· Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus)
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Mis on radoon?...........................................................................................................2 Radoon Eestis.............................................................................................................3 Miks on radoon tervisele ohtlik?................................................................................3 Kiirituse mõju Inimesele............................................................................................ 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon? Radoon on mürgine gaas, mis tekib loodus...
tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi).
Kool Kanep referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord Mis on kanep?.............................................................................................................................3 Kanep tööstuses..........................................................................................................................3 Kanep mõnuainena.....................................................................................................................3 Kanepi kiire toime......................................................................................................................3 Kanepi pikaajaline toime............................................................................................................4 Kanep meditsiinis.......................................................................................................................5 Kanepi...
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. H...
Kõrvaltoimetest teatamine Mida enam on ravimi kohta ohutusandmeid, seda usaldusväärsem on ravimi kasu ja riski suhte hindamine Rasketest kõrvaltoimetest peab kindlasti teavitama!!! 10. Mis on allergia? Ületundlikkuse reaktsioon Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele) Esmane kontakt farmakoniga - sensibiliseeritakse immuunsüsteem. Kliiniliselt ei avaldu. Järgnev kontakt farmakoniga - organismis olemas spetsiifilised antikehad - avaldub allergiline reaktsioon (võib olla väga tõsine). Anafülaktiline reaktsioon • Järsku tekkinud eluohtlik allergiline immuunreaktsioon. Sümptomid (sekundid, minutid): • punased sügelevad kublad • angioödeem (naha turse) • vererõhu järsk langus • südame rütmihäired • õhupuudus 11. Fotosensitiivsus. Ravimist põhjustatud naha valgustundlikkus
Komplekssed viirused Rõugeviirused - omavad ümber DNA mitut valkkesta Kapsiid lisastruktuuridega (T faagid) Bakuloviirused - viiruspartiklid kahesugused Bakteriofaagid uurimisobjektina geneetikas. Pärast bakteriofaagide avastamist jätkati nende uurimist eeskätt meditsiinilistel eesmärkidel. Kuna faagid hävitavad baktereid, siis loodeti neid kasutada bakteriaalsete haiguste (nt. koolera, tüüfus) raviks. Selgus aga, et faagide viimisel haige organismi asub neid tõrjuma organismi immuunsüsteem. Geneetikud avastasid bakteriofaagid kui uurimisobjekti 30-ndate aastate algul. Bakteriofaagide uurimine oli perspektiivikas eeskätt nende lihtsuse tõttu ja võimaldas täpsemalt defineerida geenide olemust. Bakteriofaagi elutsükkel. Vastavalt faagide paljunemisstrateegiale jaotatakse nad virulentseteks ja mõõdukateks faagideks. Virulentsed faagid (näit. T4) põhjustavad alati pärast faagipartiklite taastootmist peremeesraku surma. Sellist elutsüklit nimetatakse lüütiliseks tsükliks
Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta. Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis on immuunsüsteem kohe valmis teda kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid. Kui aga suureneb vaktsineerimata inimeste osakaal, võivad tekkida haiguspuhangud. 3 Vaktsineerimise ajalugu 7
replikatsiooniks vajalike valkude süntees(4). -4- Paljunemise hiline staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsioon (5) ja struktuurvalkude süntees (6). Ribsoomides toodetud struktuurvalkudest moodustub viiruse kapsiid (7,8); rakust väljudes saab viirusosake rakumembraanist tükikese kaasa, millest moodustub ümbris. Kui viirusosake on rakust väljunud, asub organismi immuunsüsteem viirusosakeste vastu antikehade abil võitlema (9). Antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunduvad nad lagundamisele. Kas viirused on elus ? Sellele küsimusele vastamisel tuleb tuua analoogiaid teistest teadustest. Füüsikas käsitletakse valgust kui elektromagnetilist lainetust, samas aga kui valgusosakeste voogu. Seega tuleks ka bioloogias käsitada viirusi kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleerivaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida
Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste, parasiitide ning kasvajatega võitlemisel. Ta edastab informatsiooni närvirakkude vahel ning on seotud õppimise, mälu, magamise, valu tundmise ning depressiooniga. Võitleb põletiku ning reumatismiga. Laialt tuntud erektsioonihäire ravim sildenafiiltsitraat (viagra) sisaldab lämmastikoksiidi ning suurendab peenise verevarustust. Põlevkivi põletamisel tekkiv üks peamisi gaase.
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on so...
Antigeen- antikeha vastasmõju. Eri tüüpi antikehad Antikeha Antikeha e. Immunoglobuliin (Ig) on valk. Need molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Antikeha on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Vahel, kui organismi normaalne talitlus on miskipärast häiritud, võib see produtseerida antikehi ka kehaomaste ainete vastu, siis nimetatakse neid autoantikehadeks ja selle protsessi poolt põhjustatud haigusi autoimmuunhaigusteks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Antikehi toodetakse kindlat tüüpi küpsetes valgevererakkudes B-lümfotsüütides (plasmarakkudes). Iga individuaalne B-rakk omab täiesti kindlat, unikaalse spetsiifikaga antikeha. (See on saavutatud sellega, et B-lümfotsüütide...
● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/ 9 ● mania ● depressioon ● ärevushäired 2.1.9 Kehalised haigused: ● ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus ● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem ● und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed 10 Kokkuvõte Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul. Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal aimu ei ole või kohata unenäos täiesti võõrast nägu. Unenägude nägemist on kogenud kõik inimesed, tänapäeval peetakse seda loomulikuks ja keegi ei otsi mingit
8. Iseloomusta sclerosis multiplexi (milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. Sclerosis multiplex inimese enda immuunsüsteemirakud hakkavad müeliinkihti ründama ja nõrgestavad seda nägemishäired, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired jms noortel inimestel seda ravida ei osata, läheb elu jooksul hullemaks nimetatakse autoimmuunhaiguseks, sest inimese immuunsüsteem hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada.
Pea läbimõõt on 9 cm ning tema soolestik on täidetud esmarooja ehk mekooniumiga. Nüüd kasv aeglustub, et ta ikka kitsast vahekäigust välja mahuks, ning ta hoiab ja talletab energiat sündimiseks. Beebi pealuu ei ole ainuke pehme koht tema kehas. Enamik tema lapse luudest, ka kõhrluu, on pehmed, mis aitab samuti kaasa kergemale sünnitusele. Muud eluks vajalikud süsteemid, näiteks vereringlus, on valmis töötama ka peale lapse sündi. Ka lapse immuunsüsteem on valmis võitlema pisikute ja bakteritega väljaspool emakat. Seedetrakt aga on valmis toitu omastama alles mõne aja pärast peale sündi. Enamjaolt normaliseerub seedesüsteem aasta või kahe jooksul. 37. NÄDAL Loote kaal on nüüd umbes 2,8 kg ja ta on valmis ilmale tulema. Lootevett on umbes liitri jagu. Laps harjutab neelamist, hingamist ja küljelt küljele pööramist. Need on oskused, mida ta peale sündi vajab
Selleks, et me saaksime oma kehale vajalikud ained kätte, tuleks meil siiski tarvitada toidulisandeid. Õige toitumine ja toiduainete kombineerimine tagab meile terve keha ja vaimu. Kuna meil ei ole aega jälgida, mida me sööme ja kui palju, teeme me oma kehadele liiga. Meie organismis kasvab happeline keskkond üle normi ja enam ei suuda organism jääke väljutada ja jäägid ladestuvad meie kehasse. Üha enam haigestuvad inimesed erinevatesse viirustesse kergemini, kuna meie immuunsüsteem on nõrgenenud. 1. PH OLEMUS 3 Kõige alus on tasakaal see on põhiline, mis iseloomustab pH olemust. Meie igapäevased toitumisharjumused mõjutavad meie organismi rohkem , kui me arvata oskamegi. Igasuguste haiguste ja väsimuse, ka kaaluhäirete pealmiseks põhjuseks on liialt happeline pH tase meie organismis. ( Trisberg Aet )
Organismi kaitsevad haigustekitajate eest ________________, vere hüübimises osalevad ______________. ______________ seob hapnikku. Vereplasma viskoossus oleneb vereplasma _____________. Veri ringleb ainult __________ suunas. Veri täidab organismis ___________-, __________- ja sisekeskkonna püsivuse ehk ______________ säilitamise funktsiooni. Veri voolab ___________ rõhuga veresoonkonna osa poolt ___________ rõhuga koha suunas. 6.5 Immuunsüsteem Vasta küsimustele, seejärel täida tabel kirjutades, millega on tegu. Mis on immuunsüsteem? ______________________________________________________ Mis on immuunsüsteemi elundideks? ____________________________________________ ___________________________________________________________________________ Nimeta kaks immuunsust? Kirjelda, millised need on. ____________________________ ___________________________________________________________________________
- Naistel veresoonkonnahaigused vanemas eas - Vigastussurmad ja alkohol - Mees peab olema: kannatlik, tugev, mitte vinguma, vastupidav, terve - Probleem: mida kõrgem on mehe sissetuek, seda harvem on arstikülastatavus - Naistel on ägedad haigestumised, immuunsus on nõrgem - Erinevad uurimused väidavad, kui me hakkame uurima naisi, kes töötavad meeste alal, siis stressimehhanism hakkab muutuma (nt politseinik) Vanus - Nooremas eas on organismi immuunsüsteem välja arenemata, mistõttu on nakkushaigustele vastuvõtlikkus suur. Mida noorem, seda rohkem vigastusi, mürgistusi, traumasid. Kesk- ja vanemas eas on mittenakkuslikud haigused ja vähkkasvajad. Keskkond Kõige suuremat osakaalu omavad sotsiaalsed tererminandid, sotsiaalsesse võrgustikku kuulumine, sotsiaalsed tingimused ühiskonnas > määravad haiguskoormused - Puhas vesi, puhas õhk - Aastas sureb 13000000 keskkonnas tulenevatel põhjustel.
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
roboteid koduloomadena pidama. Selleks ajaks käituvad enamus roboteid juba rohkem nagu tõelised elusolendid ning aina vähem kui sisseprogrammeeritud mäluga masinad. Pilt 2: Sony AIBO ERS-7 robotkoer 2. Teine küsimus Kui meie ümber olev maailma oleks robotiseeritud ning meil oleks robotitest kaaslased, kes oleksid võimelised tegema meie eest ära kõik tööd, siis mis viisil muudaks see inimesi? Ma usun, et inimesed muutuksid väga laisaks, immuunsüsteem muutuks nõrgaks, inimesed jääksid haigeks, see kindlasti lühendaks ka nende elu iga ning süvendaks praegust negatiivset iivet. Kuna praegune maailm on juba n-ö laisaks muutnud, oleme näinud selle mõju/effekti inimeste peal ning selle suurendamine ei tooks meile mitte mingit moodi head ja paremust. Kui võtta näiteks kaksikud ning panna nad erinevatesse keskkondadesse, ühest saaks sportlane ning teisest
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- kopsu, südamesse, veresoonte seintesse,tekib neerude puudulikkus lubjastumise tõttu, akuutne kõhunäärmepõletik. Leidub päikesevalgus, vitaminiseeritud piimatooted, kalamaksaõli, lõhe, heeringas, sardiin, lest, munad, või, tursk, munakollane, pärm, maks. E vitamiin e tokoferool Toimet halvendab ja vajadust suurendab raud, saastunud õhk, toidu vähene rasvasisaldus, rasestumisvastased tabletid. Defitsiit nõrk immuunsüsteem, vähendab ajuripatsi hormoonide sekretsiooni, väheneb rasvlahustuvate vitamiinide ladestumine organismi, spermatogeneesi häired, rasestumise häired, oluliselt suurem risk kasvajate tekkeks ja arenguks,enneaegne vananemine. Vitamiin E manustamisel tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum peab olema 1015 mg (RDA); tervise optimaalseks tagamiseks nüüdisajal kuni 100 mg; terapeutiline tase algab 300 mg.
hakkavad kiiresti paljunema juba olemas ekseemi koldes. Tüüpiline on kooriku moodustamine mille all on mädakogused. See koor on moodustanud sarv- ja läikekihist. Kolde on asümetriline ja on olemas perefeerse kasvu tendents, mis tähendab, et ta kasvab primaar koldest alla. Kõige tihti esineb naistel rinna all, põlve aukus ja harval juhtudel kätel. Esineb inimestel kellel immuunsüsteem on tugevasti kompramitseeritud. (Paul K. Baxton, 2003). · Dehüdrotiline ekseem (Eczema dyshidroticum): vastavalt oma nimele, suurem patofüsioloogiline muutus tuleneb naha kuivamiselt ühel kohal ja rakkudevahelise vedeliku üle kogumisel teisel kohal. Millele vastavad ülekuivanud, rabe kohad ja täidetud transudatiga vesikulid. Tihti vesikulid moodustavad perifeerias ja kuivad, rabe kohad on keskel. Selleks tuleneb tüüpiline kraatrikujuline haavand.
Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid · Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist. · Tõhusalt kasutatav alati soe, alati puhas, alati kaasas · Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset. · Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid üldises tervises, kasvus ja arengus langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski. · Teaduslike uuringutega on näidatud, et rinnapiimalaps põeb vähem seedeinfektsioone, kopsu- ja keskkõrvapõletikke, allergiat ning insuliinsõltuvat suhkruhaigust.
ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutuste le, stressiolukord adele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südameveresoo nkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimesevaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam.
Enamasti on ikka tegemist neutrofiilse leukopeeniaga. Mõjutavad faktorid: · Füüsikalised ioniseeriv kiirgus. · Keemilised benool, insektsitsiidid. · Farmokoloogilised antidepresandid, silfoonamiidid. · Bioloogilised viiruste, riketsiate, metabolismi ja/või struktuuri komponendid. Võimalikud põhjused: · Leukopoeesi langus regulatsiooni häired, geneetilised defektid; · Lagunemine veresoontes tsütotoksiline immuunsüsteem (leukotsüütide vastased antikehad); · Suurenenud kaotus vereplasma ja lümfiga põletus, endometriit, osteomüeliit; · Cushingi sündroom, kortikosteroidravi, stressisituatsioonid; · Tsütostaatikumravi; · Hodgkini tõbi, miliaarne tuberkuloos, AIDS jt. Lümfotsütoos (> 4,0 x 109 /l) esineb: 1. Reaktsioonina · viirusinfektsioonide korral (nt mononucleosis infectiosa, punetised jt);
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? ...
molekulide liikumise tõttu. 7. Mida iseloomustab soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2. Mis on humoraalne immuunsus? Humoraalne immuunsus on antikehadel põhinev immuunreaktsioon. 3. Mis on tsellulaarne immuunsus? Tsellulaarne immuunsus on patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. 4. Mis on antigeen? Antigeen on mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised
üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. 1.2. Õige toitumise tähtsus
või enneaegset sünnitust. Bakteriaalset vaginoosi saab ravida nii paiksete kui ka suukaudsete preparaatidega. Vaatamata ravile võib haigus vahel siiski korduda. Soor e. Kandioos Kandidoosi tekitajaks on pärmseened, tuntum neist on Candida albicans. Tavaliselt pärmseened väikeses hulgas põletikku ei tekita. Seente vohamisel organismis tekib aga haigus, mida nimetatakse kandidoosiks. Tihti avaldub seenpõletik inimestel, kellel on immuunsüsteem nõrgenenud. Samuti soodustab kandidioosi teket rasedus, stress, suhkurtõbi, antibiootikumide ja suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamine. Tavalised kaebused on kipitustunne ja sügelemine välissuguelundite piirkonnas, millega kaasneb punetus ja turse. Samaaegselt võib esineda ka rohket kohupiimataolist voolust tupest. Meeste esineb seenpõletik nahalööbena või valkja katuna suguti pea peal ja eesnahal, millega võib kaasneda sügelus
valikuliselt ß-rakke hävitav põletikuline protsess. Insuliidi näol on tegemist immuunsüsteemi rünnakuga omaenda tervete kudede vastu. Selles osalevad mitmesugused immuunsüsteemi rakud, eelkõige lümfotsüüdid. Haigusnähtude avaldumisel on 80-90 % ß-rakke juba hävinud ja asendunud sidekoega. Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid. Mis põhjusel immuunsüsteem ß-rakke ründab, pole täpselt teada, kuid on leitud, et haigusprotsessi tekkes mängivad rolli nii geneetilised, kui ka keskkonnafaktorid. I tüüpi suhkurtõbe soodustavaid faktoreid leidub nii pärilikes-, kui ka keskkonnategurites. Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni.
defitsiit. Mida kujutab endast täpsemalt diabeet? Diabeet Tänapäeval tuntakse diabeedi erinevaid tüüpe. Kogu maailmas levinuim on 2. tüüpi diabeet, mis esineb täiskasvanutel ja sageli just ülekaalulistel inimestel. Lastel diagnoositakse 2.tüüpi diabeeti harva. Lastel ja noortel esineb peamiselt 1. tüüpi suhkurdiabeet, mis on krooniline autoimmuunne haigus. See tähendab, et inimese immuunsüsteem ründab omaenda organismis asuvaid insuliini tootvaid rakke ja hävitab need. Insuliin on hormoon, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks, sest insuliini kaasabil toimub kehas glükoosist energiatootmine ja insuliini abil hoiab organism veresuhkru taseme normis. Kuna diabeedi puhul kõhunääre insuliini ei tooda, siis ainevahetuse normaalseks toimimiseks vajab ta igapäevast insuliinasendusravi kas insuliini süstimisega või insuliinipumba abil.
kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustadaveremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed javanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehvveresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud. Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugevaimmuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud
Osooniaugud – Teke- on piirkonnad strato-sfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme. Mõju - Kaasneb päikesepõletus, sagenevad nahahaigused (ekseemid, nahavähk), nahk vananeb enneaegselt, Kahjustuvad silmad, Nõrgeneb organismi immuunsüsteem Sudu- Suits + udu = sudu Soodustavad tegurid on suur õhuniiskus (üle 85%) ja sombune ilm ning linna asukoht nn “looduslikus kausis”. Tööstuslik õhusaaste, mis kaasneb kütuste põletamisega. Tahm ja väävlioksiidid reageerivad veeauruga. On tapnud tuhandeid inimesi Londonis, Manchesteris, Glasgows. 11. Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. TV lk 46 12. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Tv lk 46
arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga, sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. XI 271. Kaasasündinud immuunsus: reageerib infektsioonsetele mõjuritele väga kiiresti, juba mõne tnni jooksul hakkavad rakud tootma I tüüpi interferoone, mis aktiveerivad erinevate geenide avaldumise, tagavad erinevate mehhanismide abil patogeenide kahjutuks tegemise, samuti aktiveerub hulk teisi tsütoksiine, kaasasündinud immuunsüsteem tunneb ära patogeenidele iseloomulikud üldised moleklaarsed struktuurid 272. Põletik: esmavastuseks, kui infektsioon on toimunud ja reaktsioon avaldub punetuse paistetuse, valulise või temp tõusuga, verevarustus intensiivistub ja koos fagotsütoosiga tekib rida keemilisi kaitseühendeid, mille tulemusel lülitatakse sisse ka muud immuunsüsteemi rakulised komponendid, mille abil infektsioon kõrvaldatakse 273
Ka MHC II ekspressiooni – suurendab viiruspeptiidide esitamist helper T rakkudele, mis omakorda vabastavad tsütokiine (sh veel inteferoone). Inteferoon-gamma suudab otseselt aktiveerida immunrakke: nt makrofaage ja NK rakke. Inteferoone toodetakse vastusena: viirused, bakterid, parasiidid, kasvajarakud, endotoksiinid. 40 kraadi juures toodetakse inteferoone palju. Kasutatakse immuunteraapias. 3. Immuunvastus (T ja B lümfotsüüdid, IgA, IgM, IgG) Kaasasündinud immuunsüsteem – nahk, limaskestad, epiteel, komplement, NK rakud (tapavad, kellel pole MHC I pinnal) T lümfotsüüdid – abistavad B rakke, tapavad organismi viirusnakatunud rakke, arenevad tüümuses. Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi
Samas kui loomal on igav samal ajal kui stressi tekitatakse, on tal suurem stress Kui loom saab elektrilööke kontrollida, on jällegi vähem stressi · Hormoonid o Nt testoseroon muutub käitumise agressiivsemaks (soodustab järglaste saamist noores eas, kuid see samas surub alla immuunsüsteemi tööd o Samas evolutsioon soosib testosterooni · Immuunsüsteem o Tõendeid vähe o Samas Reaktiivsetel sigadel madalam rakuline, kõrgem humoraalne immuunsüsteem o Seos oksüdatiivse stressiga? · Kasvukiirus jne · Isiksuse seos elukäigutunnustega Näide uurimusest · Rohevint o Elab õnnelikult ka puuris (ei tekita stressi) o Lihtne püüda, suvel elavad väljas o Hea värvus
Võiksime rääkida isegi mürareostusest, milleta samuti oleksid inimesed märksa tervemad ja rahulikumad. Loodusesse paisatud mürkained tekitavad inimestele uusi haigusi, ka selliseid, mida meditsiin veel ei tunne ega ravidagi ei oska. Ja mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Ka traditsiooniliste bioloogiliste jäätmete puhul võib tekkida uusi baktereid ja viirusi. Kui seesuguseid nakkustekitajad on rohkem kui kaitsekehi, jääb inimese immuunsüsteem nõrgaks ega suuda haigustele vastu seista. Me peame austama loodust kui tervikut. Pole erilist mõtet kaitsta näiteks veekogu, kui selle ääres on suur keemiatehas, kus ei kasutata puhastusseadmeid. Isegi kui reoaineid ei juhita otse vette, piisab selle veekogu saastumiseks ka sellest, kui tehasel on kortnad, kust paisatakse õhku näiteks veeauruga reageerivaid aineid, mis hiljem happevihmana alla sajavad. Kui üks
ujumisbasseinis ja saunas; 9. koduloomade ja verdimevate putukate (täide, kirpude, lutikate, sääskede ja puukide) vahendusel. Kondoomita seksuaalvahekorra korral HIV-kandjast partneriga on nakatumissagedus 10%-60%. Iga seksuaalkontakt ei lõpe nakatumisega sellepärast, et: mõned HIV-i tüved kanduvad edasi kergemalt, teised raskemalt; mõnel nakkusprotsessi arengu perioodil levitab HIV-kandja viirusi rohkem kui teistel perioodidel; mida rohkem on immuunsüsteem kahjustatud, seda suurema tõenäosusega levitab HIV-kandja viirusi; viiruste levikuvõime sõltub sellest, mil viisil on HIV-kandja ise nakatunud. Vastuvõtlikkus sõltub suguühte viisist: viirus levib kergemini pärakuseksi korral võrreldes tupeseksiga; Osal inimestel on pärilikult kõrgem immuunvastuse tase, mis võimaldab neil toime tulla madalas kontsentratsioonis viirustega.
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
Kui silitada oma kõhtu, võib loode sellele põtkimisega reageerida. Iiveldustunne on kadunud, kuid see-eest hakkavad kimbutama uued vaevused: kõrvetised ja raskendatud seedimine. Süüa väikestes kogustes ja sageli. Hoiduda liiga vürtsikatest toitudest. 30.nädal 37. nädal Beebi kaalub ligi 2,8 kilogrammi ning on valmis ilmale tulema. Lootevett on ligi üks liiter. Kuigi beebi ise oli kehaliselt ilmaletulekuks juba nädalapäevad tagasi valmis, siis immuunsüsteem veel areneb ning jätkab arenemist ka peale sündi emapiimast omastab laps haigustega võitlemiseks vajalikke antikehi. Kasv pidurdub ning laps võtab päevas juurde kümmekond grammi rasva. Ema Kui ise pole kindel, siis arst või ämmaemand oskab kindlasti öelda, kas beebi pea on vaagnaluude vahele vajunud. Esmarasedatel juhtub see umbes kolm nädalat enne sünnitust. Korralisel visiidil kontrollitakse emakakaela avatust ning emaka
soomlaste spetshaigused) 3) Võimaldavad kaardistada vigaste alleelide esinemissagedust- nt Islandi saare elanike uuring. 31. Inimese genoommutatsioonid: Downi sündroom.- 9., 13., 18. või 21. kromosoomi 3 korduses. Esinemissagedus sünnitaja vanusest. paksud huuled, kõõrdsilmsus, avatud suu, silmalaugude vaje, lamendunud nina, siseelundite väärarengud, lõdvad lihased, peos 1 joon, lühikesed, nõrk immuunsüsteem, viljatud, intellektipuudega. Sugukromosoomidega: Turneri sündroom- X Supernaine- XXX Klienefelter- XXY Supermees XYY 32. Inimese geenmutatsioonid: 1) ainevahetushäired a) albinism- pigmendi täielik puudumine, tundlikkus UV suhtes, punased silmad, risk nahavähiks. b) daltonism- levinuim puna- rohe- värvipimedus- puudub üks põhivärvuste eest vastutav valguline retseptor. c) fruktosuuria e
elektromagnetväljade koosmõju. Elektromagnetlainete kahjustav toime juba ammu tuntud, nende toime inimorganismile: · lihaspinged · närvisüsteemi ärritus · ülimadalsageduslikd elektromagnetväljad võivad muuta rakumembraanide läbitavust ja kutsuda esile häireid raku biokeemilistes protsessides, mille tagajärhel võib muutuda hormoonide tome, mis omakorda loob võimalused vähirakkude tekkeks, · nõrgeneb immuunsüsteem, · leukeemia · nurisünnituste oht. On avaldatud arvamust, et mobiiltelefonid on kõige kiirgusohtlikumad kodumasinad: · mobiiltelefoni töötades raadiolainete energia neeldub aju hallolluse molekulides ja resultaadiks on soojuse teke · uuringud on näidanud, et 50% antennist kiirgavast energiast neeldub kõneleja peas, 15% aparaati hoidvas käes, ohutu raadiokiirguse annus on selline, mis ei tõsta kehatemperatuuri üle 1 kraadi,
tegemast, sest bakterid võivad halvendada ellujäämisvõimalust ema ja vasika suhtes. Kui aga poegimisabi on antud puhtalt, siis see juba vähendab lehmal poegimisjärgse emakapõletiku tekkimise riski, mis on kasulik nii kasvatajale kui ka loomale, sest üldjuhul ravimine on kulukas ja loom, kes juba selle läbi põdenud tiinestub harvemini. Peale sündi on vasikas immuunpuudulik ehk puudub kaitse kõikide haiguste vastu, mis võivad farmis levida. Nende immuunsüsteem ei ole koheselt võimeline vajalikku kaitse loomiseks. Selleks peale sündi tulebki kohe joota vasikale ternespiima, kust saab kätte kõik vajalikud vitamiinid ja kuna ternespiim on rasvane, siis see aitab maol kiiremini tööle saada. (Pentjärv, 2016). Vasikate kaudu on võimalik kindlaks määrata, kas ternespiim on olnud sobiv või kas kogu töökorraldus ja töövahendid on olnud puhtad või mustad. Kuni nädalastelt vasikatelt, aga
mRNA väljub sütoplasmasse, kus hakatakse sünteesima viirusvalke. Viirusegenoom paljuneb tuumas, seejärel pakitakse genoomid koos kapsiidvalkudega viiruspartikliteks ja see järel see väljub rakust. Genoomiks on RNA. Siis võib jäädagi nukleiinhape raku tsütoplasmasse. Plussahelaline viiruse genoom toimib mRNAna, kodeerideks viiruse paljunemiseks ja kapsiidide moodustamiseks vajalikke valke. Vaktsineerimine Vaktsiin- sisaldab viiruse neid osasid, mille kaudu immuunsüsteem tunneb ära haigustekitaja. Antigeen- immuunsüsteemile äratuntav osa. Antikeha-Y-kujuline valgumolekul, seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. Geneetika Levinumad viirushaigused Virulentsus- parasiidi võime peremeest kahjustada Glükovalk-valk , mille külge on lisatud süsivesik, vaja et märklaudrakku ära tunda ja sinna siseneda. Gripp Sümptomid- palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus
Põhja-Eestile järgneb Lõuna Eesti, kus haigestumise protsent on 13,0%, seejärel tuleb Ida-Eesti, kus haigestumine on 12,8% ja lõpuks Lääne-Eesti 11,3%-ga. 10 5. Mis põhjustab I tüüpi suhkrudiabeeti I tüüpi diabeet on autoimmuunne haigus, mille puhul tekib organismis immuunreaktsioon oma kudede vastu: keha hakkab ühte osa endast võtma kui "võõrast" ja immuunsüsteem vastab sellele teatud rakkude hävitamisega. Diabeedi puhul hävitab immuunsüsteem pankreases insuliini tootvad - rakud. 2 Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni. Ühemunakaksikutel haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35-50 %-l juhtudest ka teine.
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem Udara ehitus - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal piimaga - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt ümbritsev rõngaslihas e. sfinker - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest alveoolidest,mille sein moodustab piima sünteesivatest
Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele. Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda täisväärtuslikku ja tervislikku elu oma lemmikloomale. 3 KODUTUHKUR Kodutuhkur (Mustela putorius furo) on loomade riiki, keelikloomade hõimkonda, selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi
Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%) Millised barjäärid takistavad patogeenide sissetungimist kehasse? Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditeletoimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nimeta viise, kuidas reageerib organism kehasse tunginud haigustekitajatele? Mis on allergia, mis seda võib põhjustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
