Osoonikiht on nõnda hõre, et kokku surutuna moodustaks ta Maa ümber vaid kingatalla paksuse vöö. Nii habras ja seega ka väga haavatav on see meie kaitsekilp. Mis juhtub, kui osoonikiht kahjustub? Osoonikihi kahjustumine ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Eriti kahjulik on UVB kiirgus, teadlaste väitel toob just selle tugevnemine kaasa suurema haigestumise nahavähki ja silmakaesse; nõrgeneb inimeste immuunsüsteem, mistõttu võivad levima hakata nakkushaigused; tekib senisest enam happelist sudu; langeb toiduteraviljade saagikus jne. USAs on välja arvestatud, et 5%line osoonikihi hõrenemine Põhja Ameerika kohal põhjustaks nahavähki haigestumise suurenemise poolelt miljonilt juhult 12 miljonini. ÜRO aruanne aga väidab, et 1%line osoonikihi hõrenemine tekitab maailmas juurde 100 000 pimedat. Mis osoonikihti kahjustab? Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid.
85. die Wahrscheinlichkeit- tõenäosus 86. diagnostizieren, -te, ge.. diagnostima 87. immunisieren- immuniseerima 88. das Abstammung- sugupuu 89. der Genpool, -e - geenilomp 90. die Membrane, -en -membraan 91. die Cytoskelette, -en - tsütoskelett 92. die Metastase, -en - metastaas 93. die Karzinome, -en -kartsinoom, kasvaja 94. die Hormontherapie, -en -hormoonravi 95. der Kodex- koodeks 96. die Krebserkrankung, -en -vähkhaigus 97. der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111
ained ärritavad õrna piirkonda ja võivad soodustada nabapõletikku, kuid võib definitseerida looduslike vahenditega, näiteks joodiga.Kui aga könt veritseb ikka mõne minuti möödudes, tuleks see siduda puhta puuvillase paelaga kinni.Definitseerimist korrata 2-3 korda esimestel päevadel. Esimesed 15 minutit Soovitatav on anda varsale ternespiima esimese 15 minuti jooksul. Terne andmisega tuleb kiirustada, sest * Vastsündinu immuunsüsteem rakendub ternespiima saamisel * Ternespiimas olevate immuunglobuliinide tase väheneb kiiresti * Vastsündinu soolestiku immuunglobuliinide läbilaskevõime väheneb * Ternespiim käivitab soolestiku töö, mis teeb võimalikuks esmasroe e. mekooniumi väljutamise. Tunni jooksul üritab tragi varss õige pea jalgadele tõusta ja leiab ka nisa. Nõrgemat varssa tuleb abistada jalgel seismisel ja sageli ka nisa leidmisel. Esmaspoeginud ei taha mõnikord vastsündinut
seemnepurset ning kalendermeetod, kus arvutatakse oletav ovulatsioonipäev. Haiguste vältimiseks tuleb kasutada vahekorras olles kondoomi. 9.Millised on levinumad suguhaigused, mis neid iseloomustab ja nende tekitajad? Levinud suguhaigus on AIDS, mille põhjustab HI-viirus ning selle haigustunnuseid pole inimesel mitu aastat. Viirus elab ja paljuneb lümfotsüütides ning nõrgestab immuunsüsteemi kuni tekib AIDS. AIDSi iseloomustab see, et inimese immuunsüsteem on väga nõrk ning haigestub väga kergelt nakkushaigustesse ega suuda nendega võidelda. AIDSi korral tekib näiteks algul korduv palavik, lümfisõlmede suurenemine, seennakkused ning käte ja jalgade närvihäired. Genitaalherpese põhjustab viirus. Algul tekib sügelus, valulikkus ning hiljem villikogumikud. Tripperi põhjustajaks on bakter, mis kahjustab sugu-ja erituselundite limaskesti. Naistel on tunnused algul vähemärgatavad. Meestel esineb urineerimisel valu ja
Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organismidele omaseid protsesse seadmetes, et toota uuringuteks aineid; rakendusvaldkonnad:1)toiduainetööstuses-hapendamine, 2)ravimite väljatöötamine, 3)taimesortide loomisel Biotehnoloogia eelised:1)säästab energiat, 2)vähem kahjutuid jäätmei...
Organismide sees ja väljaspinnal elab alati väga palju erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora. Inimese normaalne mikrofloora ehk mikrobioota on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist. Enamik inimese mikroobe asub soolestikus (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Nt: jämesoole normaalne mikrofloora sõltub inimese east ja toidust, mida ta tarvitab. Normaalne mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene rinne- kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike baterite kinnitumist kudedele. Lisaks tegeleb normaalne mikrofloora valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike bioaktiivsete aine...
keha kaitsemehhanismid. Antigeen aga põhjustab antikehade ehk vastuainete tootmise. Vastuainete eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on aga antigeeniks organismi enda rakud. Tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht. Tänu sellele häirub normaalne liigese liikuvus ning töövõime. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate viiruste, bakterite ja teiste äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem. Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. 2. Vereanalüüs - määratakse põletikunäitajad ning reumatoidfaktor, mida aga paljudel haigetel pole. 3. REUMATOIDARTRIIDI SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide a...
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast ta...
) Elab üle ja paljuneb vaatamata mao ning soolte rasketele tingimustele Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Kreeka keelest pärinev termin "probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada:
) Elab üle ja paljuneb vaatamata mao ning soolte rasketele tingimustele Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Kreeka keelest pärinev termin "probiootiline" on olnud kasutuses alates 1995. aastast ja tähendab tõlkes "elu jaoks". Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid vaid tavatoit, millel on inimese organismile soodne lisaväärtus. Mida rohkem on meie seedetraktis vajalikke ja häid baktereid, seda tugevam on immuunsüsteem ja seda paremini töötab meie seedimine. Probiootiliste toodete all mõeldakse tooteid, mis sisaldavad piisavalt selliseid kasulikke elavaid mikroorganisme, mis muudavad inimese (peremeesorganismi) soolestiku mikroobikooslust, tasakaalustavad tema immuunsüsteemi toimimist ja edendavad seeläbi tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada:
6 . 200 : , . . , , . , , . 2000 , «Physarum polycephalum», . «» , , . - , . 4 , . , , , , , «» . , , , . , , , , , . . . , , . , , , . «» , . . . , . , , , «» , . , 10 . , , , . , , . «» - , . . , , , . . . , , . , 4- , . , «», , , . , , , . . . . , , , . , , 1928 . , . , - . , , , . -, , . , : « , 25 !». , ...
- Organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, mille lümfotsüüdid ära tunnevad kui võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Millel põhineb vaktsineerimine? - inimese immuunmälul Milline on Sinu arvamus inimese vaktsineerimise vajalikkusest? Kuidas toimivad autoimmuunhaigused? - Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Nimeta autoimmuunhaigusi - reumatoidartriit,skleroos suhkurtõbi ( I tüüpi) Mis on allergia? - immuunsüsteemi reaktsiooni ohutule ainele Mis on äratõukereaktsioon? - immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu Milliseid sobivaid tingimusi vajavad rakkudes aset leidvad reaktsioonid? - õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke
Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, mis kasvavad ja arenevad sobivate tingimustega orgaanilisel ainel.[2] Hallitusseened arenevad eoste abil nagu ka teised seeneliigid. [3] Hallitusseente tähtsus inimesele Hallitusseeni on väga erinevaid ja osa neist on mürgised ning võivad olla inimesele ohtlikud. Näiteks võib haigestuda hallitanud toitu süües. Inimestele kellel on tugev immuunsüsteem ei tohiks hallitusseened kahju tekitada, kuid nõrgenenud immuunsüsteemi puhul võib hallitusega kokku puutumine tuua kaasa ägeda allergilise reaktsiooni, haigestumise kopsuhaigustesse, astma ja halvimal juhul võib selline kokkupuude lõppeda surmaga. Tavalisemad nähud on paistetus ja hingamisteede turse. [4] Samuti võivad hallitusseened inimestele ka kasulikud olla. Neist valmistatakse näiteks antibiootikume, mis siis tapavad baktereid organismis.[3] Samuti kasutatakse hallitust
vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab informatsiooni
Hormoonid on põhimõtteliselt nagu signaalained (kannavad infot ühelt rakult teisele) ning neid eritavad sisenõrenäärmed. Hormoonide vahendatud regulatsioonmehhanismi nim humoraalseks regulatsiooniks. Hormoone, nagu ka paljusi teisi keemilisi aineid transporditakse vere ning ka lümfi kaudu. Peamisteks hormoonide tootjateks on hüpotalamus, käbikeha, ajuripats, neerupealised, kilpnääre, munandid ja munasarjad. Inimesi kaitseb viiruste, bakterite, põletike tekkimiste eest immuunsüsteem. Täpsemalt käitsevad nende eest veres olevad lümfotsüüdid. Siiski on esimeseks kaitseliiniks limaskestad (limaskesta poolt eritavad antimikroobsed ained) ja nahk (epiteelrakkude tihe paiknemine hoiab nt ära võõrorganismide sisenemise kehasse)). Selle pärast tekivadki põletikud tavaliselt nahal. Nt hävitab mao happeline keskkond organismi toiduga sisenenud võõrorganismid (normaalse mao talitluse korral).
MIKROOBIDE omadused : · Mikroorganismid põhjustavad haigusi 1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised
AG-deks võivad olla mikroobid, teise organismi koed, allergeenid – st ained, mis sisaldavad võõrast informatsiooni 1) organismis immuunvastust esilekutsuv aine ehk immunogeen; 2) antikehadega või T-lümfotsüütidega reageeriv aine Immuunsüsteemi põhiülesanne – tagada organismi stabiilne sisekeskkond, eristada oma võõrast: tunda ära ja reageerida selliselt, et aine elimineeritaks ning kujuneks immunoloogiline mälu MHC I – koesobivusantigeenide kompleks: immuunsüsteem teeb nende abil vahet omal ja võõral MHC klass I valgud esinevad kõikidel rakkudel, igal inimesel on 6 markerit 200 eri variandist MHC II – klass II valgud on ainult spetsiifilistel rakkudel, igal inimesel on 8 markerit umbes 230-st MHC valgud esitavad immuunsüsteemi rakkudele antigeene TCR – T-cell receptor; T-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor, seostub antigeeni ja MHC molekuli kompleksiga BCR – B-cell receptor; B-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor
immunodeficiency virus HIV nakatab T helperrakke (aktiveerivad teisi immuunrakke), seondudes nende pinnal olevatele CD4/CCR5 retseptoritele Bakteriofaagide geneetika Bakteriofaage loodeti rakendada meditsiinilistel eesmärkidel – bakteriaalsete haiguste (koolera, tüüfus) ravi Takistuseks osutus organismi immuunsüsteem Bakteriofaagide geneetikaga asuti tegelema 1930-ndatel aastatel: Bakteriofaagide lihtsus võrreldes teiste organismidega Geenide kaardistamised bakteriofaagide abil Võimaldas täpsemalt defineerida geenide olemust Bakteriofaagid ründavad E. coli rakke Bakteriofaagide elutsükkel
Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste haigusetekitajate eest passiivselt ja aktiivselt. Passiivselt kaitsevad organismi nahk, hingamisteede limaskestad ja seedeelundkonna erinevad osad. Aktiivselt kaitseb immuunsüsteem. Refleksikaareks nim. teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb : 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist Võrdle pea-ja seljaaju ehitust ja talitlust. Peaaju paikneb koljus, seljaaju selgrookanalis. Inimese peaaju kaalub u
Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. Viirused ja meditsiin Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid). Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke geene, mis rakus muidu
Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihase...
spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline 3 aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem,
trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks: NAERMINE Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek. Mõnus naer võib avada tee ummikust välja. Naermise ajal teevad kõhulihased aktiivseid liigutusi, paraja trenni saavad ka süda ning kopsud, aju toodab heaoluhormoone ning stressihormoonide hulk veres väheneb, tugevneb immuunsüsteem. LIIKUMINE Pool tundi liikumist päevas loetakse parajaks stressimaandajaks. Veerandtunnine ühine võimlemispaus võib olla töö juures põnevaks vahelduseks. Kiire tööaeg ja edasilükkamatud asjatoimetused pole mingi tõsiselt võetav põhjus, et liikumispausist loobuda. Pärast väikest liigutamispausi sujub mõttetöö palju tõhusamalt ja täpsemini. HINGAMINE Hingamisharjutused on üks meelte rahustamise paremaid vahendeid. Hinga võimalikult
Bakterid esinevad enamikes planeet Maa asunikes, kasvades mullastikus, happelistes kuumaveeallikates, radioaktiivsetes jäätmetes, vees ja sügaval maakoores, niisamuti ka elusorganismides ja laipades.1 Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.2 Inimese flooras on umbes kümme korda rohkem bakteriaalseid rakke, kui inimestele omaseid rakke. Enamik bakteritest asub inimese nahal ja soolestiku mikroflooras. Suur enamus bakteritest muudab kahjutuks immuunsüsteem ja mõned bakterid on ka kasulikud.3 Bakterid koosnevad 7585% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism).4 Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 2030 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervi...
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
kudedest erituselunditesse 4. Hormoonide transpordis sisenõresüsteemist teistesse kehaosadesse 5. Organismi soojusregulatsioonis 6. Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituseelund- Eemaldada kehast: Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kond Ainevahetuse kusejuhad, kusepõis, kusiti. Lisaks käigus tekkivad erituselundkonnale eritavad aineid kopsud jääkproduktid (põhiliselt süsihappegaas) ja nahk (higistamine). Liigne sool ja Kõiki aineid ei suuda inimese erituselundkond
Nakkusprotsessi arengus on tähtis osa inimese vastupanuvõimel. See sõltub mittespetsiifilisest vastupanuvõimest ja spetsiifilsest immuunsusest. Organismi kaitsvad mehhanismid on mitmetasandilised. Esmalt kaitsevad organismi mehaanilised kaitsebarjäärid nahk ja limaskestad. Peale nende kaitsebarjääride läbimist lülitatakse sisse mittespetsiifilised kaitsemehhanismid näiteks põletik koos fagotsütoosiga. Kui eelnevast ei piisa, siis aktiveerub spetsiifiline mehhanism immuunsüsteem. Mõningatel juhtudel ei teki kindla antigeeni suhtes immuunvastust. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Omandatud ehk spetsiifiline immuunsus Aktiivne Passiivne Loomulik Kunstlik Loomulik Kunstlik Haiguse Vaktsineerimine Transplatsentaarsel Seerumi või Läbipõdemine t ja rinnapiimaga immuunglobuliini
töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees. antikeha – immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke. immuunsüsteem – kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre. silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka. lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale. võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt. vikerkest – ümbritseb silmaava, sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes.
Gümnaasium Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel Referaat Juhendaja 2015 SISUKORD 1Freoonid ja osoonikiht.....................................................................................................3 1.1Freoonid....................................................................................................................3 1.2Osoon........................................................................................................................3 1.3Osoonikiht................................................................................................................3 1.4Osoonikihi hõrenemine.............................................................................................3 1.5Osooniauk.......................................................
neeruvaagnas soolakristalle, mida nimetatakse neerukivideks. Kui neerukivi liigub mööda kusejuha ja surub kusejuha seina peristaltiliste liikumiste käigus vastu selle seinu või kiilub kinni, põhjustab see teravat, külge kiirguvat valu. Kusepõis on veniv, lihaseline organ vaagnaõõnes. Kusiti on elund, mis ulatub kusepõie põhja sisemisest kusitiavast keha välispinnale. IMMUUNSÜSTEEM JA LÜMFIRINGE Organismi kaitse kahjulike substantside vastu tagavad kattekoed ja immuunsüsteem: katteepiteelide ülesandeks on võõrainete organismi tungimise vältimine, immuunsüsteem hävitab eriliste immuunreaktsioonide abil kõiki võõraineid antigeene kogu kehas. Immuunsüsteem reageerib põhimõtteliselt ühtmoodi kõigile antigeenidele. Immuunsüsteemi olulisim osa on lümfiringe. Antigeenideks nimetatakse kõiki aineid, mida organismi immuunsüsteem peab võõraks ja seega vastab neile immuunreaktsioonidega immuunvastusega. Antigeenide liigid:
rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima; Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema Cross-linkage molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist. Kasvuhormooni vähenemine Makrobioloogilised teooriad: immuunsüsteem immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi "sissetungijaid", nagu nt vähirakke. Aju alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel. Kandmise ja kulumise teooria mehhaaniline kulumine. Vabad radikaalid (keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mille välimisel elektronkihil asetseb paaritu arv elektrone.) Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961)
kapsas, igemed, nahk, seleen, tsink, vastupanuvõim stress, paprika, luustumine, mangaan e kortisoonid marjad, haavade haigestumisele, , puuviljad paranemine, veritsevad suitsetamin immuunsüsteem, igemed, e, raua haavade rasestumisv imendumine aeglane astased paranemine, tabletid stress
Sissejuhatus Haigusest Hulgiskleroos (sclerosis multiplex) on kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega ning küllaltki harvaesinev haigus noortel inimestel, mille korral on immuunsüsteemi talitluse häirumise tõttu tekkinud põletik, milles hävib pea- ja seljaaju närve ümbritsev kaitsekest. (EMA) Polüskleroos ehk hulgiskleroos mõjutab tekkinud põletiku ja sellejärgse armkoega pea- ja seljaaju närvirakkude võimet omavahel suhelda. Haigus tekib kui immuunsüsteem reageerib müeliinile kaitsekihile, mis katab närvikiudusid. (SMaken) Müeliinkihi kahjustumisel häirub närviimpulsside liikumine väljendudes aeglustumise või lakkamisena. (Multiple sclerosis) Polüskleroosi ei ole võimalik tänapäeval olemasoleva raviga välja ravida. (EMA) Haigus esineb tihti perioodiliste haigushoogude (retsidiivide) kujul. Sümptomid varieeruda indiviiditi kõvasti. (PMC) Polüskleroosi on kõige sagedasem noori ja täiskasvanuid invaliidistav neuroloogiline haigus
· Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande) · Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis annab mingi kaitse viirusnakkuste vastu, on vaktsineerimine · Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil · Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid. · Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke
Aitab krooniliste hingamisteede haiguste nagu astma, krooniline bronhiit, krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu ja krooniline kurgumandlite põletik korral. Leiliga saunades võib lisaks kasutada aroomiõlisid. Tavaliselt lahjendatakse kaheksa tilka aroomiõli leilivette või tilgutatakse lavale või põrandale. Mõjub tuju tõstvalt ning aitab leevendada haigusi ja lõõgastab, lõhnu haistes ainevahetus ja immuunsüsteem ergastuvad, saun toidab nahka ja vabastab pingetest, lõdvestab hingamisteid. Mõju sõltub õlist, on ergutavaid ja rahustavaid, samuti ravivaid õlisid. Samuti on soovitatav tarbida pärast sauna mineraalvett.
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda ...
erütropoetiini manustamisel. Reesusantigeen erütrotsüütide pinnal valguline aine, mis põhjustab vastavate antikehade teket (kõige tugevam D-antigeen, selle järgi jaotatakse reesuspositiivseks olemas ja reesusnegatiivseks puudub). Reesusantigeenide (D-antigeeni) kokkupuutel verega moodustuvad antikehad immuunsüsteem, reesuskonflikt. 7.Mis on leokogramm ehk leukotsütaarne valem? Leukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe, mis saadakse värvitud vere äigepreparaadi rakkude diferentseerimisega. Rakke eristatakse plasma sõmeruse olemasolu ning selle värvumise, samuti tuuma struktuuri põhjal. Arvestatakse ka plasma ja tuuma eristumise teravust. Kasutatakse tugeva suurendusega õliimmersioonobjektiivi. 8.Kuidas mõjutab neerutalitust vere happe-leelisseisund? Põhjendus.
iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad
arenema ühel ja samal loomal. Selliseks vahendajaks sobib hästi siga. Sest tema rakkudel on selline pind, mis lubab siseneda mõlemat tüüpi viirusel. Just nõnda tekkisid 1957. ja 1968. aasta pandeemiaid põhjustanud viirused. Praegune olukord on teistsugune. Kuidagi on viirus linnult otse inimese rakkudesse pääsenud. Pääsenud inimese organismi, hakkab viirus hävitama kopsukudet. Selle tagajärjel täituvad kopsud veega ja saabubki surm. Siin võib karuteene osutada inimese enda immuunsüsteem. See reageerib viirusega valgete vereliblede kaudu, mis tungivadki kopsu, kus nad kutsuvad esile ägeda põletiku. http://www.arileht.ee/artikkel/303472 4.2 Putukatelt saadud nakkushaigusi 4.2.1. Sääsed Sääsed on usinad nakkushaiguste edasikandjad. Emane sääsk, kes kord on verd imenud, võib saadud nakkuse uuele ohvrile edasi kanda. 8 Sääsed ei kanna edasi HIV nakkust.
- See on geenide ülekanne ühest rakust teise viiruse abil. Kui lüsogeenne tsükkel läheb üle lüütiliseks siis viirus-DNA võtab kaasa ka osa peremeesraku DNA-st. Järgmisel nakatumisel kandub see osa uude rakku. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda: Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kanurviirust nimetatakse viirusevektoriks. Mis kaitseb meid viiruste eest? · Immuunsüsteem, mille moodustavad valgeds vererakud e. Lümfotsüüdid · B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid · T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. · Makrofaagid e. Fagotsütoos e. Õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vaendlatest" Vaktsineerimine on immuunvastuse esilekutsumine Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem
HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. AIDS-i olemasolu selgus 1981
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Kerli- Estra Teesalu Jane Rähni Elise- Marie Sommer LASERRAVI Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1 SISSEJUHATUS Laserravi tähendab teisisõnu naha uuendamist laseri abil. Protseduuri käigus tõstetakse temperatuur astmeni, mille juures kahjustatud koed aurustuvad hetkega. Lisaks toimub naharakkude täiendav stimuleerimine, mis kindlustab kiire taastumise ja rakkudevahelise aine uuenemise. Laserite kasutusvõimalused maailmas on laialdased, kui meie käsitleme antud teemas kosmeetilisi protseduure laserite abil. 2 LASERITE AJALUGU Laserteraapia sai alguse 1960ndatel aastatel, kui ilmusid esimesed bioloogilised efektid nn. külma (madala sagedusega) laserkiirte mõjudest kudedele. Alates sellest ajast on see meetod jõudsalt arenenud ning ko...
Herpes võib levida samuti siis, kui herpesviiruse kandjal puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus võib organismi tungida läbi limaskesta või läbi vigastatud naha. Samuti toimub nakatumine lihtherpese korral kokkupuutel koevedelikuga haiguskoldest. Herpesviirusesse nakatunud inimene jääb kogu eluks selle viiruse kandjaks. Viirus võib olla ,,uinuvas" olekus pikki aastaid ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi. 2 SÜMPTOMID Foto Google'ist a) Huuleohatisele (Herpes Simplex ,,Külmavillid") on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke. Villid hakkavad armistuma ja paranema iseenesest 3-5 ööpäeva jooksul. Eriti ohtlik on herpese aktiveerumise 4
(loodusajakiri.ee 23.02.2009) Papilloomiviirused on koespetsiifilised: nad nakatavad ainult kindla organi epiteelkude. Sellepärast ei tekita soolatüükaid põhjustavad viirused emakakaela vähki ega kondüloomiviirused soolatüükaid. (loodusajakiri.ee 23.02.2009) Papilloomiviirus paljuneb lokaalselt, viirus ei anna kunagi süsteemset nakkust - ta ei levi organismis laiali, vaid jääb selle koha peale, kust ta sisenes. Kui nüüd teatud aja pärast inimese immuunsüsteem tunneb ära, et temas kasvab võõrorganism ja see on papilloom, siis ta töötab välja immuunrakud sissetungija vastu, mis hävitavad viirusnakatatud rakud - näiteks tekkinud soolatüügas kaob nahalt murdeeas ootamatult ära, kuna immuunsüsteem modifitseerub ning organism suudab viirusest nakatanud rakud ise ära hävitada. (vedur.ee 23.02.2009) 1.1 Papilloomiviiruste paljunemine Papilloomiviirus paljuneb ja saab küpseks ainult nakatatud peremeesraku DNA- ja
· Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk Sigimiselundkond on tagada ainete kiire transport · On vajalik järglaste saamiseks kehaosade vahel. · Inimese sigimine toimub · Vereringe kaudu toimub ka suguliselt. immuunsüsteem. · Järglasi saadakse mehe ja naise · Ringelundkond osaleb: 1) sigimiselundkonna toodetud hingamisgaaside transpordis; sugurakude ühinemisel. 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete · Inimese suguelundid e genitaalid
Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks Immuunvastus on spetsiifiline, s.t
aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse; hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumises mõne organi liikumisel. Vereringe abil toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond: selle ülesanne on eemaldada kehast mittevajalikke aineid. Eritamise protsessi käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Lisaks neile osalevad eritamises ka kopsud(süsihappegaasi eritamine) ja nahk(higi eritamine). Närvisüsteem: selle ülesandeks on vahendada ja töödelda informatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
