GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutuli...
3. Minoiline tsivilisatsioon: etniline taust; Kreeta lossid; materiaalne kultuur; kiri; riiklus ja ühiskond; suhted välismaailmaga; kangelaspärimus (Minos). Minoiline religioon. 4. Mükeene tsivilisatsioon: tsivilisatsiooni esilekerkimine Mükeenes; hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5. Egeuse tsivilisatsiooni langus: Trooja sõja probleem; “mererahvad”; losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9. sajandil: vallutused; riigi ja ühiskonna korraldus; Assüüria ja Urartu; Tiglatpilesar III ümberkorraldused; Assurbanipal; Assurbanipali raamatukogu. Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist.
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga. Rahvaste enesemääramisõiguse põhimõttest lähtuti üldiselt ka Pariisi rahukonverentsil, kus sõlmiti rahulepingud Esimese maailmasõja kaotanud riikidega. Nende rahulepingute tulemusena ja just enesemääramisõigusele toetudes lagunesid rahvusriikideks sõja kaotanud Austria-Ungari ja Ottomani impeeriumid. Eesti riik on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel. Üldises rahvusvahelises õiguses kinnistati rahvaste enesemääramise põhimõte deklaratiivselt nn Atlandi Hartaga 1941. aastal, kuid lõplikult alles 1945. aastal ÜRO põhikirjaga. Eesti rahvale tagas selle õiguse ennetavalt 1920. aasta 2. veebruari rahuleping Nõukogude Venemaaga. Tartu rahulepingus on rahvaste enesemääramise õigus, kirja pandud lepingulisel tasemel. See
sõjatööstus) ning teised riigid tegid suuri tellimusi. Saksamaa sõjaline võimsus kasvas kiiresti. ○ Natside üks lubadusi oli likvideerida tööpudus ja see eesmärk saavutati. Seda eriti just riigimaanteede, ehitamise alustamise, sõjatööstuse arendamise ja kohustusliku tööteenistuse kehtestmisega 1935 aastal. 11. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda (Teema 8) ○ Tekkisid uued riigid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome) ja impeeriumid lagunesid (Saksamaa, Venemaa, Osmaani impeerium, Austria-Ungari). ○ Sakslased ei olnud rahutingimustega rahul, sest neilt võeti maad ja nõuti raha (mida nad juba aastal 1932 ei maksnud). Hitler sai võimule aastal 1933. ○ Oli olemas Rahvasteliit, mis siis et see oli väga puudulik. Sakslased ja jaapanlased läksid sealt kiiresti ära liigse agressiivsuse tõttu. ○ 1935 kirjutasid alla britid Inglise-Saksa mereväekokkulepe. See tähendas et sakslased võisid
· kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu *sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) Esimese maailmasõja tulemused: *Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. *lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. *Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. *sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). *sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). · tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allk...
Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu Rahvusvahelisi kriise, reguleeritud institutsioone polnud Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel Tagajärjed: Varalised kahjud Sõjatehnika areng Miljonid inimesed hukkusid Suured muutused ühiskonnas Revolutsioon ja keisririigi lõpp Saksamaal Tulemused: Suured impeeriumid lagunevad Compiegi vaherahu Saksamaa kuulutati vabariigiks 11.11.1918 Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: purustada kõigepealt kiiresti Prantsusmaa ja seejärel paisata väed itta Venemaa kätte. Prantsusmaa: vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem. Passiivse kaitse tehnika. Inglismaa: valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega, toetuseks nende vasakut tiiba.
1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes
Saint Germaini leping 1919 - Rahuleping Austriaga Nemilly rahuleping 1919 - Bulgaariaga Sevresi leping 1920 - Türgiga 4) Kaart Versailles´ lepingu kohta 5) Euroopa poliitiline kaart pärast I ms. Impeeriumite lagunemine. I maailmasõja tulemusena 1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria- Ungaris. 2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile).
Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kontrolli eest võistlesid (Hispaania, Portugal, Inglismaa, Holland, Prantsusmaa). Sisemaise kaubavahetuse ja majandussuhete samaväärselt kiire areng pidi ootama raudtee leiutamist 19. sajandil, mis võimaldas majandussidemete teket varem teineteisest liiga kaugel olevate majandussubjektide vahel. Majanduse globaliseerumine on pidevalt süvenenud, tähendades, et kõik maailma
Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim,
· nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).
Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik. Traditsiooniliselt andamit võtvad impeeriumid, oli vähe arenenud infrastruktuur, mis tõttu ei olnud riik väga ühtne ning valitseja võim ei ulatunud kõigini. Sellised riigid olid näiteks Vana-Egiptus, Pärsia ja inkade riik. Feodalism oli keskaegses Euroopas. Antud riigitüüpi iseloomustab kõige paremini lääniisanda ja vasalli suhted.
Hakkas kujunema välja infoühiskond. USA's oldi sokis Vietnami kriisi pärast, kuid enne selle lahtumist toimus Watergate'i afäär- president Nixon oli lasknud paigaldada Demokraatliku Partei peakorterisse pealtkuulamisseadseid..edaspidi hakkas ka Lääne-Euroopasse jõudma majandusõitseng. Toimus revolutsioon Portugalis. Samuti hakkasid USA-s esiotsa tungima liberaalse mõtteviisiga inimesed, nt nagu Margret Thacher ja Ronald Reagan. Kolmas maailm 1945. aastal hakkasid suuremad impeeriumid lagunema ning tekkima uued riigid. Need tekkisid nii Lähis-Idas, Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas. Kahjuks tõid riikide tekkimised kaasa ka paljusid probleeme, mis mõjutasids kogu maailma. Infatsioon, sõjad teiste riikidega ning samuti ka lahtilöömine nii NSLV kui ka USA mõju alt. Sellest tekkis mõiste kolmas maailm. 1945. Aastal kirjutasid ÜRO lepingsule alla 51 riigi esindajad, nüüdseks on liikmesriike juba 180. India ja Pakistan jaotati 1947. Aastal
Madeira ja Assoorid Madeiras on traditsioonilistel mägielamutel õlgkatus kahe katuseräästaga, mis laskuvad otse maapinnani, seega kattes kogu maja. Maja esiküljel olev peauks on kahe väikese akna poolt piiratud ning vahel on kolmas aken peaukse kohal. Kõik need avaused on seina asetatud värviliste raamistustega. Majad Assooridel on sarnased Algarves asuvate majadega, pakkudes meenutusi saarte esimestest asukatest. Kuid Püha Vaimu Impeeriumid (Impérios) on eredavärvilised algupärased ehitised, stiililt sarnased kabelitele, millel on suured aknad ja mida kasutatakse Püha Vaimu kummardamiseks kasutatavate esemete majutamiseks. Hooned on üldiselt värvitud valgeks ning neil on mustad basaltkaunistused. Traditsioonilised linnaiseärasused Kõnnitee Läbi terve riigi ning isegi Madeira saarestikus ja Assooridel on kõnniteed ja väljakud ilusti sillutatud mustriliste kompositsioonidega (kas vahelduvate kivide või musta
® Orgaaniline teooria ® Vallutuste teooria ® Marksistlik teooria Ühiskondade areng n Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud n Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma n Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus n Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina n Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda:
üleminekust isemajandamisele. Balti vabariikide esindajad olid Nõukogude Liidu rahvussaadikute kongressil nõudnud hinnangu andmist 1939.a. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingule ja Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni viinud MRP salaprotokollidele. Neile sündmustele oligi loomulikuks jätkuks „Balti kett“ . See erakordne inimkett äratas maailma tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluse teadvustamisele. Impeeriumid mõistsid, et maailma sümpaatia kuulus Balti riikide rahvaste vabaduspüüetele. „Balti ketti jäädvustavad filmid, fotod, helisalvestised ja üleskutsed on kantud ka UNESCO maailma mälu dokumendipärandi nimekirja“ ( Vikipedia, Baltikett 20). Balti keti sõnum oli, et Balti riigid ei ole oma alandusi unustanud ega sellega leppinud. 1.2. Balti keti järel toimunu Sain teada, et 12.11.1989. kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti
Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused
1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv Rakendati Marshalli plaan 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaliige Koloniaalimpeeriumite lagunemine II maailmasõja järel hakkasid senised impeeriumid lagunema ning kumbki külma sõja osapooltest üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid. a) Suurbritannia: 1947 jäädi ilma Indiast 1948 Tseilon ja Birma iseseisvusid. Loobuti mandaadist Palestiinale. Kuni 60ndateni iseseisvusid peaaegu kõik Suurbritannia asumaad, kuid jäid valdavalt Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. b) Prantsusmaa:
okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täselt öelda. NSVL kaotas enda hinnangul üle 27m inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40m. Hiina kaotused olid ligikaudu 10m, Poolal 6m, Saksmaal 6+m, Jaapanil 2m, jugoslaavial umbes 1.7m, USA 0,4m ja Suurbritannial 0.79m. Suur osa hukkunuist olid tsiviilisikud, sõja kulutusi ja kahjusi on hinnatud
anarhilised. Seega ka konfliktsemad ja vähem korrastatud. Peab siiski märkima, et piir anarhiliste ja hierarhiliste süsteemide vahel on ebamäärane ja tinglik ning tihti on esinenud vahepealseid vorme. Imperiaalsed süsteemid (nt Hiina või Saksa-Rooma keisririik) on sageli killunenud reaalselt täiesti iseseisvateks üksusteks (osastisvürstiriigid) ning muutunud sisuliselt anarhilisteks süsteemideks, samuti peab arvestama, et kõik suuremad impeeriumid koosnevad alati üsna suure autonoomiaga üksustest, kusjuures autonoomia suureneb, mida kaugemale perifeeriasse liikuda impeeriumi keskusest. Anarhiliselt orienteeritud tsivilisatsioonid (nt klassikaline Antiik- Kreeka, aga ka läänekristlik Euroopa), mis väärtustavad väiksemate kogukondade (riikide) sõltumatust, on jälle süsteemi püüdnud korrastada hegemoonia (kr hegemoniai – ülemvõim, ühe teistest oluliselt tugevama riigi domineerimine teiste üle, kes ühtlasi
Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu -> demokraatia kriis, tugevnesid äärmuslikud liikumised, mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle Maad võttis pettumus Itaalia fasism, rahutud olud SMl Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingus oli palju ebaõiglust probleemide lahendamise asemel tekitasid need uusi pingeid UUED RIIGID IMPEERIUMITE VAREMETEL MS tagajärjel lagunesid impeeriumid ja rõhutud rahvad asusid oma riike looma (Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia) Serbia ja A-U koosseisu kuulunud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugoslaavia 18. november 1918 Läti teatas oma iseseisvumisest; Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele Sõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike
Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad?
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus.........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus,...
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku
1938-1945). Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). Millised suured impeeriumid lagunesid I ms tulemusel (mis neist sai)? · Austria-Ungari - Austria JA Ungari + Tsehhoslovakkia · Saksamaast jaotati kaheksandik võitjariikidele · Türgi impeerium Türgi ja Balkani ps riigid · Vene Romanovite impeerium Eesti, Läti, Leedu, Poola
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu
süsteemi ajaloolis-poliitilised tekke- ja hävingupõhjused, administratsioon ja haldus, majandus, sotsiaalelu, õiguskord, ideoloogia, välispoliitika. Nendel faktoritel on rida tunnuseid, mida käsitleme järgneva analüüsi käigus. Kui mingi riigikord või valitsemissüsteem vastab kõikidele allpool toodud tun- nusjoontele, on tegemist varatotalitaarse riigi ideaaljuhtumiga, nagu Tahuan- tinsuyu ja Qini impeeriumid seda ka väga suure tõenäosusega olid. Mida vähe- matele esitatud tunnusjoontele mingi valitsemissüsteem vastab, seda väik- sem on selle totalitaarsuse võimalik aste. Loomulikult, mida rohkem on vas- tava kaasuse kohta informatsiooni, seda tõenäolisemalt vastab hinnang tõele. Kuidas vastab varatotalitaarse riigi tunnustele Ehnatoni riigikord selle meile teadaoleva (paraku suhteliselt kasina) informatsiooni põhjal, mille põhilised jooned on ülal esitatud? 1
HECTOR GUIMARD (Metroo sissekäik Pariisis, Castel Beranger) PETER BEHRENS (AEG turbiinitehas, AEG elektriteekann) AUBREY BEARDSLEY (Salomee Ristija Johannese peaga) GUSTAV KLIMT (Juudit I, Suudlus) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. Lääne-Euroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda
........................ 34 Globaalne soojenemine.................................................................................. 34 ÜRO................................................................................................................... 35 12.12 – Riikide reitingud....................................................................................... 36 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad Riik Varasemalt: kütid-korilased, linnriigid, impeeriumid, feodaalsed üksused Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat- riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne) Hargmaised korporatsioonid Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik
Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium............................................................................ 9 3.Teel Iisraeli riigi loomisele...................................................................................................... 12 3.4
riike 1933-1934 jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka suurriikide võidurelvastumine 1930- ndate aastate teisel poolel. 4. Kontrolltöö „Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel I” teemad ja mõisted: 1) Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda (lagunenud impeeriumid ja uued riigid); Pariisi rahukonverentsi otsused (Versailles`i rahuleping ja Rahvasteliidu loomine); patsifism 1920.aastate välispoliitikas (Locarno lepped, Briand-Kelloggi pakt, desarmeerimiskonverentside ettevalmistamine) ja konfliktikolded (Ruhri kriis); rahvusvaheliste suhete pingestumine 1930.aastatel (Itaalia agressioon Etioopia vastu, Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel
15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. 29* sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 30* sõjaaastad: 18* purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).
Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas. 8.saj lõpul tuli suur ilmalik võim Karl Suure näol ühendas suure osa germaani rahvaid ja lasi end 800. aastal end keisriks kroonida. Kui ta riik 10. sajand lagunes, siis 962. aastal otsustas idapoolse Karl Suure riigi esindaja Otto I endale keisritiitel võtta. Varauusaegsed Euroopa impeeriumid. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Tegelikult ei valitsenud Euroopa üle, ei valitsenud isegi Saksamaa üle. Tunnustati teda kui millegi poolest teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad polnud tema käsualused. Voltaire'i sarkasm : ei ole ,,püha", ,,rooma" ega 'keisririik' (impeerium). 1. sajandil oli maailma võimsaim riik Hispaania, sest tal olid suured vallutused Ameerikas uus tõeline impeerium.
Kommunikatsioon (kommunikatsioonivahendite ja info monopol). kas suurriikide tekkimisest. Kasvust ning nende GP huvidest ja eesmärkidest (piitife muutmine enda vüi teiste riikide kasuks, riikide liitmine endagakas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine); suured sõja ja nende baasised poliitiliste huvide realiseerimisel; väikeriikide GP (Eesti); Geopoliitika ajalugu Antiik-, vana- ja keskaja geopoliitika. Impeeriumid ja nende tekkimise eeldused olukorras kus riigi mõiste oli veel hägus ja iga kultuur mõistis riiki kui sellist nii nagu antud tsivilisatsioonis mõisteti. Selles mõttes olid suurriikideks oma geopoliitilise mõtte kohaselt kuj8nemas: Aleksander Suure riik, Rooma. Põhja-Rooma. Bütsants. Osmanite Impeerium, Tšingishiidide impeerium, Hiina, Inkade Impeerium. Suur soome-ugri ala, jne. Põhjamaade Rooma, Püha-Saksa –Rooma keisririik, Hispaania ja Portugalm Kalifaad)
3. tunnuse elemendid: a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon b) ühtne õigussüsteem c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 14. Riigi tüübid, ühiskonna poliitilised ja mittepoliitilised organisatsioonid, pol. reziim: Tüübid: 1) Ajaloolised riigi tüübid a) orjanduslik b) feodaalne c) kodanlik 2) Linnriigid, impeeriumid, rahvusriigid 3) Ühe või teise riigi võimuorgani positsiooni järgi a) monarhiad b) seadusriik, algusriik Poliitilised organisatsioonid - (parteid) osalus poliitikas, riigivõimu teostamises. Mittepoliitilised organisatsioonid - jagunevad elu erinevate probleemide vahel. Poliitilised eesmärgid ei domineeri või puuduvad, kuid teatud tingimustel võivad nad oma eesmärkide nimel politiseeruda esinedes iseseisvate poliitilise nõudega
Venemaal. 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. 7) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. 1.9. Esimese maailmasõja tulemused: 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood:
Venemaal. 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. 7) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. 1.9. Esimese maailmasõja tulemused: 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 4) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood:
Regioon (araabia riigid)- pidev sõdimine ja konflikt. 2. Iraan- suhted väga vaenulikud. 3. Euroopa- Euroopa riigid olid Araabia riikide poolt. Nafta! 4. USA- suhted suhteliselt head. 5. NL & Venemaa- head suhted, halvad suhted. 6. Arengumaad. HIINA: Hiina Rahvavabariik, Hiina Kommunistlik partei. Han-hiinlased (93%) Suurriik ja üliriik. Kaks dententsi: 1. järjepidevus 2. muudatused. Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism. 1960ndad kultuurirevolutsioon: välispoliitikas kaks Hiina vanasõna 1. “Minu vaenlase
Eimest korda sai sellises koguses tsiviilelanikke surma. Põhjus -Oli tehtud liiga palju liite ja kokkuleppeid, vähe ressursse, oli aeg aur välja lasta. Tulemuseks: Saksamaa purustatud ja häbistatud ( võeti ära sõjavägi, Saksamaa uhkus, kõiksugused piirangud ja sanktsioonid), jäi sõja kaotajaks ja süüdlaseks, Venemaa jääb tähelepanuta ( sõtta läks impeeriumina sõjast lahkus nõukogude venemaana, toimus võimuvahetus), tekkisid väikeriigid impeeriumid lagunesid, tekkis arusaam et sõda on paha, Rahvasteliidu loomine- sündis esimese maailmasõja tagajärjel, et sellist sõda enam kunagi ei juhtuks. Suhteliselt mõttetu, rikkumiste puhul sanktsioone ei järgnenud, USA ei liitunud kunagi ,Venemaa visati välja, Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud.
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus. Iseseisvumise eeldused: I maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I
kuid see tõi kaasa rahvuslike jõudude koondumise ning ülestõusu Türgi sultani ja ametliku valitsuse vastu. See tõi kaasa vabariigi kehtestamise Türgis. 1920-1023 oli Türgis kodusõda Slutan&ametlik valitsus vs rahvuslikud jõud (sest Türgi alasid taheti vähendada ka Väike-Aasias). Rahvuslaste eesotsas oli Atatürk. 1923 kuulutati välja vabariik. Atatürgiga kaasnes ka Türgi moderniseerimine. Eeskuju võeti Euroopast. I MS tulemusena muutus Euroopa poliitiline kaart impeeriumid kadusid (Austria-Ungari, Osmanite ehk Türgi impeerium, Saksa impeerium, Venemaa). Euroopa poliitilisel kaardil tekkis rida uusi riike, mida seal varem ei olnud (Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Austria, Ungari, Jugoslaavia). Olulised tunnused kaardil: Saksamaa ja Venemaa on enne I MS piiririigid, iseseisvad on Soome, Eesti, Läti, Leedu, ...) Versailles' süsteem Euroopa poliitiline korraldus pärast I maailmasõda.
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
okupeeris ja annekteeris itaalia albaania teine maailmasõda polnud veel alanud, kuid versai leping polnud veel alanud. Teise maailasõja puhkemiseni jäi vaid mõni kuu. Teine maailmasõda 1.sept.1939-2.sept 1945 Purustati saksamaa, itaalia jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm balti riiki. Maailms polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi usa ja nsv liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse 80 000 meest vastaspoolel kaheksakümmend miljonit meest. Sõjas hukkunute inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27 miljoni inimese. Teistel andmetel ulatub see arv aga isegi neljakümne miljonini. Poolal kuus miljonit saksamaal üle kuuekümne miljoni. Jaapanil umbes kaks miljonit jugoslaavial 1,7 miljonit USA-l 0,4 ja suurbitannial 0,37 miljonit
kõrvalt tööl käima, palk oli naistel väike, see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega impeeriumide lagunemine-1918. aa lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas, prantsuse ja inglise andsid sakslastele Amiensi juures ränga hoobi, saksa väed tõmbusid tagasi, tehti ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku. uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked. Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise
b)föderaalriik ehk liitriik c)konföderaalriik ehk riikide liit 1 Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes 2)Feodaalriik suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund 3)Seisusteriik linnade tähtsus, kaupmeeste,giltide seisus,suurem institutsionaliseeritus 4)Absoluutne riik suveräänsus,territoriaalsus,bürokraatia,kontroll sunnivahendite üle,maksustamine 5)Moderne rahvusriik kontroll sunnivahendite üle,avalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
