keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Kisklusest tooksime näiteks alligaatori, kes söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Teiseks jaaguari, kes sööb nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad, kes on ühtlasi ka maailma suurimad maod, söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Servalid, kes on tuntud kui kõrbeloomadena, esinevad ka vihmametsades. Servalid, nimelt, söövad sisalikke, hiiri ja linde. Viimaseks troopiliste vihmametsade kiskluse näiteks tooksime välja tiigri, kes toitub kaladest, lindudest, osadest ahvidest ning paljudest teistest. [17] Konkurents
Tuntuimad kaalisoolaleiukohad on Alam- Saksimaal ja Tüüringis. 1.5 Taimestik Tiheda sutuse tõttu on looduslikku timkatet säilinud vähe. Mets katab 30% territooriumist. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksamaa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. 1.6 Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodusesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on S-l ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati S. loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid on 247 liiki. Palju linde lendab sinna talvituma ja palju on paigalinde. Roomajaid on 16 liiki (sh
Hetkel eksisteerivaid imetajaliike on maailmas üle 5400, alustades 3-4 sentimeetrisest kimalas-nahkhiirest ja lõpetades 33 meetri pikkuse sinivaalaga. Imetajad elavad igal pool - maa peal, maa all ja ka vees. Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt. näiteks Euroopas elab 260 liiki imetajaid, Aasias 369 liiki ja Aafrikas 386 liiki. Kõige rohkem imetajaid elab maa peal ja liigub neljal jalal. Suurim maismaaimetaja on elevant. Palju imetajaid elab ka puu otsas, kellel on selleks tarbeks saba näol 'viies jalg' välja 37 arenenud, mis on väga liikuv ja oluliseks abiks puu otsas liikudes. Veestki leiab väga palju imetajaid, kelle esijäsemed on kängunud, kuid skeletis kindlalt eristatavad
Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet. Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kuumuse talumiseks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus. Paljud neist liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse.
Väga kuivas Alentejo piirkonnas kasvab metsa kasinalt. Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. [1][10] 4.2. Fauna Riigi fauna on segu Euroopa ja Põhja-Aafrika liikidest. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Metskits, metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini
2.4 LEOPARD Vähestel metsikutest kaslastest on niivõrd mitmekesine välimus või saagieelistus kui leopardil, kel on ka kõige laiem geograafiline asuala. Leopard on kõigist kaslastest kõige rohkem levinud. Tavaliselt elutseb ta Lõuna-Aasia metsades ja tihnikutes või Aafrika savannides. Tema kodu võib olla nii dzungel kui ka peaaegu lagedas savannis. Tema mitmekesine toidulaud sisaldab väikesi olevusi, nagu näiteks sõnnikumardikad ning suuri imetajaid, kes ületavad tema enda kaalu mitmekordselt, nagu näiteks antiloobid. Suur saakloom võib anda kaheks nädalaks piisavalt toitu, kuid selline saak murtakse tavaliselt iga kolme päeva tagant, poegadega ema teeb seda veel kakas korda sagedamini. Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni. Savannis elavatel leopartidel on värvuseks kollane nagu liiv. Metsas elutsevatel leopardidel on karv tavaliselt üpris tume
Selle tabeli põhjal saame järeldada, et kassid on iseseisvamad kui koerad ja nende tapajanu on suurem (20,7 miljardit väikeimetajat aastas). Aga kust me saaksime järeldada, et kassid on iseseisvamad loomad kui koerad? Eks ikka selle pärast, et juba kassi suured sugulased (tiigrid, lõvid) on metsikud ja ka kassid on kohastunud elama metsikult nagu nende esivanemad kord elasid. Sest ka praegune meile teada kui kodukass oli kunagi metsik kiskja, kes tappis endast väiksemaid imetajaid ja linde nälja või lihtsalt lõbu pärast. 8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST Kassid vajavad pidevat hoolitsust. Neid tuleb kammida ja harjata ning iga päev tervislikku ja vaheldusrikast toitu pakkuda. Ka kassi käimlat tuleks üle päeva puhastada. Tuleb hoolitseda selle eest, et loomal ei oleks kirpe ega usse, ja lasta teda regulaarselt loomaarstil vaktsineerida.........
enamasti maha või siis ei märgatagi neid. Loomad võivad saada viga või sootuks hukkuda, ka meresõidukid võivad kokkupõrkel viga saada. On teada raskeid kui ka eluohtlikke vigastusi reisijatel, mis on tekkinud tiiburparvlaeval, vaalajälgimislaeval või väikelaeval ning mis on põhjustatud kokkupõrkest mereloomaga. (International Whaling Commission) Teadlased on leidnud, et helilainepõhine alarmeerimismeetod võib hoiatada vaalu ning teisi imetajaid lähenevate laevade eest. Rühm Florida Atlantic University uurijaid usub, et suur osa kokkupõrkeid toimub, sest liikuvate laevade ees on ala, kus propellerihelisid ei ole kuulda. Nad usuvad, et kui laev on piisavalt lai, siis propellerite heli suundub mööda külgi kõrvale. Tundub, et loomad otsivad vaiksemat kohta laevaninas. Nende grupp arendas välja seadme, mis saadab välja helilaineid fokusseeritud kitsasse vahemikku. Oma töö tulemusi pole grupp veel avalikustanud. (McKenna, 2009)
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 2...
Puhja gümnaasium Elis Uiboupin 10r Jaapan Referaat Juhendaja: õpetaja Aili Tamm Puhja 2009 2 Sissejuhatus Autor valis oma referaadi teemaks Jaapan, kuna see tundus talle olevat kõige huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaen...
(2) 1.5 Taimestik Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3) Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik 1.6 Loomastik Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt pärast viimast jääaega. Selgroogsete osas esineb imetajaid 68, linde 359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki. Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2) 4 1.7 Maastikud 1.7.1 Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus
1. Geograafiline asend: - Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul - Koosneb umbes 3900 saarest - Lähimad naabrid: Lõuna.Korea, Hiina ja Venemaa 2. Loodus ja kliima: - 70% territooriumist moodustavad mäed - Palju kuumaveeallikaid - umbes 67 vulkaani - Talved: külmad ja sajab paju lund (Temperatuur võib langeda kuni -40°) - Suved: palavad ja niisked - Palju loomaliike ja putukaliike, kuid vähe imetajaid: rebased, kährikkoerad - Suurim loom on karu, kunagi leidus seal ka elevante - Põlluharimine on kõrgel tasemel 4 4. Traditsioonilised toidud Misosupp on jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast, ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel
söömata jäänud, kuna isepuhstusvõime on kaladel üsna suur, aga siiski põhjustab reostus ikkagi kalade hukku ja haigestumist. Samuti võivad kalad haigestuda happniku puuduse tõttu vees. Kaladele on puhas vesi eluks ja paljunemiseks äärmiselt suure tähtsusega. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Naftareostuse mõju mereimetajatele. Naftareostus mõjutab ka meres elavaid imetajaid. Mereimetajad on ohus ja kaitsetud kuna nende elutegevus sõltub nii merest kui ka õhust. Osad imetjad elvad gruppidena ja teised üksikutena. Naftareostuse mõju oleneb suuresti nende käitumisest ja toitumisest. Oleneb kas nad on harjunud enda keha puhastama, mis teeb 8 suureks riski naftat soolestikku viia jne. Teadlased on teinud kindlaks, et enamus
Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad nad lume alla. Loomade jälgi on kõige lihtsam märgata kõval sulalumepinnal. Seal on jäljed selgepiirilisemad kui kohevas pakaselumes, kus jäljeservad kipuvad varisema või vajuvad hoopiski sügavasse auku. Minu poolt kokku pandud hariva matka eesmärgiks on tutvustada matkajatele eeskätt
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Asukoht Tai kuningriik asub Lõuna-Aasia südames. Ulatub põhjast lõunasse 1585 km ja idast läände 821 km. Rannajoone pikkus 1900 km. Piirneb põhjast ja läänest piki Salweeni jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. Riigis on 76 provintsi, millest 6 piirnevad India ookeaniga, 18 aga Vaikse ookeaniga ning ülejäänud jäävad sisemaale. Riigi pindala on 514 000 km². 2. Loodus Tais elab 265 liiki imetajaid, 285 liiki linde, 338 liiki roomajaid ja 103 liiki kahepaikseid. Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m). 4 Kirde- ja idaosas on suur Khorati liivakivilavamaa, mis idas ja põhjas külgneb Mekongi jõe oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa
hüdroelektrijaamadest). Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm, kastan, õlipuu ja mänd. 4 Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks leidub seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-,
ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad, põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad, lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, 4 veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. ("Eesti punane raamat"1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid 314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. ("Eesti punane raamat"1998) Ökosüsteem Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli täiesti piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Inimpopulatsiooni astmeline kasv on muutnud seda tasakaalu ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Osa liikeide väljasuremine ei avalda tema elupaigale ega
neist lihtsalt väga palju maha. Lõhnataju lindudel üsna nõrk, v.a mõnedel, nt raisakotkastel, kellel toitumine sõltub oluliselt lõhnatajust. Lindude vastus keskkonnatingimuste muutustele on aktiivne – enamasti rändavad paikadesse, kus tingimused soodsamad, toitu rohkem, tehes perioodilisi rändeid. Rändamisvõimekus tähendab seda, et linnud väga levinud üle kogu maailma, erinevatesse ökoniššidesse (nt üksikutel saartel imetajaid sageli vähe, aga linde on), nad on ka kitsamalt spetsialiseerunud erinevateks eluviisideks, erinevused päris suured. Röövlindudel küllalt hea binokulaarne nägemisväli (saavad hästi kaugust hinnata), samas nt hanelistel või pardilistel väga hea üldala nägemine, aga väike binokulaarne ala. Inimesed eelistavad linde (ja ka imetajaid), kellel on samasugune silmade asetus nagu meil endal (suur binokulaarse nägemise väli), seega inimesed eelistavad sageli röövlinde lepislindudele.
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida ...
Võid lisada nt, oliive, päikesekuivatatud tomatid, dijon sinep, seened, tsillikaste, tomatipüree, sidrun koos koorega, seesamiseemned,mitmesugused juustud jne. Maitsestamiseks ja marinaadide valmistamisel võib kasutada kindlasti kadakamarju, mett, musta pipart, majoraani, oregaanot, rosmariini. Alkohol ja ulukiliha sobivad samuti kokku, nt Jäägermeister, punane vein või konjak. Jahindus Eestis Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 18 liiki imetajaid ja 37 liiki linde, neist suurulukeid on seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem
Kopskalad ja kahepaiksed. Kahepaiksed elasid küll vees, kuid paljunesid maismaal, see tähendaso omakorda seda, et nende järglasi ei oustanud maismaal miski, kalade maime sõid aga vees teised kalad. 24) Kirjelda loomorganisme, kes valitsesid Maal 280 300 miljonit aastat tagasi, millised olid nende eelised võrreldes eelnevate loomorganismidega? Siis valitsesid maad roomajad. Nende eelisteks olid: kehasisene viljastumine, kestaga kaitstud munad. 25) Kirjelda esimesi imetajaid, millised eelised olid imetajatel võrreldes eelnevate loomarühmadega, millal ilmusid esimesed imetajad Maale? Maale ilmusid esimesed imetajad 200 milj aastat tagasi. Nad olid püsisoojased ja arenesid emaüsas. 26) Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul? Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 27) Millal tekkisid esimesed inimese eellased Maale?
punasevärvilised ferralliitmullad. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest toitained välja. Ferralliitmullas sisaldavad vähe huumust. VIHMAMETSADE LOOMASTIK Vihmametsa iseloomustab suur elupaikade mitmekesisus ja loomastik on nagu taimestik erakordselt liigirohke. Loomade vahel valitseb väga tugev konkurents, et ellu jääda ja selleks piisaval hulgal toitu leida. Palju on erinevaid liiki imetajaid, linde, roomajaid, putukaid, kalu. Loomad ja linnud on lärmakad ja värvikirevad. Anakonda maailma suurima madu Taapir väikese liikuva londiga kabjaline Kapibaara maailma suurim näriline Tõmmukaiman elab Amazonase alamjooksul, kasvab 4,5 m pikkuseks Gorilla suurim inimahv Aara suur papagoi INIMTEGEVUS Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele tervislik. Sellepärast see ongi suhteliselt hõredalt asustatud
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part ja tutkas. Tipptarbijad Tipptarbijad, nagu ka toiduahelas, kuuluvad viimasesse lülisse. Tipptarbijad on üldjuhul suuremad kiskjad. Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on näiteks kotkad, kes rüüstavad pesi ja söövad lindude poegi, hundid, kes murravad väiksemaid imetajaid ning siis alla võib lugeda mõned mõttes ka toonekured, sest nad söövad kalu, näiteks kilusid, kes omakorda söövad planktilisi selgrootuid. Ökopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Toiduahelad Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahelad saavad alguse alati taimsest. Taim saab päikeselt energiat ja toodab endas vajalikke orgaanilise aineid. Teiseks lülik on
Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid.Seal paiknevad ka puuviljaaiad, kus kasvatatakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähklit. Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, võhumõõgalised, orhideed, moonid, tulikad, pojengid ja paljud teised. 9.3. Imetajad Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad, konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikul arvatakse elavat kääbusjõehobu, kuid liigse küttimise tagajärjel on see loomaliik kadunud. 13 9.4. Linnud
kodukassile, kuid ta on veide suurem. Ta elab Argentiinas, Peruus, Tsiilis, Equadoris ja Peruus. Neil on väga paks roostepruun või helepruun karv, mida kaunistavad mustad vöödid. Leidub ka musta karvkattega isendeid. Karva paksus võib olla kuni 7 sentimeetrit. Võrreldes kehaga on kassi pea küllaltki väikene. Tema pikkus ei ületa 60 sentimeetri. Pampakassi levikuala on suur, ta elutseb rohumaadel, metsamaadel, metsades ja mägedes. Peab jahti öösiti, jahib väikeseid imetajaid ja linde. Metsikutes tingimustes on selle liigi sigimisaeg teadamata, tiinus kestab emastel 80-85 päeva. Ühes pesakonnas on 1-3 kassipoega. Colocolo ( Leopardus colocolo) Colocolo on väikesekasvuline kaslane, kelle elupaigaks on Tsiili. Selle kaslase kasv jääb 43-75 sentimeetri vahele, sabapikkus on kuni 33 sentimeetrit. Kaslase kaal jääb tavaliselt 3-7 kilogrammi vahele. Colocolo on pikakarvaline kass, kes on hallika karvkattega, mida katavad
Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias 3 väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. (Reisiguru 2013) Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1., linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. (Reisiguru 2013) 4 Brasiilia metsainfo Vastavalt FAO-le on Brasiilia metsasus 62,4% (519 522 000 ha). Graafikul 1 on ära toodud metsa pindala muutumine 1990-2010 aastatel. Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub kui põlismets – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas
rohumaid. Võib öelda, et imetajad pärisid maailma dinosaurustelt, evolutsioneerudes märkimisväärselt kiiresti Vara-Kainosoikumis. Arvatavasti tegid mõlemad läbi võitluse oma eksisteerimise pärast, dinosaurused takistasid imetajate levikut Mesosoikumi jooksul. Paleogeeni ajastu alguses oli enamus imetajatest väikesed ja sarnasid kaasaegsete närilistega. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Enamus imetajaid jäid segatoidulisteks ja elukohakeskseteks, neil olid säilunud primitiivne jäsemetestruktuur, kus tagajala kand ja esijala laba puutusid liikudes maha.Vara-Eotseeni lõpus, imetajad mitmekesistusid, ilmusid nahkhiired ja suured vaalad. Paleotseeni imetajate hulgas oli säilunud ka Kriidi ajastu gruppe nagu kukrulised, hulgiköbrulised ehk multituberkulaadid ja putuktoidulised imetajad. Osa Paleotseeni imetajatest on uurijate poolt määrati primaatideks, s.o. seltsi, kuhu
Kliima on mereline, valitseb läänetuul. Rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 3C, juulis 18-19 C, Ardennides vastavalt -1 ja 14. Sajab 600-800 mm/a, Ardennides 1100-1500 mm/a. Keskkonnateadlikkuse suurenemine ja rasketööstuse osatähtsuse vähenemine on keskkonna seisundit oluliselt parandanud. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 12 Belgias on 72 liiki imetajaid, 366 liiki linde (neist 191 pesitsejaid), 9 liiki roomajaid, 16 liiki kahepaikseid ja 58 liiki kalu. Ardennides elutsevad punahirv, metskass ja rebane, rannikul on rohkesti veelinde. Belgias on väga palju väikeseid riiklikke ja erakaitsealu. Suurim ja tuntuim kaitstab ala on Belgia ja Saksamaa piiril paiknev Kõrg-Venni. UNESCO maailmapärandi nimistus on 9 objekti. Kesk-Belgias on valdav tehismaastik.
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
Kakk ei saa küll silmi pöörata, kuid tal on väga liikuv kael ja ta saab pead pöörates vaadata otse seljataha, 180o. Öine rünnak Kõik kakulised on lihatoidulised, kes suudavad oma ohvreid tabada erakordselt teravate meelte ja praktiliselt hääletu lennu abil. India kassikakk näiteks lendab väikesi imetajaid jahtides üpris maapinna lähedal. Kuuldes potentsiaalse saaklooma krabistamist, sööstab ta, nagu enamik kakulisi, alla ja sirutab jalad välja. Saagi haarab ta küüniste vahele ning lendab sellega puu otsa, kus saab segamatult süüa. Päevane varjevärvus Päeva ajal istub kaeluspäll puu otsas, kus ta oma kaitsevärvi sulestikuga üldse silma ei hakka. Kui mõni loom talle liiga lähedale satub, ajab kakk silmad pärani ja susiseb valjult.
kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10] Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. [10] Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] 11 Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav
Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10] Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. [10] 10 Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.
Kohalikud metsad on liigirikkaimad taimekooslused (üle 850 liigi), järgnevad stepid (üle 600 liigi) ja aasad (ka üle 600 liigi). Lisaks leidub seal ka soid. Heitlehelistes metsades on põhilisteks puudeks tammed, pöögid, valgepöögid ja jalakad. Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 7 Loomastik Moldova loomastik on väga mitmekülgne ja koosneb viiest erinevast LIIGIST?. Imetajaid on seal registreeritud 70, linde 281, roomajaid 28, kalu 82 ja selgrootuid üle 15000 liigi. Erinevad loomad elavad viies erinevas ELUPAIGAS?. Näiteks koprad, hirved, linnud ja roomajaid asuvad metsades, kuid närilised pigem steppides. Kaladest on tuntud cat-fish, carps, flat-fish jne. Maavarad Maapind koosneb erinevatest kivimitest, näiteks graniit, paekivi, savi jne. Veel on limiteeritud kogustes ka süsi petrooleumit ja naturaalset gaasi. Üldiselt on maavarade poolest vaene riik ja
Kuigi 1/3 Portugalist on kaetud metsaga on suurem osa neist kannatamas üleraie all ning nende asemele kasvavad makja nimelised igihaljad põõsastikud, mis moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Levinumad puud on, tamm (eriti korgitamm, millest tuleb rohkem juttu hilisemates peatükkides), kastan, õlipuu ja mänd. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-,
[9] Mõju kalastikule Tänapäeva teadmiste järgi on avamere tuuleparkide kõige olulisem mõju kalastikule - müra. Teisele kohale võiks asetada elektromagnetväljad. Mõlemat mõju on paraku väga keerukas selgitada, vaja on käitumiskatseid. Praegu pole isegi veel täpselt selge, millised on mõnede kalaliikide kuulmismehhanismid – rääkimata siis sellest, kas ja kuidas müra nende käitumist mõjutab ja elutegevust häirib. Võrdluseks võiks tuua tõsiasja, et enamik linde ja imetajaid elab tänapäeval Eestis tunduvalt suurema müra (näiteks maanteemüra) oludes kui sadakond aastat tagasi.[7] Mõju linnustikule Tuulikute mõju lindude rändele on maailmas suhteliselt hästiuuritud valdkond. Näiteks Taani Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu käigus on selgunud, et lindudele on tuulikutest ohtlikumad hoopis tuuleparkidesse viivad elektrivarustuse õhuliinid. Üldiselt on uuringute ja
Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade is...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................
kõrvaldatud) ja pöördtranskribeeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA. See ühendatakse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu (peamiseks kasutatavaks bakteriks on inimsese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale enda valkude ka soovitavat inimesevalku. 2.2.2 Transgeensed loomad 1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses toid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur. Eriteks keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on küll hiirte ja teistegi
Joonis 1. Metoodika üldine struktuur Tekkinud andmebaasis jagati muinasjuttude tegelased kaheks uurimisaluseks grupiks: 1. Eesti metsloomadest imetajad, kelle kohta välja toodud tunnuseid sooviti seostada loomade käitumisega looduses. Selleks koostati andmebaas Google Drives (Lisa 2) ja kirjeldati iga looma järgmisi ökoloogilisi tunnuseid: looma välimus, elupaik, eluviis, sigimine, eluiga ja lisamärkused. Kui muinasjututegelasele vastas mitu erinevat liiki imetajaid, kirjeldati looma ökoloogilisi tunnused Eestis kõige levinuima liigi kohta. Antud andmebaasi aluseks olid teatmeteosed “Euroopa 11 imetajad” (MacDonald, D. W. & Barrett, P.) ning “Eesti elusloodus” (Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I.). 2. Kõik teised muinasjuttudes mainitud elusolendid, kelle puhul fikseeriti üksnes tegelasena nimetamine ja omistatud tunnused, kuid ei otsitud seoseid ökoloogiaga.
seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid: · liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt); · liike, kel esineb maternaalne hool (ainult emahool), iseloomustab valdavalt polügüünia (enamik imetajaid, lindudest pardid jt); · liike, kel esineb paternaalne hool (ainult isahool), iseloomustab polügaamia, promiskuiteet (näiteks mitmed kalad). Niisiis esineb monogaamiat valdavalt vaid neil liikidel, kellel mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Kuid mis on põhjus, mis tagajärg? Vares on monogaamne lind ja tema isane hoolitseb järglaste eest (haub mune, toidab poegi jne). Kuid kas vares (a) on monogaamne,
Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke
5° C ümber. Taimed ja loomad Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. 5 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt ühtlane riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende
taimi[2]. Kalimantani taimestik jaguneb rannikuäärseteks mangroovmetsadeks, madalamatel aladel asuvateks süsinikurikkal turbapinnasel kasvavateks metsadeks, väheviljakal happelisel pinnasel kasvavateks kerangas (pärismaalaste keeles ,,pinnas millel riis ei kasva") metsadeks, mägimetsadeks ja madalatel aladel kasvavateks väga liigirikasteks kaksiktiibviljak metsadeks. [1] 3.3. Loomastik Kailimantanil on ka väga mitmekesine loomastik. Seal on avastatud 222 liiki imetajaid, millest 44 ei leidu mujal maailmas ehk on endeemilised, 420 linnuliiki, millest 37 on endeemilised, 394 liiki kalu, millest 19 on endeemilised ja 100 kahepaikseteliiki[3]. Imetajatest elab saarel 13 liiki primaate, sealhulgas Kailimantan orangutang, ninaahv, gibon ja pikasabaline makaak. Lisaks nendele on saar koduks ka Ida-Sumatra ninasarvikule, bantengile, Aasia elevandile, Sambari kitsele, laigulisele pantrile (Neofelis nebulosa) ja malaikarule (Helarctos malayanus)
Ei oma tähtsust, et neid enam küttida ega toiduks kasutada ei saa, aga sellegipoolest elavad nad kõrvuti meiega ja sõltuvad osaliselt meist. Võib muidugi ka asja võtta sellest küljest, et meie saame kasutada ka nende abi, merepõhja jälgimiseks ja andmete kogumiseks, ilma hülgeid kahjustamata. Õpime neid tundma, nende söömisharjumisi, elustiili ja kunagi suudame ehk paremini endast nõrgemaid aidata. Kui teadus areneb käsikäes inimestega ja meil jätkub vähegi arukust ka teisi imetajaid tundma õppida siis kes teab kuhu me jõuda võime. Seni aga loodame külmadele talvetele ja hülgete liigi säilimisele. 22 Kasutatud allikad 1. Bio.edu.ee.(2008). Eesti selgroogsed [WWW]. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm (18.10.2010) 2. Jüssi, Mart. 1998. Viigerhüljes: kassi näoga, uje ja uudishimulik Loodus nr 3, lk 10 15 3. Bio.edu.ee.(2008)
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas, lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad
Tema uriseb, sisiseb ja klähvib valjusti. (Parish 2005:17) 1.3. Kiskjaliste selts Austraalias ei ole põliseid kiskjalisi loomi. Tänapäeval on Austraaliasse sisse toodud Koerlate sugukonda kuuluvad dingo ja rebane. 1.3.1. Sugukond: Koerlased Dingo on koerlane, kes on Austraalia kuivades piirkondades elanud juba kiviajal. Dingo toodi siia põliselanike (aborigeenide) poolt ning ta on tänasel päeval üks Austraalia suurimaid imetajaid. Vanimad tänaseks leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad, kuid siiski arvatakse, et esimesed dingod tulid koos inimesega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi. Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani. Välimuselt meenutab dingo kodukoera. Dingo toiduks on küülikud, pisikukrulised, kängurud ja koduloomad. (Parish 2005:18) 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
