kallak. Lugemismõjude kuhjudes tekkis loomingus ka kujundlikke liialdusi, häirivat literatuursust 1909-1914 lisaks pagulaselule ka mõtete ja seisukohtade selginemise periood. Tervikuna õnnestunuim lühiproosa "Toome helbed" - varjundirikas impressionism annab edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamusi, kaasmängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 29 Ebaühtlasem on "Jumala saar", kuid samas huviäratav, oma aja meeleoludest ja kunstiuuendustest kantud teos. Elu kui orjus, vangistus, inimese heitlus siin-ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu, hea ja kurja vahekord.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
koostate ütlust rääkimata merihundist Erinevatel ajastutel domineerib erinev mõõde, seotud nii filosoofia kui kunstiga Semantiline paradigma -- nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui ,,asjade nimede" kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat -- ajas. Sümbolism Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell ,,Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada." Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
siis nüüd side katkes. Idee on selles, et kunsti kaudu on võimalik luua oma maailm. Kunstimaailm on oma reeglitega tegelikkus, pole tegelikkusega kokkupuutepunkte. Kui pärismaailmas pole nt rohelist nelki, siis kunstis on. Kunst kui omailm. Nim uusromantisimiks: impressionismi, varajase ekspressionismi mõjutused jne. Lutsu „Soo” paistab silma, kuna Luts on realistlik kirjanik, aga lugu mõjutas moodne impressionism, seisundeid kirjeldada tahtev poeetika. Lugu sümboliseerib nooreestilikkust. Toomas Haava – suurlinna mõjud. Teistsugune tegelane Jannu – huvi kirjanduse-kultuuri vastu. Jannu esitab rahvusromantilist uusromantismis, epigoonlikku lainet. Toomas Haava ja Janno võrdluses tuleb välja uue kunstnikutüübi tulek eesti kunsti. Niimoodi „N-E“ vastandus ka varasemale eesti kirjandusele, kujundikasutusele, lähenemisele jne. Janno on maatüüpi, Toomas suurlinlik kunstnik.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
