Skeem 1 1. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") 3
jooksul kui üks aasta. osaleb tulu tekkimisel on identifitseeritav mida raamatupidamiskohustuslane kontrollib ja mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivülesannete täitmisel objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel kirjetel: Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest NB! Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis tavaliselt jääkmaksumuses. Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte turuväärtuse ja tema raamatupidamisliku omakapitali vahel) ei kajastata varana bilansis. Äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtust loetakse alati määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalseks varaks
2) Tehingupõhine tootluse meetod – meetodi rakendamisel kasutatakse andmeid võrreldavate tehingute tootluse määra kohta. Kuidas maandatakse riske? Maksumaksja tasandil Koostatakse siirdehinna dokumentatsioon Kaasajastatakse siirdehinna dokumentatsioon Advanced Pricing Agreements Maksupoliitika tasandil Kehtestatakse siidehindade dokumenteerimise nõue OECD BEPS initsiatiiv OECD raport immateriaalse vara siidehinnastamise aspektide kohta Advanced Pricing Agreement NB! SIIRDEHINDU KOHALDATAKSE VAID ETTEVÕTLUSES DIVIDENDID võidakse maksustada läbi kinnipeetud tulumaksu (ka vabastus). Siseriiklikult vabastusmeetod ja kinnipeetud. Dividendid ei ole kulu, mis on mahaarvatav. Maksumaksja on saaja. INTRESS – kinnipeetav tulumaks. Maksumaksja on saaja. Laenusaaja kannab intressikulu – arvab maha. Saajal tulumaks. Artikkel 11 p 3 igasuguse võlakohustuse pealt tehtud makse.
Ülejäänud ühises protsessis osalevate masinate ajakulud loetaks võrdseks juhtmasina omaga, kui nende jõudlus on juhtmasina omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on juhtmasina omast väiksem. - Masinad teenindavad ehitusplatsi Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 ...
1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad. (Strateegiline) juhtimin on alati sammu võrra praktikast maast () Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline...
tekkivat tulu. Uue majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real. 12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
1) maksud.- täitmisele rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale kas maksuseadusega või volikogu määrusega seaduse alusel, selles, et saaks, et riik või KOv saaks täita aõ ülesandeid või saaks tulu. Kohalikud maksud: müügimaks- kauplemis ja tegevusloaga ettevõtjad ja jurid või kaupleja, kes on reg. majandustegevuse registries, paadimaks- , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks 2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid KOVil on iseseisev eelarve- 1) kõikehaaravuse põhimõte: eelarve koosneb terve eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest 2) ühtsuse põhimõte tulud-kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, et oleks tagatud täielik ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses.
maksumus (bilansipäeva turuhind) on pidevalt lange- nud. Kui olukord muutub, tuleb pikaajal. finantsinvest. maksumust korrig. Investeeringu taastamine kui investeerija osa invest.objekti kahjumist võrdub või ületab invest. bilansilise maksumuse, kajast. invest. nullväärtusega. Kui investeerija osa invest.objekti kasumist ületab tema osa varasemate aastate kahjumist, võet. invest. uuesti arvele. 5 5. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus. Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osal. tulev. per. tulu tekkimisel. Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel: 1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses); 2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses); 3) muu inventar, tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses); 4) akumul
Jaguneb: piiramatu ja piiratud kasutuseaga. Piiramatu: maa, kunstiväärtused, raamatukogu, relvad, mets ja produktiivloomad. Nende soetusmaksumust ei amortiseerita. Kinnisvara, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupidamisarvestuses kahe erineva objektina. Materiaalseteks põhivaradeks ei arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. 46. Põhivara hindamisel kasutatavad maksumuse liigid. Bilansiline maksumus = soetusmaksumus, Jääkmaksumus = soetusmaksumus kulum. Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus =
9. Kinnisvarainvesteeringud 10. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum (miinus) Lõpetamata ehitised Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 11. Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara. Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused 12. Võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku 13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 14
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja di...
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük, (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük, (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük, (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük, (e) teistele osapooltele antud laenud, (f) antud laenude laekumised, (g) saadud intressid ja dividendid, alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all. Rahavood finantseerimistegevusest Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse
hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu · investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks).
ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl. ,,constant") näiteks tooraine/seadmed/põhivara ,,V" on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. ,,variable"); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, p...
1843 Kulum muu materiaalne põhivara Varad 1850 Lõpetamata ehitised Varad 1860 Ettemaksed materiaalse põhivara eest Varad 1910 Arenguväljaminekud Varad 1920 Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad 1930 Firmaväärtus Varad 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Varad 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad 27 2120 Pikaajalise võlakohustuse tagasimaksed järgm.perioodil Võlad 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil Võlad 2140 Konverteeritavad võlakohustused Võlad
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mida peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Ta iseloomustab raamatupidamiskohuslase vara ning oma-ja 21 võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga, seetõttu on tegemist monetaarsuurusi iseloomustava aruandega. Ta iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohuslase vara ja finantsolukorda raha, varaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara seisude näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused vara (vahendite kasutamine) ja nende katteallikad (vahendite päritolu) peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi võrdsuse aksioom : Vara = Kohustused + Omakapital. Sellises vormis võrrand kajastab firma varade finantseerimise vahendeid. Varasse investeeritud summad tulenevad
Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades. 47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud. · Sotsiaalmaks 32% · Käibemaks 23% · Toetused 17% · Aktsiisid 12% Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13% · Haridus 11% 48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
Tulu, mis saadakse invest.portf.-s emitendi krediidivõime reiting, väärtpaberi kustutusaeg 4)juhtimise kvaliteet: ·juhtide ebapiisav kvalifik. ja eba- olevate VP-te müügist, tulu sidusettevõtete aktsiate ja aktiivse järelturu olemasolu; 3)äririsk- tuleneb suurte piisav kogemus ·sagedased muudatused juhtkonnas müügist; 5)materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse probleemidega emitendi tegevusest; 4)tagasiosturisk- ·autoritaarne juhtimisstiil ·puudulik finantsplaneeri- pos. muutus; 6)nõuete ja bilansiväliste kohustuste tuleneb sellest, et emitend võib tagasiostuõigust väärtuse pos. muutus; 7)pikaajaliste finanstinvest. mine ja juhtimine ning raamatupidamine ·vastuolud
Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes. Seejuures on kõik omandid varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega ette näha piiranguid nende suhtes. Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks
Tulude kontol kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne). Ülekannete kontol kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-iabirahasid jne). Kapitali- ja finantskonto Kapitalikontol kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine),võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist Eesti rahasüsteemis moodustavad keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara Maksebilansi ülejääk
kvartiili: DAPO, PM, ROA, ROE 26. Suhtarvuanalüüsi peamised puudused Võrdluseks majandusharu või ettevõte Harukeskmised naitajad sobilikud vaid uldiseks mitte detailseks analuusiks Erinevate raamatupidamismeetodite kasutus Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutest ja Statistikaametis)! Vitriiniefekt! tulemuste ilustamine seaduslikul teel Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sundmusi Soetusmaksumus ja turuvaartus Immateriaalse vaartuse kajastamine Regressioonianaluusi probleemid 27. Eelarvete planeerimise meetodid Kõige enam on levinud protsendimeetod, mille puhul maaratakse, mitu protsenti moodustab uks kirje teisest. Protsendimeetodit kasutatakse tavaliselt raamatupidamisaruannete uksikute kirjete prognoosimisel. Naitena võib tuua muutuvkulu prognoosimise muugikaibe abil, kus muutuvkulud on alati mingi protsent muugikaibest. Keerulisemal juhul on tegemist ökonomeetrilise meetodiga (vt allpool).
hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu · investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks).
hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu · investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks).
hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu · investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud ja muud mitterahalised tulud ja kulud; · finantstulud ja finantskulud. Rahavoogude koostamist võib alustada ka ärikasumist. Sellisel juhul ei ole vajalik korrigeerida tulusid ja kulusid, mis jäävad puhaskasumi ja ärikasumi vahele (finantstulud ja kulud ning tulumaks).
(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara maa; ehitised; masinad ja seadmed; muu materiaalne põhivara; lõpetamata ehitised ja ettemaksed Immateriaalne põhivara- firmaväärtus; arenguväljaminekud; muu immateriaalne põhivara; ettemaksed immateriaalse põhivara eest(6) Ettevõtte OÜ Abilis põhivara arvestusega saab tutvuda bilansi aktiva osas(vt Lisa 6) ja peatükis 3.5. Lisades 6-9 saab tutvuda ettevõtte OÜ Abilis bilansiga, kasumi-, rahavoogude ja omakapitali aruannetega mis olid koostatud 2009. aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited. 7 3.1 Raha
ümbritsevast keskkonnast kultuuripärandina käsitletav osa. Kultuuripärand jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks. Materiaalne kultuuripärand jaguneb omakorda veel liikuvaks ja liikumatuks. Liikuvaks kultuuripärandiks on kõikvõimalikud objektid - dokumendid, raamatud, CD-d, fotod, tekstiil, riided, mööbel, kunstiteosed jpm. Liikumatuks kultuuripärandiks aga arheoloogilised paigad, ehitised, põllumajandus- ja linnamaastikud, laevadokid, kultuspaigad, monumendid jpm. Immateriaalse kultuuripärandi moodustavad uskumused, ideed, muusika, sport, meelelahutus, religioon, rituaalid, jutud jms. 3) kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas Kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas on määratud väärtustega, millega ta on seotud. Kuna neid väärtuseid on vägagi erinevaid, siis täidab ka kultuuripärand ühiskonnas mitmesuguseid funktsioone. Majanduslikult kuulub kultuuripärand kultuurilise kapitali hulka. Kultuuripärandist
Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku 56 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed
Enne vaja teavit kohustusi rikkunud osapoolt e anda võimalus ns lõpet. Proportsionaalne! Rv-st õ-st rikkuvate tegude tj-d Kahju või kannatuste heaks tegemine: kas endise olukorra taastamise, tekkinud kahju rahalise hüvitamise või saamata jäänud tulu hüvit-ga. Kui need pole võimalikud, siis tuleb satisfaktsioon süü omaksvõtmise, avaliku vabandamise, kahetsuse väljendamise või ka süüdlase siseriikliku karistamise kaudu. Üha enam ka rahaline kompensatsioon immateriaalse kahju puhul. Kui ius cogens’i norm, siis kõigil õigus nõuda kahju heastamist. Üksikisik kaotab vabaduse koos trahvi või kuriteo toimepanemisel saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimisega. RAHV. INVESTEERINGUTE ÕIGUS Investeeringute õigus on tulevikku suunatud. Eraisikud teevad investeeringuid, sõlmides riikidega lepinguid. Investeering Salini kriteeriumi järgi: teatud püsivusega rahaline panus, millel on ühiskonnale kasu
aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi. Finantsaruandluse analüüsi teoorias on hinnangu andmisel oluline eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne põhivara on näiteks arvuti tarkvara, kulutused uurimustele, asutamis- ja arenguväljaminekud, litsentsid, patendid, kaubamärgid. Seoses kulumiga on finantsanalüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA earnings before interest and taxes plus depreciation and amortization). Hinnangu andmisel tuleb arvestada sellega, et bilansis on näitajad teatud kuupäeva seisuga (varumuutujad),
k. debetta võlgneb) ja paremat poolt kreedit(lad. k. creditta usaldab). Deebettehingute käigus sooritakse makse välismaale/ deebet( ); Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt/ kreedit( +); Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive. Maksebilansi osad on: · jooksevkonto, kajastab välismajandus-tegevusest saadavate tulude kujunemist; · kapitalikonto, kus kirjendatakse peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingud ; · finantskonto, mis kajastab välisinvesteeringuid; · reservid, mille all näidatakse riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservide muutumist. Maksebilansi ülejääk (sufitsiit) -kaupade ja teenuste ekspordist saadavate vahendite, tulude ning ülekannete summa, millele on liidetud välisriikide investeeringud (st raha sissevoog), on suurem kui kaupade ja teenuste impordi väärtuse, välismaale makstud teguritulude ja ülekannete ning välismaale
algselt omandatud osaluse soetusmaksumuses, vahet omandatud osaluse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel kajastatakse (positiivse või negatiivse) firmaväärtusena. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Omandamise kuupäeval kajastab omandaja oma konsolideeritud bilansis firmaväärtuse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana (RTJ 11 § 45). Äriühendusest tekkinud firmaväärtus peegeldab seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta (RTJ 11 § 46). 61 Pärast esmast kajastamist peab omandaja mõõtma äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt (k
Tulude konto kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne). Ülekannete konto kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega. Kapitali- ja finantskonto Kapitalikonto kajastatakse peamiselt immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskonto kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid - Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist. Maksebilansi defitsiit ja ülejääk Statistiliselt tasakaalustatakse maksebilanss keskpanga reservidega
Tulude konto näitab tootmistegurite, nt tööjõu ja kapitali, kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulud-kulud, sh kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne. Kõik ülejäänud välismajandustehingud, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud jne) ja ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega, kirjeldatakse ülekannete kontol. Kapitalikonto on seotud peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingutega, sh intellektuaalomandi ostmine-loovutamine, võlgade andeksandmised, EL-i abirahad ja muud kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelised kapitaliülekanded. Välisinvesteeringud aga, mis jagunevad otse- ja portfelliinvesteeringuteks, kajastuvad finantskontol. Ja kõige lõpuks on ka reservide konto, kus näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutust. Tabel 2. Maksebilansi skeem
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi." KOV finantseerimise süsteem KOV finantseerimisallikad, mis moodustavad kohaliku eelarve tulu, on nende majandusliku sisu järgi: 1) maksud 2) kaupade ja teenuste müük, sh lõivud 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük 4) tulud varadelt 5) toetused, sh välisabi 6) muud tulud, sh trahvid Maksud Maks on maksuseadusega või seaduse alusel antud KOV üksuse volikogu määrusega riigi ja KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksude hulka ei kuulu:
heaks tegema. Kahju heastamine võib toimuda kas endise olukorra taastamise, tekkinud kahju rahalise hüvitamise või saamata jäänud tulu hüvitamisega. Kui endise olukorra taastamine või kahju hüvitamine ei ole võimalik, tuleb kõne alla satisfaktsioon süü omaksvõtmise, avaliku vabandamise, kahetsuse väljendamise või ka süüdlase siseriikliku karistamise kaudu. Ka tunnustatakse üha enam rahalise kompensatsiooni nõudmise õigust immateriaalse kahju puhul. Kui tegemist on ius cogens´i normide rikkumisega, siis on kõigil riikidel õigus nõuda rahvusvahelise õiguse vastase tegevuse lõpetamist ning kahju heastamist. Üksikisikute Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt rahvusvahelises kriminaalkuriteos süüdi mõistmise tagajärjeks on vabadusekaotus koos trahvi või kuriteo toimepanemisel saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimisega. Rahvusvaheliselt õigusvastseid tegusid õigustavad tegurid.
kuppel. Alumise korruse seinad on liigendatud liseenidega. Kirik jätab väliselt üsnagi raskepärase mulje, ionterjöör aga on lahendatud väga dünaamiliselt. Ülemine, kitsam osa toetub kaheksale püloonile, mille vahele ehitatud kahekorruseliste kaaristute dünaamiline rütm elimineerib püloonide massiivsuse. Kapiteelide azuursus ja seinte marmortahveldus loovad kooskõlas mosaiikkaunistustega üllatava valguse-varju kooskõla, sünnitades varabütsantsi arhitektuurile omase immateriaalse maailma. Alates 9.sajandist saab bütsantsi arhitektuuris peamiseks kirikutüübiks ristkuppelkirikust lähtuv viie kupliga hoone, kus ka sel juhul, kui põhiplaan oli neljakandiline, oli interjööris selgesti loetav ristikujuline ruum. Eksterjööri põhiaktsent koondus peakuplile, millele lisandusid neli väiksemat kuplit hoone nurkadel. Kuplite osatähtsuse rõhutamiseks tõsteti nad katusest kõrgemale ümara tambuuri abil, milles olev akenderida muutis kuplialuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
