VIIRUSED Mis on bakterid? Viirused ei ole rakulise ehitusega. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st). Suurimad viirused on rõugeviirused. Mis kaitseb meid viiruste eest? IMMUUNSÜSTEEM, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud "vaenlastest". Kui pärilikkusaine on peremeesrakku vallandatud, saab viirus raku juhtimise üle võtta. Nii toimides tekitab viirus iselaadse viirusevabriku -- raku, mis on sunnitud viirusest koopiaid aina juurde tootma. Pärast viirus...
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
ANTIBIOOTIKUMID Mis on antibiootikumid? · Antibiootikumid on peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite, elutegevust. · Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. Avastas... · Antibiootikumi nimega penitsiliin avastas A. Fleming 1929. aastal Kasutusala Kasutatakse selleks,et ravida inimeste,loomade, vahel ka taimede nakkushaigusi ning põletikke. nt.äge põskkoopapõletik. Ravivad bakteriaalseid haiguskoldeid nt.kopsupõletik. Antibiootikume on kahte tüüpi: Kitsa toimespektriga antibiootikumid · Toimivad kindlate bakteriliikide vastu. Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni. · Tähtis on, et sellised antibiootikumid on vähem aktiivsed heade või kahjutute bakterite vastu, k...
surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused Immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Geneetilised kahjustused Loodusele: Kahjustab veeökosüsteeme Fütoplanktoni hävimine Taimeliikide saagikuse ja põllumajandusoodangu kvaliteedi langus Stratosfääriosooni vähenemine muudab samuti temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni vee
muutuda. 3.Vabas looduses elavad loomad kõrge vanuseni, sest neil on seal puhas keskkond. TÕENE 4.Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. TÕENE 5.Suhkru asendamine toidus glükoosiga aitab suhkrutõbe ravida. VÄÄR- 6.Inimesed on kohastunud eluks soojas kliimas. TÕENE (Termoregulatiivsest seisukohast on inimene sooja kliimaga kohastunud loom) 7.Immuunsüsteem kaitseb meid paljude haiguste eest. VÄÄR- Immuunsüsteem kaitseb meid paljude patogeenide eest. 8.Inimese organism talub alajahtumist paremini kui ülekuumenemist. TÕENE 9.Vahetult enne rasket pingutust on kasulik süüa palju valgurikast toitu. VÄÄR- Lihtsalt enne rasket pingutust on kasulik süüa palju süsivesikuterikast toitu. 18. Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust
piisavalt toitaineid. Suured toidu molekulid, bakterid, seened, parasiidid, nende toksiinid ja jääkained satuvad otse vereringesse. Vere kaudu jõuavad need lõpuks aga maksa, kus too peab hakkama neid detoksifikeerima. Kui aga toimub pidev ja suures koguses toksiinide sissevool sooletraktist, siis saab maks sellest üleküllastatud ning ta ei suuda enam mürke detoksifikeerida ning need kantakse verega mööda keha laiali. Immuunsüsteem muutub seetõttu valvsaks ja töötab mitmekordsel koormusel. Moodustades nende suurte molekulide vastu antikehi, sest need on tema jaoks võõrad ning toodab selle protsessi käigus palju erinevaid põletikulisi keemilisi ühendeid, mõnedel juhtudel ka autoantikehi. Immuunsüsteem on samuti seetõttu ülekoormatud ja ärritatud, sest ta peab igapäevaselt töötama kõrgendatud koormusel, mille tõttu muutub ka tema nõrgemaks. Maksa ülekoormus on ohtlik ka ajule,
Kopsuröntgenis ei ole TB iseloomulikke muutusi iseloomulikud muutused Rögaproovis ei ole Rögaproovis TB tekitajad haigusetekitajaid Vajavad ravi TB arenemine organismis Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Kui inimene on nakatunud, paljunevad TB-tekitajad kopsu alveoolides Väike osa nendest pääseb verre ja levib kõikjale organismis Organismi immuunsüsteem reageerib 2-10 nädala pärast ja pärsib bakterite paljunemist ja edasist levikut Haigus areneb juhul, kui inimese immuunsüsteem ei ole suuteline baktereid kontrolli all hoidma Tuberkuloosist kahjustuvad kopsude ülaosad, neerud, kesk-närvi süsteem ja luud-liigesed Tuberkuloosi haigestumise risk on suurim esimesed kaks nädalat pärast nakatumist Tuberkuloosi sümptomid Diagnoosimine 10% juhtudest kaebused puuduvad ning TB leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna poolest. Baktereid leidub kõikjal. Elutegevust mõjutab temperatuur ja keskkond. Paljunevad põhiliselt pooldumise teel, kuid esineb ka pungumist. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas
INFOLEHT Aids AIDS on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. AIDSi põhjustajaks on viirus, mida tuntakse HIVi nime all. Ehk teisisõnu on AIDS HIVi viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDSis olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte paraneda. Miks on HIV/AIDS tõsine haigus? seda ei saa välja ravida; selle vastu ei ole vaktsiini; seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse; praegu on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus; HIVpositiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda. Kas inimene peab ütlema, et tal on HIV/AIDS?
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Tööjaotus Kõige rohkem on pesas töösipelgaid. Igas pesas sipelgaid, kes koguvad väljast toitu ja töötlevad selle seedesüsteemi analoogina vastuvõetavaks pesa sisemuses elavatele sipelgatele. Sipelgaid, kes tegelevad jäätmete eemaldamisega pesast nagu erituselundid Valvursipelgad, kes talitlevad kui pesa immuunsüsteem ja loomulikult on Suguorgan sipelgakuningannad. Sipelga ehitus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam.
Acute hemorrhagic encephalomyelopathy Experimental allergic neuritis Guillian-Barre syndome (tõenäoline) 2. Teadmata päritolu Multiple sclerosis Devic's disease 3. Infektsiooniline päritolu (aeglased viirusinfektsioonid) Progressive multifocal leukoencephalopathy Visna (lammastel) Näited humaanmeditsiinist Polüskleroos Immuunrakkude rünnak müeliinile Muutused KNS-i valgeaines Optiline neuriit Nägemisnärvi põletik Devic'i tõbi Immuunsüsteem ründab müeliini http://www.firstaidforfree.com/a-guide-to-multiple-sclerosis- for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia Müeliinkest õheneb ja kaob Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaati Haruldane Närvide mittefunktsioneeriminea Paljude närvide väärtalitlus Hüpomüeliniseeriv neuropaatia Väriseva kutsikasündroom Diagnoos ja ravi Lihtne diagnoosida
abil liigub ärritus mööda teisi närvirakke ajju; järgneb liigutus · Mis on humoraalne regulatsioon? · Sisenõrenäärmete regulatsioon organismis, verre või lümfi imenduvad · Millega peab organism võitlema? · Viirustega ehk võõrvalkudega · Millised on inimese kaitsemehhanismid? · 1. Nahk ja limaskestad · 2. Valged Verelibled · 3. Lümfotsüüdid · Kuidas toimib immuunsüsteem? · Kui viirus proovib kehasse tungida siis järjekorras aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas? · Organismi hoidmist teatud piiratud vahemikus, sellest
väga raskelt Prognoos Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena. Ennetamine Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas.
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-...
ainevahetuses Vitamiin B12 Punaliblede tootmine, Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi tsüaankobalamiin kasv, närvikude häired Vitamiin C Antioksüdant, Organismi vähene vastupanuvõime askorbiinhape sidekoed, igemed, haigestumisele, veritsevad igemed, haavade nahk, luustumine, aeglane paranemine, stress haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine Foolhape/ Punaliblede tootmine, Aneemia, seede- ja närvisüsteemi häired, Vitamiin M kasv, seedimine nahahaigused Biotiin Osaleb rasvhapete Isutus, põletikuline ja paistes keel, lihaste Vitamiin H sünteesis, rakkude valulikkus, kuiv ja ketendav, sügelev ja hallikas kasvus. Tegutseb ka nahk, unetus juuste ja küünte
I tüüpi diabeedi puhul on leitud, et teatud MHC-geenide variandid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Näiteks on enamusel (95 %-l valgesse rassi kuuluvatest diabeetikutest) olemas geenivariant HLA-DR3 või HLA-DR4. Mittediabeetikutel leitakse neid geenivariante vaid 50 %-l. Seega on ilmne, et HLA-DR3 ja DR4 tõstavad diabeediriski. Mõned valgud, mida HLA-süsteem I tüüpi diabeedi puhul immuunsüsteemile esitab, on teada (nt. seesama insuliin). Samas on selgusetu, miks ja kuidas immuunsüsteem aktiveerub ning organismi enda kudet hävitama asub. On alust arvata, et protsessi käivitav faktor pärineb väliskeskkonnast. 5. Haiguse kulg Tihti peetakse 2. tüübi diabeeti 1. tüübi diabeedist kergemaks. Haigus algab sageli märkamatult, tema areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ning organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Diabeedile iseloomulikud kaebused nagu janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad puududa või on vähesed
neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna. Rafineeritud valgesse suhkrusse suhtub inimese immuunsüsteem kui võõrasse toksilisse ainesse tema mitteloodusliku keemilise struktuuri tõttu, kuid ka rafineerimise jäänukina tööstuslike lisandite tõttu. Pruunid suhkrud · Fariinsuhkur Suhkrupeedi valgete suhkrukristallide katmine pruuni siirupikihiga, mida tehakse suhkrut ja siirupit kokku segades. Siirup pärineb roosuhkru tootmisel moodustuvast melassist. · Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur toorsuhkru osaline töötlus, mis
(2p) rasvad, õlid, vahad. 6. kirjelda petiidsideme moodustumist. (2p) kahe aminohappe omavahel reageerimisest moodustub ribosoomis nendevaheline kovalentne side, mida nimetatakse petiidsidemeks. 7. võrdle DNA ja RNA monomeere - mis on ühist ja mis on erinevat? (2p) neil on ühine fosfaatrühm. erinev aga et DNA-l on desoksüriboos, RNA-l aga riboos. 8. mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? (2p)' AIDS on surmav, võtab külge endale kõik haigused, sest immuunsüsteem on kahjustatud. AIDS-i põhjustab HIV-viirus, mis kandub ühelt kehalt teisele, kas sugulisel v kandumise teel. 9. miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? (2p) 10. rRNA funktsioon rakus on : (2p) Ribosoom ehk rRNA kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valgu sünteesis. 11. koosta antud lõigule komplementaarne lõik koos vesiniksidemetega. kas tegemist on DNA või RNA-ga? (2p) - -A-C-U-C-G-G-U-A-C-U- RNA-ga -U-G-A-G-C-C-A-U-G-A- 12
Leviku tüübid: - Pandeemiline e ülemaailmne - Endeemiline e teated piirkonnas erinev - Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena - Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda
organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtimiseks ning kooskõlastamiseks kõikide elundite talitlust. Katteelundkond, mis on inimese keha katmiseks. Eritusosakond, mis on organismist kahjulike jääk- ja mürkainete eelmaldamiseks. Sisenõrenäärmed, mis on hormoonide tootmiseks ja nende verre eritamiseks. Meeleelundid, mis on kuulmiseks, nägemiseks, maitsmiseks, kompimiseks, haistmiseks ja tasakaaluks. Immuunsüsteem, mis on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Suguelundkond, mis on järglaste saamiseks. ANATOOMIA on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uuriv teadusharu. FÜSIOLOOGIA uurib organismi ja selle ehituse talitust.
Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka
Esmalt liigub malaariatekitaja mööda vereringet maksa, kus ta paljuneb ja peitub immuunsüsteemi eest. Peiteaeg sõltub Plasmodiumi liigist ja varieerub 2- 4 nädalani (uued uuringud näitavad ka kuudesse ulatuvat peiteaega). Maksast väljudes ründavad parasiidid erütrotsüüte ja paljunevad nendes, mille tulemusena ka punaste vererakkude hulk väheneb. Kui juhtub, et sel ajal emane Anopheles maculipennis verd imeb, siis nakatub ka tema ning ring hakkab otsast peale. Immuunsüsteem saab parasiidist teada siis, kui verefaas hakkab, kuna malaariatekitajast nakatunud erütrotsüüdi pinale tekib terve rida võõraid valke, mida siis inimese immuunsüsteem kasutab omandatud immuunsuse tekkeks. (,,Malaria vaccines and their potential role in the elimination of malaria". Geoffrey A Targett* and Brian M Greenwood. Malaria Journal 2008, 7) Haigustekitaja eluringi tõttu on ka malaarial tüüpilised sümptomid. Punaliblede lagunemise
T- lümfotsüüdid Kõige levinumad valgelibled, moodustades valgelibledest 54-62%. Nimetakse ka õgirakkudeks. Esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni. Võitlevad bakterite, seente ja viiruste vastu. Neutrofiilid Antikeha on valk, mida organism kasutab võõrkehade ohutuks muutmiseks; valk, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks; suur Y-kujuline valk Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Naha kaitse organismi bakterite eest higi- ja rasunäärmete eritised sisaldavad baktereid hävitavaid ensüüme; bakteritel on raske pääseda läbi tiheda ja mitmekihilise naha. Antigeen on organismile võõras molekul Antikeha tunneb ära võõra raku pinnal paikneva antigeeni Antigeen kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Inimene muutub jahedas kahvatumaks, sest nahaalused veresooned tõmbuvad kokku.
Vastus: Haigused, mille puhul immuunsussüsteem ründab oma kudesid nagu sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit. I tüübi diabeet, sclerosis multiplex, reumatoidartriit. Päriliku soodumusega. 25. Allergiad. Vastus: Liiga äge kaitereaktsioon allergeenidele (majatolm, loomade karvad, toiduained, õietolm) I kokkupuude → aeglane reaktsioon II Kokkupuude → kiire 26. Äratõukereaktsioonid. Vastus: Immuunsüsteem hävitab, mis on võõras (koed, organid..) Peab arvestama organite siirdamisel ja vere ülekandel. 27. HIV ja immuunsüsteem. Vastus: HIV läheb T-abistajarakkudesse Nõrgestab immuunsussüsteemi → inimene sureb viirusesse või vähki 28. Vere homöostaas. Vastus: Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning toimetada minema jääkained. Vajalik on stabiilne ainete kontsentratsioon, pH ja temperatuur.
tunni jooksul ilmneda vere hüübimismehhanismi häired ja vereliistakute vähesus veres. ◼ Ebola viirushaigus algab gripile omaste sümptomitega: väsimus, kõrge palavik (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevalu, lihasevalu ja valu rinnus. Iiveldus koos kõhuvalu, kõhulahtisuse ja oksendamisega ning isutus. VIIRUSTE RAVIMINE ◼ tähendab viiruse ja selle paljunemisvõime hävitamist. ◼ Immuunsüsteem Laseriga (KATSETAMISEL) ◼Seni kõige tõhusam viis ◼Tugeva nähtava valguse viiruste hävitamiseks plahvakud laserilt võivad ◼Kõrgematel loomsetel hävitada viirused, organismidel on viiruste seejärel keharakke hävitajateks valgulise kahjustamata ehitusega antikehad, mis ◼100 femtosekundi annavad organismile jooksul laserist paistnud immuunsuse (vastupanuvõime) valgus põhjustad viiruse
Mis on HIV ja mis on AIDS? Suhteliselt tihti arvatakse, et HIV ja AIDS on üks ja seesama. Tegelikkuses on HIV viirus, millesse ei surda ja mis põhjustab AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikust, mille tagajärjel inimene sureb oportunistlikesse haigustesse. Seega ei surda ega nakatuda AIDS-i vaid HIV-i ning AIDS on haiguse lõppfaas. Kuidas HIV-ist areneb AIDS? Pärast nakatumist hakkab HIV hävitama immuunsüsteemi, mille tulemusena inimese kaitsevõime muude haiguste vastu langeb. Kui immuunsüsteem on peaaegu või täielikult hävinenud (selleks kulub aastaid), siis inimene muutub vastuvõtlikuks oportunistlikele haigustele. Oportunistlikud haigused on haigused, millesse terve immuunsüsteemiga inimene ei nakatu või reeglina ei sure nagu näiteks erinevad seenhaigused, kopsupõletik ja paljud muud. Seda faasi nimetatakse AIDS-iks ehk inimene on omandanud immuunpuudulikus. Ka AIDS ei tähenda koheselt surma. On efektiivseid ravimeid, mis aitavad parandada immuunsüsteemi ja pärssida
15. Milliseid inimese rakke nakatab HI-Viirus? HI-viirus seostub organismis CD-4 retseptoritega valge vereliblede (leukotsüüdid – kaitsefunktsioon) pinnal ja paljuneb. 16. HI-viiruse erinevad staadiumid. Kirjelda. Äge staadium: nakatumine, gripilaadsed sümptomid. Viirusekandja on nakkusohtlik. Latentne staadium: ilma ravita võib kulgeda keskmiselt 10a. Seedetraktipoolsed kaebused, kaalukaotus, väsimus, infektsioonid. Oluline ravi alustamine, viirusekandja on nakkusohtlik. AIDS: Immuunsüsteem on kahjustatud ulatuses, mis takistab organismil võitlust infektsioonidega. Iseloomulik on oportunistlike infektsioonide ja kasvajate teke. 17. Millal/kellel on näidustatud antiretroviirusravi? Mida soovitakse raviga saavutada? Antiretroviirusravi sisaldab ravimeid, mis hävitavad HI-viirust ning on HIV-infektsiooni ravi aluseks. Ravi tulemusena väheneb HI-viiruse RNA, paraneb rakuline immuunsus, väheneb
hapnikuga varustatus jne. Kuid seesama histamiin võib esineda ka mürgina teda leidub 2 nõgesemahlas, kõrvetavate meduuside näärmetes, usside mürgis. Nõgese kõrvetusel tekivad naha punetus ja villid, kohalik soojus ja kihelemine. Urtikaaria võib vallanduda erinevate mehhanismide kaudu: Immunoloogiline e. allergiline urtikaaria. Artikaaria kujunemisel on haaratud immuunsüsteem, olles klassikaliselt vahendatud IgE antikehade kaudu. Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria. Immuunsüsteem urtikaaria kujunemisel ei ole haaratud. Löövet võivad esile kutsuda ained, mis otse nuumrakkudest histamiini vabastavad või mõjutavad arahidoonhappe ainevahetust, näit. röntgeni kontrastained, opiaadid, aspiriin jt. valuvaigistid, ka bensoaadid (toidukonservandid). Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria. Siia kuuluvad füüsikaline urtikaaria ja
*vere punaliblede lagund Veebilanss veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts, hüpotalamus ,,mõõdab" vere temp, Soojusbilanss soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt) Allergia e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid, Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad, kriitilises pikkuses enam mitte, organism hakkab ,,kuluma", keskonnategurid, *juuste hõrenemine
· Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit: Esimene kus viirus ennast sisse seab ( Võib kesta olenevalt viirusest ja
temperatuur kehas) Iseloom Morfoloogia( kasv, sugu, kehaehitus jne) Harjumused Temperament( närvisüsteemi iseärasus) IQ, intelligentsus Emotsionaalsed seisundid( tahe, tunded) Immuunsüsteem, tervis MINA Tee järgmiseks korraks selline asi enda kohta. Kirjelda ning hinda neid tunnuseid. ( psühholoogiline profiil) (Eliise) Tüdruk, neiu, eestlane, nooruk, üpilane, laps, tütar, tüdruksõber, eliise, tartukas, realist, üürnik, aus, õiglane, kass, tüdruk, optimist, positiivne, kiire, viisakas, toimekas, PERVO (Mariliis) EESTLANE, inimene, neiu , naine, tütar, õde, loominguline, aus, mõistev, sober,
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
närvisüsteemile. Süües erinevaid puu- ja juurvilju, saab olla kindel, et igapäevane vitamiinide vajadus on kaetud. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Parandab organismi verevarustus, tugevndab südamelihaseid ja vähendadab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning mõjutab maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub suitsetalal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama ning tekivad hingamisraskused
seostatakse ka valgusega. Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. Inimene võtab hinnanguliselt 98% valgust vastu silmadega ja 2% siseneb läbi keha. Kõige sobimatumad on, aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tuleks vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe, neis ruumides, kus pikemalt viibitakse. Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Talvel nt on päiksest vähem, siis langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis ja kasvab ka väsimus. Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaariumid, mida inimesed kasutavad, et pruuniks saada. Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkiirgusseadme abil. Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike. Päikesevalguse efekt kestab kehas u48h,seega tuleb seda varu täiendada igapäevaselt. Viimasel ajal on rohkesti populaarsust kogunud D- vitamiini kasutamine-see on abivahend vähese päikesevalguse
Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus Neerud reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust. Kopsud reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust. Maks ja pankreas reguleerivad glükoositaset. Maks ja nahk reguleerivad temperatuuri. Kui rakkude energiatarbimine füüsilise koormuse ajal suureneb, eraldub verre rohkem CO2. Inimesel kulub energiat: 1. Füsioloogiliste protsesside käigushoidmiseks 2
lihastoonus kaob täielikult.(annaabi.com ) Miks on uni vajalik? Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi puhkepäevadel üks tund veel lisaks Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus
lihastoonus kaob täielikult.(annaabi.com ) Miks on uni vajalik? Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi puhkepäevadel üks tund veel lisaks Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
neli-viis päeva. Haigestumist vältida on väikeses kollektiivis või peres ilmselt vähe tõenäoline. Piirata võiks lähedast kontakti haigega ning haigestunud last ei tohi viia lastekollektiivi. Ennetamine (Vaktsineerimine) Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas. Ravi Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud
seedehäireid (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõhupuhitus), naha sügelust, turseid ja villikesi huultel, keelel ja suu limaskestal; samuti nohu, silmade sidekestapõletikku, astmat ning nahareaktsioone (nõgestõbi). Lisanduda võib migreen, kõriturse, näoturse ja rasketel juhtudel sokiseisund. Ristuva allergia põhjuseks on taimede omavaheline sugulus, mille tulemusel sarnanevad allergeenid üksteisega. Immuunsüsteem ei reageeri mitte ainult õietolmule, vaid ka mõnes toiduaines, näiteks puuviljades, pähklites või maitseainetes sisalduvatele ainetele. Toiduainete talumatus oleneb sellest, milliste õietolmude vastu on inimene allergiline. Allergiline kontaktdermatiit Allergiline kontaktdermatiit ehk allergiline ekseem ehk allergiline nahapõletik on allergia liik, mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule
Pojal sain abi enureesi puhul ning väga hästi on paranenud õppeedukus. Minu ema on vabanenud teda vaevavast kroonilisest köhast. Soovitan tooteid kindlasti kõikidele oma tuttavatele! Erika 33.a. Tere! Minu kogemus järgmine: vabanesin 3 päevaga põskkoopapõletikust Body FX peale määrimise teel, tütrel paranes haav kiiremini ning abikaasal paranes jala limapaunapõletik Terv. Kerli Siin minu kogemus: Mul on 6-aastane armas poeg. Kuni esimese eluaastani oli tema immuunsüsteem tugev ja tervis korras. Peale esimest eluaasta "kohustuslikku" kompleks-kaitsepookimist 3 haiguse vastu sai ta endale ühe astma vormi - viiruslikku astma, mis arstide sõnul võis tõenäoliselt kooliealiseks saamisel taanduda. Peale seda vaktsineerimist hoiatati, et reaktsioonina võib esineda vähest palavikku. Teisel päeval oli palavik kõrge ja algasid hingeldushood - tema seisund haiglasse saamisel oli eluohtlik. Erakorralisi haiglaskäike oli 6, lisaks koduseid põetusi
1. Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? Geenitehnoloogia DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro (kehaväliselt) ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneeti...
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks
hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 4. Haigused, mille põhjustajateks arvatakse olevat vaktsiinid. • Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm - nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist. • Arvatakse, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja. 5. Vaktsiinid on ebaeffektiivsed • Iga inimene, tema immuunsüsteem ja haiguse kulg on erinevad. Vaktsiinid on aga loodud põhimõttel “one size fits all” ehk siis miljonitele süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. 6. Pole tehtud pikaajalisi uuringuid. • Näiteks QuadrigenEsimene katse panna difteeria/läkaköha/teetanus/lastehalv atus ühte vaktsiini. Tuli turule ilma turvalisustestideta 1959 ja hakkas
• Oksendamine • Kõhulahtisuse esilekutsumine • Ülemäärane treening • Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. ANOREKSIA TAGAJÄRJED • Häired kaasnevad hormonaalses süsteemi töös. • Häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. • Luu hõrenemine • Viljatus • Depressioon • Aju muutused • Immuunsüsteem nõrgeneb • Südame-, neeru-, maksakahjustused ANOREKSIA RAVI • Anoreksiat ravitakse antidepressantide ning psühhoteraapiaga. • Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. • Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. • Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel
paprika, nahk, luustumine, tsink, mangaan vastupanuvõime suitsetamine, marjad, haavade haigestumisele, rasestumisvastase puuviljad paranemine, veritsevad d tabletid immuunsüsteem, igemed, haavade raua imendumine aeglane paranemine, stress Bioflavonoidid Päevast Sarnaneb vitamiin Vitamiin C Veritsevad Samad, mis
1. Ontogenees Vananemine: · Põhjused: - välised tegurid: haigused, organismi kogunevad mürkained, päike, erinevate toitainete puudus - Organismisisesed: telomeerid lühenevad, vabad radikaalid mis kahjustavad makromolekule, muutused DNAs · Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm: · Etapid: - Agoonia surmaeelne seisund, kus organism mobiliseerib kõik oma varud elu säilitamiseks. Iseloomulik: teadvuse häired, kopsuturse, südametöö häired.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
