Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga
1. DNA replikatsioon * DNA replikatsioonikahvli struktuur Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber liugklamber Keerab ahela lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil ning mitokondris Pol abil
esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisavalt raha ja uudishimu. Embrüoloogilistelt vaadetelt animalkulist – arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 4) 1862 – K.E.von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et organismi areng saab alguse munarakust. - Meetodid ja tehnikad: 1) Kloonimine 2) PCR 3) Geelelektroforees 4) DNA micro arrays e. kiibid 5) Alleelispetsiifiline PCR Rakuõpetuse etapid: 1) I etapp fikseerimata rakkude uurimine valgusmikroskoobis. Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade
lõikamist. Tehtud on suuremaid uuringuid, kus CTD-s saavutati konkreetse aminohappe väljalöömine. Tulemused näitavad, et RNA plümeraas II CTD kärpimise mutatsioonid mõjutavad võimet indutseerida in vivos geenide alamrühma transkriptsiooni ja nende geenide tundlikkuse puudulikkust induktsiooni ühendustele(kaartidele) ülesvoolu aktiveerivatele järjestustele. 48. mRNA polüadenüleerimise on oluline 3'-terminal exoni määramiseks imetaja geenis, on soovitatud, selleks et virtuaalselt mõjutada kõike mRNA metabolismi aspekte. Tähtis sellepärast et mängib rolli raku-tsükli-reguleeritud histoonide mRNA, snRNA, tRNA küpsemises; transpordib mRNA tuumast tsütoplasmasse; parandab DNAd ja kromosoomi eraldamist. 49. Mechanism of attenuation PILT 1. Agonistide eemaldamine lahjendamise teel, neelamine transporter proteiinide ensüümilise degradeerimise poolt on esimene samm signaali lõpetamises. 2. Aktiveeritud retseptorite
Atsetüülkoliinesteraas on oluline atsetüülkoliini tegevuse regulaator, kuna ta lõhustab atsetüülkoliini sünapsides, mis omakorda mängib olulist rolli atsetüülkoliini agonistlike omaduste peatamises. Organismis esineb atsetüülkoliin esteraas kolmes erinevas variandis- sünaptilise, hüdrofoobse või siis nii nimetatud ``read-through`` atsetüülkoliin esteraasina. Atsetüülkoliin esteraasi ``read-through`` variant suureneb, kui imetaja aju on pidanud taluma stressirikkaid tingimusi. 4 Arvatakse, et ``read-though`` variant takistab, samas kui sünaptiline suurendab, stressi järgset neurodegeneratsiooni. Kuna atsetüülkoliinesteraasi ``read-though`` variant võib takistada ägeda stressi arenemist neuroloogiliseks haiguseks, siis on sellel ensüümil arvatavasti tulevikus oluline roll mängida Alzheimeri tõve patoloogias, ravis ja ennetamises. Kolinergilist süsteemi mõjutavad ained
ka Egiptuse pealinn. Oma parimatel aegadel oli linn Egiptuse usu, kauba ja suhtlus keskus. Memphise kaitsejumalaks nimetati Ptahi. Mõisted: -Asunik (lk 464)- seni ülesharimata maale majapidamise rajaja. -Ronk (lk 469)- Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslastesugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline. -Jõehobu (lk 469)- Jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsijõehobulaste sugukonda kuuluv suur vee-eluline imetaja -Kõrb (lk 470)- Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm XIII Raamat: Atoni kuningriik maa peal Kui Sinuhe Ahet-Atonisse jõudis oli vaarao haige, aga ta sai terveks. Teebas puhkes mäss. Sinuhe ja Thot läksid sinna. Sinuhe maja oli maha põletatud ja ka krokodilli saba kõrts pandi põlema. Mässu ajal tapeti ka Merit ja Thot. Hiljem sai Sinuhe Horemhebilt teada, et Thot oli tema lihane poeg. Sinuhe otsustab mürgitada Ehnatoni. Võimule saab Sekenre, kes aga
Metskitse põldudevahelisi saba ümbritseb valge ala, mida metsatukki ja metsaservi nimetatakse sabapeegliks Metskits Putuktoidulised Hariliku siili omalaadne häälitsus on Siil on meie omapäraseima Siilidele sobivaid podisemine välimusega imetaja, kelle keha katab elupaiku leidub mitmel okkaline nahk, pea on pika koonuga, pool. Nii asustavad nad väikeste silmade ja kõrvade ning metsi, kultuurmaastikke, lühikese kaelaga. linnaparke ning isegi
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja keskonnatehnoloogia Keemiatehnika Instituut Juustutehnoloogia Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Piimast juustu toormena............................................................................................. 4 Piima eeltööstus......................................................................................................... 5 Juustutootmise põhifaasid.......................................................................................... 6 Kontsentreerimine...................................................................................................... 8 Mikroobid, ensüümid ja käärim...
2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru 3) Mesoderm ( keskmine) esineb kõrgmistel liikidel) Ektoderm pea- ja seljaaju, erinevad närvid, meeleelundid, nahk ja tema tekised Mesoderm luud, lihased, vereringeelundkond, sugu-ja erituselundkond ja nende epiteelkoed Entoderm hingamis- ja seedeelundkond ja nende epiteelkoed Biogeneetiline reegel embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid, esialgu kala, lind, roomaja, imetaja jne. Raseduse kulgemine keskmiselt 40 nädalat., varem kui 36 siis enneaegne. Sünnitus algab emakasiseste kramplike kokkutõmmetega algavad tuhud, emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad, algab lapse väljutamine. Normaalselt väljub enne pea siis keha.. Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, mis lõigatakse lähedalt läbi ja seotakse kinni. Vastsündinu nutmisega puhastab oma hingamisteed ja alustab iseseisvalt hingamist. 6. Ontogenees.
värvaineid Leukoplast- varuainete Leukoplast- värvuseta tarvitamine 3.1 Rakuteooria kujunemine Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Seetõttu võib rakuteaduse ehk tsütoloogia sünniks lugeda XVII sajandi keskpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Karl Ernst von Baer on loomade embrüoloogia rajaja. 1826 a avastas ta et imetaja munaraku ja järeldas et loomorganismide areng saab alguse munarakust. Rakuteooria : iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE VÕRDLUS Rakuosa Bakteri rakk Looma rakk Taime rakk Seenerakk rakukest + - (va. + + (kitiin) Munarakk) (tselluloos,ligniin,pektii
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli na...
5-HT2c retseptorite antagonist Puuduvad mitmesugused serotonergilist süsteemi mõjustavate antidepressantide kõrvaltoimed ( unehäired, kaalutõus). EMOTSIOONID Emotsiivsete süsteemide väljakujunemine evolutsioonis Triune theory (MacLean) Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus. Probleemid, mida emotsioonid lahendavad : ellujäämisega, paljunemisega ja grupisuhetega seotud. 1. Ellujäämine : Motiiv- enesekaitse (ohu vältimine ja ohu eemaldamine), käitumised – võitlus/põgnemine, emotsioon – hirm,viha.
nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on munetud emase sipelgasiili kukrusse ning haudub 10ne päeva pärast. Väike sipelgasiil elab
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
the same as) the original data. The five types of information that the computer commonly manipulates: Visual (pictures) Numeric (numbers) Character (text) Audio (sound) Instructions (programs) Standardized means of storing binary code in a computer: ASCII (American Standard Code for Information Interchange) EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) UNICODE (Extended ASCII) LOOGIKA TEKE(Aristoteles): Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada: 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest)
fenotüübilt. Osa tunnuseid võivad modifitseerida mitmesugused keskkonnatingimused. Mõnede geneetiliste tunnuste detailid on määratud juhuslikest teguritest. Näiteks loomade kirjusus on geneetiliselt tingitud ja nende kloonindiviidid ongi kirjud, kuid kirjususe muster (laikude suurus, kuju ja täpne paiknemine) ei lange kunagi täpselt kokku. Nii on ka ühemunakaksikute sõrmejäljed erinevad. 3.3 Inimste kloonimine Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanuid. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Ei mõisteta ka, et kloonindiviidid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia. Rõhutame veel kord, et praegu tegeldakse kloonimisega embrüo tasemini eesmärgiga saada tüvirakke. Kogu see metoodika on seni katsetamisjärgus,
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Loodusreservaat-on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Hoiuala-moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. Loom-on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Põllumajandusloom-on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Hulkuv loom- omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad Lemmikloom-on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Katseloom-on loom, kellega tehakse teaduslikke või tehnilisi katseid.
vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine · Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ning osaleb valgusünteesis RAKU EHITUS JA TALITUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Karl Ernst von Baer loomade embrüoloogia rajaja. Avastas imetaja munaraku. Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega. Robert Hooke - valgusmikroskoop Kõik organismid on rakulise ehitusega. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann Iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rudolf Virchow st. et a) rakud saavad tekkida ainult rakkudest b) rakud tekivad üksnes rakujagunemise teel c) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. st
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
hormoonid, biomolekulid, kemikaalid jne) liikumist läbi Sertoli rakkude seemnetorukese adluminaalsesse ossa. VTB aitab sälitada immunotolerantsust adluminaalses osas. 8. Spermatogeneesi definitsioon Isase sugunäärmetes (testised e munandid) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermatosoidid e spermid. Nii kasvamise kui küpsemise faasid. Algab puberteedis Spermatogenees algab ja lõpeb keskseinandis Sertoli rakkude vahel väänilises seemnetorus. 9. Imetaja spermatogeneesi etapid (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid. Spermatotsüüt speramtiid Spermiogenees – moodustuvad spermid (järelküpsemine), muutuvad liikumisvõimeliseks, tekib vibur. Spermatiid sperm,
Eesti Loomad Keelikloo- Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased keel mad Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Pusa keel Tabel 1 - Viigerhülge süstemaatiline kuuluvus 1.2. Hallhülge üldiseloomustus Hallhüljes e. Halichoerus grypus (Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja.(Tabel 2 - Hallhülge süstemaatiline kuuluvus). Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmeteda ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Häälitsused: sügavad piuksatused ja noortel loomadel ulgumine. 1.2.1. Eluviis
kreekakeelne pealkiri; see väljaränne ise 3 anarhia võimu puudumine, seadusetus; ülek. tähenduses: korralagedus; anarhism teooria ühiskonnast, milles pole riigivõimu; anarhist selle teooria pooldaja 4 sabat (heebrea k.: puhkus) juudi nädala seitsmes päev, mida pühitsetakse reede õhtust laupäeva õhtuni (võrdle vene keelega: ) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vaarao tütar pani jõest leitud poisslapsele nimeks Mooses. Mida see sõna tähendab? 2. Kellest sai Moosese imetaja? 3. Kuidas kujutad ette Moosese kõnelust Jehoovaga? 4. Maalikunstis kujutatakse tihti Moosest leegitseva kibuvitsapõõsa taustal. Seleta lahti see episood Moosese elust! 6. Kuidas nimetati Kaananimaad Jeesuse päevil (Rooma impeeriumi ajal)? 7. Kuidas nimetatakse seda maad tänapäeval? Milliseid keeli seal maal kõneldakse? 8. Mis on anarhia ja kes on anarhist? 9. Kuidas taastas Mooses range distsipliini juudi kogukonnas? 10. Millised Moosese käsud sobivad tänapäeva eesti ühiskonda? 10
kreekakeelne pealkiri; see väljaränne ise 3 anarhia võimu puudumine, seadusetus; ülek. tähenduses: korralagedus; anarhism teooria ühiskonnast, milles pole riigivõimu; anarhist selle teooria pooldaja 4 sabat (heebrea k.: puhkus) juudi nädala seitsmes päev, mida pühitsetakse reede õhtust laupäeva õhtuni (võrdle vene keelega: ) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vaarao tütar pani jõest leitud poisslapsele nimeks Mooses. Mida see sõna tähendab? 2. Kellest sai Moosese imetaja? 3. Kuidas kujutad ette Moosese kõnelust Jehoovaga? 4. Maalikunstis kujutatakse tihti Moosest leegitseva kibuvitsapõõsa taustal. Seleta lahti see episood Moosese elust! 6. Kuidas nimetati Kaananimaad Jeesuse päevil (Rooma impeeriumi ajal)? 7. Kuidas nimetatakse seda maad tänapäeval? Milliseid keeli seal maal kõneldakse? 8. Mis on anarhia ja kes on anarhist? 9. Kuidas taastas Mooses range distsipliini juudi kogukonnas? 10. Millised Moosese käsud sobivad tänapäeva eesti ühiskonda? 10
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine …………………...
vabalt). Kommensalism + / 0 mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus Kisklus +/- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus
Koht vees Emasorganismi suguteedes Sugurakkude hulk Mõlemal tasandil suur Suur ainult spermide arv Viljastumise tõenäosus väike suur Energeetilised kulutused Suured, sageli nii suured, et üks Oluliselt väiksemad või mõlemad osapooled hukkuvad Näited Klass sõõrsuud, kalad, kahepaikne Kl: roomaja, linnud, imetaja Monospermia- munaraku ühinemises ja tuumade ühinemises osaleb üks sperm (imetajad) juhul kui läheb kaks spermi, on tagajärjeks iseeneslik mikroabort Polüspermia- munarakku läheb 100-1000 sperme, aga tuumade ühinemises osaleb üks, ülejäänud lagundavad rebu- palju rebu sellistes munarakkudes (kalad, linnud) VILJASTUMINE INIMESEL Toimumiskoht: munajuha laienenud osas Sugurakkude potentsiaalne eluiga: munarakul 24h, spermid naise suguteedes 48h
ära tundma oma ema (kes enamasti on esimene suurem objekt, kes nende juures viibib) ja vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte. Kui tundlikul perioodil on linnupoja lähedal mitu objekti, eelistab ta suuremaid ja silmatorkavamaid. 17. Imprintingu erinevad tüübid. Filiaalne imprinting õpitakse tundma ema. Suguline imprinting õpitakse tundma sugulisi partnereid. 18. Sotsiaalsete sidemete kujunemine imetajail. Ka imetaja noorloomal tekib aja jooksul tugev sotsiaalne side emaga. 19. S. Freudi "omakasupüüdliku armastuse" idee, selle paikapidavus. Kuna ema last imetab, on lapsel kasulik kiinduda just temasse. Seletus on liialt lihtsustatud. Ahvide katse (pehme ema külge klammerduti, mitte toitva külge). 20. Sünnipärasuse ja õppimise vahekord sotsiaalsete sidemete kujunemisel. Kokkuvõttes - nii nagu lindude, nii ka imetajate noorloomad
antagonism. ALLELOPAATIA- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline SÜMBIOOS- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist
Naised kogevad enam stressi kui mehed Stressi tase seostub ravi tulemustega. Viha,alaväärsus kompleks, reedetus,pettunud, somaatilised kaebused(emotsionaalne pinge),meestel on sotsiaalne surve väiksem. RASEDUS Järglaste saamine on olnud läbi aegade tähtis(lineaarne;)soojätkamine, nime edasi andmine,pärandus,keegi hoolitseb(vanadus),koha täitmine,paarisuhte klapp, tööjõud(nii peres kui ühiskonnas),helluse jagamine, instinkt _ - tänapäeval ka oluline Inimene kui imetaja Imetajatele on keskmiselt iseloomulik 80% edukus ühes paljunemise tsüklis Inimestel on aga ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30% Rasestub iga kolmas naine. Inimene muretseb järglase kasvatamise eest Rasedus: Seemnerakud: Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek oli esimene inimene,kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, kaasa arvatud inimese seemnerakke. Munarakk
RNA viirused: (nöide tubaka mosaiigiviiruse(TMV) näol) Uute viiruste moodustamiseks peab TMV genoom sattuma tubakalehe rakku, kus ta talitseb sarnaselt mRNAga. Sellelt sünteesitakse taimeraku ribosoomides toimuva translatsiooni käigus viirusele omaseid valke + replikatsiooni valke, mis esmalt sünteesivad TMV RNAga komplementaarse RNA. Matriitsreaktsiooniga moodustuvad uued viiruse RNA molekulid. 34. Bakteri, putuka ja taimeviiruste eripärad. ...?! 35. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab?
Vajadusel korrata leotust. Kuivatamisel vältida väljavenitamist. Et kuivatamist kiirendada, panna toode vettimavate rätikute vahele ja pressida jõuga tootest niiskust välja nii palju kui võimalik. Kuivatada tasapinnal hea õhuringlusega ruumis, eemal päikesevalgusest ja kuumusallikatest. Koodlühend - WP Vikunjavill Vikunja on kaamellaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab metsikute karjadena Andides, umbes 5000 m kõrgusel rohumaadel ja mägistes piirkondades. Päikesetõusul soojendab päike hõredat atmosfääriõhku, kuid õhtul langeb temperatuur alla nulli. Vikunja tihe, kuid pehme karvkate on spetsiaalselt varustatud kihtidega, mis hoiavad sooja õhu keha lähedal, mistõttu nad taluvadki seda külmust. Kõige rohkem elutseb vikunjasid Peruus.
1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. Sellele järgnes suurel hulgal muid põllukultuure: raps, mais, sojauba, puuvill, hetkel tegeletakse juba riisiga. Kuid tõsisasi on see, et nende taimede nimekiri, millega tegeletakse aga mis pole veel turule jõudnud, on pikk. (Homutov 2011) 1996. aasta tutvustati meile lammast nimega Dolly. Wilmuti ja teiste Edinburghi Ülikooli teadlaste loodud Dolly oli esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud looma keharaku tuuma 4 baasil. Tema tuuma siirdamiseks kasutati 277 munarakku, neist saadi 29 erinevat embrüot, mis siirati asendus uttedele. Dolly sugused lambad peaksid elama keskmiselt 11-12 aastaseks, kuid tema suri juba 6aastasena. Lambal oli kopsuhaigus ja ränk artriit (liigesepõletik). Peale Dollyt on kasutatud sarnast meetodit ka hiirte, küülikute, kitsede, veiste, sigade ja kasside kloonimisel.
o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast. o Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool)) Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast Watson ja Crick- 20. Saj. DNA struktuur Hooke- avastas raku Leeuwenhoek- 17-18 saj, mikroskoobi konstrueeria; nägi esimesena sperme, baktereid, vererakke, algloomi Schwann ja Schleiden- 19 saj, rakuteooria (1838) Brown- rakutuum 5.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. 1. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt hädavajalikud 2
teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme. 7
protsessi tõeline lõpp-produkt. Anaeroobse glükolüüsi tinglik lõpp-produkt on püruvaat. Ta pole tõeline lõpp-produkt, sest ta metabolism jätkub. Anaeroobsetes tingimustes jätkub glükolüüsis formeerunud püruvaadi metabolism fermentatsiooni e. käärimisega. 6. HARJUTUSTUND PÜRUVAADI TRANFORMATSIOONID 1. Millised on püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid imetaja rakkudes a) anaeroobsetes tingimustes Redutseerub laktaadiks e. piimhappeks (loomad, mikroorg.-d) või etanooliks (pärmirakud). b) aeroobsetes tingimustes Siseneb tsitraaditsüklisse (TCAsse) atsetüül-CoA vormis , kus lõhustatakse CO2 -ks ja kaasnevalt saadakse NADH, FADH2 ja ATP. 2. Kirjutage püruvaadist piimhappe (laktaadi) moodustumise reaktsiooni võrrand. Nimetage a) kas selles reaktsioonis püruvaat oksüdeerub või taandub (põhjendus?) Taandub,
Milleks on antikehal vajalik Fc regioon? – osaleb signaali edastamises Millist tüüpi immuunoglobuliine on inimese vereseerumis kõige rohkem? - IgG Millised immuunoglobuliinid tagavad kauakestva immuunvastuse? - IgG Millised immunoglobuliinid sekreteeritakse limaskestale? - IgA Millised immunoglobuliinid ilmuvad verre esimesena peale antigeenset stimulatsiooni ja kaovad kõige kiiremini? – IgM Millised immunoglobuliinid on seotud allergilise reaktsiooniga? – IgE Võrdle imetaja immunoglobuliine (kus leidub, ülesanne, kas mono-,di- või pentameer)? Leidub Mono, di, penta Ül IgA Limaskestadel, Vereseerumis mõni, Takistavad mikroobide vereseerumis osadel imetajatel di kinnitumist epiteelrakkudele ja invasiooni IgD B-lümfotsüütide pinnal Mono Seovad kehavõõraid antigeene ja
Kui sedagi. ("Silm. Hektor", 2000) Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks! 14 Mehe ja naise erinevustel on sügav bioloogiline põhi. Mehe ja naise keha, ent ka psüühika vahel on mitmeid põliseid erinevusi, mille selgitamises tänapäeva neurofüsioloogia on teinud märkimisväärseid edusamme. Kõigis inimühiskondades on mehe ja naise rollid rohkem või vähem erinevad: naine kui laste sünnitaja ning imetaja on olnud ikka seetõttu vähem liikuv, rohkem seotud koduga ning lastega. Mehe liikumisvõimalused ja seetõttu ka liikumisraadius on olnud suuremad, mehel on suurem valmidus avastada uut, ent ka suurem riskivalmidus. Väikelapsele on isa kaotus väiksem oht kui ema kaotus, nii on naisesse "programmeeritud" rohkem ettevaatlikkust ja hoolitsevust. Ent eri kultuurides, eri paikades ja aegadel on need ürgsed mehe ja naise rollid avaldunud erinevalt
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
mullabakterist Bacillus thuringensis (Bt) ning kodeerib looduslikku endotoksiini, mille tõttu antud taimest toituvad putukad (Lepidoptera, varreleedik) hukkuvad. Valk, millega maisitaimi on transformeeritud, on CRY1A(b) delta-endotoksiini lühendatud vorm ja see kaitseb maisi nende kahjurite poolt söömise eest. See valk seostub putuka soole epiteeli retseptoritele ja kutsub esile pooride tekkimise, mis rikub rakkude osmootilise potentsiaali ning putukavastsed ei saa enam süüa ja surevad. Imetaja soolerakkudes puuduvad selle toksiini retseptorid ning vastav valk on imetajale kahjutu. Lisaks on BT11 maisisorti transformeeritud ka geeniga pat, mis annab tolerantsuse herbitsiidi glüfosinaatammooniumi suhtes. Glüfosinaatammoonium on fosfinotritsiinherbitsiidide (Basta®, Rely®, Liberty® jt.) aktiivne koostisosa. ). Fosfinotritsiini herbitsiidne aktiivsus põhineb glutamiinsüntetaasi inhibeerimisel, mille tulemusena koguneb taime letaalne annus ammooniumi.
Geenide lokalisatsioon geenide paigutus. Geenid paiknevad kromosoomides kindlais kohtades lookustes. 23.rakutsükkel - Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks ("gaps"), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi
koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 33. Viiruste paljunemine vt. vihikust ja koduõpetaja lk 99 34. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? vt. koduõpetaja lk.101( biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid) Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades
· Kanamuna 55%-65% · Puit 45% · Samblikud, seemned 12%-15% Vee põhifunktsioonid organismides: · Universaalne lahusti · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi · Tagab raku siserõhu ehk turgori · Kindlustab ringeelundkondade töö · Osaleb termoregulatsioonil · Täidab kaitsefunktsiooni Pisarad- vähendavad hõõrdumist, eemaldab võõrkehi Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis Bioloogia Page 4 Orgaanilised ained 9. september 2009. a. 12:51 Bioloogia Page 5 Sahhariidid 21. september 2009. a. 13:48 Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostis on süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5) · Desoksüriboos (C5H10O4) · Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6)
Kloneerimine on DNA, raku või geneetiliselt identse järglaskonna saamine, olemasolevate geenide koopiate tekitamine. DNA kloneerimine on teatud DNA lõigust koopiate tegemine, mida on võimalik teostada katseklaasis. Organismide kloneerimine: reproduktiivne kloonimine – tehnoloogia, mida kasutatakse loomade genereerimiseks, kelle on samasugune DNA juba olemasoleva/olnud loomaga (lammas Dolly, esimene imetaja, kes klooniti täiskasvanud looma DNAst, suri kopsuvähki, eluiga keskmisest lühem). Terapeutiline kloonimine- ehk embrüo kloonimine – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tänu indutseeritud tüvirakkudele on tähendus vähenenud. DNA kloneerimine: annab palju identseid koopiaid uuritavast geenist või muust soovitud DNA järjestusest. Et töötada spetsiifiliste geenidega, tehakse
Plastiid membraanidest koosnev taimerakule kromo. Ja leukoplastid. omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo - ja leukoplaste. Proteiid ehk liitvalk moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Platsenta (emakook) imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta Proteiin (valk) aminohapetest moodustunud kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu biopolümeer. loode on ühenduses emasorganismiga. Protozooloogia teadusharu mis uurib algloomi. Polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv
Prootonigradiendi olemasolul vabaneb ensüümilt sünteesitud ATP. Kui prootonigradient puudub, siis sünteesitud ATP ensüümilt ei vabane. 18. Aeroobsetes tingimustes siseneb tsitraaditsüklisse, kus lõhstatakse CO2 ja H2O-ks ning sünteesitakse ATP. Anaeroobsetes tingimustes nim püruvaadi metabolismi ermentatsiooniks Püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid imetaja rakkudes: Anaeroobsetes tingimustes: redutseerub laktaadiks ehk piimhappeks või etanooliks Aeroobsetes tingimustes: siseneb tsitraaditsüklisse (TCAsse) atsetüül-CoA vormis, kus lõhustatakse CO2-ka ja kaasnevalt saadakse NADH, FADH2 ja ATP Või on mõeldud kuidas püruvaat peale glükolüüsi atsetaadiks transformeerub tsütoplasmas enne TCA tsüklit: Anaeroobne??? Püruvaat + CoA + NAD+ Atsetüül-CoA + CO2 + NADH + H+ CH3-CO-COO- CH3-CO-S-CoA
asuvad alleelid. Geenide lokalisatsioon geenide paigutus. Geenid paiknevad kromosoomides kindlais kohtades lookustes. 23.rakutsükkel - Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks ("gaps"), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi
o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - - Ektosümbioospuiduüraskid ja ambroosia sümbioos Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Mükoriisa e. seenjuurkõrgemate taimede ja seente kooseluseen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. o neutralism. koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. · Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. o Atmosfääri kaitse meetmed
kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased. - Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus - Ristades heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas nii genotüüpiline kui ka fenotüüpiline lahknemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
