4 kraadi ja jaanuaris 2.8 kraadi. Turismi hooaeg on maikuust septembrini ning tipphooaeg juulist augusti lõpuni. 7. Paljud suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid. Suuremad looduslikud järved on kuivendatud. 8. Algne taimestik on maa tiheda asustuse tõttu peaaegu hävinud. Säilinud on pöögi-, saare- ja männimetsad. Need on ametivõimude kaitse all. Loomastikust elab vabas looduses Hollandis küülikuid, närilisi ja suuremaid imetajaid. 9. Hea rikas muld, mis muld ei tea. 10. Holland impordib: · Masinaid · Veondusseadmeid · Naftat · Käsitöötooteid · Keemiatooteid Holland ekspordib: · Masinaid · Veondusseadmeid · Toiduaineid ja kariloomi · Keemia- ja plasttooteid · Tööstustooteid · Lilli Keemia- ja terasetööstus, põllumajandus, masina- ja metallitööstus ning elektroonikatööstus 11. Kõik on väga hästi. fakte Amsterdam on Hollandi pealinn
enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodile asendusid puisniidud lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega. Arvestades sellega, et puisniidud on Eestis haruldasemad leidub seal enim taimi ühe ruutmeetri kohta. Lisainfot: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11360 Loomastik Niidu loomastik on liigirikas. Siin elab imetajaid, kõige rohkem elab siin putukaid, kuid linde on siin väga vähe. Kui niidule pikali heita tunned kindlasti kuidas kärbsed, kimalased jpt putukad sinu pea juures sumisevad ja pinisevad. Niidul on rohkem putukaid kui soos ja metsas, sest niidul on kõvasti rohkem taimi, kui teistes paikades. Niidul on vähe linde, sest seal ei ole häid pesapaiku, olgugi et mõned teevad pesa maasse. Siin elavad põhiliselt väikesed imetajad näiteks hiired, jänesed jt
ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht.
Tulemus oli silmatorkav-hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel-geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja-teede uurimiseks. 1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid, kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevarikas protseduur.Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. Kolmandaks,
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb k...
haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea- rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga.
Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse risuhunniku alla laagerdama. Karud kasutavad oma suurust, et kiskjaid oma saagist eemale hirmutada ning ise see ära süüa. Karud söövad hea meelega ka mett ja kaera. Varasuvel toitub puulehtedest- ja võrsetest, lopsakatest taimedest. Marju süüakse suurtes kogustes, külastatakse ja kaerapõlde. Näljane karu lammutab sipelgapesi, meetarusid ja kände. Siiski sõltub toitumine elukohast ning võimalustest. Suuremaid imetajaid jahtides valib ta üldiselt välja nooremad ja nõrgemad, sest neid on kergem kätte saada. Saagi maha murdes asub pruunkaru kohe sööma. Vahel tapab karu ka tugeva esikäpalöögiga, mis on nii võimas, et võib lausa täiskasvanud põdra kaela murda. 5
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/yangshuo.jpg Lijiang, Musta Draakoni Tiik http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Hiina/Hiina_images/Gaal/lijiang1.jpg Loomastik Hiina loomastik on väga rikas ning mitmekesine. Selgroogseid loomi on umbes 3500 liiki, sealhulgas on u 400 liiki imetajaid ja rohkem kui 1000 liiki linde. Kõige suurem liikiderohkus on enamasti Lõuna- ja Edela-Hiinas. Sealsed loomad on toopilise fauna esindajad nagu ahvid, leemurid, ninasarvikud, tiigrid jne. Ida-Hiinat iseoomustavad rohkem edeemilised ja autohtoonsed ehk aborigeensed liigd (Mandzuuria jänes, kährik jne.) Samuti on ka toopilisi loomaliike nagu lendoravad, leopardid. Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv, muskus hirved, orav, ilves, soobel)
liikide säilimise Eestis. Looduslikku mitmekesisust loovad ka Eesti soodne asend mere suhtes ning kahe biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ja geoloogilise aluspõhja vaheldusrikkus. Eestis elab hinnanguliselt 35 000 45 000 organismiliiki ning teada on 24 000 organismiliiki. Eestis on kirjeldatud üle 300 linnuliigi, ligi 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid, 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid (Eesti Maaturism 2010). 3.1.Suurima potentsiaaliga loodusturismi tooted Eestis Tänu suurele bioloogilisele mitmekesisusele ning liigirikkusele on Eestis loodusturismi pakkujatel tegeleda loodusvaatluste pakkumisega. Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3
püüdvale kütile simnähtava juhtlõnga. Tuuletallaja levila põhjapoolsetes osades kõigub uruhiirte arvukus nelja-aastaste tsüklite kaupa ja lindude pesitsusedukus järgib seda. Öösel jahti pidades muutub tuuletallajate saak: püütakse ka selliseid ööloomakesi nagu metshiired ja juhuslikult ka noori küülikuid ja jänesepoegi. Oleks vale jätta muljet, nagu püüaksid tuuletallajad ainult väikesi karvaseid imetajaid. Ka putukad on oluliseks saagiks, eriti levila soojemates osades, samuti on sisalikud hüva roog. Vähemus tuuletallajaist näib olevat ka vilunud linnupüüdjad. Linnujahil kasutatakse samasugust varitsusvõtet nagu raudkullilgi: äkkrünnak varjulisest luurekohast. Ent enamik tuuletallajaid ei ole selles kuigi osavad. Tuuletallaja võtab saagiks surnud loomi harva, kui jahitavas piirkonnas on elavat saaki, siis ta eelistab igaljuhul selle püüdmist. Tuuletallajad püüavad ka mullamutte.
Sajad linnuliigid elavad samuti selles piirkonnas. Nii Jordaania kui ka Iisrael on loonud looduskaitsealasid ümber Surnumere (Wikipedia Free encyclopedia 2013). Kuigi järves pole elu võimalik, ei saa seda öelda selle ümbruse kohta. Ehkki enamik sellest piirkonnast on viljatu, leidub seal lopsakaid oaase, kus on jugasid ja kasvab troopilisi taimi. See piirkond on tuntud ka rikkaliku loomastiku poolest. Järve lähedal elab 25 liiki imetajaid. Mageveelätted muudavad selle piirkonna elamiskõlblikuks paljudele kahepaiksetele, roomajatele ning kaladele. Kuna Surnumeri paikneb lindude rändeteel, on siin nähtud rohkem 6 kui 90 liiki linde, nagu näiteks must-toonekurg ja valge-toonekurg. Siit võib leida ka kaeluskotkast ja raipekotkast (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Asfalt merest Üks Surnumere kummalisemaid fenomene on see, et see eritab bituumenit (asfalt), mida aeg-
tõrjudes kohmakaid lohesid välja nende elupaikadest. On tehtud erinevaid oletusi. Näiteks arvab osa teadlasi, et ulatusliku kliimamuutuse tõttu hävisid taimed, millest rohusööjad sisalikud olid miljoneid aastaid toitunud. Sisalikele ei jätkunud enam süüa ja nad surid üksteise järel nälga. Et ilma toiduta (taimetoiduliste sisaliketa) jäid seetõttu ka kiskjad-sisalikud, siis hukkusid nemadki. Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid. Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära. Niiviisi teinud imetajad aegapidi otsa peale tervele hiidsisalike suguseltsile. Mõndade teadlaste meelest aga võib kivimikihtide järgi otsustada, et maakera kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma. Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga, suved olid palavad ja talved külmad. Suured
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalä...
SISSEJUHATUS Tutvustan riiki, mis on esimene neegrite vabariik maailmas. See riik asub Ameerikas, Kariibi meres, Kuubast ida pool Haiti saare (, mis on Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. See on Haiti Vabariik. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Riik on ülerahvastatud ja maa on suuremalt osalt väheviljakas. Elanikkonna kultuurilised jooned on Aafrikas ja Prantsusmaal. 3 ÜLDANDMED Ametlik nimetus: Haiti Vabariik Pealinn: Port-au-Prince Riigihümn: La Dessalinienne Pindala: 27 751 km´2 Riigikeeled: prantsuse ja haiti Rahvaarv: 9 833 000 (2009). Aastal...
Kuna maas on vähe toitu elavad enamus loomad ka puuotsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Kõiksuguseid ahve leidub vihmametsades üldse arvukalt ning nende osavus ronimises on imetlusväärne. Aafrikas leidub shimpanse, paaviane ja pärdikuid, Aasia vihmametsade puudel aga turnivad gibonid ja makaagid. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Erksad värvid
Bird Areas, EBA). Põline linnuliik Leucopsar rothschildi elab Bali saarel ning tema populatsioon langes ainult 6-le isendile 2001 aastaks. Põhjuseks eelkõige illegaalne puurlindude kaubandus. Samuti on ohustatud liikide nimekirjas Spizaetus bartelsi. Neid on umbes 300-450 liiki. Vanellus macropterus elab jõe deltades, aga seda liiki ei ole registreeritud peale 1940 aastat, nii et on suur võimalus, et nad on juba väljasurnud. Imetajad Borneo saarel on leitud 25 liiki imetajaid, mida ei eksisteeri kuskil mujal maailmas. Eriline huvi on koondunud Mentaeai saarele, mis asub Sumatra läänerannikul. Seal elutseb 4 endeemilist liiki primaate ning perekond Simias. Eelkõige tuleb Sunda saarel kaitsta suuri imetajaid. Kõige paremini on tuntud orangutangid, kes on esindatud 2 liigiga: Pongo pyhmaeus ja Pongo abelii. Neid on säilinud 3500 isendit 2002 aasta seisuga. Orangutange ähvardavad eekõige tulekahjud ning põllumajandus
Mandzuuria Hiina regioonile on iseloomulik Siberi taiga ja lõunapoolsete liikide segunemine, ülekaalus on taigaloomad, näiteks burundukk, orav, siberi kärp ja nirk, üsna haruldaseks on jäänud soobel. Omapärane on loomastik Edela Hiinas, eriti sealseis laiguti säilinud liigirikastes lähistroopilistes metsades. Sichuanis elutseb hiidpanda (maailma PR). Lõuna Hiinas, kus asustus on tihe, elutseb suuremaid imetajaid (elevant, gaur) ainult looduskaitsealadel, mujal on makaake, giboneid, karustiiblasi, tupaiasid jt. Hiinas on 154 looduskaitseala, sh. 3 biosfäärikaitseala. Sichuanis kuni 6000 meetrit üle merepinna paiknev Wenchuan Wulongi biosfäärikaitseala (200 000 ha, asutatud 1957) on rahvusvaheline hiidpanda uurimise keskus, peale loomastiku kaitstakse seal igihaljast lähistroopilist metsa ja alpi niite. Kirde
Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad -
saastatud või teiste kultuuride jaoks sobimatute alade taimestamisel.. Loomastik ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi ne tase loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri Kolmas tase imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Neljas tase Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal Viies tase ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. Kährikkoer - tanuki sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad
Teadlased on leidnud sealt hominiidide algelisi kivist tööriistu ning on jõudnud järeldusele, et need inimtaolised olendid kasvatasid pistaatsiapähkleid, tammetõrusid, vesikastaneid. Kõige varasemad rosinad ja oliivid pärinesid samuti just sellest piirkonnast. Umbes miljon aastat tagasi, kui Surnumere vesi oli magedam kui tänapäeval, oli järve org luksuslik ja viljakas paik, nii floora kui fauna jaoks. See ala meelitas sinna väga palju erinevaid liike- linde, imetajaid, selgrootuid. Lähedal savannides elutsesid gasellid, hiiglaslikud põdrad, jõehobud, ninasarvikud. Tänapäeval ,kahjuks, selline elustik on välja surnud. Magevee järved Surnumere ümbruses on täiesti ära kuivanud. Iga aastaga tõuseb aurustumisprotsent ja järve soolsus tõuseb veelgi. Alates 1929. aastast on teadlaste sõnul veetase Surnumeres langenud rohkem kui 17 jalga. (http://www.naturalhistorymag.com/master.html? http://www.naturalhistorymag.com/1003/1003_feature.html )
padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik, india elevant, lumeleopard, tiiger, india harjasküülik. Linde on 901 liiki (274 pesitsejad). Roomajaid on 119 ja kahepaikseid 50 liiki. Nepali jõed kuuluvad Gangese jõgikonda, suurimad jõed on Karnali, Kali, Gandak, Kosi, ja Arun. Maavarasid on vähe, leidub väikeseid poolkäsitöönduslikult kasutatavid ligniidi ning vase- ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu.
On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane
Liigirikkuse võrdlus mõningates looduslikes vööndites ja riikides: 14 Bioloogia TÜNK MV ( põhjast lõunasse liikudes) Piirkond Looduslik vöönd Taimeliike Kasvab Elab vaid selles Imetajaid vaid selles piirkonnas piirkonnas Soome Tundra, okasmetsad 1040 0 60 0 Eesti segametsad 1450 2 65 0 Filipiinid mussonmetsad, 8000 40 166 90 lähisekvat.mets Equador Ekvator
(kui soovitakse palju väärtusliku geneetilise materjaliga lihaveiseid või suurt produktiivset piimakarja) Embrüosiirdamine inimesel on osades kirikuringkondades tekitanud eetilist vastuseisu. Organismide kloonimine on protseduur, mis toimub ilma inimese abita ka looduses. Tuumkloonimine võimaldab saada geneetilisi koopiaid juba olemasolevatest indiviididest. Biotehnoloogia kasutab inimvalkude tootmiseks mikroorganisme ning ka imetajaid. Rekombinantne DNA sisaldab eri liikidelt pärit DNA-fragmente. Bioloogilised rakendused tulid kasutuselekoos iidse maaviljeluse arenguga. Bioloogial on teiste teadustega nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke seoseid. Bioloogia kui fundamentaalteadus toetas põllumajanduslikke ja meditsiinilisi rakendusi alates 19. sajandi teisest poolest. Meristeempaljundus on taimede kasvatamine kasvukuhiku algkoe rakkudest. Hübridoom on immunoloogiliselt aktiveeritud lümfotsüüdi ja kasvajaraku ühendus.
· Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. · Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimesi tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. · Loomariik on samuti eripärane: imetajaid on väga vähe. · Uus-Meremaal pole roomajaid ja konni on vaid kolm liiki. · Konnad on siin väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad jõetult, sest kõrvu neil pole ja nende liigikaaslased ei kuuleks niikuinii häälitsemist. Ka kullese staadium puudub: konn areneb hoopis munas. · Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad
Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi ● 400 liiki linde ● 11500 liiki putukaid ● 375 liiki kala ● Roomajatest ainult 1 sisalik ja mitte ühtegi madu ● Lambaid ja hobuseid peetakse Iirimaal väga palju Usk ● Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. ● Ligikaudu 87% rahvastikust on roomakatoliku usku ning omavad katoliiklikku tausta. ● Küsitluste põhjal ei pea ennast usklikuks ainult 4,4% Iirimaa rahvastikust.
Taimed ja loomad Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. Majandus Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast)
veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis. Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased. Temperatuuri aitavad hoida karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1.ÜLDTUTVUSTUS....................................................................................................4 1.1.Burundi Vabariigi üldtutvustus..........................................................................
(J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid. Siin on nähtud 266 liiki linde. Järve ja tema lähiümbrusega on seotud paarkümmend liiki imetajaid. Peipsi on produktiivne järv. Suurtaimestik hõlmab 5-8% tema akvatooriumist. Füloplanktoni biomass on viimastel aastatel olnud vegetatsiooniperioodil keskmiselt 10 g m -3, zooplanktoni biomass 1,5 g m-3, põhjaloomastiku biomass paljuaastase keskmisena 12,3 g m-2, lisaks rändkarbi biomass 235 g m-2. Põhja-Euroopa kalarikkaima suurjärvena on Peipsi loovutanud kaluritele aastas enamasti 7000-11000 t kala ehk 20-31 kg hektari kohta. Kevadel toidab
(1,231 miljonit USA dollarit). ja alumiiniumimaak (2,298 miljonit USA dollarit). 5.Loomad Varajases geoloogilises ajaloos, Austraalia lõigati ära mandrist ning see võimaldas loomadel arendada oma populatsiooni. Peaaegu kõik Austraalia põlised imetajad on kukkurloomad. Kukkurloomad sünnitavad pojad ning siis kannavad neid endaga kaasas kukrus kõhu all, kuni poeg on piisavalt vana et ellu jääda üksi. Teine ebaharilik tüüp imetajaid on monotreemed. Monotreemed munevad oma munad selle asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja- Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde
Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3 Kaslaste ajalugu ---------------------------------------------------------------------------------------4 Kaslaste luustik ----------------------------------------------------------------------------------------4 Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass --------------...
METSANDUS Metsad katavad 28% Poola pindalast (pms. mägedes ning Lääne- ja Kirde-Poola sanduritel). Ülekaalus on okaspuu- (eriti männi-) kultuurpuistud. Looduslikke pöögi- ja tammemetsi kasvab Karpaatides. Põhjaosas on palju soid ja niite.17 Metsas kasvavad põhiliselt männid ja kuused. Loomastik on suhteliselt sarnane teistele Euroopa maadele. Poola metsades elab ka selliseid väljasuremisohus imetajaid nagu euroopa piison, hunt ja pruunkaru. Palju on põtru, hirvi ning eri liike linde. Jõed ja järved on kalarikkad.18 15 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala- kuival 16 http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188#majandus 17 Eesti Entsüklopeedia 7. köide. 1994, lk 395. 18 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/poola_liina.htm 7
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kliima Golfi hoovuse tõttu on Norras oodatust kõrgemad temperatuurid ja rohkem sademeid, eriti rannikujoonel. Põhjapoolseimas osas on lähisarktiline kliima, Svalbardil valitseb aga arktiline tundra. Bioloogiline mitmekesisus Norras on esindatud 16 000 liiki putukaid, 20 000 liiki vetikaid, 2800 liiki samblikke ja samblaid, 2800 liiki soontaimi, 7000 liiki seeni, 450 liiki linde, 90 liiki imetajaid, ligi 200 liiki kalu, ja 4500 liiki selgrootuid. Punases raamatus on neist 4599 liiki. Suurim kiskja Norra vetes on kaselott, maismaal polaarkaru. Suurim kala on hiidhai ning suurim imetaja harilik põder. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Norway http://ndla.no/ Reusch, H. (1905). Norges geografi. Oslo.
Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse elektonmikroskoop pilti linnugripiviirusest (kuldne) ja epiteelrakkudes (rohelised). [10] Joonis 1. Linnugripi viirus [10] Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe
1982 alustati amuuri tiigrite säilitamise programmiga. Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks. Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud. Amuuri tiigrite päästmise programmi esimene faas on väga edukaks osutunud. Hiljem on ka tiigri teiste alamliikide kaitseks selline programm loodud. Bali tiiger Nagu teisedki tiigrid, olid bali tiigrid lihasööjad ja jahtisid teisi imetajaid: metssigu, hirvi, muntjakke, puna-dzunglikanu, sisalikke, ahve ja bantenge viimased neist on nüüdseks Balil samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 810-aastaseks. Neil oli lühike tumeoranz karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel. Triipude vahel olid mõnikord väikesed mustad täpid. Pead kattis neil ebaharilik triipudest koosnev muster.
temperatuur 2,8°C. Nimi, kool,klass 3 Taimkate Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Kõige tavalisemad puud mägedes nulg ja kuusk, 180-2000 meetri kõrgusel on lapiniidud. Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19
Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. Imetajad Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv
on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis- tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Loomastik Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Aastate vältel on Karulas vaadeldud 140 liiki linde. Ohustatud liikidest on must toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike- konnakotkas leidnud siin rahuliku elupaiga. Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud
Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Põhiliselt on tundra metsatu. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale. Imetajaid elab tundrates vähe. Taimkate Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid. Põhja- ja idarannikul on taimestik on tundrale iseloomulikult maadligi ja tagasihoidlik. Kunagi kasvanud mets on ammustel aegadel maha raiutud. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada.
toiduks. konkurents Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad, kes konkureerivad toidu ja elupaikade pärast (söövad võiksemaid imetajaid ja kahepaikseid) Rohukonn ja rabakonn toituvad mõlemad peamiselt putukatest ja konkureerivad peale toidu ka elupaikade pärast, kuigi rohukonna leviala on laiem. Ahven ja haug on pea ainukesed raba veekogudes elavad kalad, mõlemad on röövkalad ja konkureerivad toidu ja elupaikade pärast, samas kui haug on suurem ja tema toiduis on võimaluse korral ka ahvenad. Taimtoidulisus Põder külastab toiduotsinguil rabasaari, kus kasvavad kõrrelised, mis on põdrale toiduks
tipp Estrela (1993 m). Mandri lääneja lõunaosa on madal (alla 200 m). Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge. Madeira saarte kõrgeim mägi on Ruivo (1862m). Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leetpruunmullad ning erinevad punamullad. MandriPortugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Ainus rahvuspark on Peneda Gerese, mille pindala on 703 km². Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. 5 MAAVARAD
Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Väiksed saared Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni. On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud. Kokkuvõtteks Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata:
50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997) 150 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsisalikud saurused. Roomajad elasid ka meres, näiteks plesiosaurused, ning lendasid õhus, näiteks pterosaurused. Sel ajal oli juba ka linde ja imetajaid . Meres olid tavalised elutsejad ammonniidid. Rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi hakkasid Maale ilmuma esimesed õistaimed, näiteks magnooliad. Hiljem, u. 65 miljonit aastat tagasi, surid välja saurused ja paljud teised elusolendid. Mõne järgmise aastamiljoni jooksul said tavaliseks mitmesugused imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997) Umbes 2 miljonit aastat tagasi oli Maa mitme jääaja haardes, nende vahel olid soohemad jäävaheajad
Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva, Brasiilia mägismaa kagunõlvul kasvab troopilist vihmametsa, siseosades on valdav põõsassavann (kampo), kirdeosas kuiv hõrendik (kaatinga) ja lõunas araukaariamets. Kokku katavad metsad Brasiilia territooriumist 64%. Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1. linnuliikide arvu poolest 3. ning liblika- ja roomajaliikide arvu poolest 4. kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. Maavarad Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
