Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Ühing klassikalises mõttes on leping. Tsiviilõiguslik ühing: seltsing leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune). Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega. Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega). Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid
mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. 7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
keelatud või kohustuslik Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. Kirjeldav dispositsioon on selline, mis täpselt püüab iseloomusrada lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumise ja annab sellele käitumisele olulised tunnused. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. imperatiivne dispositsioon mis teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlemale suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistus, haldus, finants ja teistele avalikõiguslike normidele, kus üheks suhete subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon 2. dispositiivne dispositsioon annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval
poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 18 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel
poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega 18 Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel
· kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud vm. käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused 11 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest,
tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 18 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu
riigi õiguse järgi, kus ta tehingu tegi. See ei kehti juhul, kui teine pool tema teovõime puudusest teadis või teadma pidi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata perekonna- ja pärimisõiguslikele tehingutele, samuti teises riigis asuvate kinnisasjade kohta käivatele tehingutele. Rahvuslik kohtlemine füüsiliste isikute teovõime suhtes toimib ka avalikus huvis kehtestatud tehingupiirangute tasemel. Nt hasartmängudes osalemine või alkoholi ostmise eatsensus kui imperatiivne ja absoluutne piirang on kohaldatav nii Eesti elanike kui ka välisriigi füüsiliste isikute suhtes, olenemata sellest, et isik on teovõimeline. Kord omandatud teovõime kestvuse kaitse on teisejärguline imperatiivsete normide ees. Notariaalsete tehingute tegemisel lasub notaril kohustus kontrollida isikul teovõime olemasolu. JURIIDILISED ISIKUD REÕ-s J.H.Morris ütleb: ,,Juriidiline isik ei sünni (kuigi neid moodustatakse); see ei saa abielluda
Müüja pankroti korral: halduril ei ole (mingit täiendavat) õigust lepingut lõpetada. Võib lõpetada üldkorras. Üüri- ja rendilepingud 1. pankrotis on üürileandja ( 50) Haldur ei saa lepingut lõpetada (erinevalt üldreeglist -s 46), v.a. kui see õigus tuleneb lepingust endast (PankrS 50 lg 1 ls 1). * Eluruumi puhul on keeld imperatiivne: üürileandja pankrot ei lõpeta lepingut mingil juhul. Kui leping ei jätku ja on ette makstud, siis ettemaksu suhtes on üürnik tavaline pankrotivõlausaldaja. Müügi korral võib üürilepingu lõpetamine toimuda üldkorras (VÕS 323). 2. pankrotis on üürnik ( 51) Üürileandja ei saa lepingut üles öelda (vt. VÕS 319) (PankrS 51 lg 1). Haldur võib ühekuulise etteteatamisega üüri-/rendilepingu üles öelda (PankrS 51 lg 3)
lahendatakse tulenevad vaidlused vahekohtus. Kostjate hinnangul oli laenuleping näilik tehing, millega varjati kostja I ja kolmanda isiku vahel tegelikult sõlmitud käsunduslepingut. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, jättes hagi kostja I vastu läbi vaatamata. Pooled pöördusid Riigikohtusse. Kolleegium jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel. Oma nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja, sealhulgas peab hageja tooma välja ka
eelistuste peegelpilt valimispäeval. NB proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik Rahvahääletuse põhimõtted: vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajus ja häälteenamus. 5. Vaba mandaat § 62 – ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a. Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b. Immuniteet – ajalooliselt tekkindu parlamentääri – ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Laiaulatuslikkus ja demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Läbipaistvus (eelkõige erakondade rahastamine) Stabiilsus
1. teokoosseis x (valikudiskretsioon) A B C õiguslik tagajärg (samaväärsed teistega) 2. teokoosseis x (otsustusdiskretsioon) õiguslik tagajärg Diskretsiooni tehniline formuleerimine Otsustusdiskretsiooni puhul on seadustes “võib”, “on õigustatud”, “tohib”. Vahel tekib segadus sellega, kas sõnaga “võib” on märgitud otsustusdiskretsiooni või pädevust (sisuliselt imperatiivne norm). Seadus või vastav seaduse säte ise räägib selgesõnaliselt, et haldusorganile on antud kaalutlusõigus ehk õigus teostada diskretsiooni. Teiseks võib see õigus tuleneda õigusliku regulatsiooni kontekstist. Kolmandaks võib seda sisutada ka konkreetsete formuleeringutega nagu on tehtud ülevalpool. Diskretsiooni teostamine ja selle piirid Õiguslikud piirid on a. teokoosseis – olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel. b
avalik õigus · Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid. · Avalik õigus reguleerib avaliku võimu (s.o riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraisikud, kes tegutsevad avalikke ülesandeid täites) organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. · Olulisemad põhimõtted: · Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: · eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. · eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud
siseasjadega seotud küsimusi. Parlamendi asutiste struktuur ja organisatsioon on arenevates riikides analoogiline arenenud riikide omadega. Kuid nende organite formeerimine ühemehediktatuuri riikides sõltub peamiselt riigipeast, aga üheparteilise süsteemi puhul - selle partei kõrgematest organitest. Parlamendi esimehe koha saab, nagu reegel, üks valitseva partei juhtkonna liige. Mõnikord ta kuulub partei juhtorganisse ametikohuste tõttu. 57. Mida kujutab endast vaba mandaat, mida imperatiivne mandaat? Oma iseloomult võib mandaat olla kas vaba või imperatiivne. Imperatiivse mandaadi korral on deputaat kohustatud täitma oma valijate juhiseid ja valijatel on õigus deputaat juhiste mittetäitmise eest tagasi kutsuda. Imperatiivset mandaati peetakse eluvõõraks nähtuseks. Leitakse, et saadikul peaks olema vabadus hääletada enda südametunnistuse ja parema heaksarvamise järgi. Imperatiivset mandaati on kasutatud autoritaarse või totalitaarse poliitilise reziimiga riikides
Lisaks VÕS § 366 sätestatud erakorralisele ülesütlemise alustele saab liisingulepingut lõpetada ka muudel alustel, mis tulenevad näiteks VÕS § 116 lg 2. Liisingulepingu lõpetamisel tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijakrediidilepingute sätetele, kuid seda juhul, kui liisinguvõtjaks on tarbija ja liisinguandjaks majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Tarbijakrediidilepingute regulatsioon on VÕS § 421 järgi tarbija kasuks imperatiivne, st sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Näiteks kuulub liisingulepingu suhtes kohaldamisele VÕS § 409 lg 1 sätestatud taganemisõigus. VÕS § 409 lg 1 kohaselt on tarbijal õigus liisingulepingust taganeda 7 päeva jooksul peale liisingulepingu lõpetamist. 7 päeva on nn järelemõtlemisaeg, mille jooksul saab tarbija otsustada, kas ta soovib ennast siduda lepingust tulenevate kohustustega või mitte
// Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
lg 2), mitte aga enda kui seadusliku esindaja esindamiseks. Volituse lõppemine. Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Volitus lõpeb TsÜS § 125 lg 2 toodud alustel. TsÜS § 125 lg 5 reguleerib olulist põhimõtet. Nimelt kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Reegel, et volitus tuleb tagastada, on küll imperatiivne, kuid võib arvata, et seda tihti ei täideta. Siit siis soovitus nõuda volituse lõppemisel volikirja tagastamist. 16 Tehing esindaja kaudu. Esindamine) Esindusõigus) Seadusjärgne) Tehinguline) Vanemad)ja) ÜldC)ja) ÜhisC)ja) VälisC)ja)
episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib vastuolu õigusnormi formaalse kehtivusnõude ja normi operatsioonilise (funktsionaalse) kehtivuse vahel. Ühisosaks on imperatiivne atribuut - norm on täitmiseks; sotsiaalne fakt normi täidetakse; täitmisele sundimine normi täitmist tagatakse otsese mõjutamisega. (Rosentau 2004, lk 230-232). Õigus realiseerub, kui õiguse subjektide käitumine on vastavuses õigusnormide nõuetega. Selle ja õiguspärase käitumise saavutamiseks tuleb õigust tunda ja analüüsida. Tuleb endale selgeks teha, mida õigusnormiga öelda tahetakse ja kuidas seda täita.
2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. Nt, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
... Äriregistrisse tehakse selle kohta märge · Osa võib pärida (ÄS § 153 lg 1) kui pole põhikirjalist keeldu. Hüvitamise kord Osaniku õigused ja kohustused · Ainsaks kohustuseks tasuda sissemakse (ÄS § 155) · Hääleõigus (ÄS § 169) ... Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega ... Osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. ... NB! Proportsionaalsuse mõte on imperatiivne · Otsuste tegemisel osalemise õigus (ÄS § 172). Seega õigus teada koosoleku toimumisest · Teabeõigus (ÄS § 166 lg 1-3) ... Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. ... Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise
lg 2), mitte aga enda kui seadusliku esindaja esindamiseks. Volituse lõppemine. Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Volitus lõpeb TsÜS § 125 lg 2 toodud alustel. TsÜS § 125 lg 5 reguleerib olulist põhimõtet. Nimelt kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Reegel, et volitus tuleb tagastada, on küll imperatiivne, kuid võib arvata, et seda tihti ei täideta. Siit siis soovitus nõuda volituse lõppemisel volikirja tagastamist. 98 Esindamine) Esindusõigus) Seadusjärgne) Tehinguline) Vanemad)ja) ÜldD)ja) ÜhisD)ja) VälisD)ja) Juhatus) Prokurist)
arvetel on lepingust erinev viivisemäär, ja see, kui hageja ei esita arveid iga kuu vaid ühekorraga RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses Asjaolud: Sergei Rezanovi (hageja) hagi Osaühingu Musket (kostja I) ja Raivo Susi (kostja II) vastu solidaarselt 168 768 euro ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 113 lg 6 intressi tasumisega viivitamise korral ei ole lubatud viivist nõuda. RK: „VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist.“ RKTKo 3-2-1-175-14, p 16, 17 - viivise arvutamine intressilt – lubatud ja mittelubatud kokkulepped) Asjaolud: Valdo Kulla (hageja) hagi ALG Liisingu AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
dividende (ÄS § 1992 lg 5) ; 5.11. Osa ja osanik · Osa on õigus, osaühing suhtes saab osast tulenevaid õigusi teostada alates osaniku kandmisest osanike nimekirja; · Osa lastakse välja asutamislepinguga või osakapitali suurendamise otsusega; · Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4); · Osadest tulenev häältearv peab vastama osa nimiväärtusele (ÄS § 169 lg 1) imperatiivne norm; · Osaga või osanikuga saab siduda eriõigusi (ÄS § 139 lg 5) osaga seotud õigused lähevad üle osa omandajale, osanikuga seotud õigused mitte. Eriõigused kehtivad osaühingu suhtes vaid juhul, kui need on kantud põhikirja; · Osa võib olla ühisomandis; · Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1) kõrvalekaldumine kõikide osanike või diskrimineeritava osaniku nõusolekul. 5.11.1. Osaniku õigused
sõlmima. Seda seadusest tuleneva lepingu puhul, nt. ühistranspordi seadusest: vedaja ei saa otsustada, kas võtta reisija peale või ei kui bussijuhile nägu ei meeldi, samamoodi poes. 2) Sisu vabadus enamikel juhtudel pooled võivad ise kokku leppida lepingu sisus, sõltumata sellest, mis seaduses kirjas on, VÕS§5 dispositiivsuse põhimõte, mis kehtib eelkõige võlaõiguses, on ka erandid. (vs. imperatiivne tuleb lähtuda, mis on seaduses sätestatud ja teisiti ei saa kokku leppida). 3) Vormi vabadus pooled on põhimõtteliselt vabad valima seda vormi, milles nad lepingu teevad, välja arvatud juhtudel, kui seaduses on sätestatud teisiti. Vormi osas dispositiivsuse põhimõtet pole. Lepingu sõlmimine: esitatakse ettepanek lepingu sõlmimiseks, teiseltpoolt nõustumine. Oferdi ja aktsepti vahetamise protseduur. VÕS § 9. Lepingu sõlmimine
loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a
Vara müümine ei ole siiski nõutav, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kui osanikud või aktsiaseltsi üldkoosolek on sellega nõus (§-d 216 lg 5 ja 379 lg 6). Likvideerijate vastutus on samasugune nagu juhatuse liikmetel - nad vastutavad osaühingule või aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kui osaühingul või aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad osaühingu või aktsiaseltsi nimel esineda ainult ühiselt. See on imperatiivne norm ja teistsugune kokkulepe on kehtetu. Küll on aga võimalik volitada ühte või mitut likvideerijat teatud tehingu tegemiseks või teatud liiki tegevuseks (§-d 209 lg 4 ja 372 lg 4). Nagu märgitud, lähevad likvideerijatele üle ka nõukogu õigused ja kohustused. Seega likvideerimismenetluses aktsiaseltsil nõukogu ei ole. Küll aga jätkab tegevust üldkoosolek, samuti osanikud, sest äriühing peab ka likvideerimismenetluse jooksul esitama
Seda seadusest tuleneva lepingu puhul, nt. ühistranspordi seadusest: vedaja ei saa otsustada, kas võtta reisija peale või ei kui bussijuhile nägu ei meeldi, samamoodi poes. 2) Sisu vabadus – enamikel juhtudel pooled võivad ise kokku leppida lepingu sisus, sõltumata sellest, mis seaduses kirjas on, VÕS§5 – dispositiivsuse põhimõte, mis kehtib eelkõige võlaõiguses, on ka erandid. (vs. imperatiivne – tuleb lähtuda, mis on seaduses sätestatud ja teisiti ei saa kokku leppida). 3) Vormi vabadus – pooled on põhimõtteliselt vabad valima seda vormi, milles nad lepingu teevad, välja arvatud juhtudel, kui seaduses on sätestatud teisiti. Vormi osas dispositiivsuse põhimõtet pole. Lepingu sõlmimine: esitatakse ettepanek lepingu sõlmimiseks, teiseltpoolt nõustumine. Oferdi ja aktsepti vahetamise protseduur. VÕS § 9. Lepingu sõlmimine
lepingust taganemiseks. VÕS § 60 kohaselt võib pakkumise tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul Kui tarbijal on õigus 14p taganemiseks, siis kui ma olen taganemisavalduse esitanud, kaua mul on aega kauba tagastamiseks? Aega on 14päeva taganemiseks + 14 päeva kauba tagastamiseks. Kas võime tarbijalt ära võtta taganemisõiguse? EI, Sest see on imperatiivne §62 . Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine ! Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.
subjektidele valikuvabadust. · Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvarjandi vahel ( alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. · Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustusek teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. · Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
eeldust, mis tulenevad VÕS § 52 on täidetud, nt oluliseks eelduseks on, et lepingu sõlmivad omavahel ettevõtja ja tarbija. Kui sidevahendite kaasabil sõlmivad omavahel lepingu kaks tarbijat, siis VÕS-st tulenevad eriregulatsioonid kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 62 tulenev põhimõte, mille kohaselt on VÕS § 52 - 62 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Antud normi kohaselt on sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsioon relatiivselt imperatiivne, mis tähendab, et seadusest ei tohi kõrvale kalduda ühe poole ehk tarbija kahjuks. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.
eeldust, mis tulenevad VÕS § 52 on täidetud, nt oluliseks eelduseks on, et lepingu sõlmivad omavahel ettevõtja ja tarbija. Kui sidevahendite kaasabil sõlmivad omavahel lepingu kaks tarbijat, siis VÕS-st tulenevad eriregulatsioonid kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 62 tulenev põhimõte, mille kohaselt on VÕS § 52 - 62 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Antud normi kohaselt on sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsioon relatiivselt imperatiivne, mis tähendab, et seadusest ei tohi kõrvale kalduda ühe poole ehk tarbija kahjuks. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.
Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel ( alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon (kategooriline, käsutav) teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Dispositiivne dispositsioon (korraldav) annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
korporatsiooni-, religiooni-, jne normid). Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. (autonoomne, autonoomne Imperatiivne, heteronoomne kohustus) Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale, kus juures üksik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
