Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"imega" - 29 õppematerjali

thumbnail
49
doc

Robert Houdin - uurimustöö

Igal aastal näitas Ramses oma troonileastumise kuupäeval, 21. oktoobril, seal templis end rahvale. Seda öist jumalateenistust saatsid nõrk valgustus, pühalikud laulud ning viirukisuits. Ja siis, kui kohalolijate närvid olid ime ootamisest viimseni pingule kruvitud, lausus preester võlusõnad, paludes päikest ilmuda, ning just sel silmapilgul ilmus üksik päiksekiir templisse, valgustades vaid Ramsese kuju. Templi ehitanud arhitektid olid tõepoolest imega hakkama saanud, kuna vaid üks kord aastas, 21. oktoobril, valgustab Niiluse vastaskaldalt tõusev päike läbi avatud esiukse Ramsese kuju. Need olid üksikud näited Egiptuse illusioonimeistrite saavutustest. Teada on, et umbes samal ajal olid Egiptuse preestrid muude tehniliste uuenduste seas leiutanud veekella, mis näitas täpset aega, ning kumera kristall-läätse, mis reguleeris jumaliku tule süütamist ohvrialtaril. Välkude ja kõuemürina saatel maa alt kerkivad, nutvad ja...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Rumeenia

Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Realism Eestis

Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism ­ elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka ­ nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...

Kirjandus
108 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

Tarbijahinnaindeksi keskmine prognoos on alanud aastaks 3,6 protsenti. See tundub uskumatuna, eriti pärast mullust, mil indeks püsis mitu kuud 12 protsendi ligi. Murrangulise 1992. aasta 1076protsendilise või 1993. aasta ligi 90protsendilise inflatsiooniga seda võrrelda ei anna, kuigi viimaste aastate taustal oli mullune hinnatõus erandlikult kiire. Samas pole tegemist imega , kuna nafta hind tegi rekordeid ning kodumaistel ettevõtetel jätkus raha töötajate palgatõusuks. Laenurahal oluline roll Samas pakkusid Eesti Panga analüütikud oma kommentaaris, et alanud aasta inflatsioon võib tulla 3,6 protsendist veelgi madalam. Seda juhul, kui nafta hind jääb praegusele tasemele. Kui majanduskasvu poolest oleme üks kehvemaid riike, siis üks näitaja on ometi ka positiivne. Analüütikud...

Majandus
57 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pekin 2008

Tõrvik läbis enne Pekingisse jõudmist 130 päeva jooksul erinevate riikide pinnal kokku 137 000 kilomeetrit. Olümpiatuli jõudis Pekingisse läbi 28 välisriigi ja 78 Hiina linna. See läbis oma teekonnal ka Mount Everesti ja tuld kandis ligi 22 000 tõrvikukandjat. Pekingi olümpiaareenid hakkasid kerkima 2003. aasta lõpul. Hiinlased said hakkama imega : aasta enne mängude algust oli enamik võistluspaiku valmis. Meenutame aga kas või 2004. aasta olümpiat Ateenas, kus veel mängude eelõhtul käis hoogne ehitustöö. Olümpiaehitised koondatipeamiselt linna lääne- ja põhjaosa nelja regiooni ­ niinimetatud keskpiirkonda ja veel kolme divisjoni. Keskpiirkond oli Olympic Green ehk Olümpiapark, kus asus pool kõigist olümpiaobjektidest. Kolm divisjoni olid ülikooli rajoon ning lääne- ja põhjapiirkond....

Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esimese maailmasõja relvastus

Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid ka kaotused lennukite osas. Seda nii vaenlase relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka omi lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid tulistasid koguni kõiki lennumasinaid, sest nende meelest võisid vaid sakslased sellise imega hakkama saada. Kõik sõdivad maad asendasid lennumasinate üksiktootmise jõudumööda seeriatootmisega. Kokku ehitati Esimese maailmasõja jooksul umbes 200.000 lennukit ning üle 250.000 lennukimootori. Ülekaalus olid kahetiivalised lennukid - biplaanid, millel olid aeglase kiiruse juures paremad lennuomadused. Kuigi iga 16 õhulahingu kohta tuli vaid üks allatulistatud lennuk, hukkus kogu sõja jooksul üle 10.000 lenduri. Õhusõda tõi...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Teater läbi oma ajaloo

Tabatud elevant Eesti teatri (ka kogu kõrgkultuuri) ühe põhikriteeriumi pani paika Eduard Vilde juba aastal 1913 oma näidendi ,,Tabamata ime" pealkirjaga. Ikka ja jälle küsivad teatrikriitikud kunstilisi pretensioone esitavaid näidendeid arvustades: kas seekord ime tabati? Ime on subjektiivne ja sõnulseletamatu nähtus, mille tabamistki võib iga kriitik erinevalt tõlgendada. Ime tabamine on ja jääb üksikjuhtumiks -- muidu polekski enam tegu imega . Lihtsam on eesti teatri arengut 6 iseloomustades lähtuda mõnest konkreetsemast ja igapäevasemast objektist -- näiteks elevandist. Menningul oli põhjust Wierat süüdistada, et tema elevant oli võlts. (Seesama õnnetu elevant on kõige mõjurikkam tegelane ju ka ,,Adolf Rühka lühikeses elus".) See oli ilmne löök allapoole vööd, sest kust pidi vaene Wiera veel vaesemale eesti teatrile ehtsa elevandi hankima...

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harry Potter ja Tarkade kivi

Harry vanemad on surnud, ning Petunia ja Vernon väidavad, et ta vanemad surid auto- õnnetuses, kus väidetavalt sai ta ka oma välgunoole kujulise armi otsaette. Kuid Harry pole mitte tavaline poiss, see ilmneb Petunia ja Vernoni poja Dudley sünnipäeval, kui nad sõitsid loomaaeda. Seal kaob imega eest klaas, mille taga on püüton ja kuhu Dudley sisse kukub. Kõik saab suurema pöörde hetkel, mil´Harry koju hakkavad lendama öökullid, et Harryle mingit kirja edastada. Dursleyd teavad selle kirja tähtsust Harry suhtes ja nad tahavad, et Harry seda kirja mitte mingil juhul ei saaks. Lõpuks nad kolivad ühte mahajäetud kohta. Järsku, Harry 11 sünnipäeva ööl, murtakse hurtsiku, kus nad elasid, uks maha ja sisse astub hiiglane nimega Hagrid ja kes lõpuks ulatab Harryle kirja...

Kirjandus
394 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pisuhänd

veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann ­ Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda ­ Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura ­ Erna Villmer Luvig Sander ­ Karl Jugholz Tiit Piibeleht ­ Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk ­ Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...

Kirjandus
68 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Seetõttu on proloogis ülistus linnale. Veel kirjeldatakse ka seda, kuidas see kõik läks täide. Peterburi on aken Euroopasse, ilus sõjaväelinn. Jevgeni on tavaline inimene, üks väga paljudest ja seetõttu pole tema perekonnanimi tähtis. Jevgenil pole suuri plaane, ta tahab abielluda ja punuda oma väikse pesa. Jevgeni süüditab tsaari selles, et ta lõi linna sellisesse kohta. Jevgeni räägib Peetrist kui imetegijast ­ sellise imega ta saigi hakkama. Vaskratsanikku on poeemi järgi kujutatud ka kunstis koletisliku ja õudsena. ,,Vaskratsanik" on kirjutatud Puskini hilisemal loominguperioodil. See on ajalooline ja sügavalt filosoofiline. Selle üle on vaieldud, kas Peeter I ajal tehtud muudatused olid vajalikud või mitte. Kui seda oli vaja, siis mis hinda tuli maksta selleks, et see linn oleks selline nagu teda nähti 19. saj ja ka praegu? Mis hinnaga tulevad kätte igasugused saavutused ja võidud...

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nukuteater

Nukk ja nukuteater on inimkonna ajaloos tähtsat osa mänginud. Nukk ja religioon on tihedalt seotud. Inimene hakkas nuku kaudu jumalaga suhtlema. Nukk on üldistav, sümbolite ja müütilise üldistuse väljendaja, mõtete ja ideede avaja. Nukuteater kõneleb mõistukõne keeles ­ seda eelkõige täiskasvanute nukuteatris. Laps kohtub nukuteatris imega . Ime paneb lapses kasvama uudishimu. Uudishimu aga on lapse arengu alus. Ent nukuteater pole vaid lasteteater. Lastele tehtav nukuteater on kõigest nukuteatrikunsti üks osa. Eestis on paraku nukuteatrit rohkem lastele tehtud. Laps saab nukuteatris kunstis orienteerumise alused, hakkab nukkudega mängitud primitiivse muinasjutu kaudu mõistma keerulisemaid teemasid. Sageli hakkavad väikesed lapsed sirmietendust vaadates nutma ­ sest nukk, mis kodus on mängimiseks, ärkab teatrilaval ellu...

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimese maailmasõja aegsed lennukid

a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti. Õnnestus suurendada lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus Sõja alguseks olid lennukid siiski saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle t...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eduard Vilde Pisuhänd analüüs

On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saan...

Kirjandus
155 allalaadimist
thumbnail
41
odt

Uurimustöö: Soome

Inimestele, kes otsivad moodusi, kuidas oma puhkust aktiivselt veeta, on Soome just see õige koht puhkamiseks. Soomes on võimalik suusatada, matkata, paadiga sõita ja käia muusikafestivalidel. Kuid Soome pakub ka põnevaid modernseid puhkuse veetmise viise. Soomes leiad rahu ja vaikuse. Leppävirral võid kogeda paljut. Seal asub Orinoro uht-org, mis võimaldab tutvuda looduse harukordse imega . Sügava kuristiku põhjas ei sula jää ja lumi veel juunikuukski. Orinoro on liustike poolt uuristatud kitsas org, mille pikkus on umbes 100 m ja suurim sügavus ligi 20 m. Kuristiku põhjas on allikas. Lumi ja jää on kuristikus juunikuuni. Piirkonnas kasvab nõudlikke samblikuliike. Loodusraja kõrval on kaks metsajärve ja varjualune, kus saab mõnusa puhkepausi pidada. Orinoro uht-orus ei ole kuristiku äärtel turvakäsipuid. Oru põhi on osaliselt...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Aeg parandab kõik haavad

karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega ? kõige loogilisem seletus peitub ilmselt looduses . bioloogia õpetaja ütleks selle peale , et erütrotsüüdid meie veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning hakkasid tootma uusi naharakke , et armkudet kinni katta . meie , tavainimesed , kutsume seda haava paranemiseks . Pole harvad juhtumid , kus kooliajal tagakiusatud prillidega poisist on tulevikus saanud maailmakuulsa ettevõtte juhataja ....

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Nullpunkt Margus Karu

Seetõttu läks ta Roosta Gümnaasiumisse kümnendasse klassi, kuid sealne kool on internaat ja ta soovib sealt ära tulla. Keset uut õppeaastat üritabki ta sisse pääseda Tallinna eliitkooli, sest sealne õppekava sarnaneb kõige enam eelmisega. Tal piisab ainult vestlusest direktoriga ning ta ongi koolis sees, kasu tõid ka muidugi tema üsna head hinded. Uued klassikaaslased mõistavad teda hukka, nad ei taipa mis imega ta talvel kooli sisse sai. Tal ei õnnestu klassis sõpru saada ning ta hoiab omaette. Ka õppeained osutavad üsna raskeks, sest tase on palju kõrgem, kui endises koolis. Johannes üritab kõigest väest oma klassi sisse sulanduda hästi, aga temasse suhtutakse ikka halvasti. Nii ta jõuabki mingil hetkel elus täiesti nullpunkti ja leiab, et elus enam halvemini küll minna ei saa. Seeõttu võtab ta end kokku ja hakkab oma elu muutma. Ta leiab sõbrad kes temast hoolivad ja lugu peavad...

Kirjandus
198 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Mobiiltelefonide kasutamine Koeru Gümnaasiumi õpilaste seas.

Inimesed ei liitukski, kui mobiiltelefon on niivõrd hea, et operaatori tõttu ei ole võimalik telefonis midagi kasutada. Tegelikult me ei kujutagi ette mida telefonide tulevik meile ette toob. Kas leidub tehnikas piire või on iga võimalus ainult aja taga kinni? Arvestades praegust telefonide arengut, võime öelda, et kõik on võimalik. Tänapäeval teevad me telefonid elu nii kergeks, et me saame selle tehnilise imega isegi maksta kodunt väljumatta. Mina arvan, et 8 mitmekümne aasta pärast luuakse ideaalne lahendus: 2in1 ehk arvuti ja telefon ühes. Kuigi selline asjandus võib veelgi abstraktsemaks muutuda. Me ei tea mida tulevik toob, aga telefonide tulevik on minu arvates piiritu. (Jakobson, I, 2004) 9 KOKKUVÕTE Töö koostamise käigus uurisin mobiiltelefonide ajalugu, arengut ning ka nende...

Informaatika
50 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas

Loodi spetsiaalsed mitmemootorilised võimsad pommituslennukid ning suure lennulaega luurelennukid. Üha laienev sõda nõudis järjest uusi lennukeid. Suured olid kaotused lennukite osas ja seda nii vaenlaste relvade kui tehniliste avariide läbi. Tihti tulistasid maaväed ka oma lennukeid alla, sest ei tuntud nende välimust. Vene soldatid tulistasid koguni kõiki lennumasinaid, sest nende meelest võisid vaid sakslased sellise imega hakkama saada. See tingis tingmärkide maalimise lennukitiivade peale. Kõik sõdivad maad asendasid lennumasinate üksiktootmise jõudumööda seeriatootmisega. Kokku ehitati Esimese maailmasõja jooksul umbes 200 000 lennukit ning üle 250 000 lennukimootori. Ülekaalus olid kahetiivalised lennukid ­ biplaanid, millel olid aeglase kiiruse juures paremad lennuomadused. Kuigi iga 16 õhulahingu kohta tuli vaid üks allatulistatud lennuks, hukkus sõja jooksul üle 10 000 lenduri...

10.klassi ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona...

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...

Eesti keel
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun