intuitsiooni vahendusel. Platoni anamnesis - küsimusele kust pärinevad meie teadmised mitte- empiiriliste asjade kohta vastab ta, et need teadmised pärinevad sünnieelsest elust. Descartes leidis, et tänu mõistuse loomulikule valgusele on selge ja distinktse mõtlemise tagajärjel võimalik jõuda puhaste ja ratsionaalsete intellektuaalsele intuitsioonile antud ideede vahetu tunnetamiseni. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Kanti "Puhta mõistuse kriitika" - Mis on see, mis teadmise võimalikuks muudab ehk millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Kant leiab, et selleks on teatavad vormid nagu ruum, aeg, substants jne. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Teadmine on enamus inimestele võõras, kuna arvatakse, et teatakse midagi, kuid tegelikult on see kõik vaid nende
- 1879 a - teadusliku psühholoogia tinglik sünnimoment - inimese psüühika uurimise katsed. Rene Descartes (1596-1650) Prantsuse filoosof ja mõtleja - «Arutlus meetodist». - Arvamus «On olemas üks asi, milles keegi pole kunagi kahelnud - see on iminese võime kahelda. - Uurimisimeetod «sisevaatlus» ehk «introspektsioon». Immanuel Kant (1724-1802) Saksa filoosof - Arvamus: «Psühholoogia ei saa kunagi selliseks teoreetiliseks teaduseks, nagu näiteks füüsika, matemaatika ja eksperementaalne teadus (kirjeldab ainut nähtusi ja sündmusi)». - tema eksis William Hamilton (1788-1856) Šoti filoosof
ca 98% langeb planeetide arvele Miks jagunevad planeedid oma suuruse ja tiheduse järgi kahte gruppi – Maa- sarnased (esimesed 4) ja hiidplaneedid (kaugeimad 4)? Kuna Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldust ei ole võimalik katseliselt kontrollida, siis peab tema tekkimist kirjeldav hüpotees rahuldavalt vastama vähemalt neile küsimustele. Kanti nebulaarhüpotees Saksa filosoof Immanuel Kant esitas 1755 aastal hüpoteesi, et Päikesesüsteem tekkis algselt suure ja hõreda gaasipilvena (ladina keeles nebula), mis iseenda gravitatsiooni mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ja üha kiiremini pöörlevaks kettaks. Ketta keskele tekkis Päike, tsentrist kaugemal kontsentreerusid planeedid. Laplace’i nebulaarhüpotees Prantsuse õpetlane Simon de Laplace esitas oma hüpoteesi 1796 aastal, selle kohaselt: tekkis Päike gaasipilve kokku tõmbumisel
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena.
ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist
Natsionalism ● Ideoloogia: - Konfliktsus - nii majanduses kui poliitikas - Industrialiseerimine -> nt Nõukogude Liit ● Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad -> nt Nõukogude Liit - Ratsionaalsus ● Suhtelised kasud -> kasuta ära oma absoluutseid eelised ja jumala eest ära saa vähem kui keegi teine - Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi - Null-summa World Systems Theory ● Immanuel Wallerstein, 1974 ● Maailma-impeerium või maailma-majandus - Kapitalism ** Kasu ** Klassid ** Riigid kaitsevad valitsevat klassi ● Tuum-perifeeria-pool-perifeeria X loeng - Rahvusvaheline õigus ja eetika Eetika rahvusvahelistes suhetes ● Kas riigil saab olla moraali? -> Riiki ei saa katsuda, pole otseselt füüsiline asi. ● Kas grupil saab olla moraali? ● RV poliitikas kaks tasandit [ajalooliselt]:
valimisõigus tuua võimule harimatu massi. 3. Valgustajad 17.- 18. saj hakkas laialdlaselt levima progressiidee, mis saigi aluseks valgustajate ideoloogiale. Loobuti Descartes’e jumalike ideede tunnistamisest ning oldi veendunud, et tõsikindlate teadmiste levitamise teel võib kõrvaldada olemasoleva ühiskonna puudusi, muuta selle kombeid, igapäevaelu ja poliitikat. Kõikide arutluste võtmesõnadeks olid vabadus ja võrdsus. Saksa filosoof Immanuel Kant ongi valgustusaja rajajaks ning tema võttis selle mõiste kasutusele. Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest. (Teised valgustajad: Voltaire, J-J. Rousseau, C. de Montesquieu) Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige olulisemad põhimõtted olid: 1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism, tegevustung).
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadus tegeleb
3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5. Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6. Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a. põhiseadused
Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant. Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks inimmõistus ja nad uskusid, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Volitaire Ta pidas peavaenlaseks katoliku kirikut. Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Rõhutas isikuvabadust. Poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism ehk valitsejate liit filosoofidega. Charles Montesquieu
sajandi alguses seoses Suure Prantsuse revolutsiooni ideede populaarsuse kasvuga Euroopas ja võitlusega vana reziimi ning seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Liberalism kui ideoloogia ei oma ühtset õpetust.Ta ühendab sarnaseid põhimõtteid, mida võib kokku võtta märksõnades "mõistus", "progress","õiglus","võrdsus","vabadus". Tähtsamad teooria rajajad peale John Locke´i olid David Hume´i, J.J.Russeau, Denis Diderot, Saksa filosoof Immanuel Kant oma liberaalsete vaadetega. Ka klassikalise majandusteaduse looja Adam Smithi (1723-1790) peetakse liberalismiideoloogia rajajaks. 18.sajandi keskel Prantsusmaal levis füsiokraatide põhimõte LASKE VALMISTADA, LASKE KÄIBIDA. Liberalism väidab, et majanduselu areneb ja täidab oma ülesandeid kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse
° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus.
kõrgemale. Olulisem inimväärikuse käsitlus on pico della mirandola ehk Giovanni Pico. Ta oli rändjutustaja. Inimene on enda elu kujur. Tal ei ole ettemääratust olla surelik või surematu, olla taevalik või maapealne. Tal on oma füüsilised ja vaimsed piirid, millest ta üle astuda ei saa, kuid tal on vaba voli otsustada, milliseks ta saab ja milliseks ta oma elu kujundab ja millist elu elab. See on olemuslik määramatus, mis on jumala poolt inimesele jäänud. Immanuel Kant inimene ja iga mõistluslik olend eksisteerib kui eesmärk iseenesest. Inimene on alati eesmärk ja mitte kunagi vahend. See mõjutab tänepäevast inimväärikust kõige enam. Kõiges, mida riik teeb, peab inimest kohtlema eesmärgina, mitte vahendina. Günter Dürig inimväärikus on puudutatud, kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks. Ka sellele on rajatud meie inimväärikuse käsitlus. Kõige esimene koht,
Euroopa Liidu liikmesriik võib soovida kont- rollida ja mõnel juhul jätta kohaldamata liidu õiguse norme (või siseriiklikke seotud sätteid), kuid ei pruugi soovida, et seda teevad ka teised liikmesriigid. Lissaboni lepingut puudutavale Saksa Liidu- konstitutsioonikohtu otsusele, mis vihjas võimalusele, et vajadusel hindab konstitutsioonikohus ise, kas Euroopa Liidu õigus püsib liidu pädevuse piirides, on heidetud ette, et see rikub Immanuel Kanti kategoorilist imperatiivi: otsuse maksiimid pole üldistatavad. Ei olevat võimalik anda kõigile liikmes- riikidele õigust kaitsta piiri Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuse vahel, sest „iga tõelise euroop- lase“ arvates meenutaks tulemus „kaootilist luupainajat diferentseeritud integratsioonist“*54. Niisugune kriitika ei taba täielikult märki. Ei saa eeldada, et kõik on ühel meelel selles, mida arvab „iga tõeline
otsused võivad olla lähtunud kogukonna eetikast. Ning emotsioone ei sa rakendada kohtu mõistmisel. Näiteks kui keegi laseb maha päti kes on paljudele inimestele kurja teinud kuid pole siiani vangi sattunud. Sellisel juhul on siiski tegemist mõrvaga kuigi sisemine hääl võib selle õigeks mõista. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone. Deontoloogilise eetika kohaselt ei ole kõik heateod eetiliselt. Näiteks Immanuel Kanti kohaselt ei ole kerjusele raha andmine eetiline kui me loodame selle abil võita ümbritsevate inimeste heakskiitu. Eetiline on tema meelest ainult sellised teod, mis lähtuvad ainult puhtalt mitte mingisugustest enese kasu püüdlustest. Kanti arvates kõik eetilised teod ei tee meid õnnelikuks kuid nad toidavad inimese kõrgemat moraali. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
On võimalik jõuda objektiivse tõeni, see tõde on viidud kõrgemale tasandile, kui on arvamus. Alguse saab teaduse ja tehnika arenemine. Valgustus sisaldab agressiivset ja kriitilist vaadet religioonile. Teaduse arenemine läheb vastuollu kiriklike õpetustega. Viha on suunatud ennekõike institutsiooni vastu. Valgustus sisaldab usku humanismi ja progressi ideaali. 27. Kuidas selgitab valgustust Immanuel Kant (,,Mis on valgustus?" 1784). Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Ehk võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Puudub otsusekindlus ja mehisus. Alaealisusest välja rabeleda on üksikul inimesel raske. Kuid ikka leidub mõni isemõtleja, kelle ümber koguneb publikut, keda omakorda suruda oma ikke alla. Valgustuse võib publik saavutada tasapisi, kusjuures vaja on vabadust. Ehk oma mõistuse igas suhtes avalikku tarvitust
muutnud, kuigi ehk mõnevõrra mõjustas. Tähtsamateks kirjanduslikeks saavutusteks olid olnud siinsed kroonikad. Sajandite vahetusel on tahetud näha teatava ,,balti omakultuuri" tekkimist. Selle tõukejõuks olid 18. sajandi teisel poolel Saksast Riiga saabunud ja seal tegutsenud literaadid Johann Georg Hamann ning Johann Gottfried von Herder. Riias töötas aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest haritlastest moodustus valgustusmeelsete, ratsionalistlike kirjameeste ja teadlaste ring: Gadebusch, Hupel, Masing, Rosenplänter, isa ja poeg Jannaud, Läti liivimaalene Merkel ja Eestimaal koduõpetajana tegutsenud Petri. Garlieb Merkelilt ilmus lisaks ta ajaloolistele teostele liivlaste elu 12.-13
Sellele vastandatakse oma enesekriitikat oma loomingu kohta. Järjest vähem kirjutatakse antiikzanrides ja järjest vähem püütakse jäljendada antiikautoreid. Sellel vormil peab olema sisuline põhjendus, ei kaitsta suvalist vormi. Romantikud ei armasta süsteemseid mõttestruktuure - see mis tuli, see tuli, oluline oli, et see pandaks vaimukalt kirja - struktuurset ülesehitust romantikult väga ei leia. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes.
selgitab välja õpilaste anded ja arendab neid o -naistel pole aega palgatööd teha Annab õpilasele ühiskonna jaoks vajalikke oskuseid (inimkapital). Globaalne ebavõrdsus Diplom on signaaliks tööandjale inimese oskuste Maailma eri piirkondade vaheline ebavõrdsus kohta. Kapitalistlik maailmasüsteem Immanuel Wallerstein Meritokraatia ühiskond kus inimese edukus sõltub (Tuum: USA, Jaapan, IM, SM) tema võimetest,oskustest ja töökusest. Ebavõrdsuse kumulatiivsus Konflikti teooria · Kuivõrd ebavõrdsust mõjutavad tegurid on Pierre Bourdieu, Samuel Bowles omavahel seotud. Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
What is the real meaning of life? Why prefer one thing to another? Can we trust observation? It’s raining outside - how do you know it is? I can see it’s raining. How to convince yourself its raining? A good reason to doubt - 49 other peaople have the same opinion. Falsifiable → possible; not falsified World disappeared in 2012 and got recreated 3 secs later → unfalsifiable - cannot prove it’s true/wrong, cannot provide any tests to prove it. Or - one or another but not both → exclusive - one or another (both) → inclusive (Invited those who are managers or specialists - both) Arguments valid or not - logic is a science where to decide it Different arguments lead to different methods. 1 - Recognizing arguments What is an argument? An argument is a group of statements, so that one or more of them (called the premises) is said to provide support for one of the others (called the conclusion). When the course sta...
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
kas inimese sisetunne pole mitte kogukondlikest väärtustest lähtuv. Miinuseks peetakse ka seda, et eetiline sentimentalism ei baseeru mitte faktidel vaid tunnetel. 9) Deoontoloogilise eetika järgi peitub kõigi meie tegude taga motiiv, mis määrab ka selle teo kõlbluse. Eetiline käitumine leiab aset siis, kui motiivideks on näiteks väärikus, altruism, kohusetunne, maksiim. Oluline roll on puhtal mõistusel. Alusepanijaks sellisele suunale on Immanuel Kant. Deoontoloogilisele suunale esineb ka vastuväiteid. Seda peetakse liialt formaalseks ja vaid teoreetilisel pinnal hästi kõlavaks. Praktikas on hea ja halva eristamisel aga raskusi. 10) Konsekventsionalistliku eetika kohaselt on tähtis mitte niivõrd teo motiiv kui selle tagajärg. Õigeima teo tagajärg toob kaasa kõige rohkem õnne nii endale kui võimalikult suurele arvule inimestele (nn teo utilitarism) ja kindlustab läbi selle parema elu
Alates romantismist kaitstakse ka käitumuslikku vabadust, mis on seoses hilisema dekadentsiga. Inimene näitab oma käitumisega et ta ei ole asjadega rahul. See kipub tekkima jäigastunud struktuuride ajajärkudel. Räägitakse, et totalitarism oli midagi mis lääne kultuuris olevatest vooludest esile tõusis. Romantilised kunstnikud pidasid kunstniku vabaks olendeid kes võis käituda nii nagu ta soovis. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid. See tugines mingeid teid pidi ka immanuel kandi mõtetele. Ajaloolise romaani zanr. Püüd peegeldada ajastut kellest kirjutatakse võimalikult kiretult fantastiline jutustus. 18. sajandil algab fiktsioonide õitseng, mis on romantismi üks alustalasid. Olid fantastilised jutustused mis muinasjuttudele tuginesid. Hoffmann üks 19. sajandi kirjanduse alustugesid. At a sitting edgar allan poe. St luuletus peaks olema nii pikk et sa istud maha ja loed ta läbi. St et ei tohiks luuleteose kallal istuda mitu õhtut
· Sa ei tohi tappa. · Sa ei tohi abielu rikkuda. · Sa ei tohi varastada. · Sa ei tohi anda valetunnistust. · Sa ei tohi himustada oma ligimese naist. Sa ei tohi himustada midagi oma ligimesele kuuluvat. 9 nn võõrast pattu: 1. patustamiseks nõu anda 2. teisi patule käskida 3. teiste pattudega nõustuda 4. teisi patule meelitada* 5. teiste patte kiita 6. vaikimine pattudest 7. pattu mitte karistada 8. patule kaasa aidata 9. teiste patte kaitsta Saksa filosoof Immanuel Kant (1724 1804 Königsberg) Kanti nn kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reklaamipraktikas on 2 korrastavat süsteemi: · Ametlik seaduste, määruste, juhendite näol · Mitteametlik ühiskonna tavade ja eetiliste standardite näol Ebaeetiliseks võib hinnata mõjustamisviisi siis, kui · Kui inimesed peavad otsuseid langetama (käituda, valida, eelistada, ...)
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) ...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
režiimiteooriad – on veendumusel, et ka realistidel on õigus, sest maailm on anarhiline, aga selles keskkonnas on võimalik saavutada koostöö; seda saab teha mingi režiimiga (majandus) Marksism Konstruktivism; kriitilised teooriad Keskmine raamistik Idealismi ja institutsionaalse liberalismi põhjal on välja kujunenud omakorda: o funktsionalism – Immanuel Kant; Woodrow Wilsoni 14 punkti, mis panid aluse I MS järgsele maailmale; David Mitrany – rumeenlane; „The Functional Theory of Politics“; võttis kokku varasemad seisukohad ja lisas mälestused, ilmus tema surma-aastal 1975; pakkus välja selle, et riikide tähtsus hakkab vähenema; põhjuseks ühised huvid ja vajadused; tänu sellele riigid
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19. saj 12 päeva, 2021. saj 13 päeva, 22. saj 14 päeva. Rootsis 1753. aastal minnakse üle Gregoriuse kalnedrile, kuid lähevad järkjärgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud
valitseme iseenda impulsse ja toimime sisemiselt omaksvõetud väärtustest lähtuvalt. Iseloom avaldub valitsemises meelte ja kirgede üle. Kui laps on väike ja ei ole võimeline oma tegude eest ise vastutama, peavad seda tegema täiskasvanud. Last tuleb juhtida läbi halbadest ja ohtlikest olukordadest seni, kuni ta suudab seda ise teha. Välised mõjutusvahendid sisaldavad ka sundi. Sisemisele vabadusele kasvab laps välise sunni abil - selle kasvatuse paradoksi sõnastas Immanuel Kant. Lapsi on läbi aegade kasvatatud. Klassikalise pedagoogika alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuldajastusse. Ei Sokrates, Platon ega ka Aristoteles ei kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milleks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaalid. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist - kasvatust. 3
9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused) Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem.
9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast 10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Õige vastus on: Kõik varesed on hallid. Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused) Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem.
Pietismi võtab omaks 18. sajandil ka Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduse ühisosaks on tugeva osadussideme teadvustamine oma ligimestega. Tähtsal kohal on vennaste võrdsus ja palvetunnid. Kõik rügavad ühtmoodi alandlikkuses, armulauda hakatakse nimetama armastus söömaajaks. Tegeldakse ka koos laulmisega, sest usutakse, et laul tuleb inimese südamest. Pietismile järgneb 18. sajandil valgustusajastu. Filosoof Immanuel Kant on öelnud, et see oli ajastu, mil inimkond vabanes oma alaealisusest. Hakati kahtlema religioossetes printsiipides, kirikus ja seisuslikes autoriteetides ning hakati enam väärtustama ratsionaalselt mõtlemist, demokraatiat ja inimõigusi. Valgustusajastuga käis koos linnastumine ja kiire tehniline progress, linnainimestel kadus side kirikuga. Erinevalt reformatsiooni minevikuihalusest vaatas valgustusaeg tulevikku. See ühildub ka kristliku õndsuslooga
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
view that the form of the law is expressed by legal concepts and that it is those notions that in a way carry the law from one phase of the development of society to the other. By their means one can in an exact way, as well as exhaustively, present the entire spectrum of cases covered by legal rules.// One finds here a similarity to those German thoughts of 18th century, introduced by Carl Friedrich von Savigny, which emphasized law being a manifestation of common legal ideology.] Immanuel Kant (1724-1804) Kant on kriitilise filosoofia rajaja (analüütilise filosoofia metoodika on kriitiline; ka analüütiline epistemoloogia algab kahest kriitilisest küsimusest: mida see tähendab? ja kust me seda teame? Tuleta meelde nt Popperi kriitiline ratsionalism). Sündis sadulsepa peres Königsbergis, õppis sealsamas ülikoolis, töötas koduõpetajana ja pärast magistrikraadi kaitsmist 1755 eradotsendina. Alguses kirjutas füüsikast ja astronoomiast
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
aristokraatia ohjeldamisele ning kõikide ühendamisele. 2.12. Õigus kui rahva üldine tahe Rousseau, Kant. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) vaatleb inimese olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed on selle loomisele vaba otsustavusega kaasa aidanud. Seadus on ühiskondliku elu keskpunktis, riikliku sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel. Immanuel Kant (1724-1804) kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus ,,tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida printsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele" Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadusandluse, riigivormidest demokraaatia ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
kes elavad samas ühiskonnas, enam-vähem üksteise kõrval. Lisaks sellisele individuaalsele ebavõrdsusele võib rääkida ebavõrdsusest veel: - regionaalsel tasandil. Regionaalne ebavõrdsus – riigi erinevate piirkondade ebaühtlane areng; arenenud ja mahajäänud piirkonnad, keskused ja äärealad. - globaalsel tasandil. Globaalne ebavõrdsus – maailma erinevate piirkondade ebaühtlane areng; arenenud maad ja arengumaad. Seda kirjeldab Immanuel Wallersteini maailmasüsteemi teooria – maailma piirkonnad võib jagada tuumaks (rikkad riigid), poolperifeeriaks (keskmised riigid) ja perifeeriaks (vaesed riigid). Ebavõrdsuse kumulatiivsus Ebavõrdsus on kumulatiivne siis kui üks ebavõrdsust tekitav tegur langeb kokku teise (ja kolmanda ...) teguriga; st. inimesed kes on ebasoodsas olukorras ühe näitaja osas (nad on madalat sotsiaalset päritolu), on
Ploucquet tõi sisse kvantorid ``iga ...'' ja ``on olemas ...'', tõsi küll, suhteliselt kohmakal ja piiratud viisil. Johann Heinrich Lambert konstrueeris, tõenäoliselt Leibnizist sõltumatult, Leibnizi süsteemiga sarnase sümboolse loogikasüsteemi, kus ta tõi olulise uuendusena sisse matemaatikast tuttava funktsiooni mõiste ja kasutas seda mitmekohaliste suhete (nagu näiteks ``A on B isa'') tähistamiseks. Ülimõjukad Saksa filosoofid Immanuel Kant (1724-1804) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) tegelesid muu hulgas samuti sümboolse loogikaga, kuid üpris vähesel määral. Puhta mõistuse kriitikas viitab Kant loogikale kui lõpetatud, valmis tehtud konstruktsioonile. Kanti loengud loogikast tegelevad peaaegu ainult loogika ajalooga. Hegel kinnitab oma monumentaalses teoses Loogika, et senised loogikauuringud on olnud ``tehnilised manipulatsioonid'' ning asub seejärel uurima loogika ``sisu'' vastandades seda ``vormile''
,,Minu ajastu ajalugu" II Kompneeris 120 muusikateost peamiselt flöödile, ka ühe sümfoonia ... Helilooja III Ehitas endale Potsdamisse väikese ,, Preisi 18.saj Versailles´" Sanssouci palee , kus õitses mitteametlik kultuurielu ... Arhitekt IV Bibliofiil ja kunstikoguja Preisimaa Friedrich II ajastul · Kuningas oli oma elaelus tagasihoidlik · Õiguskorralduse, usu- ja kultuurielu aladel oli FII Suur 18.saj. valgustatud absolutismi ideaalkuju · Riigi tuntuim filosoof: Immanuel Kant (1724-1804) ... Kategooriline imperatiiv moraalifilosoofias, kõlbluse tingimatu nõue. IV Majanduspoliitika · Jätkas vanas Saksa merkantilismi vaimus ... Majanduse maksustamine riigi kasuks ... Majandus allus riigi kontrollile · Oluline sõltumatus väliskaubandusest ja resursside tootmine s'javäele · Riigieelarve · Monopolide soosimine · Uusasustuse edendamine kuivendamise abil (300 000 Talupoega)
Tõlkis teksti August Wilhel Hupel. 18.saj lõpukümnenditel ilmusid trükist mitmed eestikeelsed juturaamatud, peamiselt saksa keelest tõlgitud moraalsed ilmalikud jutud. Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia. Riias trükiti suur osa baltikumi valgustuskirjandusest, väiksem osa eesti keeles, põhiosa saksa keeles. Riias ilmusid esmakordselt Immanuel Kanti olulisemad teosed. Trükikoda oli ka Põltsamaal, mis hiljem viidi üle Tartusse. Ei olud võimalik kirjastada kõike, mis pähe tuli või mida sooviti, riigivõim ja kirikuvõim tsenseeris kirjatöid. Eriti rangeks läks tsensuur Paul I võimu ajal, Balti provintsides 1798.aastast, hiljem Aleksander I ajal tsensuurireegleid leevendati. Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu Saksa ülikoolides õppinud isikud ja ajalehed, raamatud – peamised õpetuste edasiandmise viisid.
ratsionaalsus, töökus, tarkus jms) voorused. Vooruseeetika kohaselt pole võimalik vastata küsimusele 'Mida on õige teha?', vaid tuleb öelda 'Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!'. Ent puudub üldine kriteerium, mille alusel inimesi vooruslikeks nimetada. Kohustuseetika järgi on positiivne käitumine see, mis lähtub ainuüksi kohuse motiivist (inimene talitab vastavalt oma kohustele). Kohustuseetika tuntuima teooria on loonud Immanuel Kant, kes ütles, et moraalne väärtus ei tulene teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis heakskiidu mõistagi inimene, kes sooritas teo omakasupüüdmatult. 11. PILET STOIKUD JA NENDE ELUKÄSITLUS F. BACONI EMPIRISM JA IIDOLITE ÕPETUS
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
