· Vajalik ka osooni tekkeks. Mitokonder Kloroplast, sisaldab klorofülli. Organismide paljunemine Mittesuguline Vegetatiivne (vanemorganismi osadega) · Pooldumine (Bakterid, algloomad) · Pungumine (Pärmseened ja hüdra) · Sibulaga · Risoomiga · Juurega · Lehega · Varrega Eoseline · Vetikad · Seened · Sõnajalg · Samblad Suguline · Toimub sugurakkude abil n. Seemnetega (taimedel) imetajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Organismide paljunemine Moondega · Konnad · Liblikad · Putukad · Kalad Otsene · Imetajad · Linnud Ühenda sobivad paarid Sirel - Juurtega Nartsiss - Sibulaga Kartul - Mugulaga Põder - Suguliselt Puravik - Eostega Soolekepike - Pooldudes Maikelluke - Risoomiga Pärmseen Pungudes Rakud Keharakud 46 kromosoomi, 2 kaupa paarides, diploidne kromosoomistik, 2n=46
külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed) - Järgmised llimused ja ussid - Seejärel esimesed selgroogsed (kahepaiksed - kalad) ja roomajad (vees, õhus, maismaal) - Roomajatest kujunesid välja: - Imetajad (200 milj. a. tagasi) - Linnud (150 milj. a. tagasi) Mikro- ja makroevolutsioon Mikroevolutsioon Liigisisesed evolutsioonilised muutused, mis võivad viia uue liigi tekkeni - Kohastumine on põhiline mikroevolutsiooni protsess - Liigiteke ühendab mikro- ja makroevolutsiooni (üleminek) Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng 1. Mitmekesistumine 2. Täiustumine 3. Väljasuremine
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on nei...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
Olulisemad on rakk ja isend , kuna need suudavad eksisteerida iseseisvalt Ökosüsteem Biosfäär Ökosüsteeme tase : Liik ilves Perekond- kass Sugukond kaslased Selts kiskja Klass- imetajad Hõimkond selgroogsed Riik - Loomad Elusloodus jaguneb : Bakterid , Protistid , Seened , Taimeriik , Loomariik 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinfo kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs 6. Järelduste tegemine 7. Uute teaduslike faktide saamine 8. Teadusliku teooria kujundamine ja sõnastamine Kõik organismid koosnevad : anorgaanilistest ainetest(vesi)Orgaanilistest ainetest -Valgud , rasvad , süsivesikud
Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Süstemaatiline kuuluvus: Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane
Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus pärilikkus, mis saadakse vanemalt järglasele. 6. elutunnus on reageerimine ärritusele ja 7. elutunnus on areng. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks
Rida üks: Hormoonid D-vitamiinid Rühma kuuluvad vitamiinid D2, D3, D4, D5 JA D6. Lähedased struktuurilt kuid erinevad bioloogilistelt omadustelt. Vitamiin intensiivistab fosfori ja kaltsiumi üldist metabolismi, hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda rea...
Sümptomid Palavik, pearinglus, südame Peavalu, iiveldus, lihaste pahasus, kõhulahtisus. valu, palavik. Täiskasvanutel avaldub meningiidi ehk ajukelme põletikuna. Allikad Maapinnas, loomasöötades Loomad (eriti veised) Vesi, pinnas, imetajad, Pastöriseerimata ja loomade soolestikus. Piima linnud, putukad, loomade piimatooted, linnuliha, satub udarapõletiku tõttu. seedetrakt, eriti kodulindude toorest liha, ja sigade seedetrakt.
Loomastik Floridas elab väga palju erinevaid loomaliike: · Roomajad: alligaator, krokodill, lõgismaod, kilpkonnad, merikilpkonnad, indigo madu INDIGO MADU Madu on suur ja läikivat sini-musta värvi. Ta on pikim madu USAs , kelle pikkus võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on aktiivsed ainult päevasel ajal. Hammustab hammustab harva, sööb imetajaid, linde, konni ja teisi madusid. · Imetajad: panter, valgesaba hirv, ilves, lõuna must karu, vöölane VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni 60cm ning kaalub 3,6-7,6 kg. Toiduks on pähklid, puuviljad ja seemned, putukad, ämblikud, linnumunad. Võib elada kuni 15 aastaseks. Nende keha on kaetud kõvarüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised. Elab Floridas enamasti vihmametsas. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad
Linnumaja Valmistamine Priit Pahla Saaremaa Ühisgümnaasium, 9B klass Ülevaade - Loovtöö eesmärgiks oli linnumaja valmistamine. Linnumaju on mitut sorti, kuid enim levinud on nö. klassikaline linnumaja. On teistsuguse kuju ja ehitusega linnumaju teistele linnuliikidele, samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. SISSEJUHATUS Linnumaja on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks. Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on o...
Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s
teistsugused välja. Alates 500 miljonit aastat tagasi võib planeedil Maa näha kalu. Vanaaegkonnas arenes elu ka maale. Olid olemas molluskid, putukad, kahepaiksed ja roomajad, kujunesid maismaataimed, nagu samblad, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed, see kõik toimus umbes 435-225 miljonit aastat tagasi. Keskaegkonda on ka nimetatud dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks. Sellel ajal muutus maa tänapäevalikumaks, ning põhjapoolkeral levisid tohutud mandrijää massiivid, mille pärast on tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad
Referaat ,,Saarmas" Kirke-Nora Miido Tallinna Kunstigümnaasium 5.C klass Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb
tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikkus on eluslooduse üldine seadus pärasus, järglased sarnanevad vanematega Kuidas toimub organismide areng : 1
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Krister Erik Roben PÕDER Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2011 2 Sisukord LK.2 Sisukord LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuvõte LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei...
sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND? Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas: 1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud). 2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad, kahepaiksed ja roomajad). Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast veidi rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. KUIDAS ORGANISMID PALJUNEVAD? Organismid paljunevad:
Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine. Kambriumi alguses kiire loomade ehitustüüpide areng, tekkisid peaaegu kõik tänapäeval tuntud hõimkondade esindajad. Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul elu levinud meres. Siluris maismaale esimesed taimed ja lülijalgsed, Devonis ka selgroogsed. Karbon sõnajalgtaimede metsad ja esimesed roomajad. Perm Pangea, roomajad levivad, kahepaiksed surevad. Triias Austraalia eraldub, paljasseemnetaimed, esimesed imetajad. Juura hiidroomajad, esimesed linnud. Kriit Mäestike teke, õistaimede teke, esimesed pärisimetajad, hiidsisalike surm. Paleogeen õistaimed mitmekesistuvad. Neogeen Inimene. Kvarternaar jäätumised põhjapoolkeral, inimühiskond.
Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
- hea õppimisvõime - tundlikud haiste ja kuulmiselundid, sageli ka nägemine - karvkate - nahas mitmed näärmed ANATOOMIA JOONIS: (rott, mäletseja, kiskja) VÕRDLUS: 65 SubCL ürgimetajad prototheria O ainupilulised monotremata F sipelgasiillased F nokkloomlased · munejad · ürgseimad imetajad · jäsemed väljuvad kehast külgedele nagu roomajatel SubCL eluspoegijad theria InfraCL kukrulised metatheria · paljunemine võrreldes ainupilulistega edasi arenenud · sünnitavad O opossumlased didelphimorphia O kukkurkärplased dasyuromorphia O kukkurmutlased notoryctemoprhia
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja kõhupoolel selvage) Vereringe Avatud vereringe Suletud vereringe Loomad Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed used, ämblikud, limused, okasnahksed 40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed 42) Kõrvetavad loomad- neil on kõrverakud N: Hüdra
ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud. Maailmas: lisaks nendele ka roomajad, kahepaiksed, kalad, imetajad . 21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on veidi üle 24 000 liigi. Lüngad: ökosüsteemid –meri, troopilised vihmametsad; taksonid –parasiidid, seened, putukad; erilised liigid ja piirkonnad. 22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused,
Sisukord Lühidalt rebasest Rebase välimus ja ehitus Rebase levik Rebase liigid Rebase elupaik Rebase toitumine Rebase paljunemine Rebase pesakond ja kasvamine Rebase eluiga Rebase käitumine Rebase vaenlased Rebase kasulikkus Rebase kahjulikkus Rahvajutud rebasest Rebase looduskaite ja jaht Kokkuvõte rebasest Lisad Kasutatud kirjandus 2 Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljud...
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha. i)imetajatel roomajate ees: imetajad on püsisoojased(ei sõltu ümbritsevast temperatuurist), välja arenenud vereringe, hingamiselundkond, keha katab karvkate, järglased arenevad kehasiseselt(emakas), poegi toidetakse ema piimaga.
Toimuvad protsessid: 1) Kasvamine- massi ja mõõtmete suurenemine. a) rakud lähevad suuremaks (lihaskude, rasvkude) b) rakke tekib juurde 2) Taastumine a) loomulik- surnud rakkude asemele, vigastustest paranemine b) regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine (sisalik, vähid, ritsikad), mass taastub, kuju ei taastu (maks) 3) Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustumine a) Otsene arenemine- järglane vanema moodi ( roomajad, imetajad, linnud) b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone (kahepaiksed) * Täismoone. Muna vastne nukkumine täiskasvanu (liblikas, mardikad, kahe-ja kiletiivalised) * Vaegmoone. Muna vastne (kestub ja kasvab) täiskasvanu (ritsikad, prussakad, lutikad, kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni
orje ja kulda ning tõid tagasi soola ja muud kaupa, suunduma läbi Timbuktu. Tähtsa kaubanduskeskusena mängis linn Mali (15-16. saj) ja Songhai (15-16. saj) võimsate riikide majanduses võtmerolli. Taimestik: Taimestik koosneb lõunas metsadest ja savannidest, kus kasvab mimoose, eukalüpte, seibasid ja ahvileivapuid, samal ajal kui põhjas taimkate peaaegu puudub. Loomastik: Kohalikku loomastikku kuuluvad peale kõrbele iseloomulike väikeloomade ka mõned graatsilised imetajad: gepardid, orüksid, gasellid, lõvid, kaelkirjakud ja antiloobid. Rahvastik: Suurem osa malilasion päritolult musatnahalised aafriklased ja kuuluvad bambara, fulbe, senufo, soninke, songai jt rahvaste hulka. Samuti elab Malis arvukalt tuareege ja teisi berberi rahvaid, kellest paljud on rändeluviisiga. Islami järgijaid on 90%, ülejäänud- välja arvatud väike kristlastekogukond- tunnistab animistlikke hõimusuundeid. 30%
Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt. Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm. Loomad: kõigesööjad imetajad. Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld. Tüüpilised taimed: mänd, siberi lehis, kanada tsuuga, arukask, kuusk, mustikas, pohl, põdrasamblik.
Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Neid kasutatakse kui toitu napib. Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist
Hanerahul pesitsesid 2007. aastal khmnokk-luik, rohukoskel, merisk, kalakajakas, merikajakas, randtiir, linavstrik, hallvares ja metsvint. Samas, niteks 2004. aastal olid haudelinnustikus hbekajakas, jgitiir ja/vi randtiir, hahk, merikajakas, khmnokk-luik, merisk, linavstrik, jkoskel, hallvares. Varem on pesitsemas nhtud peale kormorani veel niteks hallhane ja sinikael-parti. Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivatll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad klastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule toitu otsivad rebased ja khrikud. Suveks ei saa loomad Hanerahule jda, sest nad jksid seal sna pea nlga, kuigi 2000. aasta suvel vis saarel haudelinnustiku vhesusest jreldades olla rebane, khrik vi mink. Nagu teistelgi laidudel, ei ole ka siin rstikut ega nastikut kohatud. INIMTEGEVUS: Hanerahu on ks vhem klastatavaid saari Hiiumaa laidude seas. Kaitse- eeskirja jrgi
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis - Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. - esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud
Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane, kes toitub väikestest närilistest, peamiselt lemmingutest
pungadest ja seemnetest, samuti seentest ja marjadest. Areaali kirdeosas on lendorav talvel sunnitud toituma peaaegu üksnes lehise pungadest. Talveunne ta ei lange, kuid käreda pakasega päevad veedab pesas, kasutades suvel kogutud toiduvarusid. Pesa ehitab looduslikesse puuõõntesse, rähni pesakoobastesse, mõnikord ka kaljupragudesse. Emaloom poegub üks kord aastas, sünnitades juunis-juulis 2-4 poega. See liik elab ka Eestis. Kasutatud kirjandus: Tekst: "Loomade elu: Imetajad 7" Lk. 151-152 "EE 5: konj-lõuna" Lk. 484, lendoravlased Kanal2 saade "Osoon" http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1015?d=2&m=9&mode=topic&y=2006 Pildid: http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.latvijasdaba.lv/11/img/ziid- 519a.jpg&imgrefurl=http://www.latvijasdaba.lv/11/view_0_img.asp%3Fid %3D519&h=300&w=420&sz=23&hl=et&start=9&tbnid=- Js3a2sXiq4tSM:&tbnh=89&tbnw=125&prev=/images%3Fq%3Dlendorav%26gbv %3D2%26svnum%3D10%26hl%3Det http://www.okvoru.ee/html/lendorav_logo2.gif
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja leoparde, Hiina on ka ainus koht maailmas, kus elab ainulaadne hiidpanda ehk bambuskaru, kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. 94% Hiina rahvastikust moodustavad hanid, keda kutsutakse pärishiinlasteks. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt. Ilma selleta ei
Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja väljutavad seda. Aine-ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Milles väljendub elusorganismidele omane püsiv sisekeskkond? Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis tagatakse ainevahetuslikke protsesside regulatsiooniga. Sisekeskkonna püsivus ilmub aga mitmel erineval tasandil. Tulenevalt aine-ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud on püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased organismid. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulistel toimub see enamasti pooldumise teel. Ka on hulkrakseid, kes paljunevad mittesuguliselt
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele
inimesed vajavad. Kassid näevad umbes 37 meetri kaugusele, nende periferaalne nägemine on 285°. Sündides kassipojad ei näe ega kuule. Silmad lähevad neil lahti 5-päevaselt, kuulmine ja nägemine arenevad umbes 2 nädalat. Kõndima hakkavad 20 päevaselt. Kass suudab teha üle 100 erineva häälitsuse, koerad vaevalt üle kümne. Kassi kõrv liigub 180° ulatuses. Kõrvas on 30 lihast, nad kasutavad 12 või rohkem lihast kõrva liigutamiseks. Kassid on kõige rohkem magavad imetajad. Nad magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Järelikult 7-aastane kass on ärkvel olnud kõigest 2 aastat! Kassidel kulutavad ärkveloleku ajast 30% enda puhastamiseks. Kõige raskema kassi rekord kuulub Austraalia kass Himmy'le, kes kaalus 21,3 kg aastal 1986, tema vööümbermõõt oli 83,8 cm! Väikseima kassi rekord on USA Illinois' osariigi Himaalaja-Pärsia kassi Tinker Toy käes, kes kaalus alla 500 grammi ja oli 18,4 cm pikk ning 7 cm kõrge!
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Rahvastik Sakslased on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Igas piirkonnas on kohalikul rahval oma kombestik ja eneseteadvus, kuid neid seob tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaale rännanud inimesed Türgist, Itaaliast, Balkanimaadest ja Hispaaniast. Suurem jaolt on sakslased luterlased ja katoliiklased, kuid on ka islami-ja juudiusulisi.
mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Organismide paljunemine 2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. SUGULINE MITTESUGULINE Uus organism saab alguse viljastatud Uus organism pärineb ühest vanemast munarakust Reeglina 2 vanemorganismi 1 vanemorganism Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga Toimub eoseliselt või vegatatiivselt 3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetat...
loomad, kes elavad Antarktises, kannavad tunduvalt paksemat karvkatet kui näiteks loomad kuskil Aafrikas vöi teistsuguse kliimaga kohas. Liigid on muutunud kliimale vastavaks, et ellu jääda, sest näiteks väga öhukese karvkattega loom ei saaks karmis kliimas lihtsalt ellu jääda, sest külmuks surnuks. Selgita, kuidas on massiline liikide hävimine evolutsiooni toimumiseks hädavajalik. See on kiirendanud evolutsiooni protsessi. Näiteks eksisteerisid imetajasarnased loomad ja imetajad kogu dinosauruste valitsemisaja jooksul, kuid nad ei suutnud vöidelda niši eest, mille dinosaurused monopoliseerisid. Hiljem aga toimus ajastu löpul väljasuremine, mis elimineeris mitte-linnulised dinosaurused ja imetajatel tekkis vöimalus vöistelda teiste organismidega. Seega oli kasulik, et mingid teatud liigid hävinesid, sest siis said teised liigid rohkem "vöimule" ja areneda. Leia õige vastus. Maa vanus on umbes: a) 2 miljardit aastat b) 4,5 miljardit aastat
Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua.Loomhõljum on Läänemere noorkalade peamine toit.Räim ja kilu toituvad isegi täiskasvanuna loomhõljumist.Põhjaloomastikus on selgrootuid palju.Seal on usse , tigusid,karpe ja vähilisi.Enamik neist toitub mere põhja langenud taime ja
Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa