Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühma...
Imikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend.
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga
tajude kohta muudab vastsündinu "meelte vangiks". Kui taju funktsioneerikski kohe pärast sündi, aga meeled poleks omavahel ühendatud, oleks imiku kogemus reaalsusest ikkagi erinev täiskasvanute omast. Imiku jaoks oleks tegemist vaid tähenduseta aistinguid täis maailmaga. Seepärast väitiski James, et varased kogemused on sumisev ja kirju segadus. Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma kogemusi organiseerides üle saab. 2 2. PIAGET'I TAJUTEOORIA Piaget jagas lähte-eeldust, et varases arengus "õpetab käsi silma". Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad.
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon
Eesti laste keelelise arengu hindamiseks kasutatakse norme, mis on leitud mingit teist keelt kõnelevaid lapsi uurides. Eri õpikutes toodud normid on sageli erinevad (Tulviste 1996). Nagu eelpool mainitud - peame lapse arengu hindamisel ja mõjutamisel arvestama nn sensitiivsete perioodidega. Oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on tõestanud, et madala intellektuaalse arengutaseme korral ei saavuta mäng vanusele iseloomulikku taset. Juba 4-kuune imik mängib oma kätega - ta jõuab kogemuseni, et käed on tema omad ja tal on kontroll nende üle. Laps jõuab teadmiseni, et neid saab kasutada esemete löömiseks ja haaramiseks. Tegevuse läbi areneb lapse koordinatsioon, praktiline intellekt ja neis mängudes õpib ta esemeid iseseisvalt uurima (Tiko 2006:10-11). 1.3 Vastsündinu 1.3.1 Sünnijärgsed oskused Selle sajandi esimesel poolel arvati, et vastsündinu on füüsiliselt abitu: ta ei näe ega kuule peaaegu midagi
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei ...
tähtis. Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi. Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või
tundi peale sünnitust (AS, Kliinik Elite). 3.3. Enneaegus Laps on õigeaegne, kui ta on sündinud aja jooksul, mil ema on teda kandnud 38-42 nädalat pärast viljastumist. Lapsed, kes on sündinud enne 38. Nädalat, nimetatakse enneaegseteks. Mida varem laps sündinud on, seda väiksem on tema ellujäämisvõimalus. Tänapäeva tehnoloogia on arenenud nii kaugele, et isegi 23. Nädalal sündinud lapsed suudavad siia ilma elama jääda. Imik, kes on sündinud enne 32. Nädalat, nimetatakse väga enneaegseks. See on lapse jaoks riskantne, kuna neil on sünnitusel suurem oht saada füüsilisi vigastusi, neuroloogilisi kahjustusi ning see võib olla mõjutajaks psühholoogilisel arengul. Väikse sünnikaaluga imik on alla 2500 grammi kaaluv. Väga väikse sünnikaaluga lapsi nimetatakse 1000 grammi ja alla selle kaaluvaid. Kui on oht enneaegsusele, siis hakatakse talle pakkuma
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat)
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuus...
Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise refleks – Kui ese puudutab imiku käelaba, paneb ta sürmed selle ümber kõvasti kokku. Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha. On olemas ka teised tähtsad refleksid: Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus. Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud. Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste
südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips. Avan aknad
Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib
.................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu..................................................................10 SISSEJUHATUS Alates sünni hetkest on kõige esmaseks ja tähtsamaks imiku toiduks rinnapiim. Rinnapiimast saab imik kõik vajalikud toitained ja vitamiinid kätte. Alates kuuendast elukuust vajab laps lisaks rinnapiimale ka lisa toitu. Erinevaid haigusi seostatakse toitumisega , toitumine avaldab ka pikaajaliselt mõju lapse tervisele. Alates 5.-6. elukuust ei vaja imik enam tihedat rinnaga toitmist ööpäev läbi. Imiku ema peab nii rasedana kui ka rinnaga toitmise ajal jälgima enese toitumist ja sööma hoolikalt valitud menüü alusel.
aktiivsemaks ning suureneb tema energia- ja toitainetevajadus. Referaadi eesmärk on kirjeldada imiku söötmisviise ja tutvuda imikule kasulike ja sobivate jookidega. Eesmärgist tulenevalt on püstitatud ülesanded: kirjeldada söömise elamistoimingut imikutel; kirjeldada joomise elamistoimigut imikutel. Teaduslike allikate otsimisel kasutati www.doaj.org, www.ebsco.com ja scholar.google.com andmebaase. Otsingusõnadena kasutati imik (infant), rinnaga toitmine (breast feeding), õde (nurs) ja vesi (water) .(Lisa 1). Raamatuid otsiti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli andmebaasist. Märksõnadeks kasutati imik ja toit. Allikate otsingut ja läbitöötamist raskendas asjaolu, et materjal oli võõrkeeles inglise keeles. Läbitöötatud allikatest valiti need, mis vastasid teadusallika kriteeriumitele. Statistika andmete saamiseks kasutati Tervise Arengu Instituudi andmebaasi. 3
Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. 2. Maimikuiga : Teine iga on maimikuiga
Turvalise keskkonna Andra Kuhi, Karina Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu
arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon stiimulile hindamisel Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis. Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast. Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni. Nutt täiskasvanul Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega. Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt? Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest
Mis on elu? Elu on nagu lill. Kõik saab alguse ühest pisikesest seemnest, mis hakkab idanema, kuni ajab mullast välja väetikese võrse, mis sümboliseerib sündi. Nii nagu imik või väikelaps, vajab see kidurake võrseke palju hellust, soojust ja hoolitsust. Väetades ja kastes me justkui toidaks seda nagu oma last. Kasvutulemused on esialgu väga kiired. Peagi saab võrsest kindlalt seisev vars, mis muudkui sirgub ja sirgub. Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad.
Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud SÜMPTOMID - MÜKOPLASMA Haigestuvad igas vanuses Kopsudes küllalt laiahaardeline, kerge kuluga Köha järskude tugevate hoogudena, vähene valkjas nõre, külmavärinad, iiveldus, mõnikord oksendamine, südametegevuse aeglustumine Äärmuslikel juhtudel hingeldus ning hapnikupuudus RAVI Ambulatoorselt, haiglas Kui haigestub imik tuleb kindlasti arst kutsuda HOOLDAJA ÜLESANDED Ravimite manustamise jälgimine Kehatemperatuuri jälgimine Vedeliku tarbimine Inhalatsioon Hingamisvõimlemine Jahe, värske, niiske toaõhk Käte antiseptika TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE
VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik. 1)imikuiga-toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine. Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed. Nahk on õrn, 1eluaasta lõpuks õpib imik seisma,suudab astuda ja öelda liktsamaid sõnu. 2)lapseiga-jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng.alguses õpib laps kõnelema ja liikua,arenevad fantaasia,iseloom ja tahe. Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele. 3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused.Hormonaalsed häired,enesevalitsemisraskused,on väga hella tundelised ja ärrituvad kergesti
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
KELA Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda kirjeldatakse kui laste võimet võrrelda ja hinnata oma käitumist standardiga. Antud mõtete standard võib olla
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi
Isiklik puhtus, pesemine Imiku hügieeni tehes tuleb olla väga hoolasja õrn. Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vas...
· KROON · ÜMBRIK · PESULÕKS · KINGSEPP · KELK · KÜLMIK · VIDEO · LEPATRIINU · TARRETIS · HAKKLIHA · JUUKSUR · PARKLA · APELSIN · KÜLMETUS · KASTE · PÕRSAS · TULEKAHJU · KORTER · LÜHIKE · NAERATUS · PILETIKONTROLL · MÄNGUASI · MUST · HAIGLA · SILD · IMIK · SOOJUS · KARU · MÜRGITUS · LAISK · HOMMIK · PUUKOOR · VANAISA · PURSKKAEV · KALLISKIVI · SÕDUR · NÄDAL · PURJELAEV · SEELIK · VILE · TIIGER · SUUSASÕIT · MÄÄRIMA · PUZZLE · MULL · MÕÕDULINT · PEA · LÕNG · MUSKEL · SEEME · SPORTLANE · VIHMAPILV
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilise...
Kohtunik peab olema omandanud kõrgema juriidilise hariduse. Et kohtu vigu vältida, peaks kohtunik kindlasti keskenduma oma tööle sajaprotsendiliselt ning jääma erapooletuks. Kui kohtus tehakse vigu, siis minu arvates peaks vea tegija maksma trahvi või teda vallandama, kindlasti peaks ta ka vabandama inimeste eest, kes kannatasid tema vea pärast. Näiteks hiljuti ilmus erinevates ajakirjandusväljaannetes lugu perest, kus peksti väga väikest last ja selle tagajärjel oli imik kaua aega haiglas väga raskes seisundis. Ma tõesti loodan, et need inimesed, kes seda tegid, said õiglase karistuse. Minu arvates oleks õiglane karistus eluaegne vangistus, sest ei ole laste väärkohtlmisest hullemat kuritegu. Mul on kahju, et Eestis on inimesi, kes on nii julmad ja õelad. Kui kohtus ei karistatud neid inimesi piisavalt karmilt, siis on suur tõenäosus, et nad ei õppinud olukorrast midagi ja kordavad sama teguviisi oma edaspidises elus. Sellisel juhul on
Eestis lubatud abort 12. rasedusnädalani. Soovimatu raseduse vältimine 1)kondoomi kasutamine vahekorra ajal 2)rasestumisvastaste tablettide tarvitamine- pärsivad munarakkude valmimist ja liikumist munajuhadesse 3)spiraali kasutamine takistab viljastumist kui ka idulase pesastumist emakasse, seda soovitakse juba sünnitanud naisele Inimese areng sünnist surmani Esimene elujärk- imikuiga Imik- inimlaps esimesel eluaastal Vastsündinu- imik esimesel kümnel sünnijärgsel päeval (suur pea, lühikesed jäsemed) Imikuiga 1)kiire kasvamine, arenemine 2)kehakaal suureneb ligi 2-3 korda, vajab korrapärast energiarikast toitu, parim rinnapiim, ainevahetus kiire 3)paraneb liigutuste kooskõlastus, täpsus 4)õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud 5)kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused 6)ilmuvad esihambad 7)oskab öelda üksikuid, lihtsamaid sõnu
Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastamiseks kutsutakse pantomiimiks. See väljendab komplitseeritumat laadi mõtteid. Kui laps etendab mõnd tegelikult asetleidnud sündmust, siis
Kus valmivad spermid ja millist teed liiguvad kehast välja? Spermid moodustuvad poiste munandites ja valmivad munandimanustes. Spermid liiguvad mööda seemnejuhasid kusitisse. Kus valmivad munarakud ja millist teed liiguvad naise kehas? Munarakud valmivad munasarjades. Munarakud liiguvad mööda muhajuhasid. Millised tegurid vähendavad meeste viljakust? Vigased spermid Stress Suitsetamine Varjatult kulgevad põletikud Temperatuuri tõus munandites (kui hoiad arvutit süles) Istuv eluviis Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised) Keemilised ühendid (nt lahustid, nikotiin, alkohol, ravimid Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Em...
esialgu õpitakse balletti ning alles siis minnakse üle moderntantsu peale. „Tantsida tähendab elada!” Isadora Duncan Angela Isadora Duncan (16.05.1877-14.09.1927) Sündis USA’s California osariigis San Franciscos Sündis Joseph Charles Duncani ja Mary Isadora Gray 4. ja ühtlasi viimase lapsena Varsti peale Isadora sündi avastati, et ta isa tegeleb ebaseaduslike pangatehingutega ning perekond jäi väga vaeseks Mary ja Joseph lahutasid, kui Angela oli veel imik Ta oli tantsija ja tantsuõpetaja Pani aluse moderntantsule Suri Prantsusmaal Nice’s, kus tema siidist sall keris end auto ratta vahele ning Näited klassikalisest/ajaloolisest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=lez5Z9yDBOQ https://www.youtube.com/watch?v=Q-lBbqzF6Ug Näited tänapäevasest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=WzqKQESuHsU https://www.youtube.com/watch?v=qk00gbDwGqM Moderntants Eestis
Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett. Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena. Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g. Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett. Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett. Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra rohkem. Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle eritumine on aga suurenenud. Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee peetusel organismis või mitmesuguste neeru-, südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega kaasnevad sageli tursed. Naatriumioonid soodustavad vee hoidmist organismis, kaaliumioonid soodustavad aga vee eraldumist. Vee funktsioonid inimorganismis Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna.
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad log...
Kuid kuna ta maitseb nii hästi ja läheb väga kergesti alla, tarbitakse teda sageli liigsel hulgal. Kind-lasti ei tohiks teda kunagi tarvitada janu kustutamiseks. Piim on toit, mitte jook! Kui maks on terve, siis muudetakse toore piima valgud kergesti meie keha valkudeks. Kuid kui maksa sekreet on toksiline ja sapp happelise reaktsiooniga, siis algavad hädad. Vasikas oma kiireks kasvuks vajab palju kaltsiumi luude jaoks ja valku energiaks, aga suhkrut vajab ta väga vähe. Kuid imik vajab vähem valku ja kaltsiumi ning rohkem suhkrut. Ja seda kõike sisaldab rinnapiim. Lehmapiima imikule kohandades tuleb sellega arvestada. Keskmine lehmapiima hulk, mida antakse kuni 6 kuu vanusele lapsele oleks umbes pool liit- rit, 6 kuust kuni 6 aastani võib anda 0,8-1 liitrit päevas. Kuid kui kasutatakse ka teisi valke nagu mune, juustu ja liha, siis tuleks piima hulka vähendada. Kuna maksale peaks andma vaid
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool" Inimene õpib sünnist surmani. Iga hetk inimese elus on uus kogemus. Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu. Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
tervislikke eluviise? kuna tütarlaste munarakud tekkivad vaid looteeas ja neid elujooksul juurde ei tekki. 7. a)Nimeta kindlaim rasestumisvastane moodus kondoom+...rasestumisvastased pillid ehk suguhormoone sisaldavad tabletid b)Mis neist on kaitseks ka suguhaiguste eest? Kondoom 8.TÕENE VÕI VÄÄR. Paranda väär lause sõnaasendusega Bioloogilisest Kliinilisest surmast on veel võimalik inimest päästa, sest tema ajurakud on veel elus.(vale) Esimestel elukuudel imik tavaliselt ei haigestu, sest teda kaitsevad emalt saadud antikehad. Emakas areneb rakukobarast kõigepealt loode. Sperme moodustub mehe organismis pidevalt.(Õige) SOS pillid mõjuvad rasestumisvastaselt mitte hiljem kui 3 ööpäeva(õige) 9. Kirjuta 2 muutust tüdruku organismis, kes on kokku sattunud tänaval suure koeraga. 1.adrenaliin 2.hingamine kiireneb ja ka südamelöögid. 10. Kuidas toimub negatiivne tagasiside siis, kui inimesel on keha ülekuumenemine?
Seetõttu on loote liigutused emale selgelt tajutavad. Kujunevad välja nägu ja kõrvad, hästi on arenenud siseorganid. Kolme kuu vanune embrüo on umbes 9 cm pikkune ja kaalub keskmiselt 15 g. Järgnevate kuude vältel loode jätkab kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ja ilmnevad uued refleksid. (Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps
erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse. · ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline.
2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3
Johannese vahel. „Mees turbaniga“ Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal. „Arnolfini kihlus“ Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik. Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne. „Kantsler Rolini madonna“ Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega. Maalil on taustaks kasutatud kõrget vaadet loodusele, sellega toob kunstnik esile karakterite seisuse ja positsiooni ühiskonnas. „Kanoonik van der Paele madonna“ Maalil on kujutatud erinevatest seisustest inimesi, millest võib järeldada, et kunstnik loob läbi karakterite ühendust kõrgema ja madalama seisuse vahel. Nagu alati on
Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine.
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
