mis koosnevad hästi talutavatest ainetest ja milles on vähem koostisaineid, sest seda väiksem on mittetaluvuse ning allergia tekkimise oht. 60% meestest tunnistasid, et väide looduslik või öko, pigem mõjutavad nende ostuvalikut. Naiste puhul oli see protsent mõnevõrra väiksem – 43,59%. 84% mehi ja naisi uskusid, et valivad loodusliku koostisega toote suurema tõenäosusega kui viis aastat tagasi. Samas ligi 40% nii mehi kui naisi kujundas arusaama toote looduslikkusest kaubamärgi imago alusel. Meeste puhul oli järgmiseks kriteeriumiks reklaam (32%) ja naiste puhul (33%) toote koostisained. Sellest võib järeldada, et brändide turundustöö mängib inimeste valikutes väga suurt rolli. 22 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp
varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega, spetsiaalseadmed (nt teatud liiki treeninguks) jms. Frantsiisi eelised frantsiisivõtja seisukohalt Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõtte toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud. Nõuab vähem kogemusi Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki Paiknemise põhjendatuse analüüs Tegevusalane väljaõpe (äriline, tehniline, asukoha valik, hankijate valik Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus (?) Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks.
6.Vastamaks seadusandluse nõuetele , ühiskondlikele ja poliitilistele ootustele. Näiteks keskkonnanõuded jäätmepõletustehased, mille põletid ja filtrid peavad vastama väga kõrgetele nõuetele või pesuvahendid, mis peavad olema järjest keskkonnasõbralikumad. 7. Osalemaks teadusalastes võrgustikes. Kõikvõimalikud koostööliidud, kus tehakse ühiseid arendustegevusi. sisenemine sellistesse võrgustikesse ei ole lihtne. 8. Positiive korporatiivse imago loomine. Mida enam liikuda aktiivsete ja proaktiivsete innovatsiooni strateegiate poole, seda olulisem on T aj A tegevusse ja sellesse finantseerimine. Näiteks teaduspõhistes sektorites: 22 elektroonika, keemia, nanotehnoloogia ja biotehnoloogia, autotööstus, meditsiin sektor ei saa ilma teadus ja arendustegevusteta.
telefonikõned, vahetud kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus 5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon, visioon, eesmärk, strateegiline kavandamine. Missioon organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga: on püsivam ega muutu nii kiiresti, sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte. Peab vastama küsimustele: 1. Kus asutakse ja millist äri aetakse? 2. Mida müüakse ja kes on kliendid? 3. Mis on organisatsiooni kutsumuseks? 4. Millist ühiskondlikku vajadust rahuldatakse ja kuidas vastutatakse ühiskonna ees? Visioon ambitsioonikas tulevikusoov, kuid mitte ainult unistus
M Ä RT S 20 0 8: T A S A K A A L U S T U L E M U S K A A RT I K K A K U U M Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu MICHAEL PORTER Aasta 1979. Keegi tundmatu noor majandusteadlane Michael Porter avaldab HBR-s oma esimese artikli, ja algatab sellega tõelise revolutsiooni strateegiavaldkonnas. Tema viie konkurentsijõu teooria on mõjutanud tugevalt nii teadustöid kui kogu ärimaailma. Aasta 2008. Üle maailma tuntud juhtimisguru, professor Michael Porter avaldab oma armsate kolleegide Jan Rivkini ja Joan Magretta taganttorkimisel selle klassikalise teooria uuesti, seekord ajakohastatud viisil. Lisaks valearusaamad ja praktilised nõuanded. Harvard Business Review Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Comp...
- Tööpaus - Emotsionaalne mure - Oled delegeeritav Ootamatud külalised 2 .� Vähenda toolide arvu ja mugavust. Kes tahavad sinust kiiresti lahti saada, kes tahavad, et sa jääksid kauemaks? Kus on diivan? .� Anna kohe alguses teada, et sul on palju tööd .� Võtta appi kolleeg- “Tulen 2 minuti pärast sinu juurest läbi” Ootamatud külalised 3 .� Tõuse ja ole püsti .� Kohvitass kontrollib vestluse lõppu .� Uks lahti/ uks kinni. Kõrvaklapid. .� Asjalik imago .� Ole ise ka tähelepanelik teiste suhtes Ootamised .� Mida kasulikku saab teha ootamise ajal? Lugemine ja kirjutamine .� Kiirlugemine .� Teksti valikuline lugemine .� Hääle kasutamine .� Fookus .� 10 sõrme trükkimine .� Digitaliseeritud infot on hiljem võimalik sorteerida Organiseerimine Sissejuhatus �� Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. �� Strateegia= mida teha? �� Organiseerimine= kuidas teha?
kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 15. Kaubamärgi ja brändi erinevus Kaubamärgi alla kuulub ainult nimi, sümbol, kujundus, aga brändi alla lisaks nendele kolmele veel lojaalsus, identiteet, toode, imago, personaalsus, tuntus. 16. Eristumine 17. Kliendiraulolu 18. Hind Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Hinna kujundamist peetakse üldiselt väga raskeks ülesandeks. Tavaliselt küsitakse: millist hinda võiks selle asja eest tahta. Kui hinnakujundus toetub vaid sellist tüüpi mõtteviisile, siis jääb kogu tegevus ennustamise tasemele
konfliktis käituvad, on väga isikupärane. See tähendab, et sageli me valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 2.4. Muljejuhtimine Üheks üldinimlikuks püüdeks on soov jätta endast hea mulje. See püüdlus on mitmeti tähenduslik ka konflikti jaoks. Esiteks, konflikti mõjutab väga oluliselt see, kellena nähakse teist osapoolt. Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Teiseks, konflikti põhjuseks ja süvendajaks võib saada inimese imago kahjustamine. Kolmandaks, kaugelearenenud konfliktides võivad osapooled sihipäraselt tegelda teise osapoole maine kahjustamisega. Konflikti arenedes võib teise maine kahjustamine ja endast hea mulje jätmine saada omaette eesmärgiks. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. 18 Identiteedi ja mulje jätmise küsimus on konfliktiga mitmeti seotud. Kui tunneme suheldes
TV: · Kultuur: mood väärtused, keel · Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted · Perekond: Kuidas kaaslast leida; lastekasvatamine; kodune elu · Majandus: tarbimise mõjutamine; uued tooted ja teenused, nt TV Shop · Religioon: tõekspidamiste levitamine · Võim ja poliitika: avalikud debatid, imago kujundus, sobivad programmid, sotsiaalne lojaalsus 49. meediateooriad: Innis, McLuhan, Habermas, Baudrillard, Thompson ja tema erinevat tüüpi suhtlemistüübid? Kommunikatsioon ehk info edastamine ühel indiviidilt teisele või ühelt grupilt teisele Info edastamine on oluline olnud igal ajalooperioodil ning vastavalt sellele saab ennustada ühiskonna olemust ja kultuuri (Harold Innis, 1950, 1951)
võimalik vaadelda turismi. 29. Turismi sihtkoha mõiste Turism on reisimise almliik, mille all mõeldakse reisimist väljaspool isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkohas tasustatav tegevus. Sihtkoha kultuurilised, füüsilised ja sotsiaalsed tegurid kokku moodustavad sihtkoha identiteedi (imago) ning külastajate meeltes moodustub sellest tervik. Imago on publiku teadvuses loodud kujutuspilt objetist (isikust,intutsioonist,tootest jne). Imago on suunatud mulje, mille inimene, ese või toode jätab (teistele inimestele). Koha imagopilt, mille koht jätab külastajale (seega: koht peab olema meeldejääv aga kellele?) Mulje: on firma või margi isiksus ehk persoon, mille loovad reklaam ja tarbija kogemused. 13 Mulje on nende teadmiste,ootuste,uskumuste ja muljete summa, mida keegi toote või teenuse kohta omab.
ja tõstab elatustaset kogu maailmas. Globaliseerumise kultuurilist sarnanemist N-lib ei rõhuta, kuid näeb seda pigem positiivsena. Enamik suuri lääneriike on 80ndatest omaks võtnud N-lib poliitika, eestvedajad on Bretton Woodsi organisatsioonid. N-lib’i toetavad eelkõige suurkorporatsioonid ja majandusühendused, seda suunitlust toetavad suured meediakorbid on N-lib’ile loonud „terve mõistuse“ imago. Neoliberalism kannab topeltmoraali – USA ja EL ei ole vabaturgu rakendanud põllumajandussaadustele, kuna sellega võidaksid vähem arenenud maad juhtivate riikide arvelt. 44.Neoliberalistliku poliitika kujunemine Euroopas ja USA-s. ’71 aastal loobus Nixoni administratsioon Bretton Woodsi kokkuleppe kohaselt dollareid kulla eest tagasi ostmast, kuna Vietnami sõda ja väliskoubanduse defitsiit seadsid ohtu USD stabiilsuse – see andis tõuke N-lib poliitika kujunemisele
Ka adhokraatias + Innovaatilisus Õppiv organisatsioon 5 o Võib suureneda sihistatus olukorrale või kodanikule Ka adhokraatias on tegevus projektipõhine Ning on vaja tegeleda inimestega, konfliktesete huvidega Adhokraatias on oluline imago loomine. Tõestab end sihtrühmadele, et saada rahastamist. Sõltub lühiajaliselt rahastamisest. MTÜd nt. konkurentsikeskkonnas tuleb ellu jääda o Põhimõtted kindlate olukordade määratlemiseks Ka adhokraatias toimub juhtimine väärtuste alusel Ei tasu, sest o Puudub võimalus protsesside otseseks juhtimiseks o See on kallis o Ei sobi kui organisatsioon toimib vaid kehtestatud reeglite alusel
kasutamine, veebilehed ja koduleheküljed, jututoad, e-post jne. Internet võtab tasapisi üle paljusid traditsioonilise massimeedia funktsioone nt reklaam, uudised. Juurdepääsu sellele piiravad veel kasutaja- poolsete kulutuste, keele, kultuuri ja arvutioskuse barjäärid. Internetti tuleb tunnistada kui tõsist kandidaati täieõigusliku omaette meediumi nimetuse kandjaks. Selleks annab alust iseloomulik tehnoloogia, tarbimisviis, sisu ja teenuste ulatus ning eriline imago. Interneti meediumiks nimetamist on tagasi hoidnud fakt, et seda ei oma, korralda, ega kontrolli ükski üksus, vaid Internet on lihtsalt rahvusvaheliselt ühendatud arvutite võrk, mis tegutseb vastava protokolli alusel. Mitmed organisatsioonid, eriti teenusepakkujad ja telekommunikatsiooni ettevõtted annavad panuse Interneti toimimisse. Internet kui selline ei eksisteeri kusagil juriidilise isikune ega allu ühelegi rahvuslike seaduste
1. Toote/teenus, st mis see on, mida toodetakse ja pakutakse (seda võib ka eraldi peatükina kirjeldada, nagu käesolevas juhendis ja näidisäriplaanis). 2. Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, mille eest ollakse valmis kaupa ostma või müüma. Hinnakujundus: millised on teie kulutused tootele kuni selle jõudmiseni kliendini ja millist hinda on teie toote eest nõus maksma kliendid? Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Peale teatud eesmärgi saavutamist võivad ka ettevõtte hinnaalased eesmärgid muutuda. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. 3. Koht/jaotus ehk turustus: Kirjelda, kes vastutab teie firmas müügi ja turustamise eest ning millised on müügi ja turustamise kanalid. Äriplaani lugeja peab saama vastuse küsimustele, kuidas on organiseeritud toodete jõudmine kliendini ning
(sisuliselt on antud põhiseaduslikult diskrimineerimisvõimalus); lisaks §29 (1) 3, §31 (1) 3, §44 (4) Põhiõiguste üldosa I (põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste, põhiliigitused, Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa põhiõiguste harta). Sisuliselt on põhiõigused sama vanad kui õhtumaade filosoofia. Alguseks võib lugeda Antiik-Kreekat (võrdsuse idee, imago dei jne) Oluline on ka reformatsiooniajastu (see tähistas usuvabaduse sündi) Keskajast pärineb ka põhiõiguste dokument Magna Charta Libertatum (1212) loetakse siiamaani kehtivaks, kuigi puudub praktiline tähendus (eriti Suurbritannias) Tänapäevaste põhiõiguste teke (17.saj. II pool): - Klassikalised liberaalsed põhiõigused ja vabadused (Locke riik peab kaitsma inimese omandit; 18.saj. Montesquieu, Kant jt autorid)
Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument
Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale raha. Toode on see, mida firma toodab ja müüb, bränd on see, mida tarbija ostab. Kaubamärk - nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest. Märk - kaubamärgi graafiline tunnus. Nimi - kaubamärgi keeleline tunnus. Bränd = identiteet, imago, tuntus, tajutud kvaliteet, assotsiatsioonid, lojaalsus + kaubamärk (nimi, sümbol, kujundus) VS Brändide liigitamine Tootebränd – tootja poolt loodud bränd oma tootele Müüjabränd – supermarketi ja kaubamajade oma brändid Ettevõtte bränd – siin on ettevõte ise brändiks Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid:
vahele ja alustab suhtlemist esimest korda viimase aasta jooksul õppetöö välistel teemadel. Bianka leiab, et ta näeb kena välja. J-l on heameel, et kaalu langetamine, jooksmine ja jõusaalis higistamine on ennast äta tasunud ja tänud ka Sasale, kes murdosa oma pärandusest tema uue garderoobi(Stockmani noorteosakonnast) jaoks investeeris, mida J lubas ka kunagi talle tagasi maksta. Teised küsivad kus ta riided pärit on. J vastab, et käis Rootsis imago muutmisel ja sai Ace of Base´i vanad riided endale. Klassis kisub küll jälle nägelesuseks aga J vastab julgelt, kuna tal on siin samasugune õigus olla nagu igal teisel ja ta ei kavatse seda viimast aastat klassi idioodina mööda saata. Selgub, et Reelika on koolist lahkunud ja Rootsi vahetusõpilaseks läinud. Lõpuks kallistab J garderoobis Tädi Leedit ja läheb... ema juurde. Ema on kooki küpsetanud, mida J ei mäleta millal ta seda viimati tegi
peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis vastandus klassitsistlikule arusaamale kus oli oluline looduse peegeldamine, kunstniku aktiivsust toetab valgustuslik suhtumine, kuigi tal ei ole selline roll nagu valgustusaja kunstnikul (ta ei ole revolutsionäär ja teerajaja nagu nt oli Voltaire). Tema ülesandeks oli tegeliku maailma muutmine mida võis seostada nii revolutsionäärilisuse kui uute arvamuste väljapakkumisega. Ta eemaldus ühiskonnast ja lõi oma maailma.
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ür...
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos …………………………………………………………………....
Sõeluuringute läbiviimine Koolikeskkond ja koolis toimuv Ravi ja rehabilitatsioon Laste ja noorte narkomaania Esikohal alkohol ja tubakas. Uus trend: rahustite ja unerohtude tarvitamine koos alkoholiga. 2/3 noortest esimene narkootikum kanep, edasi amfetamiin, ecstasy ja rahustid. Uimastite nõudlust mõjutavad indikaatorid Kättesaadavus Avalik arvamus Sotsiaalne kontroll Rollimudel – imago noorterühmades Alternatiivne tegevus teismelisena – vaba aja sisustamine Teadlikkus valikute tegemisel Sotsiaalne tunnustus indiviidile Miks narkootikumid? Uudishimust – 58% Et saada kaifi – 14% Et unustada mured – 6% Igavusest – 4% Soovist mitte erineda teistest – 4% Muud põhjused - 7% Ei mäleta – 7% Uimastiennetustöö ..
- Sisseharjunud mark, soovijad, mõjutatavad reklaami poolt. - Keskmine, tavaline, Saku On Ice - Lai tarbijagrupp, - Naiste ja noorte õlu, - Hästi kättesaadav, - pigem karastusjook (võrdlus siider, limonaad), - Kibe, - Kindlalt väljakujunenud imago, - Gaasiline, - Tartus noorte ja edukate jook, Tallinnas - Ebaühtlane kvaliteet, „beibedega” seonduv, - Tarbijad on pigem mehed, konservatiivsed, - Lihtne avada, margilojaalsed. - Oluline on õige serveering, A Le Coq - Ei ole traditsiooniline,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sis...
Jälgima peaks järgmisi tegureid: tarbija ettekujutust hinnast, mis sõltub toote poolt rahuldavatest vajadustest, infost kasutatud materjalide kohta, võrreldavatest konkurenttoodetest jne; tarbija ostuvalmidust - see sõltub tarbija vajaduse suurusest ja olemasolevast ostujõust; hinna ja kvaliteedi suhet. Hind on tarbijale tihti kvaliteedi mõõdupuuks, eriti kui objektiivset hinnangut kvaliteedile anda pole võimalik; hinna ja imago vahekorda - kõrge imagoga margitootele saab kehtestada kõrgema hinna; 5 tarbija hinnateadlikkust. Põhiliselt eristatakse hinnateadlikku, hinnale orienteeruvat ja hinnast sõltumatut ostuhoiakut. Tuleb arvestada, et nõudlus on mõjutatav ka turundusmeetmestiku teiste elementidega ning mida ainulaadsem on toode, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Hind peab katma kulutused reklaamiks,
1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel
kavandatud. Eesmärgiks oli suurte värvipindade mõjul tekitada vaatajas aukartust ja puudutada tema sügavaimaid emotsioone. nt Mark Rothko. Ad Reinhardt, Abstraktne maal. Õli, lõuend, 1948 Willem de Kooning, Naine V 1940ndad-1950ndad: abstraktne ekspressionism Termin “abstraktne ekspressionism” esimest korda 1929 näituse kataloogis. Siit hakati kasutama ajakirjanduses (1946 New Yorker) *Kunstniku imago – geenius, prohvet *Seda liikumist ongi hakatud tagantjärgi nimetama “abstraktseks ekspressionismiks”; kunstnikud ise eelistasid “New Yorgi koolkonda” *1947 kriitik Harold Rosenberg lõi termini “action painting” (tõlkes: protsessimaal) *Aprillis 1950 hoiatas Willem de Kooning kaaskunstnikke end defineerimast – et jääda kättesaamatuks. Abstraktsed ekspressionistid pole kirjutanud manifeste, nad polnud iial “grupp”
Missiooni ja visiooni kasutamine personali arendamisel Missioon ja visioon on organisatsiooni lipukirjad. Nad aluseks organisatsiooni eesmärkide püstitamisele. Just nendest lähtuvalt alustatakse tööd organisatsiooni arengukava, käsiraamatu, 6 strateegiate kirjelduste kallal. Missiooni ja visiooni kasutatakse organisatsiooni tutvustamisel ja imago ning maine loomisel. Missioon ja visioon pannakse kirja organisatsiooni tutvustavatesse materjalidesse ja Interneti koduleheküljele. Missiooni ja visiooni realiseerimiseks on oluline, et organisatsioonis lepitaks kokku ja sõnastataks põhimõtted, millest tuleb tegevuses ja käitumises lähtuda. Missiooni ja visiooni määratelmine ja edasiarendamine on juhtkonna töö. Juhid tunnetavad visiooni "müümise" ehk motiveeriva kirjeldamise vajadust oma organisatsioonis
konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised Nõuab vähem kogemusi Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis Paiknemise põhjendatuse analüüs Tegevusalane väljaõpe Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. 21 Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast
konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised Nõuab vähem kogemusi Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis Paiknemise põhjendatuse analüüs Tegevusalane väljaõpe Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
tuleks võimalikult piirata. Kui keskpanga täita on palju erineaid ülesandeid, siis võib tekkida nende täitmisel probleeme, üks neiste on võimalik huvide konflikt erifunktsioonide vahel. Nt. rahapoliitika eesmärkide ning hoiustajate kaitse vahel. Teine oht on seotud sellest,et keskpank ei suuda paljude ülesannete täitmisel kõiki piisavalt kvaliteetselt täita. Kui keskpangal ebaõnnestub mõne funktsiooni täitsmisel, võib see kaasa tuua keskpanga kogu imago kahjustuse, kuigi see ei tulene põhiülesannete täitmisest. Samasugust suhtumist on arendatud ka Eesti Panga suhtes. Eestis on olnud juhtumeid kus KP on sekkunud KMP –de ja laenuvõtjate suhetesse, mida ei saa pidada normaalseks. Nt sekkus Eesti Pank 1993 aastal Tartu KMP ja Eesti Kütuse firma vahelisse vaidlusesse. Tegemist oli alustava pangasüsteemiga ja seetõttu võis selliseid eksimusi ette tulla. Arenenud pangasüsteemiga riikides
ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul. Ammutades inspiratsiooni Itaalia neorealistlikest filmidest ja Lõuna Itaalia matriarhide riietusstiilist, olid nende moed teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurga kujuliselele powersuit`ile hiigelsuurte machoõlgade ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilasepihale ja korsetile. " Pole olemas Inetuid naisi, on ainult laisad." Helena Rubinstein 51 Kokkuvõte. Kõik inimesed tahavad olla ilusad. Nii on see tänapäeval, aga nii oli see ka 3000 aastat eKr. Sellepärast hakati ennast kaunistama ehetega, täiustati pidevalt riietust, et
ja tohutul hulgal kangast. Ka kübaral oli äärmiselt oluline osa. D & G: Stefano Gabbana Milanost ja sitsiillane Domenico Dolce tegid endale nime 1980ndate lõpul. Ammutades inspiratsiooni Itaalia neorealistlikest filmidest ja Lõuna Itaalia matriarhide riietusstiilist, olid nende moed teretulnud vaheldus üldlevinud tagurpidi kolmnurga kujuliselele powersuit`ile hiigelsuurte machoõlgade ja minimeeritud puusadega. Nende imago oli eelkäijaks nüüdsele rinnapartii rõhutamisele, herilasepihale ja korsetile. " Pole olemas Inetuid naisi, on ainult laisad." Helena Rubinstein 51 Kokkuvõte. Kõik inimesed tahavad olla ilusad. Nii on see tänapäeval, aga nii oli see ka 3000 aastat eKr. Sellepärast hakati ennast kaunistama ehetega, täiustati pidevalt riietust, et
- Võrdsus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea
- Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea
rühmatöö meetodit! Põhjused: sünergia, tulemuste üldine heakskiit. Aasta planeerimine algab ettevõtte tulemusplaanide koostamisest, mille keskseks sisuks on võtmetulemused (tulenevad strateegilisest plaanist ja peaeesmärkidest). Võtmetulemuste jaotus: 1. Ärialased võtmetulemused - planeeritud numbrilised näitajad (käive, müügimaht, turuosa, omahind, rentaablus jmt.); 2. Funktsionaalsed võtmetulemused - (kliendikeskne teenindamine, kvaliteet, ettevõtte kultuur, imago, konkurentsis püsimine jmt.); 3. Tugitulemused - määravad ärialaste tulemuste saavutamise seisukohast kriitiliste ressursside kasutamise efektiivsuse ( head suhted sidusorganisatsioonidega ja huvigruppidega, personali - motiveeritus, oskuste tase, koostöö; juhtimismeetodid). 38 Tulenevalt ettevõtte tegevusala spetsiifikast määratakse: · 1-5 ärialast võtmetulemust, · 1-4 funktsionaalset võtmetulemust,
- Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea
● Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1. Aristoteles (4 saj. E.Kr) – väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist – see tuleb ära teenida. 2. Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea 5
Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega. Frantsiisivõtja seisukohalt Eelised * Nõuab vähem kogemusi * Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode 7 * Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis * Paiknemise põhjendatuse analüüs * Tegevusalane välajõpe * Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves * Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism Väiksem kapitalivajadus (?) Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Puudused Sõltuvus frantsiisiandjast Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
Näiteks Nelsoni plaane Trafalgari lahingus on võimalik taastada, sest need täitusid, Prantsuse–Hispaania omi aga mitte. Tegelikult saame ju taastada küll, sest käsud olid enamasti kirjalikud. (EL) 22 Sellest väitest kumab suur uskumus sellesse, et kirjasõna ei valeta. Aga kas mõtted on üldse kuidagi salvestatavad? Kas nad on üldse lineaarsed? Mõtted on ju mitmemõõtmeli- sed? Kui sageli on inimene endagi ees aus? Enamus inimesi tegeleb ju pidevalt oma imago loomisega ja mõtleb ja usub seda, mida peab, aga mitte seda, mille järgi ta tegelikult elab. (M) Peatükk 3 Seletus Loone jutustab koolilastest, kes olid vaimustuses Ameerika ajalooõpikust, milles seletati “miks”, mitte ainult “mis”, nagu see oli kombeks nõukogude- maal. Tegelikult peab seletus muidugi kirjeldusele lisanduma, mitte ei asen- da seda. Tõendi ja nähtuse või protsessi seletamine on erinevad. Tõendi ehk
Allegiance), mis peaks kasvatama veelgi lembust oma riigi vastu. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 201) Lisaks koolile ja perekonnale olid nii minevikus ja on aina enam tänapäevalgi olulised massiteabevahendid. USAs on väga oluliseks kanaliks näiteks televisioon, kuna teleri ees veedavad ameeriklased palju aega. Seega võivad just telekanalid kujundada kodanike maailmataju, näiteks rõhudes osadele teemadele rohkem kui teistele või luues halva imago poliitikutest. (Patterson, 2008, p. 175) Samas võib ka osati televisioon olla süüdi just noorte vähestes teadmistes poliitika valdkonnas, kuna nende meediatarbimine piirdub tihtipeale vaid meelelahutusega. Vanemad kodanikud on pigem need, kes jälgivad uudiseid rohkem. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 201) Lisaks tulev poliitilise sotsialiseerimise puhul mainida, et see ei piirdu vaid nende teguritega ega kindla eaga, vaid on eluaegne protsess. Lisaks sellele, et kogutakse juurde rohkem
INIMVÄÄRIKUS - § · Sätestus PS on ainult 1 koht, kus on mainitud inimväärikust - §10. Üks olulisematest sätetest. Kui kohtame inimväärikust vaid ühes kohas, siis miks on see nii oluline ja kust tuleneb seem et see on PS aluspõhimõte? · Ajalooline taust inimene on seda väärikam, mida vooruslikum ta on. Kuid see ei pea paika, kõik ei ole vooruslikud, aga see ei tähenda, et tal ei oleks inimväärikust. Tekkis käsitlus imago dei inimene on jumala näoga. See tõstab inimese teistest olendiset kõrgemale. Olulisem inimväärikuse käsitlus on pico della mirandola ehk Giovanni Pico. Ta oli rändjutustaja. Inimene on enda elu kujur. Tal ei ole ettemääratust olla surelik või surematu, olla taevalik või maapealne. Tal on oma füüsilised ja vaimsed piirid, millest ta üle astuda ei saa, kuid tal on vaba voli otsustada, milliseks ta saab ja milliseks ta oma elu kujundab ja millist elu elab
uute tarbijate haaramine, tarbijate rahulolu, rentaablus tarbijaklasside lõikes. Tarbijate rahuolu ja lojaalsuse kujundamisel on olulised järgmised tegurid: toote/teenuse atribuudid: - funktsionaalsus, - kvaliteet, - hind, - aeg; seotus tarbijaga: - teeninduse mugavus, - personaalne nõustaja, - vastutusvalmidus; imago: - tuntus (brand). Nimetatud aspektide koosmõju tulemusena kujunevad välja kriteeriumid kliendi- aspekti hindamiseks - hinna ja kvaliteedi suhe, - meeldiv suhtlemine, - tõelised professionaalid, - innovaatika. 82 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Tabel 23. Jaekaubandusklientide hinnangu mõjurid Mõjutavad Kliendile olulised aspektid
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
märgile on põhjuseks, mis paneb ta oma sotsiaalset staatust muutma (10.maja). Kummatigi on see 7.maja tegevuse mõju märgatav ka Florence Nightingale'i kaardis, kui ta alustas oma haiglate reformimise missiooni. Tundub, et jumalikud ülesanded on nagu "abielu" "jumala tahtmisega ". B.Brady: Predictive Astrology Selle otsuse mõjud on näha teljestiku alumises reas. Jeanne'i vana imago sureb, ta muudab (8.maja) oma välimust (tõusumärk) ja identiteeti, ning talutüdruk Jeanne d'Arc'ist saab Orleans'i neitsi (see sai tema hüüdnimeks), taevaselt juhitud sõdalaseks ning Prantsusmaa päästjaks. Sama aasta, 1429 maikuuks oli transiidis Jupiter hakanud jõudma positsiooni, mis oli konjuktsioonis Jeanne'i MC-ga. Paikne positsioon kestis maist septembrini ja 9.maiks oli Jeanne Prantsuse armeed juhtides alistanud Orleans'i all inglased, ning vabastanud
Töötas põllumajanduses, õppis traktoristiks. Lõpetanud Moskva Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi kirjaniku ja filmistsenaristina. Töötanud Tallinnfilmis toimetajana. On kirjutanud O. Lutsu ,,Sügise" stsenaariumi. 1970. aastast kutseline kirjanik. Loomingust Loomingus on olulised teemad maaelu, ajalugu ja inimpsüühika vaatlemine. Alustas luuletajana. Kokku avaldanud 18 luulekogu. Esikkogust ,,Kandilised laulud" (1962) alates on teda jäänud saatma kandilise maamehe imago. Tema looming on tõsine, murelik ja rahvalik. U 40 aastat on ta kirjutanud luuletsüklit ,,Harala elulood", mis on hauakirjalaadsed portreed konkreetsetest inimestest, kes on maetud Harala kalmistule ja annavad ülevaate eestlaste saatusest 20. sajandil. Avaldanud 1966. aastal proosa debüütkogu "Koputa kollasele aknale", saavutas suurema tähelepanu lühiromaaniga "Irdinimene" (1967). Teos äratas huvi inimese irdumise ehk võõrandumise probleemi tõstatamisega.
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Nike imagoloomise eesmärgid tulid selgelt välja ka 43 miljoni $ lepingus Tiger Woodsiga. Nike brändiimago on mõjukas ka naiste ja tüdrukute spordis. See nimekiri kinnitab veelkord, et majanduslik jõud ja heaolu omab suurt mõju spordile. Need, kes kontrollivad majanduslikke resursse üle maailma, teevad otsuseid selle kohta, kuidas sporti organiseerida, kui nähtavad ühed või teised spordaialad on või milline imago spordialale kujundada. Samas ei ignoreeri nende gruppide otsused inimeste huvisid üle maailma. Cocacolat joovad miljonid hea meelega ning vaatavad rahvusvahelisi spordivõistlusi ning spordishowsid Tvst. Põhiline on ikkagi suurendada nende korporatsioonide konkurentsivõimet ning võimu, kes on otsustajad ja resursside jagajad spordis. Samas on selge, et kui need korporatsioonid pakuvad laialdaselt meelelahutust läbi spordi, suudavad nad samal
ühikutes. Kriteeriumid „tõlgivad“ tulemused eesmärkide keelde. Üldjuhul on alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamise kriteeriumide arv võrdne eesmärksüsteemi komponentide arvu ja tulemusvektori komponentide arvu korrutisega. - Näide: Ettevõtte eesmärksüsteem koosneb kahest komponendist: lühiajalist kasulikkust väljendav aastakasum ja pikaajalist kasulikkust väljendav ettevõtte imago. Alternatiivide elluviimise tulemusvektoril on järgmised komponendid: toodetud aastakasum, kahjulike ainete emissioon; häired tarbijate teenindamisel; töötraumad. Toodetud aastakasum on esimese eesmärksüsteemi komponendi kvantitatiivne väljendaja ehk kriteerium. Samas on vaja leida kriteerium kasumi mõju väljendamiseks ettevõtte imagole (loodust reostava ettevõtte liiga suur kasumimaht tekitab
vuse mudelile. 20 Joonisel 3 on näha komponendid, millest koosnevad suhte tulem ja turismisihtkohaga suhtes olemise kulud sihtrühma kuuluva kliendi jaoks. Lisaks tulude ja kulude omava- helisele suhtele mõjutavad kliendi silmis turismisihtkoha väärtust ka kõik üksikute komponentide vahelised seosed. Nii koosneb struktuuriline kapital suhetest, mis on seotud turismisihtkoha kultuuri, süsteemide, lepete, imago ning võrgustikuga, kuhu turismisihtkoht kuulub. Mida edukamalt ühendab turismisihtkoht suhteid oma struktuu- riga, seda sõltumatum on ta individuaalsetest teenusepakkujatest. Gummessoni arvates on oluline leida võimalus sihtrühma info salvestamiseks ühiselt kasutatavatesse andme- baasidesse, et see jääks turismisihtkohta, kui teenusepakkujad lahkuvad või vahetuvad. Joonis 3. Turismisihtkoha tasuvuse mudel Allikas: autori koostatud (Gummesson 2002: 231 põhjal)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
