BRASIILIA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldine iseloomustus Lõuna-Ameerikas Click to edit Master text styles Troopiline Second level Keskmiselt arenenud riik Third level Fourth level 8 511 965 km2 Fifth level Ränne · Üle 95% rahvastikust · Etnilised grupid: valged moodustavad portugali keelt 53,7%, mulatid 38,5%, kõnelevad brasiillased mustad 6,2%, muud · Aastas saabub peamiselt 10 (jaapanlased, araablased) 000-1...
Glofishi tutvustati USA turul 2003 aastal, peale 2 aastat keskkonna uuringuid ja konsultatsioone erinevate agentuuridega, et uurida riske. Esitati kaebus, et kalale sisestatud geen mõjub uimastina. Probleem lahendati sellega, et kuna akvaariumi kalu ei kasutata toiduks, siis see ei ole inimestele ohtlik. Kalu on muudetud nii, et nad ei suudaks paljuneda. Lisaks Nende kalade import, müük ja omamine on keelatud Euroopa Liidu riikides Kanadas keelatakse importida või müüa Glofishi, kuna ei ole piisavalt teavet, et teha otsus seoses nende ohutusega Californias on nende kalade müük keelatud, kuna seal on vastu võetud määrus, mis piirab kõiki geneetiliselt muundatud kalu 9.nov.2006 leiti Hollandist 1400 fluorestsentsvärvusega kala, mida müüdi erinevatele akvaariumi poodidele Kasutatud materjal http://en.wikipedia
Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sakslasi, mustlasi, ukrainlasi, juute, tatarlasi jt. Majandus Rumeenia on vaene ja korrumpeerunud riik. Eksport on üle poole Rumeenia majandusest ja import natuke alla poole. Iseärasused Rumeenlased on kõik õigeusklikud. Rumeenia kultuuri on oma tegemistega jätnud tugeva jälje mustlased. Tänapäeval tuntakse Rumeeniat (ka Ungarit ja Bulgaariat) mustlastemaana. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Bukarest (10.09.2012) http://www.euroinfo.ee/index.php?cmd=go2&id=9#Rumeenia (10.09.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia (10.09.2012) http://de.wikipedia.org/wiki/Datei:Romania_population_pyr
valitsenud merkantiliste ja 18.sajandi filosoofide ja majandusteadlaste rühmitust, keda tuntakse füsiokraatide nime all. Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama positiivse kaubandusbilansi teket ning et valitsus peaks seadma piiranguid imporditavale kaubale ja soodustama eksporti võiks nimetada neomerkantilistideks. Füsiokraadid pidasid mõttetuks seda, et riik kaitseks tootmist ja ettevõtlust. Nende arvates sõltuvad loodusressursid ja põllumajandustoodang jumalast ja just jumal on jõukuse tõeline allikas.
Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,kohvi Energia Elektritoodang: 141.2 miljardit kWh Elektritarbimine: 126.1 miljardit kWh Elektri eksport ja import on 0 kWh MAJANDUSSEKTOR Põllumajandus: 38.3% Tööstus : 12.8% Teenindus : 48.9% TRANSPORT Indoneesias on kokku 684 lennuvälja ja 64 Helikopteri maanduskohta Raudteerööpaid 5042 km Maanteid 437,759 km, sellest asfalteeritud 258,744 km ja 179,015 km mitte asfalteeritud Veeteed 21,579 km TURISM Tuntud turismiobjekt on Bali, kus saab nautida loodust ja liivarandu. Indoneesia turismi eelis on see et seal on teenused odavad ning seetõttu käib seal palju turiste
9%, 26 miljardit Olulisemad 1. ehitus valdkonnad 2. töötlev tööstus 3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti
sotsiaalkindlustussüsteemi. Majandus SKP (ostujõu pariteedi järgi) oli 2011 aastal 2485,162 mld SEK. SKP hinnanguline aastane kasv 2011 aastal oli 4 %. SKP ühe elaniku kohta 262,922 SEK. Avalik võlg oli 38,3% SKP-st. Inflatsioon oli 2011 aastal 3%. Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%). Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784,252 mld SEK. 20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson, Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Electrolux, Volvo Personvagnar, TeliaSonera, Sandvik, Scania, ICA, Hennes & Mauritz, Nordea, Preem, Atlas Copco, Securitas, Nordstjernan ja SKF. Rootsi tööstus on
1997 eksborditi 450 miljardi eest kaupu teenuseid Periood 1998-2003 SKP muutus 0,4lt % (2003) kuni 2,9 % ( 2000) Langus algas 1998 aastal mõjutatuna aasia finantskriisist Nafta hind 1998 aastal 12.6 $ barrel Majanduskasv pärast 2003 aastat Majanduskav 2004 3,3 %, ennustatakse 2005 3,25 % ( Eestis 6,2 % ja 5.75 %) SKPst moodustas import 28 %, import 41 % ülejäänud 31 % siseriiklik II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh 2004 11 ööri/ kwh Palgad Norra erinevates tööstusharudes Võrdlus erinevate kaubagruppide ja inflatsiooni vahel II Töötus Kes on töötaja
Martin Sillaots 10.4.8 Riigi maksebilanss Nii nagu ettevõttel, on ka riigil bilanss. Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel. Eesti Vabariigi 2004 aasta maksebilanss miljonites kroonides Jooksevkonto -2482,2 Kaubandus -3166,2 + kaupade eksport 6483,3 kaupade import -9649,5 Teenused 828,8 + teenuste eksport 2833,5 teenuste import -2004,7 Kasumid -689,5 + Eesti ettevõtete välisriigis teenitud kasumid 448,0
alguses; kui suure osa aga b. riigi põllumaast arable land? Arvuta. Niisutatav ala: 1,700 ruutkilomeetrit Maismaa-alast moodustab see: 0.7 % Põllumaa moodustab maismaa osast: 23.23 % 8. Lingilt http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=63 leia oma riigi (vali riik) kõige olulisem/peamine/“esimene“ põllumajandussaadus, mida riik ekspordib ja mida impordib - Commodities by country : import /eksport – näed seda tabelist, vali rahalise väärtuse järgi (value USD). Impordib veini, ekspordib Bever.Dist. Alc (Pole õrna aimu ka, kuidas seda tõlkida) Kokkuvõte. Tegelesid selle töölehe puhul kolme hankiva majandusharuga. Vaata oma „leiud üle“, mõtle läbi ja püüa luua seoseid ja üldistada. 1. Looduslikud positiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a. Pikk rannikuala, pääse merele. b
1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euroopa Ühendusega ebaõnnestub Pr protesti tõttu. Prantsusmaa 1944-65 Pr saab endale ühe koha ÜRO Julgeolekunõukogus ja ühe okupatsioonitsooni ala Saksamaal ja ühe Austrias. Majandus- riigivõlg on tõusnud 300 %, tööstusideks langenud 20%, inflatsiooni kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr Panga, kindlustusfirmade,söekaevanduste ja energiallikate natsionaliseerimine.
Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid Talirukistkahjustavad ripslased Talvitumishaigusena esineb lumiseen Eesti Rukki Selts ..
4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjali import Leetu langes 3% ja oli 221 286 m3. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi 136 785 m3 (8% vähem kui 2011.a.) ja Euroopa Liidust 84 501 m3 (7% rohkem kui 2011.a.). Impordist oli 81% hööveldamata saematerjal (2011.a. 84%). Hüüveldatud saematerjali imporditi 12% rohkem kui 2011.a., 41 136 m3. Leedu energia: Leedus on olemas tuumaenergia, mida kasutatakse ja laiendatakse. Leedus kasutatakse mingil määral ka tuuleenergiat, kuid seda vähesel määral.
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
.......................................................................................................7 3. Majandus............................................................................................................................7 3.1 Majanduse tugevad küljed: .........................................................................................7 3.2 Majanduse nõrgad küljed:............................................................................................8 3.3 Import ja eksport..........................................................................................................8 3.4 Veondus........................................................................................................................8 4. Haridus ja tervishoid..........................................................................................................9 4.1 Haridus....................................................................................................
100 sents. The kroon is officially pegged to the euro at 15.65 kroons. Economy: The average monthly gross wage is currently 10,000 kroons. Unemployment rate (i.e. % of the unemployed in active labour force aged 15 74) is 3-4 %. Estonia´s Main Export Partners: In 2000 Estonia´s main export partners are Finland, Sweeden, Latvia and Germany. Exports to the European Union countries were 77% of the total and exports to the CIS (commonwealth of independent States) are 4% of the total. Main Import Partners: In 2000, Estonia`s main import partners were: Finland, Sweeden, Germany, Russia and Japan. Imports from the EU countries equalled 60% of total imports and imports from the CIS counries accounted for 10% Wordlist 1. an administrative divisjon 2. a county/ to devide into counties 3. a rural municipality/ mnicipalities 4. urban/ rural/ total population- Linna/ maa/ kogu rahvaarv 5. according to census 6. to proovide general/ vocational/ secondary/ higher edukation 7
Samuti on levinud Eesti kui innovaatilise riigi maine. Eestit seostatakse saavutustega infotehnoloogia vallas ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga ning ühinemine Euroopa Liiduga on hispaanlaste huvi ärikontaktide vastu oluliselt tõstnud (näiteks infrastruktuuriettevõtted). 28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks eestvedajateks on Hispaania ettevõtjad. Eesti eksport Hispaaniasse Eksport Import 2005 45,78 58,20 2006 46,62 70,16 2007 46,07 79,85 2008 58,51 81,64 2009 41,53 70,97 2010 I pl 25,90 32,01 Itaalia · ELiga ühinemise aasta: asutajaliige · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Rooma · Üldpindala: 301 263 km² · Rahvaarv: 60 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: itaalia Itaalia majandus
1) tootmiskoht võib olla riigis A, kuid see on lähemal riigis B selle toote kõige aktiivsema nõudlusega piirkonnale, 2) põllumajandussaadustega kaubavahetuseks, kui riigid asuvad erinevates klimaatilistes piirkondades, 3) entrepot riigid: imporditakse suures koguses homogeenseid kaupu, seejärel nad sorteeritakse, pakitakse ja eksporditakse. Tööstusharusisese kaubanduse mõõtmise indeks: B - tööstusharusisese kaubanduse tase, X - eksport sama tööstusharu raames, M import sama tööstusharu raames horisontaalne tööstusharusisene kaubavahetus: sarnaste omaduste ja sarnase kvaliteediga kaupade sisse- ja väljavedu. vertikaalne tööstusharusisene kaubavahetus: kõrge kvaliteediga toodete eksport ja madala kvaliteediga toodete import/madala kvaliteediga toodete eksport ja kõrge kvaliteediga toodete import. Mastaabisääst hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.
terrotooriumil ja seal peatumine Sisemaine turism - (internal tourism), hõlmab sise- ja sissetulevat turismi Taylor made ehk ad hoc reisipakett rätsepatööna valminud reisipakett Tsharterlend - (charterlend), tellimusreis Turismilitsents riiklik turismifirmadele väljastatav tegevusluba, mis eeldab turismifirmade poolt teatud nõuete täitmist ning klientidele rahaliste garantiide pakkumist Turismiteenuste eksport reisiteenuste müümine Eestisse saabuvaile reisijaile Turismiteenuste import reisiteenuste müümine Eestist väljaminevale reisijale Täispakett- (all-inclusive), kõike sisaldav reisipakett Tühistamistasu võetakse kliendilt, partnerilt, kui nad ei pea kinni kokkulepitud teenuse tühistamisajast Vautser- (voutcher) reisiteenuste ettemaksu tõendav dokument, mille alusel osutatakse turistile teenuseid vautserile märgitud mahus VFR visiting friends and relatives (sõprade ja sugulaste külastus), üks reisimise eesmärkidest
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta Rahvastiku vanuseline koosseis MAJ ANDUS Majandusharud: elektritootmine, autotööstus, kaevandused, elekrtoonikatööstus, kergetööstus, rasketööstus jne. Import: masinad, autod, kemikaalid, toiduained, tekstiilid, metallid. Eksport: masinad, autod, kemikaalid, metallid ja manufaktuurid, toiduained, tekstiilid. KASUTATUD KIRJ ANDUS www.nightlab.ch/climate/ www.census.gov/ipc/www/idb www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/index.html http://et.wikipedia.org
Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks Inimarenguindeks ja SKT 9. Esmasektor: 3% rahvastikust Sekundaarsektor: 19% rahvastikust Teenindus: 68,5% rahvastikust. 10. Eksport: $6.846 miljardit f.o.b. (2008 est.) Import: $6.543 miljardit f.o.b. (2008 est.) 11. Ekspordi partnerid: Holland 21,3%, Saksamaa 13,3% UK 13.2%, Iirimaa 7.7%, Ameerika Ühendriigid 7.3%, Hispaania 4.6%, Jaapan 4.3% (2007) Impordi partnerid: USA 13.7%, Saksamaa 12.2%, Rootsi 10.2%, Taani 7.5%, Holland 5.7%, UK 5.4%, Hiina 5.1%, Norra 4.6% (2007) 12. Tähtsamad ekspordiartiklid on kala ja kalatooted 70%, alumiinium, loomsed tooted, Ferrosilicone, Diatomiit. 13
TARIC-UST VAADATES SELGUB, KAS IMPORTIJA VÕI EKSPORTIJA: • PEAB MAKSMA ÜHISES TOLLITARIIFISTIKUS KEHTESTATUD TAVALIST TOLLIMAKSU; • VÕIB MAKSTA SOODUSTOLLIMAKSU (SOODUSLEPINGUTE ALUSEL); • PEAB LISAKS TAVALISELE TOLLIMAKSULE MAKSMA LISATOLLIMAKSU; • VÕIB SAADA EKSPORDIL TOETUSI; • VÕIB OMA KAUBA PIIRANGUTETA IMPORTIDA ÜHENDUSSE VÕI ÜHENDUSEST SIHTRIIKI EKSPORTIDA; • EI TOHI ÜLDSE KAUPA SISSE TUUA VÕI VÄLJA VIIA, SEST KAUBA IMPORT VÕI EKSPORT ON KEELATUD (EMBARGO) VÕI VÕIB SEDA TUUA VAID TEATUD TINGIMUSTE TÄITMISEL. EKSPORDIMAKSU EESMÄRK • ON HOIDA VÄHESEID RESSURSSE VÕI TOORAINEID RIIGIS, SEEGA EI RAKENDATA EKSPORDIMAKSE TÖÖDELDUD TOODETELE IMPORDIMAKSU EESMÄRK • IMPORDITOLLIMAKSU EESMÄRK ON SISETURU KAITSMINE VÄLJASTPOOLT TULEVA KONKURENTSI EEST. • IMPORDIMAKS ON KÕIGE TÄHTSAM JA KÕIGE TAVALISEM TOLLIMAKS EESTIS TOLLIMAKS
miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud • 2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. • Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. KAUBAVEDU LENNUJAAMADE KAUDU I-IV kvartal Veosed kokku 2015 Veosed 16 194 Kaup 14 371 Post 1 823 2016
1 Energiavarud Iraani Islamivabariigil on 10% maailma õli reservidest ja 15% sellest on gaas. Riik on OPEC'i teine kõige suurem eksportija ja maailmas suuruselt neljas õli tootja. Iraan on üks suurimate maagaasivarudega riike. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb ka keemiatööstusesse ning palju tarbitakse gaasi ka majapidamistes. Illustration 1: Iraani energiavarude kaart 2 Energiavarade eks- ja import Eksporditakse naftat ja maagaasi tankerite või torujuhtmete kaudu. Iraan on teine kõige suurem riik, mis impordib bensiini, peale USA. Iraan tarbib 2 miljonit rohkem kivisüsi kui ise toodab, mis moodustab väikse impordi osakaalu sellelt energiavaralt. 3 Elektrijaamad Iraanis on palju erinevaid elektrijaamasid, millest on väike osa ka alternatiivseenergia jaamad, nagu näiteks päikese-, tuuleenergia (Manjil) ja hüdroelektrijaamad. Riigis on ka tuumaelektrijaamasid (Arak)
Cook Islands Kendra Location Capital: Avarua South Pacific Ocean 15 islands, 9 main islands Rarotonga Area: 240 square km Time zone: 12h behind Associated: New Zealand Geography Capital: Avarua Divided into two Coastline: 120km Natural resources: coconuts Climate: Tropical Mountainous, volcanoes, palms, soils, caves, People European, Chineese, African settlers Polynesian roots 2 polynesian languages: Pukapuka and other islands Official language Cook Islands Maori, English Population: 14,974 Villages, farms Politics Left: Henry Puna, right: John Key Self-governing state In international treaties Head of state: British monarch Parliamentary elections: 4 years Independence: 4th August 1965 Political parties: Cook islands party, the Democratic Economy Few natural resources: cobalt, phosphate Inadequate infrastructure Main industries: Tourism, fishing, banking, mining Export: citrus & tropical fruits, handicraft...
Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb ...
aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse
austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem, tootjad- saksamaa,jaapan,itaalia, usa, prantsusmaa
Kesk-Aafrika Vabariik Ketriin Antson Üldine Riigi pindala on 622 984 km2 Rahvaarv umbes 4 miljonit President Catherine Samba-Panza Iseseisvus 13. august 1960 Rahaühikuks on Kesk-Aafrika frank Riigikeel on prantsuse keel ja sango keel 39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas...
muutumatuks ja see soodustas tervikuna majanduskasvu. Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise. Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport ja import vähenesid võrreldes 2006. aastaga, kuid kasv oli kiire. Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes. Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup. Aasta lõpul netotootemaksud kasvasid kiiresti, sest aktsiisimaksu tõusu eel soetati palju tubakatooteid ja kütust ning selle pealt palju aktsiisi. Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus.
C-301/14 Pfotenhilfe-Ungarn eV V Ministerium für Energiewende, Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig- Holstein). c. Are there any measures that may restrict such an action or inaction for free trade within Member States? - According to articles 34 and 35, there could not be any restrictions on export or import of goods within the Member States. A measure having equivalent effect has been defined in Dassonville. d. Are there any restrictions for animal trading for commercial or non-commercial purposes? – yes. Pursuant to Article 3(1) of the Directive on veterinary and zootechnical checks, Member States must ensure that animals covered by the directive may be the subject of trade only if they fulfil a number of conditions.
impordimaksud . 4373 21, (- ) -278 -1,4 16057 79,3 Ühiskondlik sektor 6 Subsiidiumid Eksport 15217 75,1 Import (+) 2755 13, (+) 840 4,1 Kaudsed maksud 6 Puhaseksport (Exp - Imp) -310 -1,5 Statistiline
............................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................................................................................................6 Majandus.............................................................................................................................................. 7 Import............................................................................................................................................... 7 Kunst.....................................................................................................................................................8 Muusika............................................................................................................................................ 8 Kasutatud allikad.............................
suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eksport, import õ lk 12 Import-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt Eksport-kaupade ja teenuste müük välismaale Väliskaubanduse piirangud (vt õ lk 12) *Tollimaks- maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt *Kvoot- väliskaubanduse koguseline piirang (kaupade sisseveo maksimaalne koguse piir) *Kaitsetoll- vastumeede teise riigi tollimaksule *Mittetollilised piirangud- riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või
Mootorsõidukid ja nende osad, tööstusmasinad, lennumasinad, telekommunikatsiooni vahendid. (https://www.cia.gov/ library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html) 9.Millised on peamised impordiartiklid? Mehhanismid ja masinad, mootorsõidukid ja nende osad, toornafta, kemikaalid, elekter, vastupidavad tarbekaubad. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html) 10. Kui suur on riigi eksport ja import. Milline on väliskaubanduse bilanss? Väliskaubanduse defitsiit? Kanada eksport on 549,5 miljardi kanada dollari väärtuses aastas, ja ta on ekspordi suurusega maailmas 13. kohal. Import 580,3 miljardi kanada dollari väärtuses aastas, maailmas seega 10. kohal. (2013 arvestuste järgi, allikas http://www.wolframalpha.com/input/?i=canada+export) Väliskaubanduse bilanss oli Kanadal -3,54 miljardit USA dollarit aastal 2013, mis tähendab,
................................................lk 5 Veestik..............................................................................................lk 6 Loomastik.........................................................................................lk 7 Taimestik..........................................................................................lk 8 Asukoht............................................................................................lk 9 Eksport ja import.............................................................................lk 10 Majandus.........................................................................................lk 11 Territoorium, mullad ning maavarad...............................................lk 12 Kasutatud kirjandus.........................................................................lk 13 Üldinfo Pealinn: Berliin Poliitiline süsteem: parlamentaalne liitvabariik, mis koosneb 16 liidumaast.
Belgia rahvastik Belgia on väga ühtlaselt asustatud Belgia suurim linn on Brüssel Brüsselis elab 1,119 mln elanikku (2011) Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri Belgia majandus Belgias tegeletakse palju teenindusega (72 % elanikkonnast), tööstusega (25% elanikkonnast) ja põllumajandusega (3% elanikkonnast) Peamine eksport on metall Peamine import on toorained Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://en.wikipedia.org/wiki/Belgium http://en.wikipedia.org/wiki/Brussels http://wiki.gomaailm.ee/wiki/belgia/ http://europa.eu/abouteu/countries/membercountries/belgium/index_et.htm http://miksike.ee/docs/referaadid2005/belgia_liina.htm Uus Maailma Atlas
biotehnoloogiad ning lennu- ja kosmosetööstus. EKSPORT Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: • masinad ja varuosad • sõidukid • kemikaalid • toidukaubad • tekstiilid • metallid Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa (10,2%), Ameerika Ühendriigid (6,7%), Holland (6,7%), Suurbritannia (6,6%), Itaalia (6,3%), Austria (6%), Hiina (4,5%) ja Sveits (4,4%). IMPORT Põhilised impordiartiklid on: • masinad • sõidukid • kemikaalid • toidukaubad • tekstiilid • metallid Tähtsamad impordipartnerid on Holland (12,71%), Prantsusmaa (8,3%), Belgia (7,19%), Hiina (6,89%), Itaalia (5,88%), Sb (4,76%), Austria (4,55%). KOKKUVÕTE Valisin selle riigi kuna see meeldib mulle ning ma tahtsin selle riigi kohta rohkem teada saada. Kasutatud materjal: • http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa • http://www
10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat, kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat. Eksport ● Portugali suurimad ekspordiartiklid on ● põllumajandustooted ● toidukaubad ● naftatooted ● keemiatooted ● plastik ja kumm ● Portugali tähtsaimad ekspordipartnerid on Hispaania 26,25%, Saksamaa 12,99%, Prantsusmaa 12,04%, Angola 7,21% ja Suurbritannia 5,54% (2009). Import ● Portugali suurimad impordiartiklid on ● põllumajandustooted ● toidukaubad ● naftatooted ● keemiatooted ● plastik ja kumm ● Portugali tähtsaimad impordipartnerid on Hispaania 31,58%, Saksamaa 12,41%, Prantsusmaa 8,58%, Itaalia 5,55% ja Holland 5,31% (2009). Silmailu Tänan! 2 MP Argo Ainjärv
· Rahvastiku hõivatus töösektorites: Primaar sektor: 3.4% ,sekundaar sektor: 26.8%, tertsiaalne sektor: 69.8% · Keskmine eluiga: M- 79.25 a. N-84.14 a. · Imiku suremus: 4.75 surmaga lõppend/1,000 sünnitusest. · Sündimus: 12.47 sünnitust 1,000 inimese kohta. · Suremus: 6.84 surma 1,000 inimese kohta. · Eksport: kivisüsi, rauamaak, kuld, liha, villa, alumiiniumoksiid, nisu, masinad ja transpordivahendid · Import: masinad ja transpordivahendid, arvutid ja kontoritehnika, telekommunikatsiooni seadmed ja nende osad; toornafta ja naftatoodete · Kaubanduse struktuur: · Inimarengu indeks: 1995 2000 2005 2006 2007 0,9380 0,9540 0,9670 0,9680 0,971 6.) · Rahvastiku muutumine: · Loomulik iive: 1.195% · Usundid: Katoliiklik 25
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu Valitsust juhib peaminister Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Linnastumine Linnas elab rahvastikust 68% ja maal 32% Suurema rahvaarvuga linnad on: Rooma (2,7 mln) Milano (1,3 mln) Napoli (1,0 mln) Torino (0,9 mln) Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Eksport ja import Itaalia ekspordib ehituskaupu, tekstiili, riideid, tootmismasinaid, mootorsõidukeid, veoseadmeid ja kemikaale Itaalia impordib ehituskaupu, kemikaale, veoseadmeid, energiatooteid, tekstiili, riideid, mineraale ja mittevärvilisi metalle Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Suurbritannia ja Sveits Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Hiina, Holland, Hispaania, Venemaa ja Belgia Täname kuulamast !
Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eksport Puuvill Söödateravili Riis Liha Kala Puu- ja juurviljad Toiduõli Tee Vürtsid Import Nisu Söödateravili Suhkur Keskkonnaprobleemid Sajandite jooksul põllumajandusest sõltunud Hiina tulevik on enam kui tume - ligi pool haritavast maast on keskkonna suure reostatuse tõttu sisuliselt kasutuskõlbmatuks muutunud. http:// ee.gbtimes.com/aktuaalne/keskkond/reostatud-maapind-seab-ohtu-hiina-pollumajanduse#sthash http://www.vm.ee/?q=node/4581 http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina
kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade. elektroonika- ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises. 5.6. Metallitööstus ja masinaehitus 2002. aastal Jaapani toorterase toodang suurenes 4,7 %, jõudes 107,75 mln tonnini. Terase eksport kasvas 19,2 %, 36,32 mln tonnini ja import vähenes 13,6 % 5,26 mln tonnini. Olles masinaehitusseadmete tootmiselt maailma number üks, on Jaapan oluliselt suurendanud numeerilise kontrolli masinaehitusseadmete tootmise osakaalu, mis töötavad arvutimälusse salvestatud juhendite kohaselt. Perspektiivikaks peab Jaapan robotite tootmist ja nende rakendamist koduses majapidamises (ennustuse kohaselt 30% 2010. a valmistatud robotitest), meditsiinis ja hoolekandes. 2002. aastal tootis Jaapan 62 335 robotit koguväärtusega 391 mlrd jeeni.
omanikele kättesaadavaks. (GoogleDocs 2009) Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstiredaktorit, tabelarvutust ja esitlustarkvara. Google Docsi kasutab väikeformaadina failide salvestamisel standardset ISO/IEC 26300 ODF OpenDocument failivormingut. Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada (vt. joonis 1), faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel omab kasutaja "virtuaalset kontorit", millele pääseb ligi igast Internetiühendusega arvutist, tingimusel, et selles on mõni Google Docs toetatud veebibrauseritest (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). (Sealsamas) Joonis 1. Ülevaade dokumentidest, mida on võimalik Google Docsis luua (Google Docs Home 2009). Dokumente, arvutustabeleid ja esitlusi saab importida oma arvutist, internetist, e-maili teel vms (vt. joonis 2)
meetmed pöörduvad omaenese vastu. • Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). • Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. • Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga • On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet • Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on
Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%. Loodusvarad: Kala. Põllumajandus (25% SKT-st): Tooted squash, vanilli oad, juurviljad, kalad, muud mereloomad tooteid. Tegevusala: 17% SKT-st. Teenused (2006/2007): 57% SKT-st. Kaubavahetus (2007): eksport - $ 5,7 miljonit, squashi-, kala-, vanilli ube, juurviljasid. Peamistele eksporditurgudele - Uus-Meremaa, USA, Austraalia, Jaapan, Fidzi. Import - $ 117,9 miljonit, toit, masinad ja transpordivahendid, kütused, kemikaalid. Peamised impordi allikad - Uus-Meremaa, Fidzi, Austraalia, USA, Jaapan Geograafia Tonga koosneb 169 saarest, millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava`u saared põhjas, Ha`apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km. Suurim saar, Tongatapu, millel asub pealinn Nuku'alofa , hõlmab 257 ruutkilomeetrit
DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete eksport oli 28 965 mln DKKi. Tähtsamad ekspordigrupid olid raadio ja telekommunikatsiooniseadmed, arvutis jmt. Peamisteks ekspordi sihtriikideks olid ELi maad, kuhu viidi 65% kogu elektroonikatoodete eksporttoodangust, järgnesid EFTA maad, 9% ja USA 1,6%ga. 1998. a imporditi enam kui eksporditi. Tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid tood sisse 25,1 mld DKKi, komponente 5,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete import oli 36 756 mln DKKi. Kaubagrupid kattuvad enam-vähem ekspordigruppidega, mis näitab üha suuremat spetsialiseerumist elektroonikatoodete maailmaturul, sest samalaadne olukord on ka teistes arenenud tööstusriikides. Peamisteks impordi riikideks olid Saksmaa, Suurbritannia, Rootsi, USA ja Norra. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens. METALLURGIA Taanis ei leidu ühtegi metallimaaki
sajandi lõpus. 14 · Oder on külvipinnalt (54,1 miljonit hektarit) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. · 2009. aastal toodeti maailmas 150,3 miljonit tonni otra. · Viimase 40 aastaga pole tootmine palju suurenenud (ligi 27%) peamiselt urbaniseerumise ja nisu eelistamise tõttu. 15 Suurimad odra tootjad 2009. aastal (osakaal %) 16 Eksport ja import Odra eksport 2008. aastal, miljonit tonni 17 Odra import 2008. aastal, miljonit tonni 18 Odra kasvatamine Eestis · Eestis on otra tuntud rohkem kui 5000 aastat. · 2010. aastal toodeti 297,3 tuhat tonni otra, võrreldes 2009. aastaga vähenemine 12,6%. · Odratoodang moodustab meie teraviljatoodangust 39,7%. · Odra kasvatamine on pidevalt vähenenud, võrreldes 1991. aastaga 43,3%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
