Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel, roomajad) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Fülogenees organismirühma evolutsiooniline arengu tee. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani. , mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta emakook, imetaja (inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut.
Rebase välimus ja ehitus Rebase levik Rebase liigid Rebase elupaik Rebase toitumine Rebase paljunemine Rebase pesakond ja kasvamine Rebase eluiga Rebase käitumine Rebase vaenlased Rebase kasulikkus Rebase kahjulikkus Rahvajutud rebasest Rebase looduskaite ja jaht Kokkuvõte rebasest Lisad Kasutatud kirjandus 2 Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljudele võib-olla ei meeldi rebane, aga ikkagi midagi ei saa muuta, kuna rebasel on
Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus
veetasemaga (0-13 m kõrgusele üle merepinna) meri · kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. · rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis kohata ka kuusemetsi. Läänemeri muutub ka veel praegu. Toimub maapinna kerkimine, mis on Põhjalahe piirkonnas ligi 1 m / 100 a. Eesti rannik kerkib ca 3 mm aastas. Läänemere lõunaosa vajub. Läänemere imetajad · Hallhüljes (Halichoerus grypus) on looduskaitse all olev Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isasloomapikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, ka sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Elab avamerel. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. · Rand hüljes (Phoca vitulina) ei talu jääd ja elab Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare piirkonnas
Austraalia sipelgasiil asustab harilikult valgusküllaseid rohuseid ja metsaga kaetud alasid, kus pinnas on piisavalt pehme selleks, et sealt toittu välja kaevata ning sinna hädaohukorral varjuda. Sipelgasiil toittub termiitidest ja sipelgatest. (Parish 2005:10-11) 4 lk 1.2. Kukruliste selts (lad.k. Marsupiala) Austraalias elutsevast kahesaja viiekümnest imetaja liigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Sõna ,,marsupin" tähendab kreeka keeles kotti. Kukrulised on imetajad, kelle emasloom kannab poega erilises kõhul paiknevas kukrus ning kelle poegade areng jõuab lõpule just nimelt seal. 1.2.1. Sugukond: Kängurulased Teatmeteoste andmetel kuulub kängurulaste hulka ligikaudu 50 liiki. Kängurud erinevad suuruse, välimuse ja elupaikkade poolest. Känguru on Austraalia vapiloom.
............ 1. ............. 2. ............ 2. ............. 3. ............ 3. ............. 1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.) 3 punkti A) K. E. von Baer ...... raku esmakirjeldus B) G. Cuvier ...... imetaja munaraku avastamine C) R. Hook ...... geenide ahelduse avastamine D) T. Morgan ....... DNA-molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley ...... pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel ...... esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick 6 2
Tumevälja välimised äärerakud kasutavad liikumiseks rebukesta sisepinda ja veavad enda järel ülejäänud ekstraembrüonaalse meso- ja ektodermi. Ekstraembrüonaalne meso- ja ektroderm kasvavad embrüo kohal kahe kurruna kokku. Välimisest lestmest saab serooskest ehk koorion ja sisemisest lestmest vesikest ehk amnion. Ekstraembüonaalsed koed on amnion ehk vesikest, koorion, rebukott, allantois ehk kusekott. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) – posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt
....................................................................................................... ................................................................................................................................................. Kirjutage iga klaasaluse sisse, mida katse läbiviimisel sinna panete. I II III IV V 1.7. Seostage teadlane ja avastus. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Teadlasi on liiaga.) 3 punkti A) K. E. von Baer ...... raku esmakirjeldus B) G. Cuvier ...... imetaja munaraku avastamine C) R. Hook ...... geenide ahelduse avastamine D) T. Morgan ....... DNA-molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley ...... pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel ...... esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick 1. ............. 2.............. 3. ............ 1. ............ 2. ............ 3. ............ 1. ............. 2. ............. 3. ............. 1. ............ 2. ............. 3. ............ 1. ..
ainete (nt vesi) liikumist läbi sertoli rekkude seemnetorukese adluminaalsesse ossa. Aitab säilitada immuunotolerantsust adluminaalses osas. Esimesse, s.o. basaalsesse ruumi jäävad spermatogoonid ja spermatotsüüdid kuni meioosi preleptoteense faasi- ni. Adluminaarses (valendikupoolses) ruumis paiknevad iduepiteeli rakud meioos I profaasi leptoteenist kuni spermideks transformee- rumiseni. Oska kirjeldada alljärgnevaid protsesse: Imetaja (hiir, inimene) spermatogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine, spermiogenees ja kapatsitatsioon (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?). a. spermatogenees - isase sugunäärmetes (imetajal testised) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermid i. paljunemine - spermatogoonide mitootiline proliferatsioon ii. kasvamine ja küpsemine - meiootiline rakkude
3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4
Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega ! · 1858.a
Lambakarja juhib juhtlammas kelle järgi teised koonduvad. Võimalik, et praegune kari on leidnud uue juhi, sest on koondutud ühte gruppi. Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja
Teise olulise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GMO kultuuridest), mis tapavad teatavaid kahjureid kogu kasvuperioodi vältel. Selleks sünteesivad Bt sordid mullabakterist pärit geeni abil kahjureile toksilisi ühendeid. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) Joonis 1: GMO-taimede loomine (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika Esimene geneetiliselt muundatud imetaja oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen, mille tõttu hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. Hiired ongi kõige arvukamalt loodavateks transgeenseteks loomadeks, kellele siirdatakse peamiselt mitmesuguseid inimese geene. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41-42) 6
liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Piim klaasis Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjazenka). Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad 3. piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel.
Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA `Alaska osariigi pitsat'. Lind: 3 rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib
Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega - ühendus... Laps joob mingil määral lootevedelikku. Lisaks on emakas loode täiesti eraldunud ka tegelikult. 15. Mis on platsenta? Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsenta on loote organ, mille areng ja funktsioon mõjutavad otseselt loote kasvu, arengut ja heaolu. / imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon. 16. Miks bakteriaalsed haigused ei kahjusta loodet? Ema ja loote veri pole otseses ühenduses. Ainevahetus toimub läbi platsenta, rakulise ehitusega bakter sealt läbi ei saa. 17. Kuidas on võimalik, et loode ja ema on erineva veregrupiga? Kuna ema veri ja loote veri ei ole
c) RNA interferents (RNAi) siRNA-de abil 12. Miks tekib inimesel mõnikord peale vaktsineerimist mõne tunni möödudes halb enesetunne (külmavärinad, nõrkus, peavalu)? a) Aktiveeritakse omandatud immuunvastus ja indutseeritakse antikehade süntees b) Aktiveeritakse tsütotoksilised T lümfotsüüdid (CTL vastus) c) Aktiveeritakse kaasasündinud immuunsüsteem 13. Milliseid meetodeid allpool toodud valikust on võimalik kasutada, et kontrollida, kas imetaja rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplas...
määral leidub ka mägi- gleimuldasid ja gleimuldasid. Gleimuldasid leidub põhiliselt mägedes. Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid. Loomastik Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime "tänu" vaenlaste puudumisele . Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku jultunud papagoid Kead. Viimasel 50-nel aastel on sinna toodud palju uusi loomaliike: jäneseid, kitsesid, sigasid, veiseid ja lambaid. Eesmärgil hoida looduslikku tasakaalu. Uute liikide populatsioon on nüüdseks väga suur, mõnede liikide populatsioon on kasvanud isegi liiga suureks.
2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) Peaaju mass 100 (1400) grammi, peaaju massi % keha massist 0,22 (2-2,5) Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (48) Nägemine Pilgu vaateulatus 250-290° (210°) Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz
epiteelkoele, küüned, karvad · keskmine looteleht ehk mesoderm moodustub tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundid ja eritus ja sigimiselundkond · sisemine looteleht ehk entoderm seede ja hingamiselundkond Embrüonaalse arengu seaduspärasused · kala kahepaikne roomaja imetaja · ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid biogeneetiline reegel Loote väärarengud · paari esimese kuu jooksul on embrüo tundlik kahjustavate tegurite suhtes · ravimid, alkohol, olmemürgid, ema haigestumine · esimestel raseduskuudel arenevad välja kõigi elundkondade algmed Lapse sünd · raseduse kestus 40 nädalat · laps sünnib enne 36. rasedusnädalat enneaegne
20. Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid 21. Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook, A.v. Leeuwenhoek, K.E.v. Baer R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.aastal ning võttis esimesena kasutusele mõiste rakk. Sakslasest A.v. Leeuwenhoek valmistas mitmeid erinevaid mikroskoope, uuris ainurakseid ning baktereid. K. E. V. Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust. 22. Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ning eukarüoodid ehk päristuumsed. 23. Milline roll on rakus tsütoplasmal? Tsütoplasma ehk pm veri(vesi ja selles lahustunud ained) stabiliseerib, seob tervikuks ning osaleb ainevahetuses. 24. Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel.
Michelangelo Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse,konservatiivsuse ja truuduse värv. Samuti sümboliseerib sinine taevast ja vett. Kõigile meeldib silmi puhata suunates nad sinavatesse kaugustesse. Sininbe jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõppmatuse varjundi. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele. Sinivetikad on maailma vanimad elusorganismid. Sinivaal on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud. Vene sinine kass on kassitõug. Suure Valge Niiluse ühte harujõge aafrikas nimetatakse Siniseks Niiluseks. Kuulsal kunstnikul Pablo Picassol oli loomingus sinine periood. Tema sinist perioodi (1901-1904) iseloomustab tõsimeelsus, kohati isegi teatud süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel
· Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim · tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate · eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel · üksikeluviisilised loomad · tegutsevad peamiselt videvikus · toidu hangib peamiselt veest · on tippkiskja keda ohustab inimene ning haruharva suured kiskjad · kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse ! EUROOPA NAARITS Mustela lutreola L. · Eesti kõige haruldasem imetaja · tüvepikkus 32...43 cm, sabapikkus 12...19 cm · 0,5...1 kg · Eestis võib oletada, et ta on säilinud mõnel pool üksikute gruppidena. · peamiseks põhjuseks, miks naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits · ühtlaselt tumepruuni värvi, tömbi sabaga · valged nii mokad kui ka alalõug
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad v...
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria ..............................................................
on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Hallhüljes Hallhüljes Foto: Savisaar, R. (2011). http://blog.moment.ee/category/panoramic Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Läänemere suurim imetaja. Maakeral on kolm erinevat hallhülge asurkonda. Läänemeres elab oma asurkond: Läänemere hallhüljes, kelle peamine elukoht on Läänemere põhjaosa, Botnia lahe lõunaosa ja Soome laht. Aktiivsete ränduritena asustavad hallhülged kogu Läänemerd. Nende lesilad - madalad taimestikuta saared või karid - asuvad peamiselt mere kesk- ja põhjaosas, enamasti kaldast ja inimasustusest eemal. Erinevalt viigerhüljestest on hallhülged seltsingulised loomad, kes kogunevad lesilatesse
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1
Kui plasmiidi sisestada inimese geen ja sisestada see tagasi bakteri rakkus, siis hakatakse ka selle inimese geeni pealt transkribeerima mRNA'd. Siis hakkavad bakteri ribosoomid sünteesima selle mRNA pealt valke ja need valgud on täpsed samad, mis oleks tehtud inimeses. Plasmiidid looduslikult on bakterirakkudes, seega on kloneeritud järjestused otstarbekas viia bakterirakkudesse, aga pmst võib viia ka teistesse rakkudesse. Kui näiteks selline plasmiid sattub näiteks imetaja raku tuuma, siis tuumas hakkab ta käituma nagu iga teine DNA molekul. Kuid raku jagunemisel plasmiidi ei paljundata. Väga paljude eukarüüotsete geenide puhul, pärast seda, kui selle geeni pealt on valmis sünteesitud RNA, siis RNA ei ole mitte koheselt ,,küps", et teda oleks võimalik koheselt ribosoomides transleerida. Enne seda tuleb RNA'st mingisugused jupid, lõigud välja lõigata (splaising?). Sellisel juhul muutub DNA kloonimine sisuliselt võimatuks, sest bakterites sellist
1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END . e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide näited:1. eeldus: iga koer muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- 2. COBOL on imetaja.2. eeldus: mõned neljajalgsed on programm koosn loendite hulgast. PROCEDURE SUMTO USING N, koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Answer. 1. eeldus: iga anarhist on süsteemi vastane.2. 1963 hiire patent(Engelbart)
eseme äratundmist, sõnalise üksikasja äratundmist ja kaht ruumilise sobivuse ülesannet). Kusjuures eksperiment koosnes kahest osast, mis kestsid tund aega ja mille vahe oli 5 minutiline paus. Tulemused näitasid, et kokkupuude vasaku aju poolega aeglustab vasaku käe reaktsiooniaega, eriti katse teises pooles.5 Genotoksiline efekt On viidud läbi mitmeid nii in vitro kui in vivo uuringuid selleks, et selgitada välja, kas raadiosageduslainetel esineb kahjustavat mõju imetaja keharakkude geneetilisele materjalile. Viidi läbi esitatud andmete meta-analüüs, et saada genotoksilisuse kvanitatiivne hinnang (koos 95% usaldusintervalli) raadiosageduslainete kiirgusega kokkupuutunud rakkude puhul. Üle üldine informatsioon näitas seda, et erinevus raadiosageduslainete kiirgusega eksponeeritud ja teeseldud/mitte-ekpsoneeritud kontrollide vahel ning ka efekti suurus või keskmine standard hälve (raadisosageduslaine kiirgusega kokkupuute tõttu) oli väike
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsi...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on
lühem. Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama. Kahjulikud mõjutused põhjustavad väärarenguid-loode on eriti tundlik esimestel arengukuudel Loote väärarengu võimalikud põhjustajad: 1)ema haigused- eriti ohtlikud viirushaigused- punetised, süüfilise bakterid, toksoplasma Toksoplasmad- parasiitsed algloomad, vaheperemees imetaja (nt inimene), lõpp-peremeheks kassid. Inimene nakatub puutudes kokku nt haigestunud kassi väljaheitega või süües pooltoorest sea- või lambaliha. Toksoplasmad põhjustavad lootel närvisüsteemi kahjustusi. 2)keemilised ühendid- (putukate, umbrohu tõrjeks mõeldud) mürgid, lahustid, liimid, värvid jms, alkohol ja narkootikumid, paljud ravimid nt osad antibiootikumid (omal algatusel mitte võtta), ka saastunud elukeskkond ja toit
(16) Kalaan on ainus saarmaliik, kes elutseb ainult meres. Vees, kus ta palju osavamalt liigub kui maismaal, veedab ta suurema osa oma elust. Kalaan asustab Vaikse ookeani põhjaosa kalarikkaid vesi. Tema tihe karvastik võimaldab tal külmas vees ujuda ja sukelduda. 11 Keskkond. Kalaan elab erakuna rannikuäärsetes vetes. Ta on kõige pisem imetaja, kes peaaegu terve elu meres mööda saadab. Kaldast eemaldub ta kõige rohkem kilomeetri kaugusele, äkiliste tormide ajal aga varjab end kaljude vahel või koobastes. Kiindumus rannikuäärsetesse vetesse tuleneb kalaanil pigem tema nõudmistest toidu suhtes kui ujumisoskuse puudulikkusest. Maismaal liigub kalaan pikaldaselt ning üsna raskepäraselt, siin ei näita ta välja niisugust osavust nagu vees. Toitumine. Kalaani rikkalikust menüüst ei puudu kalad, merisiilikud, vähilaadsed ja
2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m) Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat
saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. 1 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1
Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpoblasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. // Hüpoblasti rakud koonduvad germinaalsirbi piirkonda, area pellucida anterioorsesse ossa, sisaldab ka ürgseid sugurakke (idurakke). Ekstra-embrüonaalsed koed: amnion e vesikest; koorion; rebukott; allantois e kusekott. Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) ALATES SLAID 27 · Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal- mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt
Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
metsadega. Paljudes kohtades on mets ära raiutud ning selle asemel paisuvad põõsastikud. Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid.Seal paiknevad ka puuviljaaiad, kus kasvatatakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähklit. Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, võhumõõgalised, orhideed, moonid, tulikad, pojengid ja paljud teised. 9.3. Imetajad Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad, konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikul arvatakse elavat
41. Peajalgsed erinevad oma kehaehituse ja käitumise poolest teistest limustest üsna oluliselt. Miks paigutatakse nad limuste hõimkonda? 42. Kõige suurem kalmaar on Architeuthis sp. hiidkalmaar, tema pikkus on kuni 19 m 43. Peajalgsete veri värvub õhu käes siniseks 44. Peajalgsed elavad ainult troopilistes meredes vale 45. Octopus vulgaris võib kasvada kuni 3 m pikkuseks 46. Octopus vulgaris on inimestele lemmikloomaks, toiduks 47. Harilik kaheksajalg näeb oma suurte, ehituselt imetaja silma sarnaste silmadega väga hästi 48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad) välisskeletiga, mis ei veni kasvades suuremaks. Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma 51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka 52
Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 7. AMINOHAPETEST Osad neist on asendamatud neid inimene ise ei sünteesi ja peab inimene saama toiduga, toiduvalkudest! Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. Organismi aminohappe vajadust rahuldab kõige enam see toit, mis on süstemaatilselt päritolult kõige lähedasem (inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist
Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus
35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad. Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud
Näiteks on Las Vegase linn Ameerikas rajatud kõrbesse, kuid see ei muuda teda sugugi vähem populaarseks või vähemasustatuks. Tänu tehnoloogia arengule on inimene koloniseerinud kõik mandrid ning kohanenud peaaegu kõikides kliimades. Viimase sajandi jooksul on inimene põhjalikumalt uurinud Antraktikat, ookeanisügavusi ja kosmost, kuid nende keskkondade asustamine ei ole veel siiski tõenäoline ega võimalik. Üle 7 miljardise populatsiooniga on inimene kindlasti üks kõige arvukam imetaja Maa peal. 61% meist elavad Aasias, 14% Ameerikas, 14% Aafrikas, 10,5% Euroopas ja 0,5% Okeaanias. Inimasustus suletud ökosüsteemidel vaenulikes keskkondades nagu näiteks Antarktika või avakosmos on väga kallis ja tavaliselt vaid piiratud ajaks ning lubatud vaid teadus- või sõjaekspeditsioonideks. Elu kosmoses on olnud vaid episoodiline, st lühiajaline ning üle 13 inimese pole korraga avakosmoses viibinud. Aastatel 1969-1972 viibisid 2 inimest lühiajaliselt Kuul. 2012 aasta
jagunemisega edasi tütarrakkudesse, võib tingimuste muutudes avalduda viiruse lüsosüümne tsükkel. · RNA- viiruse genoom satub rakku, käitub seal nagu mRNA, sünteesib viirusele omaseid valke ning viiruse RNAga komplementaarne RNA, virus paljuneb. Osade viiruste paljunemiseks sünteesitakse viiruse RNAga kompl DNA, mis lülitub peremeesraku kromosoomi. 38. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Organismi sattunud viiruste vastu moodustuvad veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need. Iga antikeha seostub üksnes seda tüüpi viirusega, mille vastu ta on sünteesitud. Teisi, isegi väga sarnaseid molekule ta ära ei tunne. 39. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Kasutat ära viiruse genoomi omadust lülituda peremeesraku kromosoomi, millele järgneb vastavate geenide
Mõnikord ongi nii. «Räägi mulle rebasest» ilmus 1987. aastal. Nüüd on see raamat jälle lugeja käes, ainult et uues kuues eelmisest pisem ja uute piltidega. Tegelased ikka needsamad, kes varemalt. Vahepeal möödunud aeg on tinginud küll pisiparandusi tekstis, aga need puudutavad üksnes mõne looma käekäiku, mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma. Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire osa meie looduses. Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile. ,, Rebasetund ,, Fred Jüssi Üleliidulise populaarteadusliku kirjanduse konkursil tunnustust leidnud raamatu kordustrükk. Selles on juttu meie tähtsamatest imetajatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
