o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid - Skeemi arenevad kahe protsessi (assimilatsioon ja kohandamise) tulemusena o Assimilatsioon olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna
Tänapäeval nimetatakse nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduismi tunnistajaid . Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Jumal, jumalad ja jumalannad Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monostid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas üks jumal Brahma, kes võib avalduda mitmel kujul. Jumal võib ilmuda näiteks kui imik, sober, kuningas, ema või armuke. Jumal võib avalduda mehe või naise kujul või üldse mitte võtta inimese kuju ning seetõttu võib kummardada kas vormitut või vormiga jumalat, ta võib avalduda ikoonides ja kujudes. Mõnikord moodustavad jumalad kolmainsuse ehk Trimurti: Brahma (looja), Visnu (säilitaja) ja Siva (hävitaja). (pilt 1) Karma Õpetuse põhiline punkt on õpetus hingede rändamisest ehk reinkarnatsioonist. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste
kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. MAIMIKUIGA (eluaastad 1-3) Selles eas õpitakse käima, jooksma, ronima ja iseseisvalt sööma. Algab reeglite mõistmine ja piiride kompamine, millega võib kaasneda ka jonn. Öeldakse esimesed sõnad ja lihtsamad laused. Maikmikueas on kasvamine ja areng endiselt kiire. LAPSEIGA KOOLIEELIKUIGA (eluaastad 3-6/7)
IMIKUEA HAIGUSED Annika Toomik 2013 Pitsunud song Kubemesonga esineb 1--3% lastest (just imikueas), sagedamini poistel (80--90%). Enneaegsetel esineb kubemesongasid ca 30%. Kui esineb mittereponeeritav esilevõlvumus kubemes, laps on rahutu ja oksendab, on song pitsunud. Ca 60% pitsumistest tekib esimesel 6 elukuul. Kui songa reponeerida ei õnnestu, on vajalik erakorraline kirurgiline ravi. Invaginatsioon Üle poole kõikidest invaginatsioonidest on kirjeldatud enne esimest sünnipäeva ja ainult 10-- 25% juhtudest peale teist eluaastat. Invaginatsioon esineb sagedamini poistel. Parimaks diagnostiliseks võtteks on kõhuõõne UH-uuring, kus invaginatsioon on diagnoositav ligi 100%-lise täpsusega. Invaginaadi ristilõikes eristuvad hüpo- ja hüperehhogeensed ringid meenutades "märklaua" kujutist, tabades invaginaati pikisuunas meenutab sonogramm neeru "ps...
põhjustada imiku alkoholimürgituse. Kofeiin Kofeiin vähendab vitamiinide ja mineraalainete imendumist, see imendub rinnapiima ja võib imiku kehas esimestel kuudel kuhjuda, sest tema maks ei suuda veel täie koormusega töötada ja kofeiini kehast eemaldada. Kofeiini kogunemine võib muuta imiku rahutuks, erutatuks ja seetõttu võib imik palju nutta. Kofeiini liigtarvitamine imetamise ajal vähendab rinnapiima hulka. Tubakas Suitsetamise ajal satuvad organismi paljud kahjulikud ained, mis lähevad verre ja vere kaudu kogu organismi laiali. Need ained jõuavad ka looteni. Teatud aineid koguneb loote organismi rohkem kui ema organismi. Võrreldes suitsetava emaga koguneb loote organismi kaks korda nii
erinevates vanustes. Kõik ei ole muidugi samasugused ning ei arene sama kiiresti, kuid sellegipoolest on erinevusi ning sarnasusi. Ise tahaks ma öelda, et olen kasutanud väga palju näiteid oma elust ning arvan, et need kaks eluetappi on väga huvitavad. Kasutatud kirjandus Ilse Hell ja Oliver Arnim, ’’Tahan Teada’’, 2007, Kirjastus Ilo, lk 31 Dr Richard C. Woolfson, ’’ Arukas Imik ’’, 2001, Kirjastus Sinisukk, lk 3 ’’The Ultimate Book of Knowledge’’, 2007, Kirjastus Egmont Estonia, lk 13
Milleks meile keel? Inimene kasutab keelt juba sündides, algul on tegemist kehakeele ja häälitsustega, aga ikkagi on vaja emale või isale anda teada, et beebi tahab süüa, juua või on aeg mähkmeid vahetada. Esimese eluaasta jooksul õpib imik ära paar sõna, tavaliselt lihtsamad sõnad nagu: emme, issi ja äitäh, sealt saab aluse aktiivsem keelekasutus. Kõne on tekkinud inimkonna algusaegades, kuna koos elavad inimesed pidi kuidagi igapäevast infot edastama, arvatavasti esialgu suheldi lihtsalt häälitsuste ja kehakeele abil. Tõenäoliselt ei olnud kindlat keelt isegi ühe leibkonna inimestel, kuna inimeste eluiga oli nii lühike ja elul oli 2 mõtet: kõht täis saada ja elus püsida. Keelekasutus arenes aja
Lapse haigestumisega kaasneb sagedasti ka valu. Lapsed tunnevad valu igas vanuses. Enneaegsetel ja vastsündinutel pole närvisüsteem veel küps, kuid laps reageerib valule terve kehaga. Valu pidurdav süsteem ei ole väiksematel lastel sama hästi välja arenenud kui suurematel, mistõttu nad taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). Hoolimata haigusprotsessi raskemast kujust taastuvad laste paranedes tänu kudede headele regeneratsiooni võimetele nii funktsionaalsed kui ka morfoloogilised muutused
MAJUTUS III Laia voodiga 3 ööd 65-ööpäev Soovite hilisemat kahetuba. välja PERE ROOTSIST Toas on duss, WC, Kokku :195 registreerimist otsevalimisega (umbes 15:00)- telefon, televiisor, selle eest me hommikumantlid, lisatasu ei küsi EMA, ISA, IMIK föön, miniseif ja internetiühendus, lisatasu eest minibaar. Tubadest avaneb merele imeilus vaade. Beebi voodi tasuta Hind sisaldab 3 hommikusööki. MAJUTUS IV Ühetuba, voodi 90 3 ööd 65- ööpäev Välja cm lai, Kokku: 195 - registreerimine kell
kus ta esines. Ta käis oopiumitubades, pruukis kokaiini. ja lõpuks arenes tal välja sõltuvus heroiinist ning ta suri rahatuna 44-aastaselt. Lester Young Lester Young sündis Woodville, Mississippi ja kasvas üles muusikute perekonnast. Tema isa Willis Handy Young, oli lugupeetud õpetaja, tema vend Lee Young oli trummar ja mitmed teised sugulased olid professionaalsed muusikud. Tema pere kolis New Orleans, Louisiana, kui Lester oli imik ja hiljem Minnesota. Kuigi väga noores eas Young esialgu ei teadnud oma isa, sai ta teada, et tema isa oli muusik. Hiljem Willis õpetas oma pojale mängima trompetit, viiulit, trumme ja lisaks saksofoni. Lester Young mängis tema pere bändis nimega Young Family Band. Ta lahkus pere bändist 1927 aasta vanuselt 18, sest ta keeldus minemast Tourile Lõuna Ameerika Ühendriikides. Billie Holiday, pildistanud Carl van Lester Young Vechten, 1949 ja Billie
Töötlemata siid sisaldab veel veidi serisiini, mis mõjub parandavalt allergilisele nahale. Siid hellitab õrna nahka ja tema puudutus on värskendav. SIIDIMÜTSI SALADUS Siidimütsist on saanud "loodus-beebide" kehaga suhteliselt suur, seega ka firmamärk. Siidimütsi võib vastsündinule soojuskadu pea kaudu. Siidimütsiga kohe pähe panna ja hoidagi ööd-päevad kaitstult püsib imik soojana. läbi. See kaitseb veel kinnikasvamata lõge ja vastsündinu kuulmisaistinguid ümbritseva melu eest. Siidimütsi õrn pind masseerib imiku pead samamoodi kui emakas kõhusoleku ajal . See siidine massaaz mõjub nii ergutavalt kui ka uinutavalt. Imiku pea on võrreldes muu 5 GENEETILISELT MUUNDATUD SIID Suurbritannia teadlased tegid katsete käigus kindlaks, et geneetiliselt muundatud siidiusside
tõsisemaks probleemiks ongi kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ-na, aeglase arenguna, käitumishäiretena (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja tähelepanuhäired) ja muuna. Fetaalne alkoholisündroom (FAS) on mentaalse taandarengu juhtivaks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis. (Eesti Karskusliit, 2016) Joonis 1. Tüüpiline FAS sündroomiga imik (2016) 7 2.4. Alaealised ja alkohol Inimese aju areneb kuni 25. eluaastani ning eriti oluline areng toimub vanuses 12-25 aastat. Alkoholi mürgine toime kahjustab tõsiselt närvirakke, eriti kahjulikult mõjub see otsmiku- ja oimusagara piirkonnale, mis eelmainitud vanuses kõige rohkem areneb. Mis puutub tarbimisse,
Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või leivapudru meega 6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa Poisse kisti kõrvust, tutistati, pandi nurka seisma Sõõgilaua kombed Sõõgilauda sassis peaga ja natase nisaga ei
asendab mängu. Samas ei tohi kunagi unustada või alahinnata mängu olulisust lapsepõlves. Soodsa mängukeskkonna loomine on lapse jaoks sama oluline kui soojus, turvalisus ja täiskõhutunne. Mängukeskkond ei pruugi tunduda elementaarse esmavajadusena lapse ellujäämiseks lapseeas, ülioluline on selle olemasolu või puudumine aga hilisema toimetuleku seisukohalt. Mida noorem on laps, seda rohkem on vaja tema mängukeskkonda kujundada. Imik sõltub selles meist täielikult lihtsad lelud, mis liiguvad ise või mida on lihtne puudutusega liigutada või häält tegema panna, tuleb tema jaoks turvaliselt kättesadaavasse kaugusesse asetada. See pakub pisikesele huvi ja vaheldust. Pisut suurema lapse puhul on vaja taas turvalist ruumi, mänguasju ja kaasamängimist, et näidata mängu tähendust ning asjade ja ümbritseva elu omavahelisi seoseid. Vahel tuleb last lausa mängima õpetada
Väga palju noori mehi on metsadesse läinud. Ümbruse metsad on täis metsavendi. Rahvas suhtub metsavendadesse toetavalt. Varustatakse metsavendi toiduga. Metsavennad aitasid põllutõid teha. II osas Ilme sünnitab vanglas lapse. Ilme kutsutakse vanga juhtkonna juurde. Temaga räägitakse meeldivalt. Ilme ja vastsündinud laps lastakse vabaks ja lmelt ei sovita rohekmat kui ta otsiks oma mehe üles ja saadaks jutuajamisele. Siis saab lembit vabaks. Koju judes sureb imik. Taavi ei rutta Tallinnasse. Ta ei kavatse seda niipea teha. Ta ei usu et Lembit üldse elus on või ta lahti lastakse. Samas teab ta et peab reetma paarkümmend inimest. Taavi räägib ka emaga. Ilme ei suuda sellest aru saada ja nende abielu läheb väga raskeks. 46 aastal leitakse võimalus teda üle piiri saata. Leitakse, et Taavi on kaotanud tahtejõu ja sideme. Leitakse, et ta peaks rääkima välismaailmale tõde, keda rahvas toetab ja mis võim siin on
autunde poolest. Capone oli esimene, kes avas supiköögid peale 1929nda aasta aktsiaturu krahhi ning organiseeris kaupmehi andma puudustkannatajatele riideid ning toitu oma kulul. Al Capone lõpp Al Capone elu lõpp oli kohutav. Ta saadeti Alcatrazi, kus ta hullus. Mõnikord teatas vangivalvur, et ta keeldub lahkumast oma kambrist, et minna sööma söögisaali. Tihti leiti ta kambrinurka surutuna nagu loom. Mõningatel juhtudel ta pobises või lalises nagu imik rääkida või lihtsalt istus voodil ja pinistast väikseid lugusid oma bandzol, mis ta naine saatis. Aastaid hiljem, meenutas üks vanglakaaslane, et Capone jäi oma kambrisse ning voltis oma magamisaseme linu ikka uuesti ja uuesti. Karistusaeg sai läbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse parandusasutusse oma üheaastast karistust kandma õigusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939. Caponel avastati ka kaugele arenenud süüfilis, mida hakati ravima.
Mööda teed kodus poole minnes mötlesMagnus oma pruudile. Mina, Kuressaare Gümnaasiumi õpilane, täidan alati käitumisreegleid. 2.3 kui des- ja mata- lühend on lauses aluse ja öeldise vahel, eraldame lühendi alati komaga Kirjand, pool ümber kirjutaud, vedeles laual. 3. Absoluutnimetav ehk iseseisev nimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmus nimetavas käändes. Ema, tekki mähitud imik süles, ja isa, teravaks ihutud kirves käes, läksid metsa puid tegema.
6.Mida teeb bussis Karina lähedale istunud poiss? Lähedale istunud poiss hakkas Karinat nuusutama. 7.Miks ajab Pärt Karinat taga? Pärt ajab Karinat taga sest ta arvab ,et Karina on tema õde Kerli. 8.Kes on „hallid“? Hallid on 60-70cm pikkusega päkapiku taolised olendid kes tulevad välja siis kui kui inimesed neid pahandavad. 9.Mida leiavad Pärt ja Kerli maja juurest ja majast? Pärt ja Karina leiavad maja juurest laiba ning majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ning kes magas oma enda uriini sees. 10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub? Abi otsides pärt sattus villase kus oli 12 meest ta sai aru ,et need on pätid ja võttis taskunoa välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus?
ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, mis hilises eas on iseenesest mõistetav. Imik õpib tundma maailma läbi nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub maailma tundmaõppimine, iga uus teadmine on saavutus, sest enne seda valitses teadmatus. Mida enam on teadmisi, seda arusaadavamaks muutub maailma mõistmine. Maailma tõed on justkui pusle, kus tükid on teadmised. Mida rohkem tükke kokku saad, seda selgemaks muutub pilt.
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
Samuti oleks maailmakaardilt pühitud Holland ja 70 protsendi maailma rahvastiku kodud, sest nad elavad rannikualadel. Lõpptagajärjeks spekuleeritakse uut jääaega, mis pühiks terve inimkonna ajalooareenilt. Pärast 20. sajandi demograafilist plahvatust, kus rahvastiku arv Maal tõusis peaaegu 6 korda, on inimkonnal vaja tohutul hulgal kõike: süüa, juua, riideid, maju, elektrit, soojust, bensiini jne. Neid ressursse leidub vaid maakeral. Inimkond on sellisel juhul piltlikult nagu imik, kes ripub emakese Maa rinna otsas. Ta imeb ning ei kavatsegi lõpetada. Me ammutame maakerast kõike, mida saab ära kasutada ja tarbime selgelt rohkem kui maakera suudab taastoota. Näiteks naftavarusid hinnatakse olevat veel 50 aasta jagu, kivisütt jätkub u 250 aastaks. Jätkub ka metsikutes kogustes metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad. Samas püüame kalu ja
vahenditega seda ära hoida ning tagajärjeks on üks suur kaos. Pohmakas Komöödia sellest, mis juhtub siis, kui kokku viia muretud poissmehed ja Las Vegas. Kaks päeva enne oma pulmi läheb Doug koos kolme sõbraga Las Vegasesse, et pidada maha unustamatu poissmeestepidu. Aga järgmisel hommikul ei mäleta nad eelmisest õhtust midagi. Nende luksuslik sviit on segi pööratud, vannitoas on tiiger ja garderoobis... tundmatu imik. Pohmakas Ainus, mida nad ei leia, on Doug. Nad peavad ähmastest tükkidest pildi kokku panema, tuletades meelde kõik eelmise õhtu valed otsused. Täna öösel me ei maga Tegemist on psühholoogilise põnevusfilmiga, mille neli peategelast - kaks meest ja kaks naist - leiavad ennast ühe suvise öö jooksul tihedast sündmustekeerisest. Filmi on kirjutanud
Arvustus „Täna on täna ja forever on forever“ Margus Karu Pegasus, 2015 Kuna olin Margus Karu esikromaani „Nullpunkt“ lugenud, olid minu ootused „Täna on täna ja forever on forever“ ees suured. Kes siis ei teaks teadatuntud raamatut „Nullpunkt.“ Kui ei olda raamatust kuuldud, siis kindlasti on käidud kinos samanimelist filmi vaatamas või teatris teatritükki nautimas. „Täna on täna ja forever on forever“ on Margus Karu teine romaan, mis ilmus 2015. aastal. „Täna on täna ja forever on forever“ jutustab peategelasest Tekla Tuulest, kes töötab reklaami- ja teletöötajana. Tekla ei ole eriti rahul oma tööeluga ning suhetega oma pere, sõprade ja elukaaslastega. Tunduks justkui, et ta ei tea isegi, mis on tema elu mõte ja mida ta tegelikult teha soovib. Ta teadis, et kõik mida ta teeb, on selleks, et teistele meeldida. Ta oli depressioonis ning ta tundis end süüdlasena ammu juhtunud õnnetuses, mille tagajärel tema isa su...
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“
L peab ise arenema, mitte tagant KORDAMINE --- harjumus sunnitult. Laps õpib JÄLJENDADES o Ei tohi peale suruda tk teadmisi (surm,vägivald) - Õppimine toimub läbi KARISTUSE ja TASU: moondunud arusaam ei saa sellest aru. kiitus+tunnustus+karistus e mitte heaks kiit Imik 0-2 meeldiv-ebameeldiv mitte füüsiline karistus; 4kk tegurit toimivad KOOS Varajane lapsepõlv 2-12 saab ise hakkama *Inimene peab olema terve, et ennast kontrollida Hiline lapsepõlv 12-15 lahendab iseseisvalt *Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine
Tõde ja õigus- noor Andres Andrese pere Andres oli Andrese ja Krõõda ainuke poeg, ühtlasi ka viimane laps. Andrese ema krõõt suri pärast sünnitust. Andresel oli kolm õde: Liisi, Maret, Anna. Andresel oli veel poolvennad Indrek ja Juku ning poolõde Kata. “Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõdalt kolm tütart- Liisi, Maret, Anna- ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed- Juku ja Kata” Andrese lapsepõlv Kui noor Andres imik oli, siis toitis teda Mari, kes pidi vaid ajutiselt Andrese ja Krõõda laste eest hoolt kandma kuniks Andres endale uue naise leiab. Noor Andrese käis karjas kuni 14. aastaseni. Andresel olid noorema venna Indrekuga palju tülisid. Sulane Matu oli talle oma tegude ja õpetustega eeskujuks. Tema järgi mindi proovima puu ladva otsast alla laskma. Matu õpetas poistele kuidas usse sipelgapessa viia. “Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta
Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas ta sealt välja ja viis kuhugi küüni magama. Hommikul ärgates nägid nad ühte Halli, kui seegi oli kadunud kuulsid nad mingit imelikku heli ja läksid asju uurima. Majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ja magas oma enda kuse sees. Karina saatis Pärdi abi kutsuma, kuid ta jäi kadunuks. Sama päeva õhtul ilmus sina mingi rattur kes väitis, et on ära eksinud ja tahtis natuke vett, sest tema enda vesi oli otsa saanud. Ratturi nimi oli Marius ja nad ajasid mitu tundi juttu. Marius otsustas, aga ära minna, sest kell oli juba palju, ta lubas, et tuleb Karinale homme autoga järgi
3000 ( meedikute sõnul 400-500 neist võiks elama jääda kohese elustamise järel ) Vigastustesse sureb igal aastal Eestis 2300 inimest ( kellest 300-400 võiks elama jääda õigeaegse abi saamisel) Keskmine vanus erinevatesse vigastustesse sattunuil on 25 a.! Alkoholimürgistustesse sureb igal aastal 300 inimest Eestis, kelle keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud.
3000 ( meedikute sõnul 400-500 neist võiks elama jääda kohese elustamise järel ) Vigastustesse sureb igal aastal Eestis 2300 inimest ( kellest 300-400 võiks elama jääda õigeaegse abi saamisel) Keskmine vanus erinevatesse vigastustesse sattunuil on 25 a.! Alkoholimürgistustesse sureb igal aastal 300 inimest Eestis, kelle keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud.
Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas ta sealt välja ja viis kuhugi küüni magama. Hommikul ärgates nägid nad ühte Halli, kui seegi oli kadunud kuulsid nad mingit imelikku heli ja läksid asju uurima. Majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ja magas oma enda kuse sees. Karina saatis Pärdi abi kutsuma, kuid ta jäi kadunuks. Sama päeva õhtul ilmus sina mingi rattur kes väitis, et on ära eksinud ja tahtis natuke vett, sest tema enda vesi oli otsa saanud. Ratturi nimi oli Marius ja nad ajasid mitu tundi juttu. Marius otsustas, aga ära minna, sest kell oli juba palju, ta lubas, et tuleb Karinale homme autoga järgi
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus
Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal
Looteline areng lõppeb. Algab emaklihaste rütmiliste kokkutõmmetega e. tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora - võib osutuda ohtlikuks emale/lapsele Keisrilõikega sünnitus: + saab vältida nt. hapnikupuudust - mikrofloorat laps ei saa LOOTEJÄRGNE ARENG e. postembrüogenees. 1. JUVENIILNE (90% H2O) Vastsündinu iga. Imik Lapseiga 2. GENERATIIVNE (70% H2O) Murdeiga e. mürsik Noorukiiga ~ 25 aastani Küpsusiga ~50 aastani 3. VANANEMINE Elatanuiga 60 ~ 70 Raugaiga 70 ...
Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
17. juuni seisuga olid juba 50 inimese surnukehad leitud, kellest 49 olid kaldale viidud. 26. juunil Brasiilia sõjavägi teatas, et lõpetas surnukehade otsingud. Kokku viidi maale 50 surnukeha. Mais 2011 toodi pinnale veel 77 surnukeha. Kokku on välja toodud ohvrite arv 127. [1] Hukkunud[muuda | muuda lähteteksti] Pardal viibis 216 reisijat ja 12 meeskonnaliiget, kes kõik hukkusid. Reisijate seas oli ka üks Eesti kodanik.[2] 216 reisija seas oli üks imik, seitse last, 82 naist ja 126 meest. Kodakondsus Reisijaid Meeskonda Kokku Prantsusmaa 61 11 72 Brasiilia 58 1 59 Saksamaa 26 0 26 Itaalia
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see
Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest
väikesed esemed - nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms. - tuleb lastest eemal hoida. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed. Väiksemad mänguasjad ja lahtikäivad mänguasjade osad tuleb mõõta vastava mõõdurõngaga, mille seesmine läbimõõt on 4cm kui mahub mõõdurõngast läbi, siis on selge, et antud ese on lapsele ohtlik. Mõõdurõngast on ise lihtne valmistada kasvõi paberist (arenenud välisriikides on müügil apteekides). 3.1.3 Maosisaldis Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldis (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja jäetakse üksi. Maosisaldise hingamisteedesse sissetõmbamise vältimiseks õpetatakse lapsevanemaid hoidma imikut söötmise järgselt lühikest aega
nagu püünisest vabanenud linnud. (174 Dhamapada) Inimene on kaasasündinud uudishimulikkusega, sooviga teada saada, miks on midagi just nii. Tahetakse teada elamise, sünni ja surma põhjust. Kas oleme üldse olemas või on see vaid kui unenägu, millel ei paista lõppu olevat? Väike imik vaatab maailma sündides ringi, kasvades ta uurib pea igat asja, mis köidab ta pilku. Varsti päritakse vanemate käest kõike. Miks kell tiksub ja millal päike tõuseb ja kust. Pisike inimene, ise veel õieti teadmata miks, uurib ümbust ja seda, kuidas asjad maailmas toimuvad. Inimene oma arenguteel omanadab järjest rohkem uusi teadmisi ja elu seaduspärasusi. Saades teada, et üks pluss üks on kaks järgneb küsimus, aga palju oleks selle korrutis.
Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus................................................................................................................1 Mis on hüpolaktaasia..............................................................................................................2 Neoliitikum.............................................................................................................................2 Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha.............................................................3 Ravivõimalused......................................................................................................................4 Prognoos.................................................................................................................................4 Mis aitaks? .............................................................................................................................4 Kas...
pärilikkuse ja keskkonna tulemus, kusjuures suhtelised kogused ei ole eriti tähtsad. Elu esimese 18 kuu jooksul toimub hulk olulisi sündmusi, alates nibu imemisest kuni trepist üles kõndimiseni Lapsevanemad need, kes peavad olema võimalikult toetavad ning aitama kaasa oma lapse arengule. Laps on kodu peegel. KASUTATUD ALLIKAD 1. Morris, D. (2008). Beebi, Suurbritannia: Hamlyn 2. Woolfson, R. C. (2001). Arukas imik, Eesti: AS SINISUKK 3. Maas, H. (2009). Sinu lapse areng esimesel eluaastal, Tallinn: Kirjastus Varrak 4. Kenneth T. Strongman (2008). Psühholoogia igapäevaelus, Tallinn: Kirjastus Pegasus 5. http://www.beebiweb.ee/?id=1158 6. http://rasedus.eu/monednouandedmisaitavadrasedusega kaasnevastressigatoimetulla/ Pildid 1. http://www.ulemistecity.ee/upload/Image/Karin/kindergarten.j pg 2. http://www.blog4parents.com/wp
On teada, et lastega tuleb hakata tegelema juba väga pisikesest peale. Seepärast on väga tähtis, et lapsevanemad oma järeltulijatega palju tegeleks. Ettevalmistus eluks ja kooliks peab algama juba varakult. Aju tuleb arendada erinevate mängudega . Väga head on Maria Montessori pedagoogikas kasutatavad õppevahendid, mis panevad lapse ise mõtlema ja tegutsema, kuid ei tohi unustada ka tuge. Lapse aju ja käitumist tuleb arendada juba siis, kui võsuke on alles imik, kuid kui lapse vanematel ei ole endal olnud õppimismotivatsiooni, siis paratamatult ei anna nad seda ka oma järeltulijatele edasi. Väga palju võib kohata seda, et nendes peredes, kus juba vanemate õpiedukus ei olnud kiita, pole seda ka nende lastel. Õppimiseks on lapsel ikkagi motivatsiooni ja tuge vaja, mida paratamatult peavad talle tema esimestel eluaastatel andma vanemad. Kui vanemad ei suuna ja ei abista, siis ei tule ka laps selle peale, et midagi mõelda või teha
Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust
Sõnum: moraaliseaduste järgimine aitab hävitada kurja. Ürita mõista, enne kui hukka mõistad. ,,Mees, kes naerab" 17. saj. Inglismaa. Peategelane Gwynplaine, kelle isa on pahandanud kuningat ja orvuks jäetud Gwynplaine on müüdud laste sandistajatele, kes on tema näo lõiganud naervaks maskiks. Peategelane on hea inimene, võitleb õigluse eest, ent moonutatud välimuse tõttu kujuneb ta saatus traagiliseks. Päästab imiku, kes hakkab surnuks külmuma. Imik on pime tüdruk. Mõlemad lapsed võtab enda juurde Ursus ja nad elatavad ennast akrobaatidena. Hiljem selgub peategelase kõrge päritolu ja ta saab inglise parlamenti. Tema näo pärast ei võeta teda tõsiselt ja siis ta lahkub koos Ursuse ja selle tüdrukuga. Tüdruk ja tema tunnistavad oma armastust üksteise vastu. Tüdruk sureb ära ning ta kallim uputab enda. Sõnum: Vaesemad on mõistvamad.
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
Oli peresid, kus linsid kasutati ainult pühapäeviti ja pühade ajal, vähestel laudlina polnudki. Toamööbli hulgas oli oluline voodi. Abielu rahva voodi seisis tavapäraselt ahju taga, eraldatud toast kas riidekapi või ettetõmmatava riidega, hiljem liigendsirmiga. Sajandivahetusest alates magati üldiselt kahe lina vahel, varem oli kasutatud üksnes aluslina. Esialgu kaeti voodi ja padjad päevaks magamistekiga, ent peatselt ilmusid voodite peale linnamoe kohaselt päevatekid. Imik magas hällis, linnas üha sagedamini korvis, 2-5 aastane laps enamasti vanemate voodis. 19. sajandi lõpus muutus sisustuse oluliseks osaks kummut. Peale tarbeväärtuse oli kummutil korteris kaunistav otstarve. Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad, tollase väikekodanliku moe kohased esemed: 2 küünlajalga, 2 ühesugust vaasi, pereliikmete raamitud fotod, paljud hoidsid seal ka piiblit, lauluraamatut ja fotoalbumit ning portselanist ja kipsist nipsasju.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
