Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"imetajad" - 501 õppematerjali

imetajad – siin on taimekahuriteks eelkõige närilised (hiired, rotid ja mügri). Neil on omapärane hammaste ehitus: silmahambad ja eesmised purihambad neil puuduvad, lõikehambaid on kummaski lõualuus kaks ja need kasvavad kogu elu. Sellest ka vajadus kogu aeg midagi närida.
thumbnail
8
doc

Fennek

Osa saagist, mida ta süüa ei jaksa kaevab ta maa sisse, et selle juurde hiljem naaseda. Lisaks pisiimetajatele sööb fennek ka putukaid, ennekõike rohutirtse, kõrbes kasvavaid mugulaid ja puuvilju, eriti datleid, mis on talle maiuspalaks. Veel sööb ta linde ning linnumune (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm järgi). Kas tead, et... o ... nagu teisedki kõrbeeluks kohastunud imetajad , kogub fennek kehasse hädavajalikku vedelikku. Uriini eritab ta väga kontsentreeritud kujul. o ... polaarrebasel ja fennekil on ümmargused silmaavad, rebasel seevastu kitsad pilud. o ... selle ligi juures on huvitav, et ühekoos mängivad isegi täiskasvanud loomad, samas kui rebase puhul vallatlevad kutsikad. Selline tegevus näitab, et nad on väga seltsiva eluviisiga (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm järgi)....

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

Pasteur- kõik elus pärineb elusast paleontoloogia- fosiilid Suhteline vanus-mis eksisteerisid varem, mis hiljem Absoluutne-tegelik, (radioaktiivsed elemendid, isotoop) Võrdlusmeetod: feneetilised võrdlused- anatoomia, elutegevus, embrüonaalset arengut süstemaatika takson: Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad (alamhõimkond-selgroogsed) Klass-imetajad Selts- esikloomad- primaadid Sugukond- Inimlased Perekond- inimene Liik- tark inimene Elu päritolu- Suur Pauk- Füüsikaline evolutsioon maal-keemiliste elementide mitmekesisus * galaktikate süsteemide teke keemiline evolutsioon- * aatomid ühinesid molekulideks * tekkisid keerukavad orgaanilised ühendid *puudus osoonikiht- UV kiirgus...

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
110
pdf

Sinise planeedi projekt

Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest ­ 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ­ ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus ­ mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Powerpoint esitlus Oravast

Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Ora...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel ­ paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel ­ Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt ­ eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel ­ eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Jõevähk

Jõevähki ennast söövad paljud röövtoidulised veeloomad. Ta on vajalik forellile ja teiste lõheliste noorjärkudele, angerjale, ahvenale, haugile jne. Teda söövad meelsasti ka veekogudega seotud imetajad : saarmas, naarits, tuhkur, mink ja vesimutt. Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2]. 6. Anatoomia ja füsioloogia 6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese välisskeletiks ­ sellele kinnituvad lihased. Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid...

44 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

12 Paleogeen.................................................................................................................................. 13 Mereelu evolutsioon .........................................................................................................13 Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad ............................................................... 14 Imetajad Oligotseeni ajastikus ......................................................................................... 15 Kliima muutus ja massiline väljasuremine ...................................................................... 15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18 Elu teke Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid...

Taime- ja loomafüsioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Bioloogia konspekt (12. klass)

Kartul on pikapäeva taim, sest Ta vajab pikka valgustus perioodi. Ta õitseb suvel ja kartuli viljaks on kartuli taoline mari. Valgus jõudluse järgi eristatakse esiteks varjulembelised(alus metsa taimestik), varju taluvad(pool varju taimed), valguslembelised(nurmede ja aasade taimed). Temperatuuri tundlikuse ja nõudluse alusel jaotatakse organismid kõigusoojasteks. Esimesi on rohkem, sest püsisoojased ainult imetajad , linnud ja inimesed. Kõigu soojaste organismide temperatuur järgib keskonna temperatuurile. ÖKOLOOGILISE TEHRUI TOIME JA ÖKO AMPLITUUT Selle toime võib olla elutegevust piirav või soodustav. Taluvusvahemiku nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Eristatakse alumist ja ülemist talubuspiiri: nt. uurimine toime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Talutatakse vahemikku 4-40°C. Alumiseks piiriks 4°C, ülemiseks 40°C. Soodsa elutegevuse ala jääb 15-22°C piirdesse...

Bioloogia
362 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Paljunemine ja viljastumine

Erinevuste tabel Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Sugurakkude kohtumine juhuslik Sugurakud välistingimuste eest kaitstud Vees hävivad sugurakud kiiresti - vee-elukate toiduks Viljastumise tõenäosus suurem Kulub väga palju sugurakke Kulub oluliselt vähem sugurakke Kalad, kahepaiksed Lülijalgsed (putukad), roomajad, linnud, imetajad Biokeneetiline reegel Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Ontogenees on fülogeneesi lühike kordus. Organismide loote järgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanemaga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite....

Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Diploidne kromosoomistik

) Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad , linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond...

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Läänemeri

3 Kirjelda merikilki 4 Kirjelda meriristi 5 Millised karbiliigid elavad Läänemeres 6 Mida söövad karbid? Kes on nende vaenlased? 7 Kirjelda meriristi 8 Kirjelda söödavat rannakarpi 9.5. Selgroogsed loomad 1 Nimeta kalu, kes elavad länemeres 2 Kirjelda räime 3 Kirjelda lesta 4 Kes on läbirändelinnud? 5 Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest. 6 Kirjelda kühmnokk-luike 7 Kirjelda naerukajakat 8 Nimeta peamised Läänemere imetajad 9 Kirjelda mügrit 10 Kirjelda viigerhüljest 11 Kirjelda hallhüljest...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti närilised

4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: ..........................................................................................................6 2 Sissejuhatus Kes on närilised? Närilised on imetajad . Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad, koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

· Lord Howe saared · Macquarie saared · Purnululu Rahvuspark · Kuninglik Väljanäituste hoone ja Carltoni aiad · Hai laht · Sydney Ooperimaja · Tasmaania metsik loodus · Uluuru-Kata Tjuta Rahvuspark · Troopika ala Queenslandis · Willandra järvede piirkond FAUNA Varajases geoloogilises ajaloos, Austraalia lõigati ära mandrist ning see võimaldas loomadel arendada oma populatsiooni. Peaaegu kõik Austraalia põlised imetajad on kukkurloomad. Kukkurloomad sünnitavad pojad ning siis kannavad neid endaga kaasas kukrus kõhu all, kuni poeg on piisavalt vana et ellu jääda üksi. Teine ebaharilik tüüp imetajaid on monotreemed. Monotreemed munevad oma munad selle asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja-Queenslandini. Nad...

Geograafia
217 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia mõisted

Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne.) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Süstemaatika-bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk kvalifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse. Takson-süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm(nt. rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad , selgroogsed). Väljasuremine- üksikute liikide või tervete liigirühmade(perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigus. Eristatakse foonilist väljasuremist(pidevalt toimub üksikute liikide kaudu) ja massilist väljasuremist(paljude liikide ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul)....

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
6
docx

9. klassi bioloogia

) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb...

Bioloogia
81 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Okasmetsad

Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad ­ lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras ­ üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad : põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Holland, referaat

Rijksmuseum on Hollandi suurim kunstimuuseum. 1800-1808 eksisteeris Haagis ning siis viidi üle Amsterdami. Muuseumis on kõige täielikum Madalmaade kunstikogu ja ka vanemat Euroopa kunsti. Loomaaed Artis asutati 1.mai 1838 aastal Amsterdamis. 14 hektaril on esindatud umbes 700 loomaliiki: roomajad, kalad, linnud, putukad, imetajad jm. Seal asub ka botaanikaaed, kus leidub suur hulk taimi. Zaanse Schansi vabaõhumuuseum Amsterdami lähedal Zaani jõe ääres on tavaline tuulikute 17.sajandi küla. Seal on võimalik näha puukingade vallmistamist, tinavalajate ja muude käsitöömeistrite tööd, samuti juustutootmist, kellade valmistamist jne.Umbes 800 tuulikust on korras vaid mõned. Puukingad...

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Evolutsiooni kujunemine.

Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi kestis algas 230 mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad , kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Elevant

·Elevant jookseb kiiremini kui inimene; tema marssimiskiirus on 8-9 kilomeetrit tunnis ning ta hoiab niisugust tempot puhkamata mitu tundi. Rändav kari läbib päevas kuni 80 km Kasutatud kirjandus 1.Loomade elu 7.köide Imetajad / A. G. Bannikov, V. J. Flint, T. D. Gladkova. Tallinn: Valgus, 1987. 2.ENE 2. köide Tallinn: Valgus, 1987. 3.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/elevant.jpg&imgref url=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/aafrika.html&h=319&w =230&sz=37&hl=et&start=11&um=1&tbnid=FeX5oC_BE6nTLM:& tbnh=118&tbnw=85&prev=/images%3Fq%3Daafrika%2Belevant %2B%26gbv%3D2%26ndsp%3D20%26svnum%3D10%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN 4.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://vana...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte 11-st klassist

Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid ­ orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud ­ orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...

Bioloogia
189 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun