LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m 2-3 975 m 390m 1950 m 78 m 3-1 4375 m 1750 m 8750 m 350 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)11 1:2000 1:5000 1:1000...
Karina Mändul ja Kristel Ilves Ares Ares... Oli kreeka mütoloogias sõjajumal Zeusi ja Hera poeg Julm jumal Teda ei kummardatud ega armastatud Isegi teised jumalad vihkasid teda Välimus... Nägus ja mehine Särava soomusrüüga Uhke kehahoiakuga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloom... Õudutekitav Verejanuline Julm jõhker Ei kannatanud inimkonna õitsengut Samas argpüsklikkus rumal Arese sümbolid... Oda Raisakotkas Kiiver kilp Arese sugupuu Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumala...
kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit. Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 - 80 metskitse. Praegu on Eestis ainuke maakond, kus ilvestel pole aastaid järelkasvu olnud, Saaremaa, mujal Eestis on neid piisavalt ning pole ka näha, et nende populatsioon lähitulevikus langeks.1
Report on Estonia Estonia is a country in northern Europe. Estonia has land borders in the south with Latvia and in the east with Russia, it's oversea neighbours are Finland and Sweden. Estonia has got 15 counties. Estonia has been an independent country since 1991. Tallinn is the capital city of Estonia. Estonia is a member of European Union nad NATO. Estonia is a democratic republic and it's president is Toomas Hendrik Ilves. The official language of Estonia is Estonian, which is Finno-Ugric language and has many similarities with Finnish. The population of Estonia contains mainly Estonians but some Russians and other ethnicities too. Many foreign people think of Estonia as an old-timed soviet union country, but in my opinion Estonia is quite far-advanced country. Estonian national symbols are cornflower, slate, swallow and it's blue-black-white flag.
suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänese · Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda.
jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h lumeleopard kõrgmägedes karakal poolkõrbetes, hüppab kõrgele Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass 3 kärplased Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad Näited : kärp, tuhkur, naaritsad, mäger, nugis, saarmas 4 karulased Keha : on suured, võimsate küünistega jääkaru lihatoiduline pruunkaru segatoiduline, eelistab taimi pesukaru segatoiduline, väike, veelise eluviisiga grisli, kaeluskaru'
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned · Kõige lühema vabariigi aastapäeva kõne pidas...
Vahemereline mets ja psastik: Levivad: 30ndate ja 40ndate laiuskraadidel, vahemere res - tiilis, californias ja austraalias. Kliima: Valitseb kuiv ja pikeseline suvi(+20+35kraadi) ning jahe ja vihmane talv. Sademeid 300-500 mm/aastas Suvel mjutavad troopilised humassid ja talvel mjutavad parasvtme humassid. Mullad: Pruunmullad, vheviljakad. Taimed: Salvei, rosmariin, oleander, tamm, seeder, oliiv e. lipuu, loorber Kohanemine eluks vndis: taluvad hsti puda, Loomad: Mgilambad, pekaarid, rebane, ilves, mger, hirved Kohanemine eluks vndis: sellele vndile omaseid loomi leidub vhe, enamjaolt leidub naabervndites elutsevaid loomi Inimtegevus: Maaharimine, karjakasvatus, metsade raiumine, puude pletamine, viinamarja kasvatamine, pllumajandus, tdeldakse pllumajandustoormet
Kiskjad Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest. Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi
rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, orav, ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit,
valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4
loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi nähtav sügisöösiti ja talveõhtuti. Vaevu nähtav udukoguna. Andromeeda Herkules lad Hercules Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju Seal asub heledaim tähtede kerasparv Herkules Ilves lad Lynx Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Tähekaartidel alates 17.sajandist Ilves Jahipenid lad Canes Venatici Vähemärgatav tähtkuju Suure Vankri all Tuntud on Jahipenide spiraalne galaktika, mis asub meist ainult 3x kaugemal, kui Andromeeda tähesüsteem Jahipenid Kaelkirjak lad Camelopardalis Vähe märgatav tähtkuju Taevakaartidel alates 17.sajandist Kaelkirjak Kassiopeia lad Cassiopeia Silmatorkav tähtkuju Linnutee vöös
Ma olen seal vaid paar korda käinud aga see on jätnud väga hea mulje see näeb väga korralik välja ja seal on palju ruumi. Presidendi valimised on pea kõige olulisem asi, mis toimus riigikogus 29.august, valiti Toomas Hendrik Ilvese ja Indrek Tarandi vahel. Eesti presidendiks sai Ilves 73 häälega. Tarand sai aga vaid 25 häält. Ka mina oleksin hääletanud Ilvese poolt, sest minu arvates on tema vaateväljad mõistlikumad, kui Tarandil. Ilves on ka soliitsem ja riigimehelikum. Ilvese positiivseks pooleks on ka see, et ta toetab ka maa elu ja osaleb kohalike tähtsutega üritustel. Eesti majanduslik olukord on paranaenud, kuid pole veel hea. Eestis on väga palju töötuid inimesi, kuid tööötute arv väheneb. Paljud eestlased lähevad välismaale tööd otsima , sest arvatakse, et mujal on parem elu. Paljud leiavadki endale hea töökoha, kuid juhtub ka seda, et inimene läheb välismaale oma viimaste säästudega,
8.3. Eesti keele oskus vastavalt keeleseaduse nõuetele. 8.4. Hea arvutikasutusoskus (teksti-, tabeltöötlus ja registrite kasutus). 8.5. Hea suhtleja, hea eneseväljendus- ja kuulamisoskusega, valmis koostööks, enesekindel, täpne, kohusetundlik, energiline, otsustuskindel, usaldusväärne. Koostaja Tutvunud Allkiri Allkiri Nimi: Mari Murakas Nimi: Sille Ilves Ametikoht: Direktori asetäitja Ametikoht: Sekretär Kuupäev: 12.02.2013 Kuupäev: 12.02.2013
Vaatasin internetist öölaulupidu ´´Märkamisaeg´´, mille kontsert toimus Tallinna Lauluväljakul 19.augustil 2008. See kontsert oli pühendatud esimesele öölaulupeole, mis toimus 20 aastat tagasi ja peeti Eesti iseseisvumise taastamise auks. Ma arvan, et see oli aeg, kus eestlased hakkasid endist kui eestlastest märku andma kogu maailmale ja tahtma, et meid tunnustataks kui vabat riiki. Sõna võttis eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha.
The head of state, according to the new constitution, was also called the State Elder. Konstantin Päts became the first person to bear this title. His term was to last for six years, but ended short as Estonia was annexed by the Soviet Union in 1940 Konstantin Päts Lennart Meri Took office 6 October 1992 and left office 8 October 2001 ARNOLD Rüütel He took office 8 October 2001 and left office 9 October 2006 The current President is Toomas Hendrik Ilves elected by an electoral body on 23 September 2006.
Esimese kosmonaudi perenimi? Mis aastal oli esimene inimene Kuul (±2 aastat)? Esimese kuule astunud inimese perenimi? Maailma pikim jõgi? Mitu sentimeetrit on tollis? Maailma kõrgeim juga? Mis aastal vallutati Mount Everest (±5 aastat)? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Vastus Lubatud viga 1976 2 Pariis 1939 1 Tallinn IBM Helsinki 1971 3 Palusalu Erki Nool Toomas Ilves Nokia Oskar Luts laiskus Baikal lõvi Merkuur Pluuto 1961 5 Gagarin 1969 2 Armstrong Niilus 2.54 Angel 1950 5 Oskar Luts
Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigi...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
There are many churches, medieval buildings, the Town city Hhall and it's all bounded by the town wall and gatetowers. The national symbol of Estonia is a blue, black and white striped flag and the national emblems are a cornflower and a chimney swallow. Estonia runs on a democratic political system. The Ppresident represents our country and the parliament takes on all the decisions. At the moment we have our forth president, his he's name is Toomas Hendrik Ilves. Well-done! 5- Ken-Konrad Kerm 10.a 21.10.2009
Kõige parem on põhikool ära lõpetada ja edasi minna gümnaasiumi. Samas võid sa minna ka kutsekooli kus saad ka endale keskhariduse, aga gümnaasiumis omandatud keskharidus on palju tugevam kui kutsekooli keskharidus. Õppimisega kaasnevad ka teadmised ja oskused. Õpid midagi uut või kuuled midagi uut, siis sa oskad seda teadmist kasutada. Näiteks saad teada kes on Eesti Vabariigpresident, ning tulevikus kui seda sinult küsitakse siis oskad vastata, et Toomas Hendrik Ilves. Kui sa oled haritud, siis sa tuled ühiskonnas palju paremini toime, sest sa tead väga palju. Oskad kasutada sõnavara mida oled koolis õppind ja samuti töökohale kandideerimine. Mida parem haridust, seda parema töökoha saad endale. Kui saad endale hea töökoha, siis sa saad palju raha ja elad väga õnnelikult ja seda kõike tänu haridusele . Haridus on tänapäeval väga oluline, sest ilma selleta ei saa ühiskonnas hakkama ja tööd ka ei leia omale
Kodutöö Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid:
· Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri · Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer · Noored tüdrukud armastavad nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kusagilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes. Albert Einstein · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Arthur Schopenhauer · Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates · Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates (vanakreeka filosoof) · Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler · Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. ...
Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastav...
Talvituvad nad paarikaupa (isane ja emane koos) urgudes, kändude all, tihedates puhmastes. Sulailmadega tulevad talvituskohast välja ja liiguvad ringi, kui jälle külmaks läheb, otsivad varjulise koha ja jäävad ,,tukkuma". Vaenlasteks peamiselt hundid, hulkuvad koerad ja ilvesed. Täiskasvanu kehapikkus 50-90 cm, kaal 4-10 kg Üksikjälg: 4-5 cm pikk; 3,5-4 cm lai; jälje päkaosa on ümar, üksikjälgede vahekaugus ca 15 cm Kaslased: Harilik ilves on pikajalgne ja tugeva kehaehitusega kaslane. Suviti kollakaspruun, talvel kahvatum. Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha). Jäljed on suured ja ümmargused, jäljerida ei ole sirge. www.jahindusinfo.ee
läänepool ja Lätist põhjapool. Ka Soome on kiviviske kaugusel üle Soome lahe põhjapool. Elanikke on 1,34 miljonit, millest 404 000 inimest elavad pealinnas nimega Tallinn. Valitsev kord on parlamentaarne demokraatia, kus riigi elanikud valivad iga nelja aasta järel Riigikogu, kus on 101 liiget. Ning Riigikogu teeb hääletuse iga viie aasta pärast otsustamaks, kes saab Eesti Vabariigi presidendiks. Hetkel on selleks olnud ametis veidi üle kolme aasta Toomas-Hendrik Ilves. Peaministriks, mis on riigi vaatevinklist tähtsuselt järgmine oluline tase, on Andrus Ansip. Eestlased ei ole väga sügava usuga riik, vaid pigem inimesed võtavad üsna kergelt religiooni. Evangeelseid luterikirikuid on 56% Eestis, vene õigeusukirikuid 25% ja muud on eesti õigeusu kirik, baptistid, metodistid, seitsmenda päeva adventistid, nelipühalased, judaism).2 Olulisemad visiidid Eestisse hollandlaste poolt. (vt. Lisa ) 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Riigikord
Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp Linnud: vutid, turteltuvi, faasan, pelikan Californias: Jänes, maod Austraalias: Emu, känguru, kuskus Sipelgad, nahkloom Põllumajandus: Talvel teravili, suvel juur- ja puuvili.
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø Kaevandatake kivi- ja pruunsütt Ø
puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem. Valdavad puuliigid on kuusk ja nulg. Tumetaiga Heletaiga Loomastik O Okasmetsa loomastikku võib pidada liigivaeseks, arvestades okasmetsavööndi suurust. O Tüüpilisemad okasmetsade loomad on pruunkaru, ilves, põder, valgejänes, hunt, rebane, orav, kobras, musträhn, käbilind, jne. Inimtegevus O Inimtegevus ja asutuse tingimused on rasked, kuna seal esineb igikeltsa. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. O Peamised tegevusalad on seal metsandus, jahindus, kalandus ja loomakasvatus. Maavara rikastes piirkondades on ka maavarade kaevandamine Kasutatud materjal O www.biogeoliit
vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves • artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis • arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis väljendab kellegi arvamust mingil kindlal teemal • reportaaž – sündmust, mida autor ise on vahetult näinud-kogenud, jutustav-kirjeldav ja kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž
Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp. Vaevakask, kanarbik, huulhein, jõhvikas, rabamurakas, kukermari. Tupp-villpea, ubaleht. Pilte Lahemaa rahvuspargi taimestikust Kasutatud allikad http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe http://www.keskkonnaamet.ee/public/rabaraamat.pdf http://loodusegakoos
modernse maja kõrval. 12. Isa tuli duši alt ning soovis, et ema paneks šašlõki grillile ning keedaks ka veidikene hirsiputru. 13. Kraadisin ennast garanteerimaks, kas olen ikka terve ja võin minna Eesti Vabariigi aastapäeva ballile. 14. Mikk võttis sõõmu glütseriini ning see ajas ta pamflette kirjutama. 15. Ema lemmik kartulisort on „Jõgeva piklik“, isal aga „Jõgeva kollane“. 16. Toomas-Hendrik Ilves astus enne Pühavaimu kirikusse minemist läbi Hea Tuju kauplusest ning ostis seal õuna „Valge klaar“. 17. Kristjan loeb raamatut „Tõde ja õigus“ ise samal ajal juues kakaod Meie Mark.
38008200347 Norak Arnold Võiste 13 5755394 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 5185485 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 5493863 Page 6 sumif Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 1 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 5120371 1 47704250911 Ilves AnnikaLaiksaare 6 5057838 1 37302150417 Ilves Tom Surju 3 5491681 1 ### Jänes Ahto Uulu 7 5538140 1 36605150941 Kaasik ReijoAbja 4 - 1 35404050446 Kadak Priit Tali 12 5774191 1 34103030178 Kana Kalju Tori 9 5167468 1 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 1 ### Karu Salme Tali 7 5436197 1
võrdseid võimalusi ning moslemite kogukonnad jäävad meie riigiski oma usule jäigalt kindlaks. Alalhoidliku ja uuendusvastase haridussüsteemi tõttu väheneb järjest Eestis kõrgkooli lõpetanute konkurentsivõime, samuti väheneb sisseastujate arv kohalikesse ülikoolidese, sest kuluerinevustest tingituna muutub välismaal õppimine järjest odavamaks ja ahvatlevamaks. Nagu on rõhutanud Brüsselis ajakirjanikuna töötav Indrek Treufeldt ning meie riigi president Toomas Hendrik Ilves, tuleks ammu juba suruda alla uhkustunne hea ingliskeele oskuse üle. Edukaks läbilöömiseks tuleks osata veel vähemalt kaht- kolme maailmas rohkelt kõneldavat keelt. Keeltekoolis on aastase kursuse hind alates 6000 kroonist, mida saavad endale lubada vaid jõukamad. See tõestab aga kurbasja, et hariduse omandamine võib olla Eestis väga prestiizne tegevus. Loomulikult ei saa haridussüsteemist teha mingit katsejänest, see peab alati toetuma
tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada. Kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoidest toalinnuna peetavad, sisalikke, madusi, kilpkonni, haruldasi akvaariumi kalu, piimalill, aaloe, ja katusi, mis esimeses lisas pole. Eestist on sinna kantud: hunt, karu ja ilves, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, ussidest - apteegikaan ning taimedest kõik orhideed (käpalised). Viimati lisati sinna ka angerjas. Siia kuulub umbes 32 500 liiki. II lisasse kuuluvate isendite sisse- või väljaveol on vajalikud eriload III kategooria: siia kuuluvate liikide kauplemise kvoodid sätestab konkreetne riik ise. III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliik Eestis pole sellesse kategooriasse kandnud ühtki liiki
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast...
Teinekord võib ka kohata mägerit palumetsas.Mäger valib elukohaks tavaliselt kuivemad liivakünkad,kus saab maa sisse rajada pikki urge.Kusagil uru läheduses peaks ka asuma veekogu , kus mäger joogivett saab.Mäger sööb nii taimset kui ka loomset toitu, seepärast kutsutakse teda segatoiduliseks.Pojad sünnivad mägraperesse märtsis-aprillis.Perekonnas on 2-5 poega.Urust hakkavad nad väljas käima 2 kuu vanuselt.Mäkra ohustavad kiskjad on hunt ja ilves. 3. Linnud Palumets on nõmmemetsaga sarnane, sest mõlemad on suhteliselt linnuvaesed.Siiski võib seal kohata metsist ,musta rähni või metskiuri.Kui palumetsas kuuled iseäraliku kiljumisetaolist häält, siis on see üldjuhul musträhn.Musträhn on peaaegu poole meetri pikkune lind, ta nokk on kollane ning isaslinnul on ka punane lagipea. 4. Kokkuvõte Sain teada , et palumetsal on paris palju seoseid nõmmemetsaga. See on samuti linnuvaene nagu nõmmemets
ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Jaan Rannap on muusikapedagoogi Heino Rannapi vend ja pianisti ning helilooja Rein Rannapi onu. Aastal 2010 tunnustas president Toomas Hendrik Ilves lastekirjanik Jaan Rannapit loometegevuse Valgetähe IV järgu teenetemärgiga. Jaan Rannapi teoseid ,,Viimane valgesulg" (1967) ,,Topi" (1970) ,,Jefreitor Jõmm" (1971) ,,Nublu" (1972) ,,Toonekurg Tooni" (1986) ,,Kasulaps" (1989) ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik 2 J
Mida tugevamini on seljad kokku surutud, seda lihtsam on neil harjutust sooritada. o Seismine ühel jalal (arendada tuleb mõlemal jala seismist!) o Toengpõlvitusest samaaegselt samapoolse käe ja jala tõste kõrvale. Järgmisena vastaskäe ja jala tõste kõrvale. Abi sain : http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1700/voimed.zip/tasakaaluharj utused.html ja http://www.sufuca.fi/ee/p_balance_exercises_standing_ee.html 1. Dmitrijs Blohins 2. Irmeli Ilves 3. Jörgen Jõõgre 4. Rene-Kristjan Jüriöö 5. Kristo Kooskora 6. Karolin Krikunov 7. Karina Käo 8. Greete Käsi 9. Martti Lusti 10. Grete Lõiv 11. Tanel Marran 12. Kristi Ojatamm 13. Isabel Padumäe 14. Maik-Karl Pehk 15. Kristin Protsin 16. Kelli Päkk 17. Andra Rahasepp 18. Jane Sabal 19. Sander Sellis 20. Martin Sults 21. Marek Tammoja 22. Enn-Erik Tasso
teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu saavutanud, Kalju Lepik (Rootsi), Bernard Kangro (Soome kaudu Rootsi), Arved Viirlaid), 3) koos vanematega lahkunud lapsed (valikud tehit uuel kodumaal, Helga ja Enn Nõu (Rootsi), Ivar Ivask), 4) sündinud paguluses (Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi), Kalju Lepik asutas mitmeid kirjandus- ja kunstirühmitusi ning kirjastuste rajaja, kuulus ise ja oli organiserija pagulusorganistatsioonides, välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees, Eesti osakond pagulas eestlaste arhiiv Rootsis, Bernard Kangro välismaa kirjatustes töötaja, pagulas kirjanduse eestvedaja ja organiseerija, oli seotud mitmete eestlaste väljaannetega.
METSSIGA Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide ees...
1500. aastast on välja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: Tarvas ja Sardiinia. Euroopa vetest on kadunud hallvaal. Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias, aga ka Vahemere-äärsetel mägialadel. Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene häiriv mõju, liikide liigkasutus ja võõrliikide mõju. Kõige halvimas olukorras olevad liigid: 1. Ibeeria ilves - Elutseb vaid Pürenee poolsaare edelaosas. Põhitoiduks on küülikud. Alates 1950. aastatest on küülikute arvukus vähenenud. Alles umbes 80140 looma. 2. Polaarrebane - Alles ligikaudu 120 isendit. Asurkonnad pole siiani toibunud küttimisest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Konkurents on punarebasega, kellele kliima soojenemine annab eelise. See teema on mulle südamelähedane kuna tulevikus kui hästi läheb, siis sooviksin olla loomaarst
Etteütlus Püha Jüri, lohetapjat, peetakse kristlikus maailmas sõjameeste, rüütlite, püttseppade, turvisevalmistajate, talusulaste ja talupoegade kaitsepühakuks. Joonud kohvi lõpuni, läks Mari, usin töötaja, arvuti taha poolelijäänud tööd jätkama. Raamat käes, prillid ninal, tukkus vanaema jälle tugitoolis. Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud t...
Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal
liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, piisoni Levinuimad loomad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Esimene individuaalne ojooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MVl valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). · 19. juunil 1926 esimene ovõistlus Eestis korraldati Pirital. · Esimesed individuaalvõistkondlikud Eesti meistrivõistlused ojooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel.Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus. oriendeeruja kontrollpunktis. Oriendeerumisest lähemalt. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena kasuusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine
turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
