Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "L...
printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Arvatakse, et valgustus on kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse ka valgussajandiks. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid
induktiivne. 2.4. Gaunilo vastuargument Ontoloogiline argument avaldati esimest korda 1070ndatel aastatel, ning on sellest ajast olnud paljude diskussioonide teemaks, ning seda on kritiseeritud juba avaldamise ajal munk Gaunilo poolt tema teoses Liber pro Insipiente. Argumendi põhiliseks kitsaskohaks on eeldus, et olemasolu on mõõdetav väärtus. Gaunilo kriitikat on korranud ja arendanud mitmed hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus
Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. Reeglina on igas olukorras võimalik käituda mitut moodi. Utilitarismi seisukohalt on alternatiivsetest käitumisviisides kõige positiivsem see, mis tulemusena annab maksimum naudinguid ja miinimum kannatusi. 1.5 Kohuse-eetika Kohuse-eetika teooriatest on tuntuim Saksa filosoofi Immanuel Kanti (1724-1804) eetika. Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Näiteks võib inimest aidata omakasupüüdlikult ning omakasupüüdmatult. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist,
....................................................... 19 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
Cassirer väidab, et ilma sümboolsuseta oleks inimene otsekui vang Platoni kuulsas koopavõrdumis. Inimese elu oleks piiratud ta bioloogiliste vajaduste ja praktiliste huvide ringiga; tal puuduks ligipääs ,,ideaalsele maailmale", mis avaneb tema ees oma erinevates tahkudes religiooni, kunsti, filosoofia ja teaduse näol (Cassirer, 1999,lk.67). Mis on inimene 10 Kokkuvõte. Ernst Cassirer lähtub Immanuel Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese loov tegevus. Meie teadvus ei kajasta meelte maailma üksüheselt ja vahetult. Inimvaimu toimimine annab maailmale sellise kuju, millisena me seda tajume, mõistame ja kogeme.Inimteadvus osaleb tunnetusprotsessis aktiivselt ja selektiivselt, ,,kohandab" ja ,,liigitab" saadud informatsiooni vastavaks tervikuks. Meie sümbolite süsteemid kujundavad maailma. Pole olemas reaalsust iseeneses, lahus meie sümboliseerivast tegevusest
Tänasesse päeva tulles jääb iga kaplani enda ülesandeks leida see ,,oma impeerium", mille üheks ilmutuseks võib olla keegi isevalitseja... /Ekskurss: kas impeeriumid on kadunud? Ilmselt mitte, sest on tekkinud ja on tekkimas uut tüüpi sellised: esiteks, neoliberaalsed üleilmsed 3 impeeriumid, mida juhtivad ,,rikkad ja ilusad" ehk üleilmsed suurettevõtted ja korporatsioonid ja mis pakuvad oma impeeriumi rahvastele poliitilist stabiilsust ja rahu, kuid mitte alati 3 Wallerstein, Immanuel. Neoliberaalne üleilmastumine läheb hingusele. Postimees. AK., nr 48. 08. märts 2008., lk 2 3 majanduslikku edu; teiseks, just-just jälle taastekkima hakkavad protektsionistlikud (majandus)impeeriumid; kolmandaks, esimesest kahest üle jäävad struktuurituse ja kaose impeeriumid; neljandaks, religioossed misjoniimpeeriumid (mis ju tänini ühel või teisel määral tegutsevad ja praktiseerivad)/.
Mõiste oli varem kasutusele võtnud Jean-Jacques Rousseau ,,Rahvusliku enesemääramise teoorias." Seni oli feodaalühiskonnas valitsenud monarh, kel olid erilised õigused tänu lähedusele jumalaga, tal oli isegi teine veri sinine. Kodanikuühiskond nõuab teistsugust lähenemist kodanikupsühholoogiat, mis põhineb vabaduse filosoofial kõik inimesed on sünnipäraselt võrdselt vabad. Vabaduse mõiste defineeris Rousseau noorem mõttekaaslane Immanuel Kant: ,,Olla vaba tähendab käituda väärikalt, mõistlikult ja vastutustundlikult." Suur Prantsuse revolutsioon oli tugev raputus monarhiale, eriti absoluutlikule valitsemiskorrale. Selle revolutsiooniga loodi vabariik. Ka oli uut tüüpi riik esimene ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Kahtlemata tuleb suureks saavutuseks pidada ka üleminekut üldisele sõjaväekohustusele, mis võimaldas luua täiesti uut tüüpi sõjaväe.
Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta sai Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. USA-sse ega Suurbritanniasse ei õnnestunud tal pääseda. Haige ema ja teised sugulased jäid Viini. Natsistid tapsid 16 Popperi lähedast sugulast. Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. Viis aastat hiljem võttis Immanuel Kant kasutusele termini "saarte universium". 18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi ning sellega suutis ta vahet teha spiraalsetel ja elliptilistel udukogudel. Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni,
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
Epistemoloogilisi õpetusi, mille kohaselt teadmise allikaks on meelelisest kogemusest sõltumatu mõistustunnetus, on filosoofias tavaks nimetada ratsionalistlikeks. Enamasti märgitakse selle nimetusega küll ühte suunda just uusaegses filosoofias. Uusajal oli kombeks nimetada sedalaadi meeltekogemusest sõltumatuid teadmise allikaid “sünnipärasteks ideedeks” (vrdl Descartes). Tänapäeval on enamlevinud nimetuseks sellise inimteadmise komponendi kohta Immanuel Kantilt pärit termin – teadmine a priori. Kuigi anamnesis`e-võimeline mõtlemine on põhimõtteliselt meelelisest kogemusest sõltumatu, võivad meelemuljed olla algtõukeks, mis aitab mõtlemisel hinge kätketud teadmispotentsiaali aktualiseerida – on ju Platoni sõnul igas üksikus nähtuses selle idee teatud viisil kohalolev. Idee kohalolu meeltega tajutavates asjades ilmneb kõige eredamalt viimaste ilus, mis saab ühtlasi olla ka tõukeks “meenutamaks” enda päritolu
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt.
pidada tõeks- juhul, kui muinasjutu väited on omavahel kooskõlas. Aga keegi ei hakkaks ju muinasjuttu ainuüksi sellepärast tõeseks pidama.17 Tõesus matemaatikas Filosoofia ajaloos on välja kujunenud kolm seisukohta tõesusest matemaatikas. 1. Matemaatika tõed on lihtsalt ilmselged mõistuse jaoks ning ei vaja mingeid kinnitusi faktide näol. Nii arvasid nt prantsuse filosoof René Descartes (1596-1650) ning saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) . 2. Matemaatika tõed on üldistused kogemuse põhjal, mis erinevalt teiste teaduste väidetest on tunduvalt täpsemad ning usaldatavamad. Nii arvas nt inglise filosoof John Stuart Mill (1806-1873). 3. Matemaatika tõed on aprioorsed, st matemaatika väidete tõesus tehakse kindlaks mõistete analüüsi teel, ilma kogemuse poole pöördumata. 18 Matemaatilised tõed- erinevalt empiiriliste teaduste hüpoteesidest- ei vaja faktuaalset kinnitust
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
.....................................................................................................................................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
aspektidega. Lateralisatsioon funktsionaalsed erinevused kahe ajupoolkera vahel. Kontralateraalne juhtumine paremat kehapoolt juhib vasak ajupoolkera ja vastupidi. Apraksia- tegevushäire Agnoosia-tajuhäire Afaasia-keelehäire 4.aisting Empirism meeled on passiivsed, inimene sõnnib puhta lehena ja kõik mis on mõistuses, on algselt pärit kogemustest. John Locke Nativism igaühel kaasasündinud arusaam ruumisuhtlusest. Kaasasündinud kategooriad. Immanuel Kant VT VIH!!! Spetsiifilisuse teooria erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud, see teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu Mustri teooria erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt. Sensoorne adaptsioon nt kuuma vanniga ära harjumine, lõhnaga harjumine Tasakaalumeeled sisekõrva poolringkanalites paiknevate
lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Tegude õigsus ja väärus sõltuvad utilitarismi järgi nende tagajärgede headusest ja halbusest. Kitsas praktitsism, püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis; filoskasust lähtuv kõlblusõpetus. Utilitarism lämmatab kunsti. Pime utilitarism ei aja muud taga kui kasumit. Utilitarismi suur mõju majandusteadusele • Kategooriline imperatiiv – Immanuel Kanti filosoofia teooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi “käitu nii, et sinu taotluste lähedalteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üleüldse seadusanduse printsiibiks” See sisaldab käsku, mis on kohane üksnes ,mõne eelneva soovi või kava seisukohalt “kui tahad tark välja näha, siis pea suu” • Romantiline genius –v astandub oma vaimses üleolekus, individuaalses
kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. 2. Vabaduse aspektid Mina näen vabadusel mitut erinevat aspekti. Usu-, tahte-, teo- ning valikuvabadus. Kui võtta näiteks euroopa nooruk, muslemi noor teismeline ja austraalia aborigeeni teismeline ja siis neid omavahel võrrelda, siis nad endi arust on ju kõik vabad. Aga kas ikka on ja mil määral nad on? On selge, et noor muslimi neiut ei saa tema usu tõttu pidada nii vabaks kui euroopa
Ideed pärinevad kogemusest: 1) aistinguna välismaailma esemeid tajudes 2) reflektsioon hinge jälgimine iseenda poolt (kogeb meeleolusid, rõõmu..). Kehade omadused: 1) primaarsed ld primarius, kõvadus, ulatus, kuju, liikumine säilitab kõigi muutuste puhul 2) sekundaarsed ld secunarius, värv, heli, maitse, soojus-külmus on teatud tingimustes. (N:lõhnasid ei ole, kui keegi ei nuusuta) 20. Saksa klassikalise filosoofia lühiiseloomustus. Immanuel Kant, Georg Wilhelm Friedrich Hegel. Ehk saksa klassikaline idealism (Hegel Kanti järeltulija). Lähtuvad filosoofiast kui teaduste süsteemist, asuvad maailma metafüüsiliselt kirjeldama. Dialektilised meetodid vastandite ühendamine. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Saksa filosoof. Süsteemilooja. Ajaloofilosoof (termini kasutusele Voltaire). Tema objektiivse idealismi taotlus haarata kogu olevat. Filosoofia teadus absoluutsest vaimust
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
inimese oskuste kohta suunatakse kiiresti tööle - Hilisem töökoht vastab haridusele Meritokraatia ühiskond, inimese edukus Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna sõltub tema võimetest, oskustest ja töökusest loob mulje meritokraatiast 62. Richard Herrnstein ja Charles Murray lääne ühiskondades toimub stratifitseerumine päriliku IQ alusel. 63. Immanuel Wallerstein maailmasüsteemi teooria: maailma võib jagada tuumaks (rikkad riigid), poolperifeeriaks (keskmised riigid) ja perifeeriaks (vaesed riigid). 64. Elman Service poliitiliste süsteemide jaotus: kogukondlik ehk rühm, hõimusüsteem ehk sugukond, pealikuvõimuga ehk hõimuliit, riik. 65. Robert Dahl uuris võimustruktuuri. Leidis, et otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim ei ole koondunud ühe gruppi kätte. Demokraatia on
väljendab. Lõputusel endal vormi olla ei saa, me ei saa pilguga haarata lõputust. Teatud kujundid sümboliseerivad meile lõputust- vaade merele, vaade taevatähtedele, lai maastikuvaade.. Subjektiivne- ilu on kui midagi vaatleja juures leitav David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb" Oleme valel teel, kui otsime ilu mõtet objektis. Peaksime seda leidma inimese seest. Immanuel kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist, kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Tajume midagi ilusat sel juhul, kui me tajume objektil eesmärki olevat kuid me seda selgelt näha ei oska. Midagi kõrgemat, midagi ülevamat. Mõiste abil kätte antud ei ole. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Inimese poolt loodud kunstlikud produktid (kavatsuslikult tehtud ilusaks)
üldkehtivad norme, mille vastu ei või iial eksida õige mõtlemine, need normid omavahel süstematiseerida ja selgeil sõnul fikseerida. Nii sai temast loogika looja. Juba sellena ainuüksi vääriks Aristoteles jäävat austust filosoofia ja teaduse ajaloos ning geniaalse mõtleja nime. Keegi enne ega pärast teda pole loogikas teinud ligikaudugi nii kaalukaid avastisi. Paljud loogika osad said oma isalt põhijoontes lõpliku kuju. Immanuel Kant leidis, et aristotelese loogika tähendas suurt edu abstraktse mõtlemise oskuses ja teadlikkuses. Temaga anti dialektilise võitluse jaoks normid, mille abil kerge oli ehtsaid järeldusi eraldada eksi- ja pettejäreldustest; tema tõttu jäid ära paljudki väärvõtted teaduslikus mõtlemises ja vaidlemises või muutusid kergesti kinninaelutatavaiks. Aristotelese loogika varal on järelpõlvedele
1.2. Päikesesüsteemi tekkimine Kuna loodus oli teadaolevalt jumalate looming, siis kuni 18. saj. keskpaigani Päikesesüsteemi tekke kohta üldse mitte mingeid küsimusi polnudki. Päikesesüsteemi tekke ja päritolu kohta on aegade jooksul arendatud palju teooriaid, aga praegusajal on aksepteeritud ja paremini tõendatud ,,nebulaarhüpoteesiks" nimetatav varint, millele panid teineteisest sõltumatult aluse kaks kuulsat teadlast Immanuel Kant ja Pierre- Simon Laplace. Selle stsenaariumi kohaselt sai kõik päikesesüsteemis eksisteeriv alguse tohututest tähtedevahelise gaasi pilvedest või udukogust, mida tuntakse ka molekulaarpilve nime all. See pilv koosnes ainest, mis oli paisatud maailmaruumi eelmiste tähegeneratsioonide surmaga kaasnevate protsesside ajal. Seal polnud mitte ainult vesinikku ja heeliumi ( levinumaid elemendid Universumis), vaid ka nende eelmiste tähepõlvkondade toodetud raskemaid elemente
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. Valgustusajastu 4 Valgustusajastu, see on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Kuigi Valgustuse defineerijaks loetakse saksa filosoofi Immanuel Kanti, kes 1794. aastal avaldatud artiklis ,,Vastus küsimusele: mis on valgustus?" väitis, et valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alasusest (alaealisusest/alaväärsusest). Olla valgustatud tähendab olla tark ja söakas kasutamaks omaenese aru oli valgustuse sünnimaa siiski Inglismaa kus oli Euroopa tolle aja kõige demokraatlikum riigikorraldus ning sõna- ja trükivabadus tagasid vaimse vabaduse Üle kogu Euroopa levisid valgustusaja aated aga Prantsusmaa kaudu
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) b. Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos.
Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist. Kosmos ise kujutab endast harmoonia printsiipi ning kõik asjad on nii niivõrd ilusad kuivõrd nad on harmoonilised. Varasem teooria- Kui ilu seisneb harmoonias, harmoonia baseerub proportsioonil aga proporstioonil on arvuline suhe, seega ilu peitub arvulistes vahekordades. Schelling : Ilu on lõpmatuse sümboolne väljendus. Subjektiivses teoorias mõistetakse ilu kui midagi vaatleja juurde kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi
.................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse. Valgustus kujunes teaduse arengust, kui inimesed hakkasid kahtlema varem kindlaks määratud asjades.
Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust. Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes
seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord. Utilitarismi eelised: lihtsus (üks printsiip), objektiivsus (võimalik mõõta moraalset headust, st kasulikkust), teaduslikkus (empiiriline vundament). Utilitarismi raskused: kasu võib mõista erinevalt, seda ka raske mõõta ja ette näha. Ignoreerib moraalseid intuitsioone. Pole ka selge, kust tuleb normatiivne jõud miks peaksime maksimeerima üldist kasu? Deontoloogiline eetika. Immanuel Kanti moraaliteooria Deon kr. kohustus Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna.
Hinnasignaalid Tasakaal o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Natsionalism Ideoloogia: o Konfliktsus – nii majanduses kui ka poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa World Systems Theory Immanuel Wallerstein 1874 Maailma-impeerium või maailma-majandus o Kapitalism: kasu, klassid, riigid kaitsevad valitsevat klassi Tuum – perifeeria – pool-perifeeria 7.11 – rahvusvaheline õigus ja eetika Eesti rahvusvahelistes suhetes RV poliitikas kaks lähenemist: moralistid ja realistid (lähtuvad riigi huvidest) Eetika tasandid Rahvusülesed väärtused o Suveräänsus – ei sekkuta teise riigi asjadesse
a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima reeglid on väliselt reguleeritud täiskasvanud autoriteetide poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
