Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid · Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist. · Tõhusalt kasutatav alati soe, alati puhas, alati kaasas · Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset. · Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid üldises tervises, kasvus ja arengus langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski.
kahjustused, kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus, suguvõime langus. Alatoitumus on kokaiinitarvitajate puhul tavaline, sest kokaiin vähendab söögiisu. Juba mõne kasutamiskorra järel võib tekkida tugev vaimne ehk psüühiline sõltuvus. Amfetamiin: Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist, isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust. Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina
satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist). Kui sapi äravool maksast või sapipõiest on takistatud, siis lisaks naha kollasusele kaasneb ka uriini ja rooja värvuse muutus. Uriin läheb kollasemaks (tumedamaks) ja rooja läheb hallikamaks (heledamaks). Sappi tekib ööpäevas 500-1500 ml - Teke on pidev. Sapp ei lähe aga pidevalt soolde vaid koguneb sapipõide ja kontsentreerub seal vesi imendub sapipõies vähemaks, sapipõie tühjenemine toimub koletsüstokiniini mõjul (I-rakkudest vabanev hormoon rasva ja valgurikka toidu mõjul). Koletsüstokiniin jõuab vere kaudu sapipõiele ja põhjustab silelihaste kokkutõmbumise ja lõõgastab sapipõie sulgurlihas. **Sapi ülesanded: 1. emulgeerib lipiide ja muudab nad kättesaadavaks lipaasile. 2.Aktiveerib lipaasi 3.Stimuleerib soolte motoorikat 4. Moodustab peensooles rasvhapetega kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks ja
viljastumisvõimet. Suures koguses alkoholi tarvitamine raseduse algperioodil (üle 80 g kanget alkoholi päevas) võib oluliselt mõjutada loote arengut. Seetõttu soovitatakse rasedust planeerival ja rasedal naisel alkoholi tarvitamine suurendab loote alkohoolse sündroomi (Fetal Alcholol Syndrome) tekke riski. FAS-ile iseloomulikuks ilminguks on madal sünnikaal, väike peaümbermõõt, võimalikud kongenitaalsed väärarengud, iseloomulik näoilme ja madal intelligentsuse tase. Alkohol imendub ka rinnapiima ja võib suuremates kogustes põhjustada imiku alkoholimürgitust. Kofeiini tarbimine Suurtes kogustes kofeiini tarvitamine raseduse ajal võib olla spontaanabortide põhjustajaks. Samuti intensiivistab kofeiin soolte peristaltikat, vähendades seega vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning võib olla raseduse ja imetamise ajal nende defitsiiti põhjustavaks faktoriks. Üldjuhul rase hoidub raseduse ajal nii alkoholi kui liigse kofeiini tarvitamisest.
- nt siirdub joodud vesi hüpotoonilise (lahjendatud) lahusena ärast soolde jõudmist vereingesse väga kiiresti, hüpertooniline (kontsentreeritud) soolesisaldis tingib vee imendumist vereringest soolde. - tavaliselt ei ole probleemi, sest normaalselt tuleb kontsentreeritud toitu maost soolde väikeste koguste kaudu. Läbi mao seina pääseb vesi aeglaselt. Kui magu on eemaldatud, päseb toit soolde pea kohe ja võib põhjustada dumping-sündroomi: verest imendub nii palju vett soolesisaldist lahjendama, et võivad tekkida šoki sümptomid. ● Tasakaal eriutmise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla. Selles on mitmeid ensüüme, mis ei ole sellesse eritunud vaid on tulnud sinna koos epiteelirakkudega. - mitmed toitained lõhustuvad ensüümide toimel viimast korda vahetult enne rakku imendumist.
Intensiivsusel 70% maksimaalsest langus · Mõõdukal koormusel soovitus Iga 15min järgselt ca 250 ml vedelikku Treenitumad higistavad vähem · Vedelikukaotus viib vere viskoossuse tõusule, see omakorda südame löögisageduse kiirenemisele · Vastupidavusaladel oleneb higistamise suurus töövõimest Treenitumad higistavad vähem Joomine intensiivsel vastupidavuskoormusel · Mao tühjenemine on aeglasem Vähem vedelikku imendub ja liigu verre · Seepärast soovitatakse 4 korda 150ml 200 ml tunnis · Kestval koormusel alustada joomisega juba 30.minutil Ennetamaks vedeliku puudust hiljem Intensiivsel koormusel suurem vedelikukaotus KIIRUSJÕU ALAD JA VEDELIK · Heitealad, hüppealad, jooks 100-400m, kümnevõistlus, mäesuusatamine, suusahüpped, tõstmine jm · Ühised reeglid vedeliku tarbimiseks puuduvad Absoluutne maht on erinev · Pausidega spordialad vaja vahepeal juua
mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe). ·Hügroskoopsus omadus imada niiskust (õhu-) keskkonnast. Võivad kergelt reag. veega või vesi võib kondenseeruda materjali poorides. Tasakaaluniiskuseks nimet. niiskust, mille korral materjal saavutab püsiva niiskuse sisalduse antud t o ja veeauru
Väheneb südamehaiguste risk (veres vähem kolesterooli) Harva kõrgvererõhutõve (toidus rohkesti kiudaineid, taimseid valke, K, Mg) Harva seedetrakti häireid (jämesoolevähki). Kiudainete rohkus toidus. Taimetoitluse negatiivsed küljed Asendamatute aminohapete puudus Vitamiin D puudus leidub rohkelt piimas ja munakollases B12 puudus allikaks loomsed produktid Ca puudus piima puudusel Fe puudus taimne raud imendub halvasti Zn puudus taimne imendub halvasti. (rohkesti lihas, munas, austrites) Kõik need tegurid võivad põhjustada kasvu ja arenguhäireid. Suguhormoonid vähenevad. Süsivesikutega probleeme ei teki. Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest.
kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb. On omane liivsavi - ja savimuldadele. 58. omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus - näitaja iseloomustab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või sademeid kinni hoida. 60. vee imendumine - Mida kergema lõimise ja suurema poorsusega on muld, seda kiiremini imendub vesi mulda; • Vett hästi läbilaskev, imendub > 150mm • Vett keksmine läbilaskev 50 - 150 • Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest: • Liiv - >200 • Saviliiv - 100-150 • Liivsavi - 50-100 • Keskmine savi - 10-50 • Raske savi - 1-5 59. filtratsioon - 60
kõhulahtisese korral. · vere mahu ja vere rõhu langus - võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest. Sellel hormoonil on järgmised põhitoimed: · toime neerudele on diureesi vähendav (diurees - uriini teke), ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb.
Katse lõpuks vajub bambusviskoosi kanga tükk veeanuma põhja. Märgavuskatse kaalumisega Atsetaat Algkaal 0,299g –Lõppkaal 0,861g= 100*0.861g/0,299= 287% Atsetaadist kangatüki kaal suurenes 287% ehk siis peaaegu kolmekordselt, seega kangas imab vett päris hästi. Märgavuskatsest selgus, et atsetaat märguv aeglaselt ehk siis vesi imendub kangasse pika aja jooksul. Cupro Algkaal 0,565 – Lõppkaal 1,683g=100*1,683g/0,565g= 297% Cuprost kangatüki kaal suurenes märgamisega algsest kaalust peaaegu 3 korda ehk siis 297%. Kuigi märgavuskatse näitas, et kangas hülgas esialgu vett siis aja möödudes imendus kangasse vett päris palju. Põlemiskatse järeldus Teooria viskoosi põlemise kohta ütleb, et viskoos põleb nagu puuvill ehk siis on
võib lakitud pinda matistada. Kõrgem pesuvee temperatuur kiirendab pinna puhastamist. Töövahendina kasutada pehmet harja või käsna. Vältida kõrge leelisusega puhastusvahendite kasutamist. Saunalakk Kasutuskohad Poolmatt akrüüllakk puitpindade töötlemiseks niisketes ruumides. Kasutusala: puiduga kaetud seinad ja laed, aknaraamid, uksed, liistud sauna-, pesu- ja riietusruumides. Ei soovitata kasutada saunalava ja saunapinkide töötlemiseks. Omadused Pealekandmisel imendub hästi ja kuivab kiiresti. Veega lahjendatav. Soodustab vee - ja mustuskindla kihi moodustamist, pesemiskindel. Kaitseb pinda hallituse ja pikaajalise kuumuse eest. Lakk on valget värvi, kuivades muutub läbipaistvaks. Läige Poolmatt Pinna Ettevalmistamine Töödeldav pind peab olema puhastatud mustusest, rasvast ja tolmust. Varem lakitud pindadelt eemaldada kaabitsaga vana kooruv lakk. Karedad pinnad eelnevalt lihvida, tolm korralikult eemaldada. Lakkimine
ehk kondenseeruma(pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem kuivamine. Inimesele sootsaim õhuniiskus on (40-60%) sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75% tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi. 5. Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. Si rõhuühik on paskal (Pa) mittesüsteemse rõhuühikuna on ka kasutusel bar. Pa=N/m2 1bar=100kPa(umbes 1kgf/cm2) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid kõikides suundades ühesugused.
peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja. · Toitub taimedest: o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust · Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus. · Lahksugulised · Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga. · Areneb vaegmoondega, moone, mis jaguneb 3 etappi muna, vastne ja täiskasvanud : o Munad munetakse mulda, kus nad talvituvad o Kevadel kooruvad vastsed, kes sarnanevad täiskasvanuga, kuid on väiksemad ja puuduvad tiivad; ronivad maapinnale ja alustavad söömist ( taimi)
Inimese erituselundiks on neerud, kopsud ja nahk. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad. Neerude ülesanded: · Eemaldavad verest jääkaineid ja vett · Hoiavad organismi veebilansi tasakaaslus · Aitavad säilitada vere keemilist koostist ja pH-d Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on mõlemas neerus umbes miljon. See kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes.
kergemini läbi? Hematoentsefaalbarjäär (HEB) - on barjäär vere ja ajukoe vahel. Platsentaarbarjäär - on barjäär ema ja loote vahel. Kergemini laseb aineid läbi platsentaarbarjäär. 48. Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist? Neerude kaudud uriiniga, soolestiku kaudu sapi ja väljaheitega, kopsude kaudu väljahingatava õhuga, naha ja limaskestast higina 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? seisneb selles, et süst imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi toimekohas 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? mõjub kohe manustamiskohale 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? välispidiselt nahale või limaskestale manustades 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? intravenoosse 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? füsioloogiline kõrgenenud tase normaliseeritakse 54. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime?
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus.Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi,
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mari-Liis Luukas 11.c klass Suitsetamise mõju tervisele referaat Viljandi 2008 Sissejuhatus Tubaka tarbimine on kõige olulisem haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegur kogu maailmas. Kuna suitsetamist alustatakse aina enam ning aina nooremana ja noorukieas kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, võib arvatavasti mõne aasta pärast täiskasvanueas suur osa tõsiste terviseprobleemidega inimesi olla. Töö eesmärgiks on välja tuua kõige kahjulikumad toimed, mis inimese tervist suitsetades mõjutavad, kui suurel määral on see levinud ning kuidas suitsetamist tõkestada. Töö tegemisel kasutasin internetimaterjali, ajakirjandust ning meditsiinikirjandust. Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost, kirjeldatud tubaka koostist ning toodud välja tähtsaimad suitsetamise põhjused. Tei...
sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes töötlesid Iraanist pärit kitsekarvu. ● Haiguse selle vormi korral areneb kiiresti kopsupõletik, tekib šokk ja suremus on 100%. ● Mao-soole- ja kopsuvormi korral ei anna haigete ravimine antibiootikumidega enamasti tulemusi, sest haigusetekitaja eritatav mürk imendub kiiresti vere- ja lümfiringesse, mistõttu tekivad šokk, limaskestade haavandid ja veritsus. ● Lahkamata korjuses hävivad siberi katku tekitajad kiiresti, ent väliskeskkonda sattudes moodustavad nad seal õhutemperatuuril 12–43°C hapniku ja niiskuse manulusel eoseid, mis püsivad keskkonnas aastakümneid (isegi 70 aastat). ● Kuigi tavaliselt nakatutakse siberi katku tekitaja eoseliste vormidega, mis levivad väliskeskkonnas, on nakkusohtlikud ka Bac.
Sellest sai maailmanäitusele lemmikjook ja jäätee muutus vähehaaval populaarseks kogu USA-s ja edaspidi ka Euroopas. 5.2 Valmistamine Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest teest, lisades valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Eriti populaarne on rohelise tee jook soojades maades, sest roheline tee kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustamine. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab “parandada”, lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitruseviljade mahl on happeline ning aitab kaasa tasakaalustada jäätee pH-taset. 6 EESTIS MÜÜDAVAD TEEKAUBAMÄRGID Tetly 10 Kristel Ausmees Tee Lipton
takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. 2) Ookeanide happeliseks muutumine: probleem on tingitud suurenenud CO2 kontsentratsioonist atmosfääris, mille tulemusena imendub suurem hulk seda gaasi ka veepinnalt ookeani. Vees moodustab süsinikdioksiid nõrga happe ning selle kontsentratsiooni kasvades pH tase langeb, ehk teiste sõnadega vesi muutub happelisemaks. Merevee temperatuuri tõus ja hapestumine põhjustab korallide pleekimist, ning teadlased kardavad, et korallrahud võivad kujuneda maailmas esimeseks ökosüsteemiks, mis sureb täielikult välja, jättes ühtlasi paljud rannaalad kaitseta tormide ja üleujutuste eest
Näiteks: toitainete imendumine seedetraktist vereringesse (veres toitaineid vähem) Difusioon ainete iseeneselik segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise. 7. Mida tähendavad hüpo-, iso- ja hüpertoonia spordijoogi pudelil? Kirjelda kellele ja miks sa soovitaksid erinevaid jooke? Joogi tüübi määrab selle osmolaarsus. Mida madalam on joogi osmolaarsus, seda kiiremini ta imendub ja taastab vedeliku kao. Osmolaarsus reguleerib lahusti (loe:vee) liikumist rakkudest piiritletud ruumis Võrreldes vere osmolaarsusega: HÜPOTOONILINE on madalam, ISOTOONILINE on sama, HÜPERTOONILINE on kõrgem. Näitavad joogi imendumiskiirust. Aktiivse kehalise koormusega kaasneb alati tugev higieritus, intensiivsel lihastööl võib organism tunnis kaotada kuni kaks liitrit vedelikku. Teadus-uuringutega on kindlaks tehtud, et kui inimene
Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. (Rääkides veresuhkrust, mõistetakse glükoosi hulka veres ja see iseloomustab süsivesikute ainevahetust organismis. Veri kannab glükoosi kudedesse, kus ta kasutatakse peamiselt energia tootmiseks.) Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset. Galaktoosi (on glükoosi isomeer, erinedes glükoosist ainult hüdroksüülrühma ja vesiniku paigutuse poolest neljanda süsinikuaatomi juures) leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Kuulub laktoosi koostisesse (peamiselt sünteesitakse seda ühendit imetajate piimanäärmetes:
Tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes (Narko: 2008). Tarvitamine Mõnikord, siiski harva, kokaiini süstitakse, ja mõnikord suitsetatakse või hõõrutakse igemetesse. Harilikult hingatakse seda sisse ehk siis ,,tõmmatakse ninna". Väike kogus pulbrit pannakse alusele ning (näiteks ziletitera või pangakaardiga) moodustatakse sellest ,,triip". Siis tõmmatakse see läbi joogikõrre või paberirulli ninna. Läbi nina limaskesta imendub aine verre (Ganeri 2000: 36). Mõjud Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus (Koldits: 2008). Miks on kahjulik?
Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada kuni ühe kolmandiku võrra. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom : kanged joogid (viin, konjak, dzinn, viski) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid (õlu, vein). Oluline on ka inimese kehakaal: sama ann us alkoholi ann ab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse
seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Laevärv kõige sobivamad on veega vedeldatavad e veepõhised lateksvärvid. Soovitatav on kasutada täismatte või matte värve. Kui aluspind on väga poorne ja väikese pinnatugevusega, tuleb kruntimiseks kasutada sobivat lahustipõhist värvi (nt alküüdvärvi). See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel. Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid.
Eestis on selleks vanusepiiranguks täisealiseks saamine- alkoholi tohib osta ja tarbida alates 18. eluaastast. Lisaks on Eestis keelatud täiskasvanutel alaealisele alkohoolseid jooke osta, pakkuda ja üle anda. Alkohol sinu kehas Alkohoolseid ehk etanooli sisaldavaid jooke on kolme tüüpi: 1) Kääritatud joogid: õlu, vein, siider; 2) Destilleeritud piiritus: viski, rumm, viin, dzinn; 3) Segujoogid: kääritatud/destilleeritud tooted, mis on segatud soodavee või mahlaga. Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist lõhustub seejärel ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohoolsed joogid mõjutavad sinu vere alkoholisisaldust (kui palju on alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt. See sõltub sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest kas sa joomise ajal ka sööd
kaer. · Vältida tuleks aga kiirkaerahelbeid, kõiki hommikusöögihelbeid, kartulit nii keedetud kui ka praetud kujul, valgest jahust makarontooteid. Eriti ebasoovitatav on kartulipuder (glükeemiline indeks 100), valge riis (glükeemiline indeks 103), rääkimata kartuli- krõpsudest, soolapulkadest, kõikidest küpsistest. Üks kanamunasuurune keedetud kartul võrdub 3 spl glükoosiga. Kartulites, riisis ja putrudes sisalduv tärklis imendub verre sama kiiresti kui glükoos. · Kõik täisteraviljatooted on iseäranis soositud ja neid võib piiramatult süüa iga toidukorra juurde. Madala glükeemilise indeksiga on täisteraleib, täisterasepik, näkileib, nisu- ja kaerakliid, müsli (röstimata, vähese suhkruga). · Vältida võiks kõiki valgest jahust tehtud tooteid: pikad prantsuse saiad, batoonsaiad, kuklid, viinisaiad, croissantid, küpsised, vahvlid, popkorn.
Selle hapniku, mida me sisse hingame, viivad igale poole laiali punalibled. Hapniku ära andnud, liiguvad nad kopsudesse tagasi ning saavad seal uue koorma hapnikku. Seega toimub pidev ringlus. Selle tagavad meile süda, mis töötab nagu pump, ja veresooned, mida mööda punalibled saavad liikuda. Veresooned on alguses väga jämedad ja seal toimub kiire verevool, lõpus, rakkude lähedal on nad juuspeened ja üliõhukese seinaga, punalibled liiguvad seal aeglaselt ning hapnik imendub punaliblest läbi veresoone seina rakkudesse.Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste vere koostisosadega kõige sagedamini. Vereliistakud Kuna vereringe terviklikkus on väga oluline, leiduvad temas endas rakud, mis on iga hetk valmis parandama veresoonte vigastusi. Ka väike veritsev kriimustus tähendab peene veresoone seina vigastust. Kui haavake enam ei veritse, on vereliistakud oma töö teinud: koostoimes plasmaga on moodustunud tromb ehk hüüve, mis ei lase
Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte. Kasutatakse trombide (verekämpude), ajukasvajate jt ajukahjustuste diagnoosimiseks. Neuropsühholoogid uurivad ka, kuidas mõjutavad eri ajuosade kahjustused inimese käitumist. 3. Positronemissioonitomograafia - PET Uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel CAT-meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. MRI - magnetresonantskuvamine
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima tood...
organismis menopausi ajal toimuvaid hormonaalseid muutusi. Esimest osteoporoosi tüüpi iseloomustab ulatuslik luukaudu selgroos. Tavaliselt on östrogeenitase langenud ning östrogeeni vähesuse tõttu väheneb kaltsitoniini nimelise hormooni tootmine. Kaltsitoniinipuudus tähendab, et luurakkude lammutamine on liiga hõlpsaks muutunud ning see omakorda toob kaasa aktiivse D vitamiini tootmise vähenemise. D vitamiini puuduse tõttu imendub seedetraktist vähem kaltsiumi, mille tulemusena võib kaotada kuni poole oma luumassist. Samas toob östrogeenitaseme vähenemine kaasa tähtsa paratüreoidhormooni aktiivse kasvu ja kaltsium tõmmatakse luudest vereringesse. Teine tüüp on järk järguline ja progresseeruv osteoporoos, mis on seotud vanusega, puudutab mõlemat sugu ning võib alata mistahes vanuses. Selle tüübi korral väheneb
kirjutatud ravi. 3 Diabeed ja millest on see tingitud? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse. Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini
Jookidest sobivad 0 tüübile ka soodaveed. A veregrupp A tüüpi inimene peaks veregrupidieedi järgi olema taimetoitlane (suur süsivesikute ja väike rasva sisaldus), tegelema vähem jõuliste harjutustega, nagu jooga või golf, mediteerima stressiga toimetulekuks. A tüübile kõige parem on taimetoitlase dieet, ehk siis sojatooted, oad ja muud kaunviljad, teraviljad, aed- ja puuviljad ning vähesel hulgal kala. Liha seedib ja imendub A veregrupiga inimene halvasti. Liha asendavad suurepäraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tüübi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvõetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog. Kala võib A tüüp süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna
Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid). Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · · tõuseb südame löögisagedus · · tekib tubakasõltuvus · · näljatunne väheneb
Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad
glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet. Lihastöö käigus vabanenud piimhape muudetakse samuti glükoosiks. · Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis. · Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi
lahustitega, vesilahuste destilleerimisel annab aseotroopse segu, mis sisaldab umbes 95.5% etanooli ja 4.5% vett. 100%list etanooli nim absoluutseks alkoholiks, seda on võimalik ainult saada erimenetlusel. Etanool on väga reageerimisvõimeline, osaleb eriti asendus ja elimineerumisreaktsioonides, moodistab alkoholaate, eetreid ja estreid, dehüdraatimisel annab eteeni, dehüdrogeenimisel annab etanaali, oksüdeerub etanaaliks ja etaanhappeks. Organismides imendub etanool kiiresti verre ja pidurdab ajukoore funktsioone, suurtes kogustes ja korduvalt manustatuna põhjustab alkoholimürgistust ja kalgendab valke. Etanooli saadakse eteeni otseselt või kaudselt hüdrateerides ning süsivesikuid kääritades, puidus sisalduv tselluloos hüdrolüüsitakse enne käritamist lahjade hapetega, tooraines sisalduv tärklis hüdrolüüsub ensümaatiliselt. Etanooli tooraineks kõlbavad ka oligosahhariidide sisaldavad tootmisjäägid. Kääritamisel
On seostatud allergiliste reaktsioonide ja silmaärritustega. DIMETHICONE- Dimetikon Niisutamiseks kasutatav silikoon, mis tekitab nahale sellise kihi, mis ei lase nahal hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet palju kasutada, võib see koguneda maksa ja lümfisõlmedesse ning lõpuks kasvajaid moodustada. On leitud: kreemides ja kehaemulsioonides. 1,4-DIOXANE- 1,4-dioksaan Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: sampoonides, dusigeelides, niisutavates emulsioonides ja teistes nahahooldustoodetes, mida on looduslikuks nimetatud. FORMALDEHYDE- Formaldehüüd Toksiline kemikaal, mida kasutatakse liimi valmistamisel, aga ka säilitusainena mõningates kosmeetikatoodetes. See on kantserogeenne ja neurotoksiline. Selle aine neelamine ja suures koguses sisse hingamine võib olla surmav
NARKOOTIKUMID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................... 3 1. NARKOOTIKUMIDE AJALUGU......................................................... 4 1.1 Kanepi ajalugu................................................................. 4 1.2 Spiidi ajalugu................................................................... 4 1.3 Oopiumi ajalugu................................................................ 5 2. NARKOOTIKUMIDE SORDID............................................................... 6 2.1 Kanep.............................................................................. 6 2.2 Kokaiin..............................
Washington selle, mida ta nimetas "rafineeritud lahustuvaks kohviks". Seda kasutati olulisel määral USA armees Esimese maailmasõja ajal. Tänapäeva lahustuva kohvi suurimaks tootjaks on siiski Sveitsi firma The Nestle Company Veveyst - selle nimeks sai Nescafe. Ideed muuta kohvioad lahustuvaks pulbriks soovitas neile esimene Brasiilia Kohviinstituut 1930. aastal - ning firmal kulus kaheksa aastat, et see protsess välja töötada! Lahustuv kohv imendub seedekulglast kiiresti verre ning seal tekib suur kofeiinikontsentratsioon. Just lahustuvast kohvist tekib kõige sagedamini kofeinism. Jäägita kohvis on ka mitu korda rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui tavalises kohvis. 5. Kohvi töötlemine Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivmeetod on vanim, lihtsaim ja nõuab vähe masinaid. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega
üritatakse toit kehast väljutada, kas siis oksendades või muid mooduseid kasutades. Toitumisest võib saada kinnisidee. Esialgu need, kellel on buliimia on väga salatsevad selle suhtes, aga osad inimesed võivad jätta perekonnale avastada tühje toidu pakke või oksekotte (The British Psychological Society and Gaskell, 2004). Paaritunnise söömissööstu ajal võib buliimik tarbida üle 6000 kalori (tavaline päevane energivajadus tütarlapsel on 2400 kcal). Toit imendub inimese kehas juba söömise ajal ja selle välja oksendamine ei langeta buliimikutel tavaliselt kehakaalu. Järsk dieetide pidamine võib aga käivitada jojo-efekti, sest kui organism ei saa enam piisavas koguses süüa kui ta on harjunud saama ja toimub näljutamine, hakkab organism ise kõike, mis süüakse varuks koguma ja talletama – nii võib pärast dieeti kehakaal hoopis järsult suureneda (Kalbri, 2007).
Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad Referaat Valga 2016 Tapeetide liigid: • pabertapeet • tekstiiltapeet • vinüültapeet • värvitav tapeet Spetsiaaltapeedi d: • metalltapeedid • looduslikud tapeedid • veluurtapeedid • disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks eelistama naturaalset pabertapeeti. Selle pindmine muster või värvikate jätab läbi kumama paberi struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linase...
Neerudesse tuleb veri südamest suure rõhu all. Neerude sees liigub veri mööda peenikesi kapillaare. Siin filtreeritakse suur hulk vett koos selles lahustunud ainetega kapillaaridest välja neerutorukestesse. Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini. Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk
Kui katusel on vaskplekk siis peavad ka veerennid ja torud olema vasest. Välistingimustes tuleb kasutada tsingitud naelu. FASSAADIDE MÄÄRDUMINE Mööda seina alla jooksev vihmavesi peseb fassaadi, kuid allapoole kogub mustuse kokku ja fassaad määrdub. Ka aknaplekidele ja teistele eenduvate osadele kogunev mustus satub vihmaga fassaadile. Katkiste või deformeerunud katteplekkide tõttu must vesi koondub ja määrib seina kiiremini ning tugevamalt. Krohvitud pindadel imendub mustus pooridesse ning seda on raske või koguni võimatu eemaldada. PIGILAIGUD KROHVIL Tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel tekib suitsulõõri sisepinnale pigi, mis imbub niiskuse toimel vuukide kaudu pruunide laikudena korstna välispinnale. Niiskus tekib korstnasse põlemisgaaside jahtumisel ja neis oleva veeauru kondenseerumisel. Niiskus satub korstnasse ka siis kui korstana pists on lagunenud. RÄÄSTA RENNID JA VIHMAVEETORUD
kõlarites. Või selektiivses voltmeetris · selektiivne sisendahel ka raadios/tv-s · Faasinihe 2 vastandfaasis signaali kustutavad teineteist. Nii nõrgendatakse mh. tööstusmüra! Sildvõimendi. · Raadiosageduslik wärk: AM, FM, Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 50 Jootmine · On metalldetailide ühendamine madalama temperatuuriga (<400C) metalliga joodisega · Joodetavaid detaile kuumutatakse, joodis sulab ja imendub kapillaarjõu toimel detailide vahele · Tina-Plii tavaliselt, Tina-Zn Al jootmisel, Pb-Ag annab tugevuse kõrgematel temp. · Joodis üldiselt ei ole eriti tugev · Tavajoodis 63/37- 63% St, 37%Pb, sulab 183C juures · Pliivaba tina sulab 250C juures · Räbusti (flux) hoiab ära pindade oksüd. Jootmisel ja vähendab nende pindpinevust joodis valgub paremini laiali · Räbusti võib sisaldada happeid siis kindlasti hiljem ära pesta
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Tee Referaat Fariza Imanova Tee Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2013 Fariza Imanova Tee Sisukord I. Sissejuhatus .................................................................................. 3 II. Must tee.......................................................................................... 4 III. Roheline tee.....................................................................................6 IV. Maitsestatud tee..............................................................................8 V. Jäätee............................................................................................10 VI. Eksootilised teed............................................................................11 VII. Eestis müüdavad kaubamärgid.................
KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks õib öelda, et põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Mis oma korda kahjustavad mitmetel erinevatel viisidel, meie vara ja tervist. Peamisteks näideteks on: - Vingugaas, mis on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, väga mürgine gaas, mis on äärmiselt ohtlik inimese tervisele - Tsüaniidiühendid, mis on vingugaasiga sarnaste omadustega, kuid imendub paremini inimese organismi, tuues kiiremini kaasa organismi kahjustusi. - Tahm, mis tekib mittetäielikult põlemisel, kui jahtunud suitsugaasid ja selles olev niiskus kondenseeruvad. Tuues kaasa ummistunud küttekollete hävinemist ja soojustakistust. - Lendlevad osakesed, mis on tingitud mitte täielikult põlenud osakeste edasi levimisel, tekitades uusi põlenguid ning veelgi suuremat kahju.
Vabad aminohapped imenduvad epiteelrakkudest vereringesse. Rasvade imendumine: rasvade lõhustumine algab alles sooles. Seda alsutab kõhunäärme lipaas. Abistavad sapinõre sapisoolad. Vereringesse lähevad ainult lühikese ahelaga rasvhapped. Pika ahelaga rasvhapped moodustavad soole epiteelis uuesti triglütseriide, mis imenduvad lümfivedeliku hülomikronitesse. Vee ja soolade imendumine: suurem osa soolestikus imenduvast veest ja soolast pärineb seedemahladest. Suurem osa veest imendub juba peensooles. Jämesoolde läheb ainult 1,5 l vett. Ka seal toimub vee imendumine. Nii peen- kui jämesoolest imendub aktiivselt Na-ioone. Cl-ioonide imendumine on osaliselt aktiivse. Vesi järgneb mõlemale passiivselt. Ca imendub aktiivsete mehhanismide abil. Vitamiinide imendumine: rasvlahustuvad vitamiinid on võimelised imenduma ainult tingimustes, milles imenduvad ka rasvad. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll.
naatriumnitraadi, -nitriti, -fosfaadina (lihatoodetes, juustudes); sahhariinina (kunstliku magusainena). Naatriumivaegust esineb harva ja see saab tekkida ainult ülemäärase kõhulahtisuse, oksendamise, pideva soolavaese vee (allikavee) tarbimise ja higistamisega. Naatriumivaeguse tunnusteks on kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasi kuhjumine soolestikus, lihaskrambid, reumaatilised nähud jm. Naatrium imendub organismis kergesti maost ja peensoolest ning imendusmist soodustavad D- vitamiin, kaalium ja kloor. Peale keedusoola ja söögisooda on naatriumi tähtsamateks toiduallikateks mereannid, mineraalveed, piim ja piimasaadused jt. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 1.7.2 Kaaliumi biotoime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
