Siiski ei ole faagiresistentsuse tekkimine täielikult välistatud. Bakterid võivad muutuda faagiresistentseteks näiteks siis, kui neil tekivad mutatsioonid vastavates retseptorites, millega faag kinnitub bakteriraku pinnale. Võib ka juhtuda, et need retseptorid kaovad mutatsioonide toimel täielikult ära. Faagiresistentsus võib tekkida ka siis, kui bakter omandab restriktsiooni-modifikatsiooni süsteemi või kui bakteris tekib CRISPR järjestuste blokeerimisel adaptiivne immuunsus. Mõlemal juhul omandab bakter võime lagundada sisse tunginud faagi DNA-d (Nobrega et al., 2015). Siiski ei ole faagiresistentsus nii ulatuslik kui antibiootikumide resistentsus. Faagid üldiselt ei ületa liikide vahelisi piire ning kuna faagid mõjuvad spetsiifiliselt üksikutele bakteritüvedele, siis tekib faagiresistentsus vaid üksikul tüvel, mitte tervel liigil või sugukonnal (Carlton, 1999). Antibiootikum on ravim, mis peale manustamist järk-järgult laguneb organismis. Seevastu
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis t...
Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad. Haiguse läbipõdenud kaladel tekib immuunsus ja kui sama kala haigestub veel kord, siis kergekujuliselt. Punataud levib peamiselt haigete kaladega, seepärast on haiguse leviku seisukohalt väga oluline kalade majanditevaheliste ümbervedude piiramine ja välti mine. Haigestumist soodustab kalade tihe paigutus. Kliiniliselt eristatakse kaht haiguse põhivormi: ägedat, mida iseloomustab kõhuõõne vesitõbi, ja kroonilist, mille puhul tekivad kehapinnale haavandid (foto 23)
konkurents) Herbivooria, tihedus, patogeenid. 11. Stressiained. Antioksüdandid Vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vitamiin, uraat) Rasvas lahustuvad (A-, E-, D-vitamiin) Ensüümid Polüamiinid Proliinid, glütsiin jt Suhkrud ja polümeersed alkoholid Rakuseinte materjalid: suberiin, korkaine Fütoaleksiinid Kallus Proteiinid Taime regulaatorained 12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Kõige harilikum vastureaktsioon infektsioonile on hingamise intensiivistumine, isegi kuni 10 korda. Infektsiooni tõttu võib katkeda normaalne ATP toodang. Pärsitud on ka fotosüntees. Suureneb IAA süntees. Immuunsus kujuneb taimedel välja loodusliku valiku tagajärjel põlvkondade läbi ja on pigem resistentsus taimekahjurstajate suhtes. (immuunsus on võõra organismi kahjutuks tegemine, resistentsus võime taluda võõrorganisme) 13
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid. Immunsus on organismi võime kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin. Immuunsus seega kui organismis leiduv vastumürk. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Georges Cuvier liigid muutumatud, katastroofide teooria. Eristab neli iseseisvat organisatsioonitüüpi (selgroogsed, lülijalgsed, limused, kiiresed). MIHKEL HEINMAA 2013 3
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. 10. sajandil Hiinas hakati tekitama rõugevastane immuunsus. 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas juba nelja rõugetevastast immuniseerimis viisi. Pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena leedi Mary Wortley Montagu 1721. aastal, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Mary Wortley Montagu variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli peamiselt jumala kätes
uriin, seejärel muutuvad ka haige silmavalged, nahk ja limaskestad kollakaks. Õigeaegselt ravi alustanud haige paraneb mõne kuu jooksul kõrvalnähtudeta. See hepatiidivorm võib mõningal juhul taasägeneda 415 nädala jooksul pärast haigusnähtude taandumist. Haigust põetakse sageli varjatud kujul, ilma haigussümptomiteta, seda enamasti lastel. Vereproov näitab vaid maksafermentide aktiivsuse tõusu. A-hepatiidi läbipõdemise järgselt jääb inimesele eluaegne immuunsus. B-hepatiidi haiguspilt oleneb inimese vanusest ja immuunseisundist. Ligi kolmandikul juhtudest võib hepatiit kulgeda ilma oluliste haigusnähtudeta, kuid ravita jäänud haigel on siiski oht jääda viirusekandjaks. B-hepatiidi peiteperiood võib olla 30180 päeva, keskmiselt 6090 päeva. Sellele järgneb haiguse eelnähtude periood, mis kestab tavaliselt 27 päeva. Siis on tunnusteks nõrkus, palavik, isutus, iiveldus, kõhupuhitus, hellus parema
Hüpotremiks nimetatakse kehatemperatuuri langust alla 35 ºC. Kaitse haiguste eest Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Organism suudab enamike patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Omandatud immuunsus Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem · nahk · fagotsüüdid · humoraalne reaktsioon (antikehad) · ripseepiteel · mikroobidevastased valgud · tsellulaarne reaktsioon (tapjarakud) · limamembraan · mittedpetsiifiline imuunreaktsioon · · eritised · · · A l l e r g i a
organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus, inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse. o HIV-ga nakatumine: *tupe või sperma vedelike kaudu *vere kaudu *rinnapiima kaudu LIIKUMIS o lihasvalgud. lihasraku valgud (aktiin, müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat o kromosoomide liigutamine raku eri poolustele ENERGEETILINE
tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine, abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine Etüleen Lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine Fenoolsed ühendid taime kasvu regulatsioonm immuunsus (takistavad haigeks jäämist), ,,mullaväsimus" 5. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid Valgus valguse mõju õitsemise esile kutsumises (fotoperiodism?). Pika- ja lühipäevataimed. Temperatuur Vernaliseerumine õitsemise esile kutsumine madalate temperatuuridega 6. Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Fotoperiodism reaktsioon päeva ja öö pikkusele
immuunvastuse esile kutsumiseks. Liikumine veresoontest lümfisõlmedesse: sarnaselt neutrofiilide ja monotsüütidega. Lümfotsüütide pinnal ekspresseeritud adhesiooni molekule nimetatakse sageli homing retseptoriteks. Retseptorid endoteeli pinnal millega homing retseptorid interakteeruvad nim aadressiinideks (ingl k addressins). 3. Loomuliku (sünnipärase) ja omandatud (adaptiivse) immuunsuse põhilised erinevused, nende seosed. Kaasasündinud immuunsus tagab esmase kaitse nakatumise eest (-12h) ning suurem osa kaasasündinud immuunsuse komponente on olemas enne infektsiooni puhkemist ja ei ole spetsiifilised kindlale patogeenile. Sünnipärase immuunsuse komponendid sisaldavad rakulisi ja molekulaarseid elemente, mis tunnevad ära molekulide klasse, mis on omased sagedasti esinevatele patogeenidele. On vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks. Adaptiive immuunvastus aktiveerub 5
500). Lööve puudub peopesadel ja jalataldadel ning on äärmiselt sügelev. (Tuulerõuged) Haigustekitaja levib piisknakkuse teel, samuti on ohtlik ka kokkupuude villide eritisega. Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel. Viirus võib kanduda ka suurematele 6 vahemaadele (nt naaberruumi). Vastuvõtlikkus haigustekitaja suhtes on väga kõrge. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus aga esineb ka juhtumeid, kus seda põetakse ka teist korda. (Tuulerõuged) Tuulerõugete vastu on olemas vaktsiin, mis aitab vältida haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Lisaks sellele tuleb haige kindlasti isoleerida nendest, kes pole veel tuulerõugeid põdenud. Haige ruumi tuleb korralikult tuulutada ja niiskelt koristada. Villide kuivatamiseks ja sügeluse vähendamiseks kasutatakse briljantrohelist, teepuuõli ja saialilletinktuure. (Tuulerõuged) 4.3. AIDS
2)kehakaal suureneb ligi 2-3 korda, vajab korrapärast energiarikast toitu, parim rinnapiim, ainevahetus kiire 3)paraneb liigutuste kooskõlastus, täpsus 4)õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud 5)kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused 6)ilmuvad esihambad 7)oskab öelda üksikuid, lihtsamaid sõnu Esimestel elukuudel imik ei haigestu väga kergelt, emalt saadud antikehad kaitsevad teda veel jõudsalt nakkushaiguste eest. Aja möödudes imiku immuunsus nõrgeneb, imiku enda kaitsesüsteem aga tõhusalt veel ei toimi, siis on imik haigustele vastuvõtlik. Kergemini haigestuvad need imikud, kes ei saa rinnapiima. Teine elujärk- lapseiga Lapseiga- teise eluaasta algusest kuni sugulise küpsemise alguseni 1)jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng 2)algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema 3)piimahambad asenduvad jäävhammastega 4)koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe, vaimsed võimed
Selleks vajab energiat (ATP). 11) Fagotsütoos, eksotsütoos - Fagotsütoosis eristatakse järgmisi staadiume: amöbioidne liikumine, külgetõmme, õgimine, seedimine. Mitte kõik imetajate rakud ei ole fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Fagotsütoosi objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm (kopsualveoolides), hävinud rakud jne. Fagotsütoosil baseerub tsellulaarne immuunsus. Kehalisel treeningul suureneb leukotsüütide fagotsütootiline aktiivsus mitmetes kudedes, eriti põletikukollete läheduses. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsefunktsioon. Eksotsütoos - "osakeste" väljutamine kehast. 12) Rakutuuma ülesanded - Rakutuuma funktsiooniks on kõigi rakus toimuvate protsesside ehk raku elutegevuse juhtimine. Tavaliselt on rakkudes 1 tuum,
Stress. Stressi ajal toodetakse organismis rohkem meessuguhormooni testosterooni, mis stimuleerib rasu tootmist. Hormonaalsed kõikumised. Enne menstruatsiooni ja raseduse ajal suureneb hormoon progesterooni osakaal, mis omakorda tingib suurema testosterooni hulga. Tulemuseks on jällegi rasuerituse stimuleerimine. Neuroloogilised haired. Halvatus, Alzheimer`i ja Parkinsoni haigus, samuti insult võivad olla seotud püsiva suurenenud rasueritusega AIDS. HIV-patsientidel on langenud immuunsus, mistõttu geneetiliselt disponeeritud isikud on rohkem ohustatud lööbe tekkest Ravimid. Mitmed ravimid, nagu psoraleenid, liitium, interferoon, metüüldopa, kloorpromaziin ja fenotiaziinid, võivad soodustada rasueritust. Seborroilist saab edukalt kontrollida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Ravi tuleb alustada varakult, esimeste haigustunnuste tekimisel ja mitte katkestada enne ravikuuri lõppu. Ravi korratakse vastavalt vajadusele.
Giberelliinid – jagunemis ja venimiskasv, kambiumi tegevus, õite moodustumine, külma ja valguse asend. Tsütokiniinid – vananemise vältimine, rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemispuhkus. Abtsiishape – venimiskasvu ja rakujag pidurdumine, vananemise kiirendamine. Etüleen – lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirend, venimiskasvu pidurdumine. Fenoolsed ühendid –taime kasvu regulatsioon, immuunsus, ensüümide aktiveerimine. Etüleen on gaas, taimehormoon, mis aitab viljadel küpseda ja põhjustab taimede vananemist, lehtede ja õite närtsimist ning varisemist, soodustab idanemist ja avaldab mõju juba väga väikestes kogustes. Etüleeni võivad toota kõik taime organid, aga vananevates kudedes ja mahlakates viljades on selle tootmine suurim. Etüleeni leidub mittetaimsetest allikatest ka põlemisgaasides (autode heitgaasis, ruumide kütmisel,
Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid. Makrofaagide peamiseks ülesandeks on fagotsüteerimine (surnud rakkude eemaldamine koest), adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel paikneb suur ümar, hele tuum. Retikulaarkiudude võrgustik on rakkudega tihedalt seotud. Moodustab vereloomeelundites võrkja strooma, leidub laialdaselt mao, soolte limaskesta päriskihis, hambapulbis, neerudes. Amorfne põhiaine puudub, rakkudevahelisi ruume täidab vedelik. 3
kokku ka pärast meioosi - Füüsiline aheldus - Geneetiline aheldus Ristsiire e krossingover - Protsess mille käigus kromosoomid vahetavad geneetilist materjali DNA molekulide katkemiste ja taasühinemiste kaudu meioosis. Kiasmid näitavad toimunud krossingover kohti - Mitmekordne geenivahetus - Tõuke ja tõmbeasend - Inferentsinähtus 58.Immuunsüsteemid Kaasasündinud immuunsus - Keemiline kaitse – põletik, komplemendisüsteem - Rakuline kaitse – patogeeni spetsiifilisus Omandatud immuunsus - Rakuvahendatud immuunvastus - Humoraalne ehk antikehavahendatud immuunvastus - Immunoloogiline mälu 59.Antikehad, immunoglobuliinid (lg) Antikehad (tetrameerne valk) - Antikeha kerged ahelad – kapa ahelad, lambda ahelad - Antikeha rasked ahelad Ig ahelad (nii kerged kui rasked)
platformil) kovalentselt kinnitatud kümneid tuhandeid spetsiifilisi oligonukleotiidseid järjestusi hübriiditakse spetsiifiliste cDNA- või cRNA-proovidega. 11. Immuunsüsteemid immuunsüsteem (ingl. Immune system)- Organismide bioloogiliste struktuuride ja protsesside süsteem, mis kaitseb organismi haiguste eest, tappes patogeene ja kasvajarakke. Kemikaalid, viirused, kiirgused, bakterid. 12. Kaasasündinud immuunsus Kaasasündinud immuunsus a. Keemiline kaitse - Põletik - Komplemendisüsteem b. Rakuline kaitse - Patogeeni spetsiifilisus 13. Adaptiivne immuunsus a. Spetsiifiliste rakkude “meeskond” - T-rakud e. T-lümfotsüüdid (luuüdi - tüümus) - B-rakud e. B-lümfotsüüdid (luuüdi) b. Spetsiifiliste rakkude kaks “armeed” - Immunoglobuliinid - T-rakkude retseptorid c. Koesobivusantigeenid (rakkudevaheline kommunikatsioon) - Mälurakud
mittenakkuslikud (ravimid, toiduained, taimsed ja loomsed tolmud, keemilised ained, koeantigeenid) · endogeensed muutunud rakud ja molekulid Organismi kaitsetasandid (kaitseliinid): 1. Nahk ja limaskestad peavad mehhaaniliselt kinni 99,9% mikroobidest ja võõrainetest, mitmed näärmete sekreedid (nt higi, maomahl), tapavad mikroobe, naha normaalne mikrofloora takistab võõraste bakterite kasvu. 2. Mittespetsiifiline immuunsus immuunsüsteemi teatud osad hävitavad pidevalt kõike võõrast ja ebanormaalset; mõnel juhul tõstetakse kehatemperatuuri takkinud palavik aitab mikroobe kahjutuks teha. 3. Spetsiifiline immuunsus immuunsüsteemi teatud osad kahjustavad eraldi neid mikroobe ja võõraineid, mis pääsesid läbi 2. kaitseliinist. Lümfisüsteem on keskne, kõige suurem ja olulisem osa immuunsüsteemist. Lümfisüsteemi
1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi. Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad. Haiguse läbipõdenud kaladel tekib immuunsus ja kui sama kala haigestub veel kord, siis kergekujuliselt. Punataud levib peamiselt haigete kaladega, seepärast on haiguse leviku seisukohalt väga oluline kalade majanditevaheliste ümbervedude piiramine ja välti mine. Haigestumist soodustab kalade tihe paigutus. Kliiniliselt eristatakse kaht haiguse põhivormi: ägedat, mida iseloomustab kõhuõõne vesitõbi, ja kroonilist, mille puhul tekivad kehapinnale haavandid (foto 23). Haiguse peiteperiood võib
Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi 8. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist. · Vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste levikut. 9. Mis on aktiivne immuunsus? · Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes. · Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
teisel poolel suureneb selle kasutamine. Raseduse edenedes suureneb ema rasvavarude kasutamine. Suurenenud kolesterooli varu on vajalik platsenta steroidhormoonide sünteesiks ja loote närvide ja rakumembraanide moodustamiseks. Rasvad peaksid moodustama päeva jooksul 25 - 35%. Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku.
naissugupoolel Tütarlaste varane suguküpsus Meestel feminiseerumine – sekundaarsed meessugutunnused kaovad ja ilmuvad sekundaarsed naissugutunnused o Androgeenide liigproduktsioon neerupealise koores Sugunäärmete alaareng – meestel kuni suguvõime kaoni, naistele tekivad meestele omased sekundaarsed sugutunnused XI. Immuunsus ja selle liigid. 1. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv a. Liigispetsiifiline b. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega
naissugupoolel o Tütarlaste varane suguküpsus o Meestel feminiseerumine – sekundaarsed meessugutunnused kaovad ja ilmuvad sekundaarsed naissugutunnused Androgeenide liigproduktsioon neerupealise koores o Sugunäärmete alaareng – meestel kuni suguvõime kaoni, naistele tekivad meestele omased sekundaarsed sugutunnused X. IMMUUNSUS JA SELLE LIIGID Immuunsus ja selle liigid: organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastupanuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv 1. Liigispetsiifiline 2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle
pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine.
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
Alates ülemisest kriitilisest piirist ei suuda higistamine enam keha jahutada. Saavutades ülemise letaalse piiri (42-44), inimene sureb. Alumisel kriitilisel piiril ei suud keha normaalset temp säilitada. Alumise letaalse piiri (25) saavutamisel inimene sureb samuti. IMMUUNSÜSTEEM: moodustavad lümfisõlmed, harkelund (tüünus), põrn, lümfotsüüdid. Immuunsuse võib jagada kaasasündinuks ja omandatuks. Kaasasündinud immuunsus on tagatud higiga, rasuga, ripsepiteeliga (ninaõõs, hingetorus, kopsutorudes), bakterite hävitamine seedekulglas (suuõõs, magu, 12srmksl), limaepiteel (ninaõõs, magu), mittespetsiifilised immunreaktsioonid (paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist.
taimedel · Immuunogeneetika- uurib immuunsuse sõltuvust pärilikest teguritest, eri indiviidide koeantigeenide erinevust ja kudede sobimatuse põhjusi Immunogeneetiliste uurimiste alguseks peetakse aastat 1900, mil K. Landsteiner Terminit immunogeneetika tähistab teadust, mis kasutab immunoloogia meetodeid isendite geneetiliste iseärasuste määramiseks. imuunsuse geneetika e. teadusharu, mis uurib immuunsust tingivate faktorite geneetikat. 79. Resistentsus ja immuunsus taimedel Immuunsus on organismi võime neutraliseerida organismile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt valgulisi ühendeid. Immuunsuse aluseks on võõrühendi antigeensus. Kui ühend ei ole piisavalt antigeenne, siis immuunsüsteem ei reageeri võõrühendile. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: väljaspoolt organismi - näiteks mikroobid organismi seest - hukkunud rakkude osised
Antikehad- valgud, mis pärsivad haigustekitajate elutegevust. Immuunsus- organismi võime seista vastu haigustekitajatele, antikehade abil. Kaasasündinud immuunsus- vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele. Omandatud immuunsus- kujuneb elujooksul: loode saab antikehi ema verest; rinnalaps saab antikehi emalt rinnapiimaga; haiguse läbipõdemisel kujunev immuunsus; vaktsineerimisel saadud immuunsus. Allergia. Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Tagajärjed võivad kahjustada 57 nahka, hingamiselundeid, limaskesti, veresooni, südant, liigeseid, seedeelundeid, neere, närvisüsteemi. Palavik. Nähtus, kus keha temperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus, vaid
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1......................................................................
Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge- lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38). Vöötohatis avaldub peamiselt eakatel, kuna immuunsus võib neil nõrgem olla, kuid esineb ka täiesti tervetel noortel inimes- tel ( vt joonis 8 ). Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Joonis 8. Vöötohatis seljal 6.1 Viiruslike nahahaiguste taimne ravi Kuna viirused põhjustavad haigusi just nõrgenenud immuunsüsteemi korral, siis tuleks end nende eest kaitsta vastupanuvõime suurendamise näol
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriis...
Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt
Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekulaarsed alused (valgu süntees, metabolismi põhirajad, makromolekulide funktsioonid jt) · biokeemia omab tähtsat osa meditsiini teiste teadusharude (füsioloogia, farmakoloogia, farmaatsia, endokrinoloogia jt.) arengus · biokeemia võimaldab uurida sügavuti biomeditsiini põhiprobleeme (rakkude diferentseerumine, kantserogenees, närvitegevus, mälu, immuunsus, apoptoos, biomembraanide funktsioneerimine, pärilikud haigused jne.) Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste funktsioonidega Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele:
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
teket. 5 Kõigis õendustegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist. Parima lõpptulemuse saavutamiseks õenduses tuleb patsienti kaitsta nakkuste eest ning haiglast välja kirjutades peab patsient olema heas seisundis. Aseptika hooletusse jätmisel võib järgneda patsiendi nakatumine ja isegi surm. Infitseerumise risk suureneb, kui patsiendi/kliendi immuunsus on ohustatud järgmistest teguritest: · Iga · Põetav haigus · Eelnev medikamentoosne ravi · Kirurgilised protseduurid Haiglainfektsiooni (HI) seisukohalt eristatakse 3 tüüpi infektsioonide ülekandeteid: · kontakti teel · piiskade teel · õhu kaudu levik Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kudet või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobide eest neid eemaldades, hävitades ja nende levikut tõkestades.
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
suus, kuid on ka kehal ja sabal. 7 Kalade haigused Ka kaladel on oma haigused parasitaar ja nakkushaigused, isegi kasvajad. Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus. Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid antakse söödaga või süstitakse. Ka kalade sooleparasiitide vastu antakse ravimeid söödaga. Kui parasiidid pesitsevad kehapinnal, uimedel ja lõpustel, tehakse kaladele ravivanne (keedusool, malahhiitroheline, ammoniaak). Looduslikes veekogudes on neid vahendeid võimatu kasutada. Kalade nakkushaigused inimestele edasi ei kandu, ent kalad võivad ohtlikud olla
· Sobimatu vastus (incompatible response) haigust ei teki (või tekib vähe) · Geenid, mis tunnevad patogeeni ära ja aktiveerivad kaitsereaktsiooni. Näiteks: mõned tomati kultuuridel esinevad haigustunnused, kui neid bakteriaalse patogeeniga Pseudomonas syringae(kokkusobiv vastus) nakatada, aga teised kultuurid (Rio Grande) tunnevad bakteri ära ja suudavad haigusilminguid kontrolli all hoida (sobimatu vastus) · Haiguse resistentsus täielik immuunsus väga resistentne (highly resistant) - väga vastuvõtlik (highly susceptible) (loeng 8) Taime enesekaitseviisid - Taimed pakuvad huvi paljudele organismidele bakterid, seened, putukad ja selgroogsed. · Immuunsüsteemi puudumisest hoolimata on taimedel imelisi vahendeid et end kaitsta: füüsiline kaitse keemiline kaitse valkudel põhinevad süsteemid, et märgata ja peatada patogeen Taimed teevad vahet tavaliste haavade eest ja putukakahjustuste vahel.
Immuunsüsteem: · Immnuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haiguatekitajate eest · Immunsüsteemi tähtsamad elundid on lümfisõlmed ja põrn,mis valmistavad valgete vererakkude hulka kuuluvaid kaitserakke-lümfotsüüte · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud .mis haarvad endasse ja hävitavad haigustekitajaid ja ka lümfotsüüdid.mis sünteesivad nende vastu aintikehi · Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguste läbipõdemise või mürke või haigustekitajate vastaseid antikehi · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatudhaigustekitajaid.nende mürke või ahigustekitajate vastaseid antikehi. · Vaktsineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest · Kui vaktsineerimise tulemused moodustavad organismis antikeha,siis on tegemist aktiivse immunsusega
Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Haigustega võitlemisel on abiks vaksineerimine, millega luuakse kunstlikult immuunsus teatud nakkushaiguse vastu. Järgnevalt on kirjeldatud mõnede bakteriaalsete haiguste levikut, kulgemist ja profülaktikat. Kõhutüüfus Kõhutüüfus on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kõhutüüfuskpike. Mikroob on väliskeskkonnas suhteliselt hea vastupanuvõimega ning püsib väljaspool inimese organismi kaua aega eluvõimelisena, heitvetes kuni 14 päeva, seisvas vees kuni30 päeva. Suhteliselt kaua on ta eluvõimeline köögi- ja puuviljadel (5-20 päeva).
Erinevalt C. perfringens-ist on teda raske kasvatada, sest ta on tundlik hapniku toksilisusele ning moodustab söötmele pigem kile, kui eraldiseisvad kolooniad (Murray et al., 2012). C. tetani on kõikjal keskkonnas. Vegetatiivsed vormid on hapnikule tundlikud, kuid nad sporuleeruvad kergelt ning võivad jääda keskkonda pikaks ajaks. USA-s on haigus suhteliselt haruldane, sest inimesed saavad immuunsuse vaktsineerides. Levinud on rohkem vanematel inimestel, kelle immuunsus on langenud. Arengumaades esineb teetanust sagedamini, sest puudub võimalus vaktsineerida ja adekvaatse meditsiinilise abi järele. Arvatakse, maailmas esineb üle 1 miljoni haigusjuhu ning suremuse määr on 30 – 50%. Vähemalt pooled surmadest moodustavad nakatunud vastsündinud (Murray et al., 2012). Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni nädalateni. See on otseselt seotud esmase haavainfektsiooni kaugusest kesknärvisüsteemist. Generaliseerunud teetanus on haiguse kõige
Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu. Kui tase ei alane vaid tõuseb, siis verevahetus), glükoosi saab, uureat annab; Läbi platsenta lähevad ema antikehad- kaasasündinud immuunsus, mis püsib mõned kuud eeldusel et laps ei saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem. b) loob platsentaalbarjääri (omalaadne kaitseorgan)- peab kinni teatud molekulid ja teatud haigustekitajad. Lähevad läbi väikeste mõõtmetega molekulid (alkohol), ebatüüpilised molekulid (ravimid), viirused (süüfilis, algloomad jne) C) toodab hormoone (segatüübiline nääre) (vt. Hormoonide osa). Kontrollivad sünnituse alustamist ja liigeste liikuvust
hästi laiali. 2. AKTIIVNE Organism suudab ise ruumis levida ja partnerit otsida. Nt: kaheksajala isased kasvatavad sugujala, mis suudab levida kiiresti ja läheb kaaslast otsima. Kaugele levik on evolutsiooniliselt oluline. Levimine on hädavajalik, sest evolutsiooniliselt pole hea, kui järglasi saadakse lähisugulastega. Geneetiline degratsioon – geenilookused muutuvad homosügootseks. Tekib inbriidingu depression. Kehvem immuunsus Kehvem fenotüüp Halb on saada lapsi ka geneetiliselt väga kaugete liigikaaslastega. Tekib vastupidine efekt – outbriiding. Samad alleelid peaaegu et puuduvad. Kehvem immuunsus Vana-Egiptuse valitsejate keskmine eluiga oli 15 aastat. See on inbriidingu depressiooni tulemus. Lindudel (nt rasvatihastel) tagab kodupesast 1km kaugusele rändamine inbriidingu ja outbriidingu puudumise. Kusjuures kaugemale levivad rohkem emased (Y kromosoom levib aeglasemalt kui X)
nahakuivus ihtüoos kuperoosa ebatasane nahastruktuur (armid, teravad kortsujooned) rasedusarmid Pigmentatsioonihäired hüperpigmentatsioon: melasma, lentigo hüpopigmentatsioon: vitiliigo Keemilise koorimise vastunäidustused katkine traumeeritud nahk ohatise (herpes) sage esinemine (ennetav ravi alustatakse 2 päeva enne protseduuri acikloviir/vacikloviir tabletid) üldhaigused (langenud immuunsus, põletikulised protsessid, palavik) nohu (nahk on kahjustatud) ravimi Roaccutane kasutamine (aeglustub naha uuenemine – kelloidide oht (geelkoorijad lubatud) rasedus ja rinnaga toitmine 4 Keemilise koorimisega peavad ettevaatlikud olema: pinnakuiva ja kuiva nahaga kliendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
