teaduslik maailmapilt eeldavad, et meile on kättesaadav "reaalsuse absoluutne kontseptsioon". See on maailma kirjeldus nagu ta iseeneses, meist sõltumatult on. Ta sisaldab asju ning seoseid, mille abil saab seletada kogu universumi, kaasa arvatud meie endi toimimise. Berkeley ja Hume on seisukohal, et me mõistame maailma vaid oma kogemuste kaudu. Kui neil on õigus, siis pole meile reaalsuse absoluutne kontseptsioon kättesaadav. Immanuel Kant (1724-1804) eristas: asi iseeneses (das Ding an sich) asi meie jaoks (das Ding für uns) Maailm meie jaoks on tuntav vaid läbi mõjude meie meeltele ning seeläbi saame teada vaid midagi dispositsioonilist jõudude ja võimude kohta. Maailm iseeneses võib olla teistsugune, ent see pole tunnetatav. 60. Asjad ja mõistmine Locke järgi seisnevad mõisted ning arusaamine selles, et vaimus on midagi, mis sarnaneb sellele asjale, mis selle põhjustab.
Euroopa riikides. Absolutismi polnud järgmistes Euroopa riikides Sveits ja Holland (vabariigid) ; Poola (nõrga kuningavõimuga monarhia) seal olid aadlikel suured privileegid ja kuningas sõltus aadlikest + kuningas valiti aadlike poolt, võim polnud pärandatav ; Inglismaa (parlamentaarne monarhia). Teistes Euroopa riikides oli tegemist absolutismiga, ka kõikides 300 väikeses Saksa riigis. VALGUSTUS Selle mõiste võttis 18. sajandil kasutusele Immanuel Kant, tähistas sellega inimkonna vaimse vabanemise protsessi. Valgustusajastuks on nimetatud 18. sajandit. Valgustust valmistasid ette avastused loodusteaduste vallas. Kõige olulisemaks oli loodusseaduste avastamine. Jõuti selleni, et universumis toimivad seadused, inimesel on võimalus neid taibata ja kõike on võimalik kirja panna võrrandite, valemite abil. Teine oluline asi oli see, et lõplikult juurdus arusaam, et Maa ei ole universumi
tegema koostööd nende riikidega, mis on juba jõudnud viimasesse faasi. Majanduslik koostöö aitab nende arengut kiirendada. Sõltuvusteooria (dependency theory) kuigi kolonialism on ametlikult lõppenud, toimub see majanduses kaudselt edasi. Lääneriigid kasutavad arengumaid odava tööjõu ja tooraine allikana. Arengumaade mahajäämus tuleneb just liigsest seotusest lääneriikidega. Arengumaad peaksid iseseisvalt arenema ja pigem omavahel koostööd tegema. Immanuel Wallerstein maailmasüsteemi (world system) teooria. Maailma riigid võib jagada kolme klassi: 1. Tuum (core) jõukad, võimsad lääneriigid 2. Poolperifeeria (semiperiphery) läänelikud, aga mitte eriti võimasad rahvusvaheliselt 3. Perifeeria - arengumaad Tuuma-riigid kontrollivad maailma majandust ja poliitikat. Mitte-tuuma riikide mahajäämus tuleneb osaliselt tuuma tegevusest. Postindustrialiseerumine
liikumishulga momendist peaks olema koondunud Päikesesse (tegelikkuses on asi vastupidi 99,5% Päikesesüsteemi liikumishulgast on koondunud planeetide liikumisse). Kaasaegsed hüpoteesid ... mitmesuguseid kuid... a) puudub Päikesesüsteemi tekke teooria mis seletaks rahuldavalt kõiki selle süsteemi iseärasusi alates selle süsteemi tekke algolekust peale.... b) valdavalt on tänapäevased moodsad teooriad jälle tagasi pöördunud Immanuel Kanti nebulaarkontseptsiooni juurde http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.htm Päikesesüsteemi mudel Et inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest (Maa-kesksest) vaatekohast, ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi liikuvalt Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle
Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Keskkoolile vastav haridus oli rangelt seisuslik. 1724 loodi Peterb. Teaduste Akadeemia. Esimeseks Venem. Ülikooliks peetakse 1755a asutatud Moskva Ülikooli, kus oli 3 teaduskonda: filos,-arsti,-õigusteadusk. Põhimõttelised uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II valitsusajal. 1780a hakati looma ka rahvakoole. Mis on valgustus Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant 1784 , kuid valgutus kui mõtteviis oli kujunenud juba varem. Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valg. kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Valgustusajastu põhijooned-Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgus. Olid veendunud, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism.
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lap...
Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, elanikkonda metsa kaitsel ja metsa säästval tootmisel, st mets ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" kas see Milles saab süüdistada ettevõtte direktorit, kui ta allub kuidas teha seda võimalikult eetiliselt?Võimaliku eetilise lakkab olemast traditsiooniline vaenlane, millelt tuli on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne konflikti võib sel juhul lahendada avaliku salajase jälgimise alepõletamisega põllumaad kätte võita, ja muutub "greenmaileri" survele? (millise huvilise suhtes milliseid sõnastus või on siin midagi puudu? Miks?Tegutse nii, et eetilisi printsiipe ta rikub
EETILINE INIMENE?! 12.05. Jyväskylä Ülik. Prof. Eestimaa Haridusfoorumil INSENERI-EETIKA KUI KUTSE-EETIKA 1. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS 2. EETIKA JA KUTSE-EETIKA 3. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID 4. INSENERIEETIKA TEKKEST JA ERIPÄRAST. 5 I. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) : Ludwig Wittgenstein (austerlane, 1889-1951): keelefilosoof 1. EETILINE TEADMINE sügavalt subjektiivne. Eetika kuulub inimeseks olemise juurde. Eetika inimteadvuse pürgimus. 2. Eetika ristiisa ARISTOTELES (384-332 eKr): eetika tuumaks: filosoofilised arutelud: Inimene arutledes elu, väärtuste üle loob iseennast. ÜKSIKJUHTUMIST ALUSTADES JÕUTAKSE ÜLDISTUSENI. 3. EETIKA PROBLEEMISTIK: Elulised dilemmad: emb-kumb?! 4. MÕISTETE MORAAL ja EETIKA GENEES
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
Seetõttu pole liigne markeerida mõningaid peamisi käsitlusviise, mis antud teema puhul on välja kujunenud. Nende tundmine annab selle tausta, mis võimaldab esile tõsta Parmenidese käsitluse eripära. Uusajast kuni tänapäevani on filosoofias domineerinud epistemoloogiline tõekäsitlus. Epistemoloogia on see filosoofia osa, mis tegeleb teadmisega (episteme kreeka keeles teadmine). Uusajast peale ongi tavapärane siduda tõesust just teadmisega. Nii näiteks määratleb Immanuel Kant tõde järgmiselt – see on teadmise kooskõla teadmise objektiga. Antud määratlus vaatleb tõde teadmise omaduse, mitte aga näiteks selle asja, mille kohta teadmine on, omadusena. Samas on tõde siin teadmise niisugune omadus, mis ilmneb üksnes vahekorras teadmise objektiga. Teadmine iseenesest, väljaspool osutatud vahekorda, pole iseloomustatav ei tõese, ei väärana. Tõe määratlemine kooskõla kaudu läheb tagasi veel varasemasse aega – keskaega. Näiteks
inimese hinge ning see ei saa olla inimese õigestimõistetud huvides. Kui keegi peab voorusetust endale kasulikuks, siis ei ole ta õigesti aru saanud sellest, mis talle tõeliselt kasulik on. Platon jagas oma õpetaja eetilise intellektualismi – voorusetu käitumise taga on tunnetuslik eksitus. Kuid et Platoni eetilist positsiooni selgemini ette kujutada, oleks kasulik kõrvutada seda ühe uusaja keskse moraaliteoreetiku – Immanuel Kanti – põhiseisukohaga. Küsimusele “Milleks olla kõlbeline?” vastas Kant: “Selleks, et olla kõlbeline.” Ta oli nimelt veendunud, et kõlblust ollakse kõlbeliselt õigustatud käsitlema üksnes iseseisva eesmärgi, mitte aga vahendina selleks, et saavutada midagi muud, kõlblus-välist. Kui keegi küsib: “Aga mis ma selle eest saan, et ma kõlbeline olen?”, siis on ta Kanti silmis juba kõlblus-vaatekohalt hälbinud
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
Või sobiks ilu ja kannatuse ühendust pigem kinnistama üleva mõiste? Milles õieti seisneb üleva ja katarktilise erinevus, kas tegu pole mitte sünonüümidega? Meenutagem Kanti: “Ülev on see, millega võrreldes kõik muu on väike.”22 Ülev on suurimaist suurim, mõõdutu, kujutlusvõime jaoks 16 “Kartlik Nikas,” lk. 7 17 “Kentaur,” lk. 23. 18 Sealsamas, lk. 13. 19 Sealsamas, lk. 40. 20 Sealsamas, lk. 564. 21 “Kartlik Nikas,” lk. 465. 22 Immanuel Kant, Kritik der Urteilskraft. Hrsg von Gerhard Lehmann. Philipp Reclam Jun, Stuttgart, lk. 143. hõlmamatu. Ülev on samas naudingu ja ebamugavuse ühendus: hõlmamatus tekitab ebamugavust, kuivõrd ülev on väljaspool inimlikkuse piire. Samas, Kant on väga uhke selle üle, et suudame siiski ülevast mõistuslikult kõnelda, suudame luua kontseptsiooni isegi lõpmatu ning sellegi kohta, mis tähistab inimmõistuse piiratust. Sellisena laieneb üleva kogemus ka kogevale teadvusele, inimene
Eetikavaldkonnad on liiga palju teoreetilisi arutelusid ja disskusioone mis tulevikus pole meile kasulik, seega eetika kontrollimise, analüüsimise ja hindamise kvalittet pole veel tasemel. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele Kantiaanlusega, mis on nime saanud saksa filosoof Immanuel Kanti järgi, viidatakse esimest tüüpi eetikateooriatele; konsekventsialismiga, mis on nime saanud ingliskeelsest sõnast consequence (tagajärg), Kant leidis, et teo olemuse alusel hinnangu andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
Riigi lagunemine: Pärast Karl Suure surma jagasid Karl suure poja-pojad omavaheliste tülide pärast Frangi riigi kolmeks, keisritiitel kaotas oma autoriteedi. Algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Algasid rüüsteretked araablaste, viikingite ja ungarlaste poolt. *Valgustus Kujunemine: Valgustussajandiks nimetatakse 17. - 18. sajandit. Valgustus sai alguse Inglismaal, pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse. Valgustus: pimedusest välja toomine. Vana maailmapilt oli vale, sest see olu liigselt usus kinni. Valgustuse põhijooned: · peamine kriteerium oli inimmõistus · ideaaliks oli ratsionalistlik maailmakäsitlus · eeskujuks oli paljude kohtade pealt loodus · omane oli ka uus humanism Valgustusfilosoofid:
· Sõltuvusteooria (dependency theory) kuigi kolonialism on ametlikult lõppenud, toimub see majanduses kaudselt edasi. Lääneriigid kasutavad arengumaid odava tööjõu ja tooraine allikana. Arengumaade mahajäämus tuleneb just liigsest seotusest lääneriikidega. Arengumaad peaksid iseseisvalt arenema ja pigem omavahel koostööd tegema. · maailmasüsteemi teooria: Immanuel Wallerstein (world system) teooria. Maailma riigid võib jagada kolme klassi: · Tuum (core) jõukad, võimsad lääneriigid. Tuuma-riigid kontrollivad maailma majandust ja poliitikat. Mitte-tuuma riikide mahajäämus tuleneb osaliselt tuuma tegevusest · Poolperifeeria (semiperiphery) läänelikud, aga mitte eriti võimsad rahvusvaheliselt
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks kaos) 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina" Võib kasutada ka vahendina, austame teist isikut ja alles siis saab teda kasutada. Sisuliselt inimene peaks võtma eesmärgiks olla hea ja käituda moraalselt ja seda mitte vaid seepärast, et me tahame sellega midagi saavutada, kas või saavutada seda, et olla armastatud. 12
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole.
tunnetuslikke otsuseid. Intuitsioon ja emotsioon puutuvad kokku ja nende vahel on ebamäärasus. Intuitsioon ei aita selgitada, miks on miski õige või vale. Me küll tunneme kas asi on hea või halb, kuid mitte seda, miks. Vajadus moraalselt käituda on osa universumi korrast ja struktuurist. Mõnede arvates on intuitsioon vajadus või kohustus moraalselt käituda või teha head, et luua universumis korda. Kohuste-eetika Kohuste-eetika loojaks on Immanuel Kant. Tema sõnul piisas maailma tundmiseks teiste rändajate teoseid lugeda. Tema filosoofia on läänemõtlemist mõjutanud. Ta arvas, et inimese moraalne käitumine peaks olema tema kohus. Moraalselt käitumine on mõistusepärane. Moraalsus pole individuaalne. Õiget tuleb teha, sest see on õige ja hea. Eriti kuulsaks saab ta oma kategoorilise imeratiiviga. Alati tuleks toimida neist reeglitest kinni pidada, mida võib enesega vastuollu minekuta universaliseerida
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. · Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. Eetika alused, 7. loeng:KANTIAANLIK EETIKA Deontoloogiline eetika Tegude õigsust ja väärust hinnatakse sõltumata sellest, mis tagajärgi need kaasa toovad. Deontoloogilise eetika klassik: · Saksa filosoof Immanuel Kant · Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda.
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
The Art Circle. A Theory of Art. New York: Haven Dickie , George 1997a. Introduction to Aesthetics. An Analytical Approach. New York/Oxford: Oxford University Press Dickie , George 1997b. Art: Function or Procedure-Nature or Culture? -- Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 55, pp. 19-28 Dickie , George 1998. Wollheim's Dilemma. -- British Journal of Aesthetics. Vol. 38, pp. 127-135 H i 11 i e r , Paul 1997. Arvo Part. Oxford/New York: Oxford University Press K an t, Immanuel 1790. Kritik der Urteilskraft. Berlin, Libau: Lagarde und Friederich. (Werke. (Akademie Textausgabe.) Bd. V. Berlin: de Gruyter, 1968) K e n n i , William E. 1958. Does Traditional Aesthetics Rest on a Mistake? -- Mind. Vol. 67, pp. 317-334 Mandelbaum , Maurice 1965. Family Resemblances and Generalization Concerning the Arts. -- American Philosophical Quarterly. Vol. 2, pp. 219-228 Panofsky , Erwin 1955. Iconography and Iconology: An Introduction to the Study of Renaissance Art. --
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
võrdluses paigutab Eetika ja moraal Utilitarismi rajaja, inglise filosoof ja ühiskonnteoreetik Jeremy Bentham (1748-1832) Benthami arvates määravad seega teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Just teist tüüpi käitumine leiaks ehk Kanti eetika silmis heakskiitu, mitte aga esimest tüüpi. Taoline vahetegemine on arvatavasti oluline paljude inimeste n-ö moraalsele intuitsioonile. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv
· Reegliratsionalism ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism). Absolutism - igale moraaliprobleemile on olemas ainult üks õige vastus. Objektivist David Ross eristas prima facie printsiipe: on palju moraaliprintsiipe, mis kõik on tavaolukordades õiged. Kui aga leidub olukordi, kus need satuvad konflikti, siis kohustuslik on neist ainult üks. Milline neist, seda ütleb intuitsioon. Deontoloogilise eetika klassik Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) "Puhta mõistuse kriitika" (1781) "Alusepanek kommete metafüüsikale" (1785) Kanti õpetuse alused · Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Ratsionalism · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika.
ei ole probleemi. Kõik taju kontrollimise võimalused on teiste tajude kaudu, järelikult on maailm tajude kompleks, mille tõeline olemasolu vajab veel tõestamist. 4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James). Psühholoogia iseseisva teadusena kujunes välja suhteliselt hilja, alles 19. sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei olnud rahul tema eluajal valitseva üldise ettekujutusega, et kõik, mis on teadvuses, on pärit meeleorganitest. Tema arvates on mõistuses asju, mis ei saa tuleneda kogemustest. Kanti vaade, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks, mis kujundas psühholoogia arengut. Väga pikka aega oli
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks kaos) 11. Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina!" - kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks? "Tegutse nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes alati ka eesmärgina ja mitte kunagi pelgalt vahendina" Võib kasutada ka vahendina, austame teist isikut ja alles siis saab teda kasutada. Sisuliselt inimene peaks võtma eesmärgiks olla hea ja käituda moraalselt ja seda mitte vaid seepärast, et me tahame sellega midagi saavutada, kas või saavutada seda, et olla armastatud. 12
E. M. Rogersi uue toodangu omaksvõtu kõver näitab statistilise üldistusena toote vastuvõtmist eri tarbijarühmade poolt. Uue toote vastuvõtmisel näidatava innukuse alusel on eristatud viit tarbijagruppi: liidertarbijad (2,5%), varajased järgijad (13,5%), varajane enamus (34%), hiline enamus (34%), mahajääjad (16%). 4 2. MOTIVATSIOON JA MOTIIVID TARBIJAKÄITUMISES 2.1. Vajaduste ja soovide olemus Mis paneb inimese tegutsema? x Immanuel Kant rahulduse saamise iha/soov x Sigmund Freud alateadvusesse surutud seksuaaliha x Alfred Adler - ... Seega, inimese käitumine on determineeritud vajadustest. Tarbija vajaduste (needs) olemus: x teadustatud vajadused x teadvustamata vajadused- tarbijas on olemas teadvustamata vajadused, uusi vajadusi ei ole võimalik juurde luua. Turundaja jaoks kõige olulisemad: turundaja tekitab tarbijas nõudlust uute asjade järele. Tarbija soovid (wants)
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida
3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1
3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1
See aitab luua inimese sees ja ümber tasakaalu. Neid ideid korjasid üles prantsuse valgustajad ja esteetika debati esindajaid. Üks neist Montesquieu. · Prantsusmaal (Montesquieu, Denis Diderot, Jean-Jacques Rosseau, Charles Batteux jt) termin ,,kaunid kunstid". · Montesquie on empiirilise sensualismi esindaja. Käib Shaftesbury jälgedes. · Saksamaal (Alexander Baumgarten, Immanuel Kant jt) · Didero oli ka kirjanik. Tema draama ja kujutava kunsti teooria räägib, et loodus on kunsti esimene eeskuju. Loodus on kunsti mõõdupuu ja olulisim eeskuju. Looduse all mõtles ka inimeste vahelisi suhteid. Nagu ka eelkäijad pidas ka tema meelelisi dimensioone väga oluliseks harmoonilise isiku vormimisel. Lisaks oma kirjandusalastele töödele on ka kujutava kunsti teoreetikuna silma paistnud. Pidas olulisemaks joont mitte värvi.
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. SOOME-ROOTSIKEELNE RAHVALUULE · Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome rootsikeelse rahvapärimuse kogumise algstaadiumis oli Vaasa lütseumi rektoril Johan Oscar Immanuel Ranckenil. Ta soovitas talletada rootsi rahvastiku muinasjutte ja kombeid, erilaadset ajaloolist ainestikku ja igasuguseid rahvalaule, unustamata ka mänge ja mõistatusi ja kõnekäände. Talle avaldas mõju tõusev soome rahvaluuleteadus. Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu. Ranckeni üleskutset
3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5) Immanuel Kant: Inimene on eesmärk iseenesest, mitte kunagi vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks. 20 saj praktiline kohaldatavus 6) Günter Düri: Inimväärikus on puudutatud kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks, asendatavaks suuruseks. III Positiivõiguslik areng a) põhiseadused - Weimari vabariik 1919 art 151 lg 1 - Itaalia konstitutsioon 1947 art 41 lg 2 - Saksa GG 1949 art 1
koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleneb koloniaalmaade ekspluateerimisest. Aasia, Aafrika jms riigid ei pea arenema nii nagu lääneriigid. Arengumaade majajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism): lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe; välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust. Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada. 45 Maailmasüsteemi teooria. Autor Immanuel Wallerstein. On kõige võimsamad riigid (domineerivad); siis on vähemtähtsamad riigid, mida ekspluateeritakse rikkamate riikide poolt ja siis on nii-öelda mahedad/vahepealsed/neutraalsed riigid. Tsivilisatsioonide teooria. Samuel P. Huntington. Selle järgi võib maailma riigid jagada umbes 10konna tsivilisatsiooni vahel, sarnase kutluuri taustaga riigid. Nt lääne, ortodoksne tsivilisatsioon.
Sõna liberalism tähendused: · poliitiline traditsioon · poliitiline filosoofia · poliitikateooria, mis rajaneb inimese anatoomial (iseseisvusel) ja pooldab kodaniku- ja poliitilisi vabadusi, seadusele tuginevat valitsemist ja kaitstust riigivõimu omavoli eest · majandusteooria, mis soosib vabaturgu ja vaba minnalaskmist. Olulisemad liberaalsed mõtlejad ajaloos: Thomas Hobbes, John Locke, John Stuart Mill, Jean-Jacqueas Rousseau ja Immanuel Kant. Tänapäeval:S.I.Benn, Gerald Dworkin ja Joseph Raz. Liberaaldise seas pole ühtset vabaduse konseptsiooni, seetõttu puudub ka ühtne arusaam, kuidas vabadust kaitsta ja millised on selles võimu ülesanded. Negatiivne vabadus (liberty) keeld midagi teha (nt. tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli'i. Positiivne vabadus (freedom) õigus midagi teha ( nt. õigus mingile hüvele) Esitajaks Rousseau, ke ütles:
Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25. Mida tähenda religioonisotsioloogia?
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
(kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) (2) Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
