11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikkel nr1 ,,Vene-Gruusia sõda augustis 2008: mis tegelikult juhtus" ................
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 2007. aasta märtsivalimistel said nad Riigikogus 10 kohta ning alates sellest on nad taas esindatud ka valitsuses. Erakonna esimees Ivari Padar on rahandusminister, Jüri Pihl siseminister ja Urve Palo rahvastikuminister. 2004. aastal Euroopa Parlamendi valimistel saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. Sellest ajast esindavad sotsiaaldemokraate europarlamendis Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks. Lisaks sellele on nad esindatud ka terves hulgas kohalikes omavalitsustes. Eesmärk Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Missioon
2000–2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees 1995–2001 Riigikogu liige 1995–1997 Riigikogu aseesimees 1995–1999 koalitsiooninõukogu esimees 1995–1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht 1995–1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president (Arnold Rüütel) Ilves Elulugu 26.12.1953-tänapäev Irene Ilves ja Endel Ilves 1972–1976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga Karjäär 1974–1979 Columbia Ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija 1979–1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor 1981–1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor 1984–1988 "Raadio Vaba Euroopa" uurimisinstituudi[3] teadur- analüütik[4],[5]
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad.
jalanõude ja ehete ostmises Eesti Euroopa Liikumise raha eest. Samuti kasutas ta MTÜ raha reiside ja ilusalongi teenuste eest maksmisel. Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid Galojan ja tema advokaat, et kohtus tunnistas Toomas Hendrik Ilves isiklikult, kuid Harju maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ilves oli paar kuud enne Galojani sama mittetulundusühingu juhatuse liige. Advokaat ei täpsustanud, mida tema kaitsealune tahtnuks Ilveselt kuulda, aga Galojani tuttavate kinnitusel oodati, et Ilves räägiks, kas MTÜ-l oli ka varem kombeks osa palgast ja boonustest asendada kinkekaartide ja isiklike ostude eest maksmisega. Kui Ilves oleks läinud tunnistust andma, et seal MTÜ-s on tõesti selline komme, arvaksid pooled eestlased, et ta on Galojani poolt. Samas 60000 on liiga suur summa
Toronto, Kanada 1976 Baltimore, USA 1980 Stockholm, Rootsi 1984 Toronto, Kanada 1988 MelbournAustraalia 1992 New York, USA 1996 Stockholm, Rootsi/ Tallinn, Eesti 2000 Toronto, Kanada 2004 Riia, Läti 2009 Münster,Saksamaa http://www.esto2009.de/index.php?option=com_content&ta Toomas Hendrik Ilves "Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuurivaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud " http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Elulugu. Haridus 1944 sügisel Toomas Hendrik Ilvese isa Endel Ilves(19231991) ja ema Irene Rebane(s 1927) põgenesid Rootsi 26. detsembril 1953.a. sündis T.H. Ilves Stockholmis 1957.a
Õppeülesanne 3 Aire Ilves RK32 Ühiskonnas on kaubaturul nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Seega, kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leidke kauba W tasakaaluhind ja kogus! Nõudlus: p = 10-0,2q Pakkumine: p = 2+ 0,2q Õppeülesanne 4 Aire Ilves RK32 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus? 750 000 000 EEK 15 % X - 100% X = (750 x 100) / 15 = 5 000 000 000 EEK V: Nõudehoiuste suurus on 5 000 000 000 EEK Õppeülesanne 5 Aire Ilves RK32 Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas. Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste tööjõus
looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest. Teine oluline organisatsioon on minu silmis Innovatsiooniaasta, sest inimesed saavad siis ise uusi mõtteid ja ideid tuua avalikuse ette ja mõningad neist on kindlasti ka väga head ja kindlasti on need kasulikud ka meie ühiskonnale. 3.3 Nimeta kaks riigivisiiti, mida 2011. aastal sooritatud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Mis põhjustel neid riigivisiite peeti? Meie Eesti Vabariigi President käis Rahvusvahelisel küberjulgeoleku konverentsil Londonis. Seda visiit oli sel põhjusel, et Eesti oli üks esimesi riike, kes langes küberrünnaku alla. T. H. Ilves oleks võinud rääkida seal ka ainult küberteema tumedamast poolest, kuid tal oli heameel kõneleda just Eesti näitel selle valdkonna positiivsest küljest. Teine visiit, mille valisin oli Vabariigi Presidendi töövisiit Kanadasse
Nädala poliitilised sündmused Ilves toetab kahekojalise Euroopa Parlamendi loomist President Toomas Hendrik Ilves ütles Postimehele antud intervjuus, et tema hinnangul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline. «Praegune on olukord on täiesti jabur ja ebaõiglane,» märkis Ilves, kelle sõnul peaks Euroopa Parlament olema kahekojaline ning tähtsamad küsimused, näiteks välispoliitika, kuuluma ülemkotta, kus kõik riigid on võrdsed. Teder: lastele kodakondsuse andmise küsimusi tuleks käsitleda laiemalt Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi tema saab parlamendile teha kodakondsuse seaduse muutmiseks vaid väga konkreetseid ettepanekuid, võiks riigikogu käsitleda alaealistele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise küsimusi laiemalt
kaotamas. · alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP Inflatsiooni tekkemehhanism Eestis: Usun, et Eestis on inflatsioon suhteliselt kerge tekkima, kuid arvestades hetke töötuse pideva kasvuga, siis on see praeguseks stabiliseerunud. Võimalused inflatsiooni ohjamiseks Eestis: * Devalveerida Eesti Krooni Õppeülesanne 7 Aire Ilves RK32 Milliste majandusnäitajate muutumise põhjal on võimalik teha järeldus, et ühiskonnas on tegemist majanduslangusega? · Toodangu vähenemine, kuid samas kaubavaru suurenemine. · Ressursside (sh tööjõu) hõive ning reostuse vähenemine. · SKP vähenemine. · Eratarbimise vähenemine. · Ettevõtete investeeringute vähenemise. · Tööpuuduse kasv. · Toorainete hindade langus. · Ettevõtete kasumid ja makstavad dividendid langevad.
väiksem 4. Hundi saak: põder, metssiga, metskits. Eelistatud toit on metssiga. Suvel on hundi toidust kuni 20% pisinärilised. 4-7 loodet. Kährik. Kaalub 6 kilo. Sööb väga palju taimset toitu. Pisinäriliste peal. Kährik on tuntud sellepoolest, et tal on üks suuremaid peaskondi imetajatest. Tal võib olla kuni 18 poega pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves. Ilveseid on 4 liiki: punailves, kanada ilves, iberia ilves, euroopa ilves. Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest
2354 2345 2343 10756 432 643 301 2487 251 133 1432 3038 4147 5109 5643 25187 arjumaal kütiti kokku 4286 looma, hiiumaal 1695, raplamaal 5109, saaremaa 5643 ning nende 187 looma 2008 aastal. Sum - 2009.a. Küttimiste arv Liik Maakond Ilves Jänes Kobras Metskits Metssiga Harjumaa 552 1529 1515 Hiiumaa 283 123 444 456 Järvamaa 446 864 1743 Läänemaa 176 934 2354
Mõnikord seostuks lõunaeesti sõnakuju etümoloogiliste paralleelidega paremini kui kirjakeele sõna: kuusk'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'; sõna on sugulaskeeltes ilma klaadivahelduseta, aga lõunaeesti kuus : kuuse :kuust ETS-is puudub. SÕNAARTIKLI ESITAMISTEHNIKA JA KIRJAVIIS ETSi sõnaartikli viited sugulaskeeltele on üles ehitatud kõige vähem mõttevaeva nõudval moel: vadja susi 'hunt' soome susi 'hunt' või vadja ilves 'ilves' isuri susi 'hunt' soome ilves 'ilves' karjala susi 'hunt' isuri ilves 'ilves' Selliseid näiteid on paljupalju. Miks mitte näiteks vadja, soome, isuri, karjala susi 'hunt'; kandma läänemeresoome keelte tähenduskirjetes kordub '(üles tõstetuna) edasi toimetama' kaheksa korda! Kahjuks on põhimõtteks võetud, et sõnaraamatus kirjutatakse märksõnad ja nende
Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. ILVES (Lynx lynx) kaslaste sugukond ilvese perekond. Välimus: Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged
Riigipea võtab ülesse ka meie rahvaarvu vähenemise. Ta pakub välja alternatiive rahvaarvu tõstmiseks. Tema pakutavad variandid on: tööjõu sisse toomine, turistide Eestisse meelitamine ja perekonna mudelite muutmine. Muidugi on igal asjal omad miinused, toonitab Ilves. Suurimaks probleemiks on Eestis alkoholism. Iga 10'es surm on tingitud alkoholist väidab ta. Selline asi, et reklaamitakse alkoholi riigi tunnuseda on õõvastav, väidab Ilves. Ilves tõstab ülesse ka Eesti võimekuse IT maailmas ja kiidab meie arenguid virtuaalses maailmas. President ennustab ka meie IT tulevikku helgena ja ilusana. President teab, et e-riik on vaid paari sammu kaugusel ja astub kindlalt sellele vastu. 96. Eesti riigi aastapäeval peetud presidendi kõne oli ülistav ja kiitev. President püüdis kiita kõiki kes on teinud midagi head. © Caspar Raie
Päikese käes oli soe ja mõnus ning tukk kippus vägisi peale tulema. Priit tegeles parasjagu Pythagorose teoreemi seletamisega, kui rohtu vahtiv Pille, kõrs suus, ühtäkki hüüatas: „Vaata, sinu matevihiku peal ronib tigu! Ja seal rohu sees on neid veel…. Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan“. Selle peale muigas Priit: „Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud…“. Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: „Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?“. 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika
In 1957, he was appointed as head expert in livestock and director of the experimental farm of the Estonian Livestock Breeding and Veterinary Institute, and in 1963 he was appointed as Director of theTartu Model Sovkhoz, a position he held until 1969. From 1969 to 1977, Arnold Rüütel was Rector of the Estonian Academy of Agriculture. In 2001 he was elected as president. While his reign. Estonia joined the European Union. Rüütel lost his position as president in 2006, when Ilves won the election with 174 votes, while Rüütel got 162. Toomas Hendrik Ilves (1953-) is the fourth president of Estonia. He was born in Sweden and moved to the United States when he was 5. In 1981 he moved to Canada. In 1996-1998 he was Estonian Minister of Foreign Affairs. Ilves became a president candidate in 2006 and won the elections. In 2011 he was re-elected.
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas.
TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI
TEMA VAENLASTEKS ON KISKJAD JA RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI
Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs 24. veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja sõnastas tähtsamad eesmärgid tulevikuks. Erilist tähelepanu pälvisid töötus, hariduse uuendamine ning eurole üleminek. Ilvese arvates on kõige valusamaks küsimuseks tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks on riigi halb majanduslik olukord. See tähendab, et töötu ise pole oma hädas süüdi, seega on riigi ja iga
Kuuse 1 1, 12951 Narva, Estonia 16th September 2012 Barford Road Little Barford, St Neots Cambridgeshire PE19 6WB Dear Sir or Madam, I am writing apply for an internship in civil engineering at your company next summer. I read about this opportunity on your company`s website last week. Allthough I am currently a third year student at the University of Applied Sciences in Tallinn. My summer jobs have helped me to develop my teamworking abilities and organisational skills as well as to improve my knowledge in building technology. So i have good training and education in construction and believe that this has developed m...
teevad ka seda edaspidi. 5. Kadri Simson, eesti poliitik, kohtub Edgar Savisaarega, et arutada Keskerakonna fraktsiooni lõpliku presidendikandidaadi ülesseadmist. 6. Loodusfotograaf Hans Markus Antson, käis kevadel polaartundras matkas. 7. Eesti poliitiku Edgar Savisaare kodust leitud sularaha arestiti kohtu poolt. 8. Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar pälvis Eesti Rahva Muuseumilt Oskar Kallase stipendiumi . 9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11. Johan Randvere, eesti pianisti karjääritee sai alguse telesaatest ,,Klassikatähed”. 12. Evelin Ilves kui eesti endine esileedi arvab, et Eesti vajab naispresidenti. 13. Elina Born lauljana arvab, et selle aasta Eesti Eurovisioonilugu pääseb finaali. 14. Andrus Kivirähi kui kirjaniku kuulsaim teos on ,,Rehepapp”. 15
...4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL....................................................................................................10 5. TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................14 SISSEJUHATUS 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu või valimiskogu. 1) Konstantin Päts oli President ajavahemikus 24.04.1938 -17.06.1940
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kas...
A Quest for Independence The 1917 revolution and the generally unstable situation in Russia created the opportunity for Estonia to gain its independence. Celebration of the 95th Anniversary of the Proclamation of the State Independence of the Republic of Estonia Saturday, 23 February 11.00 Placing of wreaths on the graves of Estonian state figures 13.00 Handing out of state decorations by President of the Republic Toomas Hendrik Ilves Sunday, 24 February 07.33 Formal flag-raising ceremony on Pikk Hermann tower in Tallinn 09.00 Placing of wreaths in memory of those who fell in the War of Independence at the base of the Monument to the War of Independence on Freedom Square 10.00 Church service at Dome Church in Tallinn 12.00 Defence Forces paradeon Freedom Square 13.30 Awarding of national science and cultural awards by Prime Minister Andrus Ansip 18
Kati Kraun RP082 Eetiline konflikt Juhtumi kirjeldus: President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 13.03.09 otsuse, millega võetakse riiklikud teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja koos natsisümboolikaga teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt. Ilves kirjutas alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk (Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete
seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse metsandusega, jahindusega, maavarade
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi mee...
koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused erinevad veidi geodeetilistest koordinaatidest. 1 Koostanud: Ene Ilves L B Punkti K paralleel (KB) K B A T N K′ L
maksumus kuupäevade - müüjate lõikes 8 Abja Asuja maksumus liikide - müüjate lõikes 9 Tori Massiaru Vald 3 Massiaru Laiksaare Kabli Tali Asuja Tori Abja Uulu Võiste Surju Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8
p.1) d2= 24°55' + 4'41" = 24°59'44" 60" = 1,9 cm x = 8,9 cm x = 4'41" p.2) d1= 59°10' 1'6" = 59°8'54" 60" = 3,7 cm x = 4,1 cm x = 1'6" p.2) d2= 24°55' + 7'21" = 25°2'21" 60" = 1,9 cm x = 14,1 cm x = 7'21" p.3) d1= 59°10' - 3' = 59°7' 60" = 3,7 cm x = 11,1 cm x = 3' p.3) d2= 24°55' + 5'56" = 25°0'56" 60" = 1,9 cm x = 11,3 cm x = 5'56" Juhendas: Ene Ilves 30.09.09 Laboratoorne töö 3 VE I X ja Y TM Baltic 93 1) Y=6560-9,7*500=6555,15 km X=555+3,9*500=556,95 km 2) Y=6560-5,9*500=6557,05 km X=555+9*500=559,5 km 3) Y=6560-13*500=6553,5 km X=555+6,5*500=558,25 km S1,2 = (559,5-556,95)² + (6557,05-6555,15)² = 3,18 km = 3180 m
Territory: 45 000 sq km Population: 1,3 million Capital: Tallinn 15 counties Language:Estonian Estonian Flag Coat of Arms Blue the blue sky above the native land. Black - the attachment to our black soil. White - hard work and purity. National emblems Barn swallow Corn flower National emblems limestone Estonia President: Toomas Hendrik European Union since 2004 Ilves Nato since 2004 Prime minster: Andrus Ansip United Nation since 1991 Democratic parliamentary republic Andrus Ansip Toomas Hendrik Ilves Famous places Established in 1919 314m high Orginally based in Kadriorg Palace, but Construction completed has spanned thoughout Estonia in 1980
eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"? Lugedes nö ,,kollast ajakirjandust" võib selline mulje kergesti jääda, kuna eetilised piirid on seal ammugi ületatud. Näiteks presidendiprouast Evelin Ilvesest on meedia tekitanud täieliku naerualuse. Kõik algas sellest, et üks ajakirjanik juhtus lugema proua Ilvese kirjutist tema lasteaia siseveebis, kus Ilves soovitas lasteaial jõulupakkidesse Kalevi odavaid komme mitte panna, kuna need sisaldavad transrasvu, mis on suuremas koguses laste tervisele kahjulikud. Mõne päeva pärast oli ajakirjandus pulvil artiklitest, kus väieti, et Evelin Ilves ründab Kalevi kommitehast ja selle töötajaid. Ka pool aastat hiljem ei ole sumin proua Ilvese ümbert suubunud. Naeruvääristatakse nii tema korpulentset keha, riietumisstiili kui ka tulist huvi spordi ning toitumise vastu. Meedia puhub intrigeerivad
valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad Tere piim Tere piim
valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad Tere piim Tere piim
Eesti Vabariigi president TOOMAS HENDRIK ILVES Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis Abikaasa Evelin Ilves Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003) o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige
❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05.1919 EV pea- ja sõjaminister ❖ Riigihoidja ❖ 24.04.1938 EV esimene president ❖ “Vaikiv ajastu” ❖ EV järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine ❖ Sundravi, vaimuhaiglad
ÜHISKONNAÕPETUS ALICIA TSINGISSER Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse
ebastabiilses olekus. Pidevalt seisab varjus hirm krahhi ees. Majandus iseseisvalt aga ei suuda end reguleerida ning seetõttu peab sellele kaasa aitama ka riik. Keynes oli veidi omast ajast ees, kuid suutis juba sel ajal välja tuua tänapäevase majanduse põhialused. Õppeülesanne 2 Aire Ilves RK32 Mõistekaart SKP - SKP on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Tegelik SKP (Q) Erinevust tegeliku ja potentsiaalse SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. Q=Q-Q*. Potentsiaalne SKP - (Q*) on selline SKP. arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmis-tegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost.
44012150956 Randla Aasa Asuja 11 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 38104220473 Känd Aare Kabli 13 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 38105090295 Saar Erki Kabli 4 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8
Kaslaste luustik ----------------------------------------------------------------------------------------4 Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass ---------------------------------------------------------------------------------------6 · Ilves ---------------------------------------------------------------------------------------------6 · Puuma ------------------------------------------------------------------------------------------6 · Serval -------------------------------------------------------------------------------------------7 Suured kassid -----------------------------------------------------------------------------------------7- 9
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
Koolmeister on kärsitu nagu enamik õigluseotsijaid. Ta tahab kiiresti õiglust jalule seada ja siis laulma hakata. Enne õiglus, alles siis laul - niisugune on tema põhimõte(lk.145). Maja, kus ta elas ja lapsi õpetas, oli vana ning vajas valla toetus. Vald hoidis aga raha kokku ja leidis, et koolil pole nii palju raha vaja. Jaan Pommer ei jätnud aga jonni, sest kooli oli tema jaoks elu. Ühel vallakoosolekul otsustati saata vana soldat, Hendrik Ilves, Jaan Pommeri juurde kooli klassituppa elama. Koolmeistrile see ei meeldinud, sest Hendrik Ilves armastas alkoholi pruukida ning Pommer arvas, et kool peaks olema just see koht, kus lapsed joomisest eemal saaksid olla. Uus üürnik pole talle sugugi meeltmööda. Selle vana hulguse ja joodiku läbi tungib viinakatk ka koolimajja. /../ Lapsed, need noored vastuvõtlikud taimed, kas ei kuule nad juba kodus küllalt
Trenni harjutused Kätlin ilves
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad
ka reisida on palju mugavam. Kuigi tuleb tunnistada, et euro kasutusele võtu tagajärjel tõusevad kauba hinnad palju kiiremini, kui jõuavad inimese palgad tõusta. Samuti ei oska me hinnata euro väärtust. Tundub, et 50 eurosenti on nii väike raha, tegelikult aga on see ca`8 krooni, mis on suur summa. Teise teemana käsitlen presidendivalimisi need toimusid 29.augustil.2011 aastal järgmiseks viieks aastaks. Peamised favoriidid olid Toomas-Hendrik Ilves ja Indrek Tarand. Üle poole inimestest toetas Toomas-Hendrik Ilvest, mina kaasa arvatud. Koos perega Debatti vaadates ei meeldinud mulle Tarandi agressiivsus rünnata Ilvest. Usun, et igal inimesel on omad nõrkused ja puudujäägid, keegi pole ideaalne- nii samuti ka Ilves. Ilves käitus aga väga viisakalt nagu presidenile kohane ja jättis rahva ees endast väga hea mulje. Presidendil peab olema soliidsust, esinduslikkust ja tarkust, seda kõike Tarandil ei ole
üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve. Kontserti alusutati Adophle Adami eesti keelde tõlgitud palaga „Jõuluöö“, mida esitas Taisi Pettai. Esitatud lugu kõlas kuidagi pühalikult ning viis ka mind jõulumeeleollu.Teine Taisi Pettai esitatud pala oli saksa helilooja Robert Schumanni teos „Widmung“ (eesti keeles„Pühendus“). Mulle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
