üks suuremaid ulukeid selles vööndis. Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okasmetsavööndis elavad inimesed Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa..............................................................................
RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora SUGUKOND Kaslased Felidae PEREKOND Kass Felis LIIK Ilves Felis lynx 1.4 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia elu molekulaarne tase Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus Füsioloogia organite ja organismide talitlus ning regulatsioon
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
2. Eesti kohaliku omavalitsuse üksused. Siseministeerium. [http://www.siseministeerium.ee/5995/] 20.10.2011. 3. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Riigi Teataja, 03.07.1992. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12846827] 16.10.2011. 4. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Riigi teataja, 01.04.1995. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622] 16.10.2011. 5. Ilves: sageli pole probleemiks raha nappus, vaid hoopis vähene teavitamine. Õhtuleht, 04.05.2011. [http://www.ohtuleht.ee/425404] 20.10.2011. 6. Kohalike omavalitsuste pädevus Eestis. [http://math.ut.ee/tyybel/manual6.html] 20.10.2011. 7. Kohaliku omavalitsuse eelarvete riiklik toetussüsteem. Siseministeerium. [http://www.siseministeerium.ee/5935/] 12.10.2011. 8. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid
valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4
eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise režiimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur. Teise lisasse on kantud liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud. Eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan. Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel. Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma,
_ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) _Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I II LISA _liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. _III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. _Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. _Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid (pardid, kärp, rebane jne).
Keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Liigirikkus Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Seal kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 neist on kaitsealused liigid, näiteks harilik jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja Kõrgessaare pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on Kaibaldi rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht. Hoiualad Kaitsealad · Hiiumaa laidude maastikukaitseala · Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Mudaste 4
TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel ...
esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate
Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad
Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. Parasvöötme loomastik on suhteliselt vaene, valdavalt on paikse eluviisiga metsaloomad, vähem on avamaastikuloomi. Osa loomi veedab talve talveunes. Okaspuumetsade tüüpilised loomad ja linnud on pruunkaru, põder, ilves, orav, ahm, valgejänes, kobras, laanepüü, musträhn, mänsak, käbilind. Segametsade loomastik on sarnane okasmetsade loomastikuga. Lehtmetsade levinumad loomad on Euroopas metskits, hirv, metsnugis, halljänes. Põhja-Ameerikas lisandub neile skunk ja pesu- karu, Aasias kaeluskaru, vesihirv, vöötorav, ussuuri tiiger, amuuri roninastik. Parasvöötme metsas elab ning toitub palju loomi. Neil kõigil on oma territoorium,
Valijameeste kogu on kogu, kus on peale Riigikogu liikmete veel vähemalt üks esindaja igast valla- või linnavolikogust. 13. Kas EV on suurem võim presidendil või parlamendil? EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia. 14. Mitu presidenti ( tänase seisuga) on EV? Nimeta kõik. Neli: · Konstantin Päts (1938-1940) · Lennart Meri (1992-2001) · Arnold Rüütel (2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006-...) 15. Ül 3 lk 64 §82. 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 16. Mis on võimude lahusus? Demokraatliku valitsuse tunnus ja põhimõte, kus võim on jaotatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 17. Millistel juhtudel vahetub valitsus Eesti Vabariigis? Kuidas valitsus moodustatakse? Mis on üheparteiline valitsus
Kevadel, kui sulaveed voolama hakkavad, hakkavad ka putukad paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk, vint ja vöötkakk. Soobel(pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind. Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp, Sest see aitab paremini soojust hoida. . . Inimtegevus Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKAARUANNE – PAKKELIINIOPERAATOR aruanne Juhendaja: klassijuhataja Koostaja: Gert Ilves 34MEH TALLINN 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 ARUANDE SISU.....................................................................................................................4 1.1Ettevõtte tutvustus..............................................................................................
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1] Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht
Second level auastme.2011. aasta juunis andis vabariigi president kaitseväe juhataja Third level ettepanekul Terrasele brigaadikindrali Fourth level sõjaväelise auastme. Fifth level 18. veebruaril 2013 ülendas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kindralmajoriks. Tänan kuulamast!
Urmas Reinsalu Sündinud 22.06.1975 1997 TÜ õigus 2012 kaitseminister Abielus, 2 tütart ,,Mulle meeldib perega koos olla, õhtul juturaamatuid lugeda ja vahvlijäätist süüa. Ei meeldi vihmased ilmad, rumalus ja piimasupp. Eestis on meil ühiselt vaja palju asju korda sättida. Kuri ilm las udutab, meie ajame naeratades Eesti asja edasi!" Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009-2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser Juhatuse liikmed veel: I. Saar, A. Anvelt, J. Ossinovski, H. Pikhof, K. Rüütli, V. Belobrovtsev, T. Ints, K. Kõva, H. Kütt, R. Laja, K. Lember, L. Läänemets, M. Mikko, E. Nestor, I. Padar, U. Palo, M. Sild, S. Tserepanov, R. Vassiljev Liikmeid üle 6 000 Sotsiaaldemokraatlik Erakond Riigikogus 15 kohta Euroopa Parlamendis 1 koht Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali Astmelise tulumaksu pooldamine
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ........................
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. ...
ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskmine kuupalk 40000 Eesti krooni, nagu prognoosis peaminister Andrus Ansip. ,,Kümne aasta pärast me tahame, et oleks palju rohkem seda, mis praegugi on hää. Ja palju vähem seda, mis ei ole.", nii ütles Toomas Hendrik Ilves enda vabariigi aastapäeva kõnes, ja see väide on ka väga tõene, süües kasvab ju inimestel isu, ja praeguse edu kõrval võibki võhikule tunduda, et Eesti majandus kasv jääb ka tulevikus kõrge ja et keskmine palk kerkib 10-ne aastaga 40000-le Eesti kroonile ja kõik vähem, kaasaarvatud ka see, mis meil praegu on tundub tühise ja halva kvaliteediga. ,,Eesti riik on tugevam kui varem, oma iseolemises ja selle igapäevases tagamises. Eesti
Riigikeel(ed) eesti Rahvaarv 1 340 300 (2009) Rahvastiku 29,7 in/km² tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Iseseisvus 24. veebruar 1918 Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .ee EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega,
Referaat. Venemaa. Liisa Ilves Paikuse Põhikool 9B klass. 1 Sisukord. Üld andmed. Maa ja riik Rahvad Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
400st 1000mm. Rohked sademed Ülemised mulla horisondid on levinud tihane, vint, kitsalehelisi lehtpuid, nagu võetakse neid küll soodustavad tiheda vetevõrgu vaesuvad taimedele vajalikest laanepüü; loomadest karu, kask ja haab. Okaspuude all üha enam tekkimist. ainetest. Sademeid langeb hunt, rebane, jänes, ilves, kasvab üldiselt vähe põõsaid majanduslikult rohkem, kui ära aurab. nugis, orav ja põder. ja rohttaimi. Madalaimaks kasutusele, sest Väljauhtumise all kannatav taimerindeks samblad. sealt saab head
Katri-Helena Kaasik Johanna Joosep Kristjan Ilves Hannes Teiss IRL · IRL: ,,Me usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks." Tegijad Peamised eesmärgid · IRL-i jaoks on ideaalne riik, mis: · usaldaks inimest ega kipuks tema eest valikuid tegema · tegutseks kaugele vaadates ning oleks ühiskonna tüürimees, mitte rott ühiskonnas Viljasalves: · kindlustaks demokraatiat ja välistaks klikivõimu tekke · hoiaks au sees eesti meelt ja eesti keelt · annaks inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle · teeks pered tugevamaks ja ühiskonna vastutustundlikumaks · seisaks iseseisva ja turvalise Eesti eest Turvalisuse tagamine Eesti julgeolek on paremas seisus kui kunagi varem, arvestades meie kuulumist NATOsse ja Euroopa Liitu. Esimene probleem meie ja Euroopa jaoks on kujundada poliitiline tahe uute julgeolekuohtude re...
teostavad fotosünteesi 2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane, inimene, koger jt. IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, konsumeer inimene, ahven, haug jt. Tertsiaarsed KONSUMENDID Sekundaarsed KONSUMENDID Primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Edasi toituvad desturendid ehk lagundajad (mikroorganismid, ussid, teod, lülijalgsed). Osa produtsentide poolt moodustatud biomassist tarvitavad primaarsed konsumendid toiduks
II s.Isiku tulum. KOKKU sots.maks Tööt.kindl 1. Ants Kukk 900 100 1000 330 28 20 170 218 782 330 14 2. Rutt Kask 1200 1200 396 34 24 240 298 903 396 17 3. Indrek Ilves 360 360 119 10 7,02 42 59 301 119 5 Kokku 2460 100 2560 844,8 71,68 51,02 451,31 574,01 1985,99 844,8 35,84 Jrk nr Erisoodustus Kinnipidamised Hind KOKKU Tulumaks Sotsiaalmaks KÕIK KOKKU 1
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripä...
mehed,kuigi enne vaatlust oli prognoosiks,et naiste ülekaal.See,et mehed hoolitsevad oma tervise eest on positiivne,sest eesti meeste keskmine eluiga on perearsti Eero Merilind´i sõnul väga madal 67,1 , mis on Euroopa Liidu madalaim.Naistel on see vastavalt 78,7. (www.tervisemeedia.ee/info/EMT.pdf) Enamus eelistas spordirajal rulluisutamist,mis võib olla ka tingitud sellest,et viimastel aastatel on Eesti esileedi Evelin Ilves kõvasti rulluisutamist propageerinud ning samuti on ta ka Rulluisuliidu president. Rulluisutamine mõjub positiivselt südame - vereringele, aidates suurendada organismi vastupidavust. Lisaks parandab rulluisutamine meie liikuvust, tasakaalu ja koordinatsiooni. (www.trimm.ee) KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatluse tulemused on positiivsed. Enne vaatlust oli vaatleja arvamusel,et trennitegemine rajal ei ole nii populaarne ja inimesed ei viitsi peale tööd kodust välja tulla
Saksamaa Pealinn Berliin Pindala 357 023 km2 Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 81 757 600 Rahvastiku tihedus 230 in/km2 Riigikord parlamentaalne liitvabariik President Horst Köhler SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid on Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Holland. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast): Baden-Württemberg (1) - Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) - Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) - Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) - Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) - Pealinn: Schwerin Alam-Saksi (Niedersachsen) - Pealinn: H...
Kell 12.15 lõunal langes giljotiini tera ja suri Prantsusmaa viimane kuninganna. 12. aastane Marie-Antoinette, Martin van Meytens, 1767. Prantsusmaa dofään Louis-Auguste, Louis-Michel van Loo, 1769 Marie-Antoinette lastega, Adolf Ulrich Wertmüller, 1785 Marie-Antoinette teel giljotiinile, Jacques-Louis David, 1793 Kasutatud kirjandus Raamatud: Evelyne Lever. 2000. Marie-Antoinette L´Autrichienne. Guido Ilves. 1998. Sündmused, mis vapustasid maailma. Lk 82-83. G.Labrune,. PH. Toutain. 1986. Prantsusmaa ajalugu. Lk 64-66. Interneti-lingid http://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette http://en.wikipedia.org/wiki/French_Revolution http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XVI
Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena. 5 Loomastik Üldiselt ei erine saare loomastik Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade levikule marndrilt Vormsile. Saarel on täheldatud saarel ligi 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu. Kaitsealustest liikidest kohtab saarel suurkõrva. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn e. kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Tulenevalt elupaikade mitmekesisusest on arvukas Vormsi linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 150, talvitujaid ligi 40. Vormsi metsad on pesitsuspaigaks ning rannikuveed toitumisalaks merikotkastele. Siin
loogiline-jalaj%C3%A4lg- (13.12.13) http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/energia/keemiline_energia.html (13.12.13) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam (13.12.13) http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof (13.12.13) http://et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_AEJ_tuuma%C3%B5nnetus (13.12.13) http://www.telegram.ee/maailm/28-seika-mis-annavad-aimu-fukush ima-katastroofi-ulatusest#.UqGUeyfVscs (13.12.13) Ilves, G. “Sündmused, mis vapustasid maailma” Tln. kirjastus “Maalehe Raamat”, 1999. (204-205 lk) Ovtśinnikov, V. “Kuum tuhk” Tln. kirjastus “Eesti Raamat”, 1985. (71-72 lk) Aitäh kuulamast!
kodanikud. Slaid 12 (joonis): Siin on näha Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu rahvusvahelised otsused varjupaigataotlejate osas. Vaid veerand taotlejatest sai kas positiivse otsuse. Alates 1997. aastast kuni 2013 aasta lõpuni on eestis varjupaika taotlenud 446 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud neist 74-le inimesele. See on kahekordse bussitäis inimesi. Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase. Slaid 13: Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president Ilon Wikland, eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator Albert Einstein, füüsikateoreetik ja 20. sajandi suurim teadlane Mika, popmuusik Freddie Mercury, ansambli Queen solist Sigmund Freud, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Bob Marley, muusik Friedrich Nietzche, filosoof Slaid 14: Pagulase teekond (link: http://humanrights.ee/pagulane/) Slaid 15: Kasutatud kirjandus
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga
nendel aastatel selles tegevuses osalesid. Dr. Martin Hanz * Sündinud 30.04.1955 Montabaur'is * abielus * 3 last * Alates septembrist 2009 Saksa suursaadik Eestis. * Ta on käinud sõjaväes (1973 1975) * Dr. Martin Hanzi sõnul toetuvad Paljud ühised ettevõtmised ühisele ajaloopärandile, mille heaks näiteks on nii rahvusvahelised hansapäevad kui ka Eesti-Saksa akadeemiline nädal Tartu Ülikoolis. President Ilves võttis vastu Saksa suursaadiku dr Martin Hanz'i volikirjad Saksa suursaadiku residents Saksa suursaadiku residents asub Toompeal, aadressil Lossi plats 7, Aleksander Nevski katedraali ja Toompea lossi vahetus läheduses. Residentsi ametiruumide pidulik avamine toimus 25. mail 1994 tolleaegse Saksa välismininistri dr. Klaus Kinkeli ja president Lennart Meri osalusel. 1950/51. aastast oli hoone ENSV Tervishoiuministeeriumi kasutada.
evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired
nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate
Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad, putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi.
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul."
Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud, tunnustus Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem
Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährik. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti territooriumist on üle 40% kaetud metsadega. See loob küllaldaselt häid võimalusi suurimetajate (põder, pruunkaru, ilves, metskits jt.) elupaikadeks. Rohukamara ja puhmaste vahel leiavad omale elupaiga mitmed pisiimetajad. Osa neist kaevub maapinnasesse meisterdades endale väiksemaid või suuremaid urgusid (mutt, vesirott). Urus elavad ka mäger ja rebane. Inimtekkelised avamaastikud on soodustanud põld-uruhiire, pisihiire, juttselg- hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
