ja kitsed) Lisaks karjakasvatusele kasvatatakse teravilja, peamiselt maisi ja sorgot. Kasvatavad veel ube, riisi, https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/so.html seesamit, puuvilla, suhkrurooga, veidi kasvatakse ka banaane. Osariigis leidub maagaasi, mida ammutavad välismaised ettevõtted, nt Petronas Maavaradest kasutatakse peamiselt uraani. Veel leidub rauda, vaske, soola, maagaasi, kuid seda eriti ei kasutata. Eksport ja import • Peamised eksportkaubad on elusloomad, banaanid, loomanahad, kala, puusüsi, vanametall • Peamised ekspordi partnerid on Araabia Ühendemiraadid 49,7 %, Jeemen 21,4 %, Omaan 5,9 % • Import: makaroonid, rafineeritud suhkur, nisujahu, palmiõli, Alatoitlus • Rahvaarv 8,8 milj • Rahvaarv 2050 aastaks: 21,3 milj • Ennustatav eluiga 47,1a http://www.huffingtonpost.com/2013/05/02/somalia-famine-
moraavlased (4,9%) slovakid (1,4%) muud (29,9%) Usund avaldamata (45,2%) uskumatus (34,2%) protestantism (0,8%) katoliiklus (10,4%) muu (9,4%) Majandus Riigi SKT: 286,676 miljardit USD SKT inimese kohta: 27 165 USD Arenenud, kõrge sissetulekuga majandus Enamus ettevõtetest erastatud Majanduse arengule aitab kaasa Euroopa Liitu, Schengeni viisaruumi ja WTO-sse kuulumine Import 116,6 miljardit USD Import: masinad, toorained, kütus, kemikaalid, muu turism ja transport Impordipartnerid: Saksamaa, Holland, Slovakkia, Poola, Austria, Hiina, Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa Eksport 122 miljardit USD Eksport: masinad, toorained, kemikaalid, keraamika, muu sõidukid (Skoda) turism ja transport Ekspordipartnerid: Saksamaa, Slovakkia, Poola, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Austria Lühiajalugu
Taimestik ja loomastik Loomad: Taimed: Kõrgemal mägedes kasvavad elevandid alpitaimed. lõvid Parassoojavööndis võib kohata kaelkirjakud savannimaastikke ja rohumaid. jõehobud Madalamates piirkondades on leopardid taimestikku väga vähe ning idas ninasarvikud valitseb suur kuivus. zebrad Jahedas vööndis (2400-3900m) on veised mägimuldadel mäginiidud. lambad Eksport ja import Import: Eksport: Nafta ja naftasaadused Kohv (kohvipuu kodumaa) Kangad Mais Autod Toor ja parknahad Metallid Puuvill Toiduained Tubakas Keemiatooted Õliseemned Tsiibet (maailma suurim eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi,
Itaalia moslemite kogukond on 2,1%elanikkonnast. Majandus Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP ( Sisemajanduse Kogutoodang ). 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on Euroopa Liidu üks asutajaliige. Alates 2002. Aastast on Itaali rahaühikuks euro . Enne eurot oli rahaühikuks Itaalia liirid. Eksport & Import Eksport ( väljavedu ) Import ( sissevedu ) Ehituskaubad Ehituskaubad Tekstiil & riided Kemikaalid Tootmismasinad Veoseadmed Mootorsõidukid Energiatooted Veoseadmed Mineraalid & Kemikaalid mittevärvilised metallid Tekstiil & riided Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia#Majandus
Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veis...
500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaalukogus = 450 000 Tasakaaluhind = 350 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? Tarbimine väheneb hinnatõusu tingimustes 800 000-lt 600 000-le - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ? Kvoodi hind 250
madal. Rootsi on vähendanud sõltuvust naftast alates 1970. aastast ja selle osakaal kogu energiatarbimisest on langenud kahelt kolmandikult ühele kolmandikule.Rootsi tahab aastaks 2030 olla fossiilkütuste peal sõitvate autode vaba. Energia tootmine Rootsis Hüdroenergia on elektri tootmisel esimesel kohal. Hüdro- ja tuumaenergia moodustavad ligi 90% kogu vajaminevast elektrist. Samas on ka tuuleenergia levinud kiires tempos. See moodustab umbes 4% energia kogutoodangust. Eksport ja import Aastal 2014 eksportis Rootsi 16 TWh ning importis 219 TWh energiat. Import on võrreldes aastaga 2004 langenud 3.1%. Kasutatud materjalid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/06/EU-Sweden.svg http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden#Geography http://www.stockholmresilience.org/21/research/research-news/1-8-2013-seeing-the-forest-for- more-trees.html http://www.evwind.es/2013/02/04/ge-to-provide-stena-renewable-ab-with-10-1-6-megawatt-wind- turbines-for-project-fredriksdal-in-sweden/28643
EKSPORT 120 101 100 95.6 93.7 80 77.9 61.3 60 40 20 0 õunte ja pirnide lambad ja kitsed kaltsiumfosfaatide rafineeritud vask toores puuvill EKSPORT (mln.) IMPORT 500 450 431 400 366 350 300 292 250 220 200 165 150 100 50 0 nisu autod naftatooted toorsuhkru päevalilleõli IMPORT (mln.) Ekspordi sihtkohad 300 274 255 250 200 180 175 150 100
..........................................................................7 2EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940................................................................................9 2.1Ostujõud.............................................................................................................................9 2.2Struktuur.............................................................................................................................9 2.3Kauba import ja eksport.....................................................................................................9 3Ministrid, kes juhtisid Eesti kaubandust 1918-1940...............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................13
arengu riik Brasiilia ja arenenud riik Suurbritannia. III. Energiamajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Elektri tootmine (miljardit kWh) 537.6 [1] 335 [2] Elektri eksport (kWh) 467 millionit [1] 2.72 miljardit [2] Elektri tarbimine (miljardit kWh) 483.5 [1] 319.1 [2] Elektri import (miljardit kWh) 40.33 [1] 20.5 [2] Elektri salvestamise tootmis võimsus 121.7 millionit 76.44 miljonit kW kWh[1] [2] Fosiilkütust (% on paigaldatud tootlikkust) 18,7 [1] 70,7 [2] Elekter- alates tuumakütuseelementidest (% on 1,5 [1] 9,8 [2] paigaldatud tootlikkust)
niisket metsa. 4. Metsade paiknemine riigis. Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud. Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud. 8. Puu toodete eksport ja import. Riigi osa maailma metsamajanduses. Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini. Imporditakse samu asju v.a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1
Eksporditakse mune, linnu- ja lambaliha, datleid ning köögivilju. Kohalikuks tarbeks püütakse kala, krevette, langusteid, käsnu ja pärlikarpe. Metsatööstus riigil puudub, kuna pole lihtsalt metsa mida töödelda. Vajalikud tingimused saavutatakse vaid raske tööga. Niisutusalad Saudi Araabias. Tööstuse areng, kaubandus, transport 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel : Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA
5 koguväärtus mln USD Inimese kohta Eksport 70 020 1711,48 Import 57 421 1403,47 Kaubandusbilanss 12 599 307,92 (ekspordi-impordi vahe) Import ja eksport Tabel 2. Eksport, import näitajad Positiivne kaubandusbilanss näitab, et väljavedu(eksport) on siseveost(import) suurem.Mida rohkem saab riik oma kaupu eksportida seda tulusam see riigile on.Aga kui tekib partnerriigiga probleeme ja ta loobub koostöölepingust, siis tekib väike majanduslangus. Ülal toodud tabelis on toodud välja Argentiina kaubandusbilanss.Argentiina kaubandusbilanss on positiivne, kuna eksport on 70 020 mln USD ja import 57 421 mln USD.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17 Põllumajandustoodete eksport lk 18 Keskkonnaprobleemid lk 18 2
madalast võrdlusbaasist. 2011. aastal oli Leedu ekspordi kasv võrreldes eelmise aastaga 27,6%, millest enamuse andis kütuste eksport, kuid ka väetiste, mööbli, plastmasstoodete ekspordi kasv oli märkimisväärne. Eksporditi Venemaale, Lätti, Saksamaale ja Poola. Leedu päritolu kaubad läksid eelkõige Saksamaale, Hollandisse, Lätti, Poolasse ja Eestisse. Impordi osas oli suurem kasv Eestist (62,2%) ja Venemaalt (46,8%), üle 46% kasvas import ka Belgiast ja Hollandist. Leedu import Eestist kasvas aastases võrdluses 120,1 milj. . Import kasvas 27,5%, taaskord tegid tugevama tõusu Venemaa, Saksamaa, Poola ja Läti. Eesti kaubavahetuse bilanss Leeduga on kahanevalt negatiivne, olles 2010 - 285,9 milj. , ja 2009. a. -483,81 milj. . Lõviosa negatiivsest bilansist moodustab bensiin (43,4%) ja diiselkütus (43,3%). Eetsi kaubavahetus Leeduga oli stabiilselt suures miinuses 2011. a. oli see - 482,8 milj. , ikka samade kaubagruppide tõttu mis ka varasematel aastatel.
7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? 12. Mida tähendab import ja eksport? 13. Nimeta EV majanduspoliitikale kolm iseloomulikku joont aastatel 1934-1939. 1.Sotsialistid nägid presidendis tugeva keskõimu teostajat. Parlamentaarne riigikord. 2. Eesti poliitilist elu iseloomustas erakondade rohkus. Valitsuses oli 4-5 erakonna esindajat. Üks valitsus kestis umbes 11 kuud. 1923 osales riigikogu valimistel 26 parteid 3.Toetada tööliseid ja töölis parteisi. 4. Kuna Leedu ja Poola olid konfliktis Vilniuse piirkonna pärast. Venemaale ei meeldinud
Kenya Koostas: Liis Värk Juhendaja: Ingrid Laur 1 Sisukord Üldandmed Kliima Energeetika Taimestik Maastik Import Eksport Rahvastik Majanduse tugevad küljed Majanduse nõrgad küljed Tööstuse areng 2 Üldandmed Ametlik nimi: Kenya Vabariik Pealinn: Nairobi (elanike arv:1 503 000) Rahvaarv: 37953840 in (2008/07) Pindala: 582650 km2 Ametlik keel: suahiili ja inglise Rahaühik: Kenya silling 3 4 5 Kliima Rannikul ja Ida-Aafrika alangul on kuum ja niiske. Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima,
a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab eksporditud toodete eest küsida kõrgemat hinda, mis tähendab, et on mõistlik eksportida. Tänu sissetulnud rahale suureneb import ja enam pole nii mõttekas eksportida. See toob kaasa NX↓ ja E↑ ehk Kreeka drahmi reaalne vahetuskurss tõuseb. b. Oma valuuta kasutamine lubaks neil valuutat devalveerida, raha juurde printida ja sedasi võlga vähendada. Kuigi see tooks kaasa ajutise järsu majanduslanguse, tähendaks see majanduse ülesehitamist tugevamatel alustel ja edukas eksport, mida
Euroopa Liidu majanduspoliitikas Eesti roll suurenes seoses euro kasutuselevõtuga Eesti saab õiguse osaleda Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Eesti majanduspoliitikas euro kasutusele võtuga suuri ja olulisi muudatusi pole toimunud, kohustuseks on ja jääb ka edaspidi teha tasakaalustatud majanduspoliitikat. Euro kasutusele võtt on positiivselt mõjutanud tehingukulusid ja parema hindade võrdlemise. Kui vaadata ekspordi ja imporditehinguid siis eurotsooni sisene import suurenes juba 1999 aasta esimesel poolel võrreldes 1998 aasta sama perioodiga 5%, import väljas poolt eurotsooni vaid 3%. Kogu Euroopa Liidu import kasvas 4%, omavaheline kaubandus vaid 2%.(Eurostat 1999) See näitab pakkumise suurenemist ja konkurentsi tugevnemist. 4 Muutused tööjõu turul euro tsooniga liitumise järel on positiivsed. Eesti arengu võtmesõnaks
Majanduse põhinäitajad 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* SKP 9,2 5,8 6,4 4,5 4,7 6,4 5,7 6 -2,3 -6,75 Töötus 4,3 3,6 4,2 4,4 4,4 4,3 4,4 4,6 6,4 11,75% THI 5,6 4,9 4,6 3,6 2,1 2,5 3,9 4,9 4,1 -2 * prognoos Väliskaubanduse statistika 1990-2008 (milj ) Aasta Import Eksport Bilanss 2000 55,909 83,889 27,980 2001 57,384 92,690 35,306 2002 55,628 93,675 38,047 2003 47,865 82,076 33,211 2004 51,105 84,409 33,304
Constraint Kitsendus Deployment Positsioonidele paigutamine Device Node Seadme sõlm Generalization Üldistus Interface Liides Manifestation Ilming Note Märge Realization Teostus Package Access Juurdepääs Dependency Sõltuvus Import Sissevedu Note Märge Realization Teostus Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Merge Ühinemine Package Pakett Subsystem Allsüsteem Activity Activity Tegevus Action Tegu Central Buffer Node Keskne puhver sõlm
Võrgurakenduste kontrolltöö
1.HTML ja CSS: 10+20+20+20=70p
A)Märgi õige variant: teksti sisendvälja tag.
1)
C)Kirjuta CSS reegel, mis muudab kõik h2 tagid "eri" (class nimega “eri”) roheliseks.
h2.eri {
color: green;
}
D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel
sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta
sobivad css-i reeglid.
NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit!
ul li {
c...
1
2
3
Sarnaselt saematerjaliga on Eesti 7 puitplaatide osa Soome turul kasvanud pea kõigis kategooriates (va vineer). Taani turul on kasvanud Eesti puitlaastplaadi turuosa. Nisiturgude analüüsi tulemusena võib öelda, et Eesti on juba sisenenud või omab hinnaeelisest tulenevat müügipotentsiaali Jaapani ja Egiptuse kasvavatel turgudel. (Varblane et al, 2003) Joonis 3 Puitplaatide tootmine, eksport ja import 1995-2006 Eesti, ForeSTAT 2008 500 000 450 000 400 000 350 000 300 000 Eksport Import m3 250 000 Tootmine 200 000
PÄRNU KUTSEHARIDUS KESKUS nimi : REFERAAT majandus geograafja autor : pirje pkhk 2014 sisukord 1. rootsi kuningriik.......................................... ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006)
suhkur, sigaretid ning mais, mida eksporditakse tonnides kõige rohekem. http://faostat.fao.org/site/342/default.aspx http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx http://faostat.fao.org/site/342/default.aspx 5. Horvaatia impordib koguliselt kõige rohkem sojaubadest kooke (163 351 tonni aastas), väärtuse poolest on need impordis teisel kohal. Väärtuse poolest on viimaste aastatega tõusnud sojakookide import Horvaatias. Aastal 2006 oli sojakookide import Horvaatias kuuendal kohal. Samuti on tõusnud sojakookide kogus aastatega. Horvaatia impordis väärtuse poolest on toiduained esimesel kohal. Teisel kohal on sojakoogid, kuid maailmamastaabis ei ole Horvaatia sojakookide impordis kõrgel kohal, nii väärtuse kui koguse poolest. Horvaatia ekspordib kõige rohkem koguse poolest maisi ja väärtuse poolest toiduaineid. Teisel kohal on koguse poolest nisu ja väärtuse poolest rafineeritud suhkur.
Riigi nimi - Jamaica a)pindala - 10,991 km2 b)rahvaarv - 2,889,187 (Juuli 2012 , Wikipedia) c)pealinn - Kingston d)pealinna - elanike arv 937,700 (2011 , Wikipedia) e)keel - Jamaica-Inglise f)rahaühik - Jamaica dollar a)manner: Tegemist on saareriigiga ehk ei asu mandril b)maailmajagu: Põhja-Ameerika c)ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Ümbritsetud igast küljest Kariibi merega. d)naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta külgeb nt. mööda mäestikku, merd, jõge, järve jne): Ühised piirid naaberriikidega puuduvad , kuid naaberriikideks on põhjas Kuuba, läänes Caymani saared ning mandril Mehiko , idas Haiti ja Dominikaani vabariik ning lõunas Costa Rica ja Panama. Joonis1.Jamaica regionaalne kaart. http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/namerica/caribb/jmcarib.gif Joonis 2. Jamaica maailmajao kaart. http://www...
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Valitsusel on kavas alustatud tulumaksureformi jätkata kirjutades juba 2012. aasta eelarvesse sisse reformi järjekorras viienda sammu, vaatamata mitmelt poolt saadud kriitikale. 2.5 Väliskaubandus Kaubavahetuse käive oli kuni 2009. aastani pidevas kasvusuunas. 2008. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 5%. 2009. aastal pöördusid kaubavahetuse näitajad aga langusesse, kuid on 2010. aastal jällegi tõusma hakanud. 2007. aastast on import hakanud kasvama mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu on kaubandusbilanss hakanud vähenema. Eksport EL-i 2011. aastal ajavahemikus jaanuar-aprill kasvas võrreldes 2010. aasta sama perioodiga 13%, moodustades kogu ekspordist 56,7%. 55% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja. Tabel 2 9
majandussektoris. 3.Majanduse struktuur Mitmeharuline majandus, masinaehituse hea tase, seetõttu on tegemist kõrge arengutaseme riigiga. 4.Ekspordi/impordi struktuur Eksport 1) Kauba ja teenuste eksport (% SKT-st) 10% 2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga) 3) Kõrgtehnoloogia eksport (% kauba ekspordist) 31,8% Import Kauba ja teenuste import (% SKT-st) 15% 5.Energia 1)Elektrikasutamise protsent riigis 100% 2)Elektritarbimine elaniku kohta (kilovatt-tundides) 14,240 6.Varustatus sidevahenditega Telefone tuhande inimese kohta 606 Mobiiltelefone tuhande elaniku kohta - 680 Interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 630 USA majandustase USA on majanduslikult kõrgelt arenenud riik. Majanduse struktuur on mitmeharuline, inimeste hõivatus erinevates sektorites on suur
11,63 10 SKT elaniku kohta ($) 35 400 3 77110 2 Põllumajandustoodete eksport Piimatooted, puit, teravili 5 Põlduba, maniokk, vürtsid ja sibul 7 Põllumajandustoodete import nisu, soja ja puuviljad 4 Riis 6 1.2 Kalandus Riik Soome Niger Territoriaalveed (km) 22 11 0 Siseveekogude pindala 31 560 11
on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal, puidutooted. Import: Olulisel määral ei impordi Kanada põllumajandustooteid, impordis on olulisel kohal tarbekaubad, masinad, mootorsõidukid ja nende osad. Eksport: Põllumajandustoodetest on ekspordis oluline osa kalandusel, teraviljal ja puidutoodetel. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid Saaste kasutatakse palju moodsat tehnikiat ja keemilisi väetisi
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL India Vabariik Referaat Koostaja: Laura Gnatienko Olustvere 2013 sisukord INDIA VABARIIK........................................................................................................................3 NIMI................................................................................................................................................3 MAJANDUS......................................................................................................................................5 Eksport .................................................................................................................................................5 Import ..................................................................................................................................................5 VA...
lot of damage. Besides, about the pit bull attacks the absence of warning from a dog played a significant role, because due to the custom of docking (cutting short) pit bulls’ tails warning signals could not be easily recognized. The NGOs concerned publicized the study and then, with the help of supporters, by the way of legislative initiative proposed a law draft prohibiting breeding, sale and import of pit bulls, Rottweilers, and close mixes of both. The parliament of Member State A ordered an additional scientific study, which largely confirmed the statistics. It also noticed, “Children are normally at greatest risk from dog bite because they play with dogs more often, have less experience in reading dog behavior, are more likely to engage in activity that alarms or stimulates a dog, and are less able to defend themselves when a dog becomes aggressive”
Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. 4. , export/s - 5. , import/s - 4. Eksport, export kaupade väljavedu riigist 6. - 5. Import, import kaupade sissevedu riiki 7. - 6. Kaubandussaldo, trade balance Ekspordi ja impordi vahe 8. 7. Kaubakäive, trade turnover ekspordi ja impordi summaarne maksumus 8. Rahvusvaheline tootmisfaktorite jaotus - international division of factors,- ajalooliselt teatud tootmisfaktorite koondumine teatud riikides, mis on eelduseks
poolt eri tasemel õppijate vanus elujärg, mida mõõdetakse sisemajanduse koguproduktiga per capita USA dollarites 13. Mis on vastutustundlik ehk eetiline tarbimine? on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurus. 14. Selgitage mõisteid: eksport, import, maks, kvoot, imporditoll, eksporditoll, võlakiri, aktsia, transiit. Eksport- on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import- on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Maks- on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Kvoot-jagu, määrosa Imporditoll- kogutakse riiki sisseveetavatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel eesmärgiga piirata kauba sissevedu.
TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina
Kuulsad paigad · Suurimad linnad Pariisi järel on Marseille, Lyon, Toulouse ja Nice · Prantsusmaal on kõrgelt arenenud tööstus · Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine · Prantsuse linnade vahel kihutavad Euroopa kiireimad rongid ja hästi on arenenud maanteevõrk. · Prantsuse tehased toodavad mitmesuguseid kaupu, sealhulgas autosid, lennukeid, keemiatooteid, masinaid ja tekstiilitooteid Eksport,import kaubad · Eksport : IMPORT: Vein Autod Autod Naftatooted Lennumasinad Automaatikaseaded Autode tagavaraosad Autode tagavaraosad Ravimid Elektroonikatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Elu Prantsusmaal · Kuigi Prantsusmaal on rohkesti metsi ja rohelust, elab kolm neljandikku prantslastest linnades
TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA PS ! nafta ja süsi osakaal kõige tähtsam ! NAFTAVARUD ! Saudi-Araabia, Hiina, USA, Venemaa, Venezuela. Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania
natural resources and specific activities. The procedures of issuing licenses and permits were significantly simplified to the "one-stop shop" and "silence is consent" principles. Customs Reform - From January 1, 2011 the new Tax Code of Georgia took effect which also includes the provisions regulating customs. Tax Code established business friendly customs pro- cedures. Customs Tariffs Reform significantly eased and sharply reduced the costs connected to the foreign trade. Number of import tariffs were abolished on approximetaly 90% of products and only 3 tariff rates (0%, 5%, 12%) exist instead of previous 16. Georgia sets import taxes on only several kinds of agricultural goods and constructing materials. In addition, there are no quantita- tive restrictions (quotas) on imports and exports. 3
Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe)
sõbralik, ebaühtlane kasut võimalus, väike võimsus, mõjut maastikupilti (Saksamaa, Hispaania, Taani) Tõusu-mõõna en nõutav t ja m taseme suur vahe, k.sõbralik, seadmete kiire roostet soolase vee tõttu, tehn keerukas (Hiina, India, Kanada) Geotermaal en e maasise soojus, sisemiselt aktiv piirkonnad, maa seest kuum vesi v aur (USA, Filipiinid, Itl) P-Am suurim tootja-tarbija. Hästi varust nafta,maagaasi,kivisöega. Areneb alternatiiv en. Import Pärsia lahe äärest, Vene. Ida-Aasias arenenuim Jaapan. Põhineb import kütusel. Arendab tuuma en. Hiinas palju kohalikku kütust, hüdroen Eesti tulevik: energ salvest metanooli abil, Peipsi tuulepark Ökoloogiline jalajälg-igapäevase tarbimise keskkonna alane surve maakerale, inimese tarbitus taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastusvõimega. Eestlasel 6.4 ha elaniku kohta EL energiapoliitik: 18% naftatoodang, 37%gaas, 54%kivisüsi
kaupadele Investeeringud- kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja
tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6
alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%. Import suurenes samas 31% 292 gigavatt-tunnini. Impordis oli Läti osa 36%, Leedu 32% ja Soomest 32%.
Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg 6 Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus 6-7 Imporditava kauba maksustatav väärtus 7
Andmed leiad ül 2 aadressilt . Eksport- 464.900.0 US $, per capital on 7.628 US$ , koht mm-s on 9-s Import- 636.000.0 US $, per capital on 10.436 US $, koht mm-s on 6-s 5. Mida Sinu riik peamiselt ekspordib export commodities? Loetle /nimeta ja energiavaradele tõmba joon alla. Ül 2 link. Tubakas, kütused, kemikaalid, karastusjoogid, manufactured goods (ei oska tõlkida) 6. Mida Sinu riik peamiselt impordib import commodities? Loetle /nimeta ja energiavaradele tõmba joon alla. Ül 2 link toiduained, kütused, manufactured goods(ei tea kuidas tõlkida), erinevad masinad 7. Selle ülesande lahendamisel on mõistlik kasutada linki : http://www.citypopulation.de/cities.html . Toimi samamoodi nagu ül 3 i ja j alapunkti puhul .Kaubandus trade. Mitmendal kohal on riik ekspordimahtudelt maailmas: 9-s ja kui suur on näitaja
töötutoetused jne) Vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks (haridusprogrammid, ümberõpe) 13) Mis on arvestuslik elatusmiinimum? Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõud säilitamist ja taastamist 14) Mis on sisemajanduse kogutoodang (SKT)? SKT on mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus 15) Mis on eksport ja mis on import? Eksport riigis toodetud kaupade/teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade/teenuste sisseostmine tarbimiseks kodumaal 16) Mis on majandustsüklite (buum, tõus, langus, kriis) tunnusteks? Buum hea asi, majandus tõuseb, tööpuudus madal. Majanduslangus töötuse kasv, pankrot, kulutuste vähendamine. Tõus - Majandus toibub ja väljub kriisist. Tegevusaktiivsuse taastudes kulutused kaupadele/teenustele kasvavad.Ettevõtted hakkavad tegevust laiendama
This is especially true of epicentres such as London and Manchester. There are even specific projects that are designed to engender such creativity amongst the local population. Examples of this type of initiative are the Tate Liverpool and the Tate Modern in London. But museums and galleries are not the only homes of art. Sculptures and art festivals also testify to the creative genius of England. Sculptures range from ancient figures of historical import to life- size bronze carvings of human beings (such as exist on the roof of De la Warr Pavilion in Bexhill or the Another Place exhibition on Crosby Beach, Liverpool). One of the largest art festivals is held in Birmingham and is called Artsfest. The artistic talents being showcased range from classical music and song to traditional dancing and stand-up comedy. This festival is usually held in September. Theatre is another very important part of the English culture and is, in fact,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
