Inimene võtab hinnanguliselt 98% valgust vastu silmadega ja 2%siseneb läbi keha.Kõige sobimatumad on,aga kollaka värvustooniga pirnid.Samuti tuleks vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe,neis ruumides,kus pikemalt viibitakse.Kui kunagi antibiootikume ei olnud oli päikesevalgus tuntud raviallikas.Sellega raviti erinevaid infektsioone,astmat,haavandeid,mumpsi ja muid haigusi.Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi.Talvel nt on päiksest vähem,siis langeb inimeste immuunsüsteem,viljakus,üleüldine tervis ja kasvab ka väsimus.Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaarimuid,mida inimesed kasutavad,et pruuniks saada.Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkirrgusseadme abil.Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike.Päikesevalguse efekt kestab kehas u48h,seega tuleb seda varu täiendada igapäevaselt.Viimasel ajal on rohkesti populaarsust kogunud D- vitamiin-see on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil
Nimeta erinevaid allergeene. Allergilised reaktsioonid tekivad immuunsüsteemi ebatavaliselt ägeda reaktsiooni tõttu mingi aine vastu; organism on mingi aine (allergeenide) vastu ülitundlik. Allergeenid: Toiduained (maasikad, sokolaad, Loomakarvad Ravimid pähklid, mesi, gluteen jms) Tolm ja õietolm 8. Mis on autoimmuunhaigused, millest need tekivad? Inimese immuunsüsteem hakkab ründama omaenda rakke ja kudesid. Tekivad antikehade ja T-lümfotsüütide töö vea tõttu. ???
Nende kehapind on võrreldes ruumalaga suurem => soojuskadu suurem Kuidas: Rasv oksüdeerub, vabaneb soojus, mis kantakse vere poolt laiali. 24. Hüpotermia kehatemperatuur langeb alla 35°C, ainevahetus pidurdub. Sellise inimese abistamiseks tuleks eelkõige vähendada ta soojuskadu (mähkida sooja teki sisse), kuid teha seda järkjärgult. 25. Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiirelt ja paljudele patogeenidele (nt kaitse katete poolt; immuunsüsteem fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud). Omandatud kaitsemehhanismid reageerivad aeglasemalt ja kindlatele patogeenidele (nt antikehad ja tapjarakud). 26. Passiivne kaitse nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora, pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö: Rakud:
Maailma esimene kloonitud imetaja, lammas Dolly, suri 2003. aastal kopsuhaigusse. Ta põdes süvenevat kopsuhaigust, mis loomaarstide kinnitusel oli ravimatu. Veterinaaride soovitusel otsustas Dollyga tegelev teadlasterühm looma mürgisüstiga tappa. Kloonimisega kaasnevad raskused · Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). · Kloonloomadel on tihti arenguhäireid, südamedefekte ja nende immuunsüsteem ei tööta korralikult . Kokkuvõte · Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida
vohamine, ninavaheseina kõverdumine). · Kaela lümfisõlmed võivad Nina kinnisuse ja nohu vastu Kuidas levib? olla suurenenud ja valulikud, mis Ninaneelupõletikku annavad edasi haiged on tingitud sellest, et lapse lapsed ja terved pisikukandjad piisknakkuse immuunsüsteem võitleb põletiku teel. Lastekollektiivis käivad lapsed võivad tekitajaga. aasta jooksul korduvalt põdeda Kui haigusele lisandub nakatumine nasofarüngiiti, sest tiheda kontakti tõttu on võib tõusta lapsel palavik ning ninast nakatumisvõimalused suuremad. on kõige paremaks leevendajaks Quixx
12 13 Insuliin Ülesanded: Kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse; Insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute 14 tagavara glükogeen, mida talletatakse maksas ja lihastes. Tänapäeval on järjest sagenev haigus diabeet (suhkruhaigus), millel on kaks tüüpi: 1. I tüüp organism ei tooda ise üldse insuliini, põhjustajaks keha enda immuunsüsteem. 2. II tüüp organism toodab vähesel määral insuliini, põhjustajaks ülesöömine, rasvumine, ebatervislik eluviis. Insuliin video http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne.
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas pai...
Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja retseptoritele ning ühtlasi eritavad vigastatud rakud aineid, mis erutavad närve c.iii
Essee Mina ja tervis Merilin Jürine Tallinna Teeninduskool 011K 2011 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnud, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Iga inimene soovib endale head tervist, et mitte haigestuda. On ka inimesi, kellel on halb tervis, nad jäävad kergelt haigeks ja immuunsüsteem on nõrk, seega tõmbab kergelt endale külge igasuguseid haigusi. Iga inimene peab hoidma oma tervist, et mitte haigestuda. Inimese tervis sõltub näiteks inimese eluviisist. Kuigi inimene ei saa ise oma elu valida, saab ta seda muuta paremaks. Näiteks toitudes tervislikult, teha aktiivselt sporti ja liikuda, tarbida vähem või siis üldse mitte alkoholi ja tubakatooteid. Liikuma peab palju. Tänapäeval sõidetakse tihti autoga punktist A punkti B ja oledki kohal. Inimese
ALLERGIA Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aine võib olla pealt näha ohutu, kuid võib tekkida tugev vastureaktsioon. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Allergiat võib esineda igas vanuses. Ained, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingid antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kõhulahtisus, iiveldus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: üh...
Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega 16. Kuidas ravitakse viirushaigusi? Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil.
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem käivitub, tekivad mälurakud, antigeenile luuakse vastavad antikehad, mis säilivad organismis. Järgmisel korral on antikehad olemas ja haigus ei saa areneda. nt. vaktsiinid rõugete, teetanuse, polio, puukentsefaliidi vastu.
hammaste, sidemete ja ● Haavade j a näiteks luude normaalseks luumurdude aeglane talitluseks paranemine *haavade paranemine, ● Sinised laigud kehal immuunsüsteem, raua ● Tõsise defitsiidi imendumine puhul skorbuut, tursed, katkised põletikulised igemed, raskesti paranevad
energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34.Antagonist – on lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust –agonisti töö ajal “annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. 35.Skeletilihaste kontraktiilse aparaadi ja sidekoeliste elementide koostöö- sidekude hoiab skeletilihaseid õige koha peal, et energiakadu oleks väiksem.
korral. Valu: aitab leevendada lihasvalusid ja –pingeid, reumaatilist valu, venitusi ning liigestevalu. Nahahooldus: lavendliõli on seente- ja bakterivastaste omadustega. Seda kasutatakse akne, kortsude, psoriaasi ja teiste põletike ravimiseks. See aitab ka paraneda putukahammustustel, lõikehaavadel ja põletustel (sealhulgas päikesepõletusel). Vereringe parandamiseks; Immuunsüsteem: regulaarsel kasutamisel pakub lavendliõli vastupanuvõimet haigustele. Majoraan (Origanun majorana) - Rahustab tegusalt üleerutatud närvikava, peletab viha ja kibestuse, aitab üle saada psüühilistest traumadest. Ahistust ja pingeid eemaldav, unetust raviv. Rahustava mõju tõttu aitab peavalu ja migreeni korral. Vedelikke väljutav, veresooni laiendav. Omab krampe lõdvestavat ja valuvaigistavat toimet. Sobib reuma, hingamisteede häirete,
haiguslikku seisundit • Peremeesorganism hakkab intensiivselt tootma antikehi ja T-lümfotsüüte, selle tagajärjel väheneb viirusosakeste levik • Osade haiguste puhul kujuneb eluaegne immuunsus (näiteks tuulerõuged, leetrid jt) Kroonilised nakkushaigused • Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi . Immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist • Viirus nakatab üha uusi rakke. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad õgirakud hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) • Näiteks HIV ja C ja B-hepatiit Peidetud viirushaigused • Organismis toimub viiruse kiire paljunemine • Viirus läheb pereme pärilikkusainesse peitu • Viirus võib inaktiivsena püsida peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse
ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti
ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. 49. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e. immunoglobuliini molekulid ( toodavad B-lümfotsüüdid) ja komplemendivalgud); Rakuline immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt armutakse endaga sarnasesse indiviidi, kellel on samasugused tõekspidamised, vaated ja huvid, sarnane huumorisoon ning sarnased sotsiaalsed ja poliitilised väärtused. Liigne sarnasus pole aga ka kasulik. Inimesed on arendanud vähemalt ühe vaimse mehhanismi, mis tagab, et me valime vähemalt...
● Haigestumine võib tekkida igas eluperioodis, kuid kõige sagedamini vanuses 10-20aastat ja 57- 60aastat. ● Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. ● Faktorid: ● 1) Traumad ● 2)Teised haigused ● 3)Mõningad ravimid, samuti alkohol, suitsetamine. ● 4)Hormonaalsed muutused ● 5)Stress ● Erinevate psoriaasi vallandavate faktorite mõjul immuunsüsteem aktiveerub ning see põhjustab uute naharakkude tootmist normaalsest palju kiiremas tempos. ● Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28 kuni 30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga. ● Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi puhul nad kuhjuvad ja põhjustavad psoriaasile iseloomulike haiguskollete tekke. ● ● http://www.bupa.co.uk/health-information/directory/p/psoriasis (03.12.14) ● https://www
Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses. 6. Millised on levinuimad viirushaigused On olemas DNA-viirused: tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. Ja on olemas RNA-viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, aids/HIV, hepatiit. 7. Kuidas organism kaitseb end viiruste eest Organismi kaitseb immuunsüsteem, mille moodustavad valged vererakud e. Lümfotsüüdid. Inimene saab immuunsüsteemi esile kutsuda ehk vaktsineerida. B-lümfotsüüdid: toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid: lagundavad valesid valke tootvaid rakke ja Makrofaagid e õgirakud: fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vanelastest". 8. Mis on geenitehnoloogia
koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid, samas kui mineraalained on makroelemendid (C, H, N, O, P, S), mesoelemendid (Ca, Cl, Na, K, Mg) ja mikroelemendid (Fe, Zn, Cu, jne). 6. Rasvlahustuvate vitamiinide ala- ja ületarbest põhjustatud vaevused (3 + 3) A-vitamiini puudus põhjustab kuiva nahka, silmapõletiku ja nohu. D-vitamiini puudusel võivad tekkida luude haigused. E-vitamiini puudus põhjustab rasvlahustavate vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus), siis teise allika järgi põhjustab vitamiinide liigsöömine palju erinevaid hädaid: lootekahjustused raseduse ajal, närvisüsteemi häired, luude hõrenemine, neerukivid, luukoe kahjustus Kasutatud kirjandus: 1 Zilmer, Mihkel. Kokassar, U. Vihalemm, T. "Normaalne söömine". 2004
5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f)RNA-d on kahte tüüpi/ vale : RNA tüüpe on palju. 6. Vastus: Organism saab energiat 340 kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 100g + 12g+8g+50g=170 170+170= 340 kcal 7. Jood on tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima; ilma joodita immuunsüsteem ei tööta; See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Seda ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 9. a)vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakulisest püsivat temperatuuri
Südamelihaskude Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel. On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks. Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad. Närvikude koosneb a) neuronitest (närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest koos jätketega); b) Gliia rakkudest (neuroneid abistavatest neurogliia rakkudest. 18. Organismi immuunsüsteem, immuunsüsteeemi komponendid, funktsioonid. Kaasasündinud & omandatud immuunsus. Humoraalne & sekretoorne immuunsüsteem. Immuunvastus, tolerants, antigeenid, antikehad. Immuunpuudulikkus. Immuunsüsteem: spetsiifilise immuunvastuse käivitumises osalevad elundid, mille funktsioneerivateks rakkudeks on lümfotsüüdid. Immuunsüsteemi funktsioonid. Kaitse patogeenide eest: (1) intratsellulaarne (viirused, mõned bakterid, parasiidid), (2)
Joseph Lister: · Antiseptilise kirurgia rajaja uuris põhjust, miks nii paljud patsiendid operatsioonidel surid, kuigi operatsioon iseenesest oli õnnestunud. Hakkas haavade puhastamiseks ja sidumiseks kasutama karboolhappe lahust, mida varem oli kasutatud reovee puhastamiseks. 6. Kirjelda, mis on vaktsiin ja antibiootikum. · Vaktsiin - Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. · Antibiootikum peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitav aine, mis pärsib teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. 7. Too näide biotõrje kohta.
sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem. Vigastuse korral tekib mittespersiifiline immuunreaktsioon: vigastatud koht muutub intensiivistunud vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve. Kõik need tunnused toob esile vigastatud rakkudest eritunud histamiin(põhjustab paistetuse ja veresoonte laienemise) See on
säilima nendes kaua aega. See on analoogne bakteriviiruste lüsogeense elutsükliga. Viirusnakkust nimetatakse pidevaks ehk krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad taolised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus kiiremini, kui organism suudab nakkusest jagu saada. 2. Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis? Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused?
Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine
teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et inimese immuunsüsteem on mitmekujuline ehk teaduskeeles öeldes polümorfne. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. aastal, 1930 sai ta selle eest Nobeli preemia. Sarnase avastuse tegi ka Tsehhi teadlane Jan Jansky, kuid teda laiemalt ei tunnustatud. Jansky klassifikatsiooni on kasutatud Venemaal ja endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel.
Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt. Kuidas ennetada? Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes on kõrgemas eas või naised, kes on lapseootel, peaksid vältima tooreid piimatooteid, eriti toorjuustu ja toorest liha. Bakteri põhjustatud infektsiooni vältimiseks ei ole soovitav juua ka pastöriseerimata piima. Väga oluline on hoolikas toiduhügieen – see tähendab poes lahtiselt müüdavaid tooteid tuleb korralikult pesta. Värsked tooted, mis on pakendatud, tuleks ära tarvitada kahe päeva jooksul pärast pakendi avamist.
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
·Et langenud reaktsioonil? vereviskoossus. hapniku osarõhu tõttu on hapniku transport häiritud, siis Esmases reaktsioonis mängib olulist rolli just a) viskoosse vedeliku voolamine on aeglasem, eriti tunda toodetakse kompensatoorselt rohkem erütrotsüüte (seega kaasasündinud immuunsüsteem, kuna antigeeni ära väikestes veresoontes-kapillaarides (nt. nahaaluskoes, hemoglobiini). ·Oksühemoglobiini sidumiskõvera hinke tundmine lümfotsüütide poolt ning parimate omadustega mistõõtu häirub termoregulatsioon!; paremale tähendab, et Hb afinnsus hapniku suhtes langeb, antikehi tootva rakuliini välja valimine võtab aega
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja to...
mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. Nakatumise teine staadium kannab nime lüütiline faas, mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse, ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid väljuvad rakust (sellega võib kaasneda raku surm) ning üritavad nakatada uusi rakke. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid).
Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine
Osad inimesed arvavad, et alkoholi piiriks on nende enda enesetunne. Kui sa jood ja ei tunne ennast täis ja hea on olla siis see on vale kuna su organismile mõjub see halvasti. 6. Alkoholi madala riski piirid Alkoholi madala riski piiri polegi kuna isegi väike kogus tõstab vähikasvajat. 7. Alkoholi mõju tunnetele ja käitumisele Paljudel inimestel on tolerants, ehk ta jääb joobe aga ei tunne seda ja paljud inimesed jäävad kiiremini joobe kui need kellel on tugevam immuunsüsteem. 0,2-0,3 promilli on kõige madalam joobes olemise tase ja selle mõjul võib tunda ennast lõdvestunult. 4 promilli on kõige kõrgem joobes olemine, südame ja hinge toru tegutsemine aeglustub ja võid olla kas KOOMAS või SURNUD. 8. Alkoholist kainenemise aeg Tavaliselt kaotab inimese keha 0,1 promilli tunniga ja see oleneb soost, kehakaalust ja pikkusest ja sellest kui palju on inimene ennem söönud. Tabel näitab kaineks saamise aeg. 9. Alkoholist kainenemine saunas
- Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine:
- Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine:
muunduda ja tekivad uued viirused / bakterid (eriti kehtib see viiruste kohta). On ju üldtuntud fakt, et gripiviirus muundub iga aasta ja seega peab iga aasta olema uus vaktsiin. (Mis luuakse "koba peale", sest teadlased "ennustavad", et sel aastal võiks olla selline viirus. ) Vt ka Bhepatiidi vaktsiin (seos HIV viirusega). üles 6. VAKTSIINID ON EBAEFEKTIIVSED. Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel "one size fits all" ehk siis miljonitele süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi. Osa arste tunnistab avalikult, et vaktsiinid ei kaitse haiguse eest, nad vaid "mahendavad' seda, kui juhtute haigeks jääma. Näiteks: · läkaköha vaktsiini efektiivsus on 6391%, · mumpsivaktsiinil 7595%,
tegeleb keha sellega, et kuidagi hakkama saada ning keha uuenemiseks ei jätku piisavalt ressurssi. Keha vajab edukaks toimimiseks vitamiine, mineraale, valke, rasvu jms. Kui neist liiga suur osa tuleb kulutada organismi puhastusfunktsioonide toetamiseks, siis keha uuenemise protsessil jääb olulistest ainetest vajaka. See on ka põhjus, miks meie nahk on vahel kare või küüned haprad ja laigulised. Seedesüsteemi ülekoormuse korral saab löögi ka immuunsüsteem. Nõrgenenud immuunsüsteemi korral kulub oluliselt rohkem energiat terve olemisele, mitte keha terveks uuenemiseks. Ideaalses maailmas saab keha enda puhastamisega suurepäraselt hakkama. Selleks on vaja toit enne organismi imendumist piisavalt lagundada. Lisaks tuleb hoolitseda, et ümbritsevast keskkonnast ning toidu ja joogiga ei tuleks kaasa toksilisi ühendeid. Soolestik, maks ja erituselundid peaksid töötama laitmatult. Paraku igapäevaelus see nii siiski ei käi.
Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Hambakatt on toidujäänustest ja bakteritest kiht, mis tekitab auke. Jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid. Bakterid varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired. Samuti asustavad nad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Patogeenilised bakterid ei põhjusta väikesearvulise populatsioonina tervisehäireid, need tekivad alles siis, kui immuunsüsteem nõrgeneb. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Bakteritega seonduvaid protsesse on edukalt rakendatud toiduainete- (hapendamine, juustu valmistamine, alkoholi ja suhkru saamine), farmaatsia- (antibiootikumid, vitamiinid, hormoonid), ja tekstiilitööstuses (puuvilla ketramis- ja kudumisomaduste parandamiseks), energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses (biotõrje nt.
Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi. Hallitusseened Aspergillus- Esineb kõikjal looduses. Aspergillus on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Samas üksikisikut nõrgestab immuunsüsteemi seisund võib olla vastuvõtlik Aspergillus infektsiooni. Aspergilloos võivad esineda patsientidel, kelle immuunsüsteem võib olla ohus - kaasa arvatud leukeemia, kemoteraapia patsiendid või need, steroidid, läbiteinud patsientidel, tsüstiline fibroos, HIV või AIDS, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), krooniline granulomatoosne haigus (CGD), raske astma koos seente tundlikkus (SAFS) ja paljud teised. Kõige tavalisem alatüübi seas paranasal ninakõrvalurgete infektsioonid seotud aspergilloos on Aspergillus fumigates. Sümptomid on palavik, köha, valu rinnus või õhupuudus, mis esineb ka
põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. malaariavastased ravimid vaktsiinid beeta blokaatorid südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol liitium, formaliin, neomütsiin vaktsiinid allergiatestid Füüsiline ja emotsionaalne stress Alkoholi kuritarvitamine soodustab naharakkude paljunemist. Stress mõjutab teatud hormoone, nõrgestab immuunsüsteemi. Rasvumine Infektsioonid Nõrgenenud või üliaktiivne immuunsüsteem Külm kliima Vähene päikesevalgus Mõningaid soovitusi Väldi üleliigset päevitamist Kerge harjamine peale vanni aitab eemaldada surnud nahka Kaerajahu vannid aitavad leevendada sügelust Joo piisavalt palju. Väldi alkoholi Ära unusta pöörata tähelepanu puhkusele, meelelahutusele, liikumisele, toitumisele ja värskes õhus jalutamist. Ravi tulemused Õigete võtetega saab haiguse oluliselt kontrolli alla, kuid ravida tuleb terve elu jooksul. St
immuniseerimisskeemi. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul. Kuni 12-aastaste vaktsineerimisel on piisav üks vaktsiinidoos, vanematele lastele soovitatakse teha kaks doosi 4–8-nädalase vahega. Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas.Vaktsineerida soovitatakse kindlasti end naistel, kes planeerivad last saada ja
Ly Madal EMT HIV ja AIDS HIV viirus inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi ja muudab teiste bakterite, viiruste ja haigustekitajate ees inimese kaitsetuks. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega ning sugulisel teel. HIV viirusel puuduvad kohesed sümptomid ning kahjuks saab haigusest teada vaid HIV-testi tehes. Esmased sümptomid kujunevad välja umbes 2-8 nädalal ning kaovad paari nädalaga, sageli peetakse neid tavaliseks külmetushaiguseks. Viirus võib organismis eksisteerida mitmeid aastaid ning alles siis kujuneb välja AIDS, mida tegelikult on võimalik vältida antiretriviirusraviga, kui seda õigel ajal alustada. Raviga tuleks alustada hiljemalt 4-5 aastat pärast nakatumist, et see suudaks AIDSi haigestumise ära hoida. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, HI viirusega nak...
f) RNA tüüpe on palju 6) Leidke kui palju saab Teie organism energiat, kui sõite l00g sidruniküpsiseid. 100 g portsjonis oli 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g süsivesikuid. Vastus: Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7) Poodides on müügil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata joodi näiteks suhkrule või jahule? Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Joodi ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8) On teada DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus A - T - T - G- G- C - A - A - T - T
Mis juhtub, kui toit sisaldab liialt palju soola? Millised toiduained on head K/Ca/Mg/Fe/Zn allikad. Vt http://toitumine.ee/mineraalained/. Na närviimpulsside edasikanne, vererõhu mõjutamine, keedusoola koostises, juust, leib K sportlikud võimed, leidub puuviljades ja juurviljades Ca tugevad luud, piim ja piimatooted, pähklid, seemned Mg ensüümide, luude koostises, pähklid, seemned, kama, köögiviljad Fe vereloome, maks, verivorst, muna, seemned Zn immuunsüsteem, haavade paranemine, paljude ensüümide koostises, maks,liha, kamajahu, seemned 14. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Keskkonna reostumine. Kahjustavad tervist. Mürgitus organismis. Ohtlike jäätmete viskamine prügimäele-ohtlikud ained kanduvad laiali. 15. Metalliühendite nimed, valemid, omadused. Näiteks lk 188 ül 14-16,lk 192 ül 10, 11, lk 200 ül 11-
Kui kolde piiramine ei õnnestu, tekib palavik, mis tähendab, et terve organism reageerib kahjukoldele: leukotsüüdid ja makrofaagid toodavad pürogeene; hüpotalamus tõstab keha temperatuuri. - interferoon - õgirakud, komplemendid 2. Spetsiifilised- õpib tundma ainult neid, mis on meile korra juba halba teinud, pole vaja luua lõputuid kaitsevalle= IMMUUNSÜSTEEM 1) rakupõhine 2) humaraalne Spetsiifilised kaitsesüsteemid: immuunsüsteem Funktsionaalne süsteem – mitme kehastruktuuri koostöö (tunneb ära spetsiifilised võõrkehad -> neutraliseerib, immobiliseerib ja hävitab need) Hoiab kokku ressursse keskendudes vaid reaalsetele ohuallikatele Immuunsüsteemi tunnused: Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
