VLE 1-12 Harry Potter ja tarkade kivi J. K. Rowling Teose tegevusaeg: Tegevus toimub ühe kooliaasta jooksul, aastanumber pole kuskilt silma jäänud. Tegevuspaigad Harry kodu kirjeldatakse täpselt. Harry ise elas trepi all asuvas pimedas ,,ruumis" Pisike onn saarekesel keset merd Ei kirjeldata väga täpselt, kuid midagi ilusat seal polnud. Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti kool Seda kohta kirjeldatakse terve raamatu jooksul, kuna seal ju põhitegevus toimub. Hiiglaslik hoone täis maagiat ja igasugu trikke. Selle ümbrus veelgi hiiglaslikum ja maagilisem, täis erinevaid olendeid keda ei eksisteeri tegelikkuses. Ülevaade sündmustikust Algul väga palju põnevat ei toimu, põhiliselt tegelaskujude tutvustamine, huvitavamaks hakkab minema alates sellest, kui Hagrid lõpuks Harryle kirja edastab,
käel 18.Käitumisoskus on… sotsiaalne… oskus ja seda õpitakse ja õpetatakse 19.Kõnekäitumine on… verbaalne viisakas suhtlemisoskus 20.Püsti tõusmine, kui…austus avaldus 21.Viisaka ja kultuurse inimese põhiomadused on….kannatlikus, heatahtlikus teiste inimeste suhtes 22.Suhtlemisel tuleb enamasti lähtuda…teiste inimeste.. vajadustest 23.Kohtumisega seonduvad kaks aega- …stardiaeg.. ja… algusaeg... 24.Esmakohtumisel on oluline..esmamulje 25.Tervitades öeldakse…tere, ilusat päikselist hommikust 26.Enesetutvustusel öeldakse alati…oma täisnimi (eesnimi (paus) PEREKONNANIMI) 27.Tervitamisel ulatab esimesena käe…kõrgemal positsioonil või vanem isik 28.Esitlemine- kellele, keda?...vanemale nooremat, positsioonil kõrgemal madalamat 29.Tutvustatav…ei ulata esimesena kätt 30.Ametikohtumisel toimuva tervituse olulisemad sammud:….koputamine, vastuse ootamine, sisenemine, tervitamine (kindel kehahoiak), jäädakse ootama 31
kohe kuidagi uskuda seda. Riigi tähtsamad ninad arvavad, et nendel on kõiges õigus, nemad juhivad riiki ning teavad kõige.. Tegelikult peaks ju rahvas ise teadma, otsustama ning oma arvamust avaldama, mitte kusagil nurgas istuma ning lasta asjadel üle pea kuhjuda. See näitab ainult seda, et riik rahva vihmavarjuna ei olegi nii terve, et ei laseks piisakestel meile pähe kukkuda. Iga päev me peame tõdema seda ilusat tõsiasja, et asjad ei ole siin riigis päris korras. Esiteks: Miks tehakse vahet? Kogu Eesti riigi tegevus on minu arvates suunatud Tallinna inimestele, igal pool räägitakse ainult meie pealinnast ning ainult pealinna inimestele tehakse kõiksuguseid soodustusi, võttes näiteks kasvõi tasuta ühistranspordi. Mida peame siis meie väike Kesk-Eesti rahvas tegema? Meile seda asja määratud ei ole, peame kõik omast
Olen mõelnud, et ei taha isegi mõnes eesti suuremas linnas elada. Maal on ka väga hea ja rahulik, olgugi, et natuke majanduslikult raskem. Eesti asub hämmastavalt heal geograafilisel asendil. Kõige suurem pluss siin elamiseks on minu arvates see, et meil pole üleujutusi, maavärinaid ja vulkaane. Me ei pea mõtlema sellele, et igahetk võib toimuda vulkaanipurse ja tuleb evakueeruda. Elu on nii rahulik. Lisaks sellele on eestis väga palju ilusaid kohti ja ei saa ka märkimata jätta ilusat loodust. Väga suur osa pindalast on roheline. Õhk pole ka nii reostunud kui suurtes linnades.
esitas oma kirjutatud laulu "Üle muru". Kõik laulud, olenemata sellest, et olid gospel või rahvalaulud, olid pandud jazz stiili. Esimese loona kõlas T.Terase "Kyrie", mida esitas Anna-Liisa Supp. Lugu oli osaliselt eesti keelne ning ka ladina keelne. Mulle tundus, et see kuulus gosepl muusika hulka, kuid oli muudetud jazz stiili. Veel jäi mulle meelde lugu "Ei saa mitte vaiki olla", mis oli ainus laul mille ajal viibisid solistid koos publiku ees. Olen lugu alati mäletanud kui ilusat eesti keelset Miina Härma kirjutatud lugu, aga minu arvates jazz stiil rikkus loo ära. Mulle kontsert ei meeldinud kuna jazz ei ole päris minu stiil. Läksin kontserdile, sest saatest "Eesti otsib superstaari" oli minu lemmik Anna-Liisa Supp. Kuna teadsin, et tema jazz'i ei laula, siis lootsin et ka kontserdil ta seda stiili ei esita, kuid eksisin. Veel lootsin ma, et kuna reklaamiti jõulukontserdina, et siis kõlavad ilusad jõululaulud, aga ka see lootus nurjus
teada, missugune saatus neid ees ootab. Kui siis selgeltnägija räägib inimesele tema minevikust ja need sündmused täppi lähevad, siis hakkabki inimene uskuma ja ootama, et selgeltnägija ennustused täide läheksid. Usun, et see on hea ainult siis, kui inimesele ennustatakse head tulevikku. Üldiselt on inimesel omadus kuulda ja uskuda ainult head. Tihti on kuulda selgeltnägija juurest tulnud inimestelt, mida talle head ja ilusat ennustati. Kui aga selle inimesega midagi paha juhtub, siis hakatakse meenutama ka halvemat poolt selgeltnägija ennustusest. Kui aga saatuse poolt on määratud inimesele halb tulevik, siis muudab selle teadasaamine ka inimese elukvaliteeti. Sest kes saaks elada õnnelikku elu, kui ta teab, et varsti kaotab ta töö või juhtub temaga mingi õnnetus. Seepärast oleks parem mitte teada oma saatust ette.
talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele. Tõnu oli kindel, et piimameheks saades tuleb tema hoovile õnn ning parem elu, mida ta oli nii kaua oodanud. Prillupi himu parema elu järele oli nii suur, et ta oli nõus jagama oma abikaasat mõisnikuhärraga. See näitab seda kui tähtis oli Tõnule rikkus, mitte perekond ning kallid inimesed tema ümber. Prillup ei mõistnud, et õnn oli tegelikult tema kõrval, Mari ning laste näol, kellega ta oleks saanud elada ilusat elu. Tõnu mõistis liiga hilja, et tegelikult on talle tähtsad siiski perekond ning Mari ja mitte niivõrd uhkem talu. Sellest sai ta aru aga liiga hilja ning jäi ilma kõigest, kaasa arvatud võimalusest elada. Selline probleem on minuarust vägagi aktuaalne ka tänapäeva elus, sest pidevalt kasutatakse ära sõpru ja tuttavaid, et saada rikkamaks. Inimesed ei mõista, et rikkusest palju tähtsamad on inimesed sinu ümber. 182
Kaupluse külastamine-juhtumiuuring Ootused: Kaup mida lähen ostma on olemas, viisakat ja sõbralikku teenindamist. Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad. Kui parasjagu poes on siis pakub ta tasuta proovipakke. Pakutava toote/teenuse omadused: Niipalju kui toidupaki taga kirjas on loeb ta ette, rohkemat mitte. Lisateadmised puuduvad. Toote/teenuse müük: Arutame k...
mis seostub ühe Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart mina otsin sääl. kirjandusliku Seda kaua ju otsinud olen motiiviga, ideaali Laia lageda mere pääl. otsinguga, mis jääb Mõnd saart on määratus leidmata. Ometi meres, Mõnd sadamat vilusat. kuulutab luuletuse Oma saart aga mina ei leia, lõpp, et elu on Oma unistust ilusat. elamist väärt Ma sõuan merel – ja hõljun Ja lained hõljuvad ka, Kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved – Oma saart aga otsin ma. Luulenäide • Sügisemaru Marie Under Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus, kohutab tigedalt lindusid pesas, karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda,
Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusat siluetti. Ka krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle skraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks mošeeks, kuna islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Tänapäevaks on kuld tuhmunud, kuid mõningad seinakaunistused on siiski kattest vabastatud.
ainult pidu ja pillerkaar ja ükski elu, ei ole ainult kurbus ja nutt. Iga inimese elus on seda mõlemat. Selle väga heaks tõestuseks võiks tuua Honore de Balzaci kirjutatud raamatu ,,Isa Goriot". Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, kõige kallimasse tuppa. Tal oli kõvasti raha ja Goriot hakkas seda tütardele jagama, et nemad saaksid ka elu ilu tunda. Kui tütred küsisid, siis Goriot ka andis. Teda ei huvitanud enam tema elu, vaid ainult tütarde elu
ja oma õnne valaja. See kuidas teised sinusse suhtuvad ja kuidas sul saab olema kontakt välismaailmaga sõltub suurenesti sellest milline sa ise oled. Luues enda ümber palju negatiivsust ei saagi loota, et elu sulle vastu positiivsust pakuks. Lõpetuseks võikski öelda, et mulle väga meeldisid Oscar Wilde'i muinasjutud. Kõik lood olid väga ilusad, kurva lõpuga ning nendest oli väga palju elulikku õppida. Muidugi see, et Wilde'i muinasjuttudes oli tunda seda ilusat mis iseloomustab kogu Wilde'i kirjandust ja ka teda ennast. Väga tore oli veel see, et seal leidus palju paralleele meie praeguse maailmaga ning see pani sügavalt mõtlema meie moodsa aja ühiskonna lõhestumise peale. Ma ei loe palju muinasjutte, seega võin südamerahus öelda, et Oscar Wilde'i omad on minu vaieldamatud lemmikud.
isegi sellel nädalal hästi, kuid ma usun, et sellel võib tõepõhi all olla. Kasvõi psühholoogiliselt vaadatuna: kui inimene midagi nii väga usub ja loodab, siis see võibki täide minna, kuna ta hakkab seda moodi terve päev käituma. Ta näeb asjades ainult head. Teiseks toon ma välja tsitaadi: „Keegi ei taha plaksutama hakata, et see võõrkeha ei tuleks sisse.“ Võõrkehana mõtles Pärt seda, et kui on kõlanud viimased loomingu noodid, siis keegi ei taha rikkuda seda ilusat hetke, mis on kestnud kogu selle loo ajal. Kõik tahavad nautida neid tundeid ja emotsioone mis see looming talle kaasa tõi. Võõrkehana võib võtta näiteks plaksutamist. Samuti võib võõrkehaks lugeda kellegi telefoni helinat või pirinat, mis rikub selle viimase emotsionaalse hingetõmbe. Kolmandaks tooks ma välja Arvo Pärdi tsitaadi või mõtiskluse: „Kas Sina ise oskad ennast nii vaadata, nagu sa vaatad teisi?“ Selle üle olen ma kogu aeg mõtisklenud
väljasuremisoht. Kui mõelda Eesti inimeste peale, tuleb kohe meelde ütlus, et eestlase kõige suurem vaenlane on teine eestlane. Pahatihti see ongi nii. Mind häirib ka see, kui mingid venelased hakkavad Eesti riigis märatsema ja oma õigusi taga nõudma. Eestlased ju ei lähe kusagile teise riiki ega hakka seal nõudma eestikeelset õpet. Samuti on kurvastav see, et kõik meie riigi kodanikud ei oska hinnata seda ilusat, mis meil on, ja lagastavad loodust. Pärast piknikku ei koristata enda järelt ja tihti tekivad hooletuse tagajärjel metsatulekahjud. Kui aus olla, siis pole Eestis midagi sellist, mida mõnest teisest riigist ei leiaks. Eesti on väike hall hiireke, kes ei paista loomariigis millegi poolest silma. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantastiliste sportlaste, kõrgetasemelise IT-tehnoloogia ja suure alkoholi tarbimise poolest on Eestit maailmas märgatud
Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgened...
Suurbritannia- Lähed Londonisse turismireisile, mille tõttu jääd ühe korra vahele. Prantsusmaa- Käid Eiffeli torni tipus ja jääd ühe korra vahele. Hispaania- Võidad härjavõitluse, mille auhinnaks on reis Portugali. Portugal- Sõidad bussiga Saksamaale. Saksamaa- Külastad Berliini loomaaeda ning liigud edasi Poola. Poola- Ostad odava reisi Itaaliasse, Sardiinia saarle. Itaalia- Sööd palju Itaaliale omapäraseid toite, mille tõttu jääd kaks korda vahele. Türgi- Naudid ilusat rannailma koos oma kaugete sõpradega ja otsustad nendega minna Egiptusesse. Egiptus- Lähed vaatama püramiide ja vanu hauakambreid, selletõttu jääd ühe korra vahele. Liibüa- Sinu reis Algeeria lükkus edasi kahe päeva võrra, jääd kaks korda vahele. Algeeria- Sa teed hea äritehingu Algiersis ja saad reisi Sudaani. Sudaan- Lähed kanuumatkale Niiluse jõele. Lõuna Aafrika Vabariik- Seal toimuvate rahutuste tõttu, pead kiirelt minema Madagaskarile.
Kõndisid edasi, uurisid ringi, aga ikka midagi ei leia täielik tühjus. Haldjas hüüdis ja trampis, raidur hüüdis ja kolistas kirvega, kuid mitte keegi ei kuulnud. Järsku käis ukse pauk, kuid kedagi polnud näha. Raidur jooksis ukse juurde, aga ka seal polnud ühtki hingelist. Haldjas Lyselle proovis lossist välja minna, kuid uks ei avanenud. Nad olid lossis lukutaga ja hirmul. Neil polnud midagi muud teha kui lossis ringi vaadata. Haldjas märkas väga ilusat kuldset uks, mis oli kergelt praokile jäetud ja liikus haudvaikselt selle suunas. Ta tegi ukse rohkem lahti, et valgust ruumi lasta ja nägi seal haldjate kuningannat ning oh häda, ta oli ahelates! Raidur vabastas kuninganna kiiresti ja nad alustasid teed tagasi lossi väljapääsu poole. Neil vedas, sest kuri nõid norskas ja magas nii sügavalt, et ta ei kuulnudki sissetungijatest midagi. Väljapääsu uks avanes see kord ning raidur ja haldjad jõudsid ilusasti külla tagasi
2005. ,,Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile" Tallinn: kirjastus Kunst · Kelomees, R. 1993. ,,Sürrealism" Tallinn: kirjastus Kunst · Little, S. 2006. ,,... ismid. Abiks kunsti mõistmisel" ·Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kustnik võib kõike väljendada. · TÄNAN TÄHELEPANU EEST! · ILUSAT PÄEVA JÄTKU
Naksitrallid Rotivastane relv (Kõik rotid liiguvad vastavalt sellele, mida jutustaja räägib) Jutustaja: ,,Kõige suurematest rottidest koosnev eriüksus, mis oli jagatud kahte ossa, lähenes aeglaselt, kuid järjekindlalt. Nende vurrud liikusid närviliselt, sõõrmed vedasid õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värise...
Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul Hall on taevas ja must on maa.
Kes on edukas inimene? Üldine mentaliteet on, et: ,,inimene, kelle töö ja eraelu on omavahel harmoonias ongi edukas". Paraku on edukaks saamise teekond igaühe jaoks individuaalne, nii on ka mõistega ,,edu". Kellele tähendab see head autot ja ilusat maja, kellele aga oskust nautida hetke ning oodata oma kookost palmipuu all. Kas on siis üldse võimalik olla ühtselt edukas inimene või on see ühiskonna kujutatud ideaal ning selle poole püüdlemine tühipaljas illusioon? Omades kindlat eesmärki on edu tunduvalt reaalsem kui sellest kodus teleka ees unistamine. Seatud sihid on inimestel üldiselt erinevad, aga nende ülesanne on üks motiveerida tegutsema. Osad seavad endale eesmärgiks hea töökoha, teised ühiskonna
Rastignac- noor tudeng, kes juba õrnas eas taipas, et on oma vanemate ainuke lootus. Ta oli pärit Angouleme'i kandist. Tema suur perekond suutis teda kõige rängemate loobumiste hinnaga rahaliselt toetada. Tema kõnepruuk, kombed ja loomupärane hoiak reetsid peene perekonna võsu. Välimuselt oli Rastignac ehtne lõunaprantslane: hele jume, mustad juuksed, sinised silmad, kelle lastetoas on olnud ruumi vaid traditsioonidel ja heal maitsel. Eugene kuulus nende hulka, kes sepistavad endale ilusat tulevikku, aimates ühiskonnas toimuvaid muutusi ja neid oma õpingutes ette arvestades, et nende pealt esimesenae kasu lõigata. Ilus tulevik - see oligi Eugene unistus nii enda kui oma petekonna jaoks. Eugenel oli oskus paista silma Pariisi kõrgemas seltskonnas. See oskus oli teda abistamas tema teel kõrgseltskonda. Eugene ihaldas saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelus. Proua Vauqueri- pansioniomanikust leskproua. Tal on jäine näoilme, kanavarvastest
läheb paljugi korda see, mis toimub minu ümber. Seega saan ma pahatihti haiget. Kartus olla mina ise tulenebki sellest. Olen suhteliselt kinnine inimene. Võõramas seltskonnas ei ole ma kuigi jutukas. Paremameelega ei ava ma ennast. Teen seda juhul, kui tunnen ennast selle inimesega tõeliselt kodus. Mida mõtlen armastuse all? On isegi nii, et sellistel paaridel, kes enda arvates armastavad üksteist, tegelikult polegi armastust. Sest minu meelest on armastus midagi väga püha, ilusat ja süütut. See on kirglik ja joovastav. Nii, et jood kuid janu ei kustu. Inimesed ajavad sassi armastuse ja armumise. Armastus on õnne tipp. Kuid, olgu ma siis vanamoodne, armastuse all ootasin ma printsi valgel hobusel. Ja ta tuligi mu juurde! Vahel kardan, et võin ta kaotada, kuna olen üleliia armukade ja kontrolliv. Ma ei suuda sinna midagi parata. See olen mina ja nende pikkade aastate jooksul mil oleme olnud koos, julgen ma seda tõesõna olla. Tegelikult ma aga vahetevahel
,,.. su hele naer mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer." Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö. Tundub nagu väljapääsu ei olekski, kuid lõpuks on märgata lootust taamal nähakse tuttavaid talusi. Energia oli tapnud päevane töö ning järgmisel hetkel magataksegi magusalt voodis ning nähakse ilusat und. ,,Mis sääl vastu paistvad ööst? Need on kodu metsasalud, Metsa taga tutvad talud, Magus uni päeva tööst." Hetkel, mil kõik tundub hea,juhtub miski ootamatu. Äratab neid üles kellegi nutt ning mitmekordne hädakaja. Luuletus on külm, pime ning mitte just paljulubav tuleviku suhtes. Tulevik näib hall. 4. Suve luuletus: ,,Ootamatused" Kui hakata lugema seda luuletust, siis tundub see armastuseluuletus täis rõõmu olevat. Kuid
Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid
Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus, ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas- siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua. Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste mäng ja töö on tihedalt seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 4 Tuntumad teosed
Barrow, B. Gibbons´i ja A. Utley teos ,,All Mine". Solistideks olid Eva Vaino(laul) ja Keio Vutt(baritonsaksofon). Saksofonimängija soolod ja improvisatsioon olid muidugi igas mõttes muljetavaldavad, kuid jällegi jäi laulja kahjuks oma partneritele kõvasti alla oma vokaalse taseme poolest. Võib-olla ei saagi midagi enamat esimese kursuse alguses nõuda, aga minu arvates oli selle laulja esitus suisa jube. Seepärast jäi mul kontserdilt lahkudes ka kuidagi halb tunne, et ei olnud sellist ilusat lõppu. Aga see näitab, et Otsakooli õpilastel on veel kuhugi areneda ja tuleb näha veel kõvasti vaeva.
sõrmus. Juut ütles ka Saladinole kolme seaduse kohta, et iga rahvas arvab, et on saanud oma õige seaduse, mille käskusid tal tuleb täita;missugune neist aga tõeline on, see on lahtine küsimus nagu kolme sõrmuse puhulgi.Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut. Munk läks tolle juurde,nad said hästi läbi ja munk viis neiu oma kongi. Sellel ajal kui ta tütarlapsega vallatle, kuulis seda pealt abt. Abt läks oma tuppa, et oodata kuni munk oma toast väljub. Munk aga nägi kuidas abt seisis ja kuulas. Ta ütles tüdrukule, et too ootaks teda kuni ta tagasi tuleb. Tal oli plaan, kuidas pääsed ilma karistuseta. Ta läks abti juurde, tegi näo nagu ta ei teaks et abt teda pealt kuulas ja küsis luba metsa minemiseks
võiks arukalt ja mõõdukalt kasutada, ja mis läbi aegade on tuntud võimaliku ravimina. Kogu asja iva on tegelikult selles, et alkoholi peab oskama kasutada mõõdukalt, ilma padujoomise ja toksiliste annusteni minemata. Läbi ajaloo on klaasi tõstmine kellegi terviseks olnud pidulikel juhtudel pigem kaunis traditsioon olgu selleks siis kas kuninglik vastuvõtt, uue aasta tervitamine, noorpaari pulmapidu või paljud teised tähistamist väärivad sündmused. Seda ilusat traditsiooni ei tahaks küll ajaloo prügikasti heita üksnes alkohoolikute arvu kasvu tõttu ühiskonnas. Meditsiinilisest aspektist tuleb meelde tuletada, et näiteks juba Vanas Kreekas peeti veini lausa maagiliseks eliksiiriks ja tänapäevani on leitud alkoholile (eriti viinale) ka kasulikke omadusi. Alkohol on eelkõige tuntud kui desinfitseeriv vahend ja kompressivedelik, mis leevendab paistetust ja valu. Kellele meist poleks tehtud lapsepõlves viinasokke või
Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Tragöödiad olid tõsised ja ülevad.Need kasvatasid kodanikk, panid
ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal laineke: kuuld üle vee ja lainete. Gustav Suits Ma sõuan merel Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin seal. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere peal. Mõnd saart on määratud meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel ja hõljun ja lained need hõljuvad ka. Kõrgel kiiguvad liiguvad pilved, - Oma saart aga otsin ma. Ernst Enno Ei tea Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt --
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ...
/--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin ma oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS 1) * Me kõik kannatame sellepärast, mida jumalad on meile andnud. (lk 9). Keegi ei ole ideaalne. Kõik kannatavad mingil moel sellepärast, millised nad on või kuidas nad on siia ilma sündinud. * Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena, kes nad on. (lk 47). Inimesed austavad kunstnike maale ja nende ilusat tööd, mitte kunstnikke inimestena. * Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk 65). Kui tahad olla hea inimene, pead ka mõistma ja arusaama iseendast. * Kõik kuriteod on labased, nagu ka igasugune labasus on kuritegu. (lk 175). * Kunstil ei ole tegudele mingit mõju. (lk 179). Kunst, olgu see mis kunstiliik tahes, ei mõjuta inimese käitumist. 2) Basil Hallward tutvustab oma sõpra Dorian Gray'd lord Henry Wotton'ile. Samal päeval, kui ta neid
Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel:
Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid.
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Vi...
Miks inimene õnne ei leia? President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: ,,Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal." Seega võib õnne otsimist nimetada pikaks teekonnaks, milleni jõudmine on alati piisavalt vaevaline. Iga inimene tõlgendab oma õnne just sedamoodi, kuidas ta ise seda soovib. Siiski võib hetkeemotsioonina pidada mõnikord ka ilusat hetke ekslikult õnneks, sest tegeliku õnne saab leida alles siis, kui enamus eluetappidest on läbitud. Inimeste teekond õnne poole, mida võib pidada ka käänuliseks teekonnaks, nagu president seda maininud on, algab üldjuhul ülikooli minekuga. Alates sellest hetkest hakkavad inimese elus toimuma suuremad muutused. Maitstakse kergelt täiskasvanulikku elu: hakatakse otsima tööd, võimalusi elamiseks, mõnikord ka pere loomiseks ning puututakse kokku erinevate
(1884-1950) kaugenes ekspressionismist ja hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka naivism. Isegi Matisse ja Picasso töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Pablo Picasso Pablo Picasso "Guernica"
positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tolstoid huvitab inimeste vaimne ärkamine, kõlbelisel teel(jõuab tõdemuseni,et ainus õigekoht ausale inimesele ,venemaal , on vangla)
millega saab elu ilusaks teha?Mina arvan , et elu teeb ilusaks see inimene ise, kes seda elu elab. Et elu oleks ilus , peaks inimesel olema lähedased , kes temast hooliksid, peab olema tahet midagi saavutada ja jõudu ,et probleemidele mitte alla vanduda. Siis taibatakse peagi ,et elu on midagi erakordset ja ,et seda elatakse vaid korra. Aga sellega ma olen nõus,et kui on väga palju probleeme ja masendus on ka peal, siis ma vahel ikka mõtlen , mis selles elus nüüd nii ilusat on? Kuid lõppkokkuvõttes on head vist ikka rohkem kui halba. Sest elu on ju nagu joonistamine aga ilma kustutuskummita. Kui joonistad midagi koledat, siis pead sellest üle saama. Kustutuskummi , et seda tehtud asija olematuks muuta, pole olemas. Sa pead leppima kõigega ,mis sulle teele ette tuleb. Ja äkki just need probleemid teevadki selle elu huvitavaks ja kui elu on huvitav ,siis see kipub ka ilus olema. Samas nagu ma juba ütlesin võivad need ilusa elu väärtused
Heasüdamlik ja hooliv isa andis tütardele alati veidikene raha ja üsna peagi hakkas vanaldane mees laostuma. Mida rohkem ta raha neile andis, seda kõrgemale ja vaesematesse ruumidesse pansionaadis ta kolis. Ühte asja see vaene mees aga ei mõistnud, et tema tütred temast ei hooli. Tütarde hoolivus oli kadunud, isa oli neile tuluallikas ja rumal vanamees ei mõistnud seda. Goriot elu oli täis kurbust ja valu, õnne jaoks oli seal vähe ruumi. Ei olnud midagi ilusat elus, mida pidid veetma külmas, kiviseintega rentslit meenutavas toas. Isegi raske elu pansionaadis ei muutnud Goriot'i suhtumist tütardesse ja ta oli jätkuvalt seda meelt, et tütarde eest hoolt kandes tuleb ilu ja õnn. Tütred olid õnnelikud ja nende elu oli ilus, kuid isa pidi kannatama. Ühel hetkel tütred ei teadnudki enam, kes see Goriot on, nende jaoks polnud seda meest olemas. Aastatega oli isast saanud tütardele justkui pank, kust koguaeg raha võtta
eelnevast elust kui läbida sajakaheksakümne kraadine pööre, kas säilivad vanad kontaktid, kes on elus alati läheduses olnud, kuid ei oma samaväärset sotsiaalset staatus või keeratakse hoopis nende poolt selga ning ei eelistata muudatuse läbinu seltskonnas viibida. Paljude järelduse kohaselt pole rahal jälle olulist rolli. Kuid asjale võib ka teisiti läheneda. Seades eesmärgiks midagi suurt... midagi ilusat ja kallist... (ent siiski mitte midagi utopistlikku) ning hakata selle nimel rasket vaeva nägema, end üles töötades. Ja näed püüeldes selle poole tõestad oma suutelisust. Kuna elame kiire eluviisiga infoühiskonnas, on mobiiltelefonid muutunud igapäevaseks nähtuseks. Ent paraku on asi juba nii kaugele läinud, et "pätsi" mitte-omavat isikut pole enam olemas (õnneks on see veel algstaadiumis). Eriti väljendub see internetikultuuri kaudu, kus on
Ja see maa siin oli siis ka rohkem, kui endine moonakas oli oodanud. 4."Kuni silmad peas vaatamiseks, ikka saab vaadatud. Näe siin oli: mõrravaiad olid meres. Aga tuli Hannes-poeg uksest sisse, pani vesimütsi pähe ja läks. Ning kus on nüüd mõrravaiad? Mäel! Sedasi see asi maailmas läheb. Ning pika virisemisega pole toodud veel ühtegi kala randa ega pandud leiba lauale. Aga mis sa teed: mõni viriseb ja närib ise oma elu ning närib teistelgi!.." 5."Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minnaära siit? Eks meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida?... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled!..Oled, Hannes-poeg! Olid.. alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Raamat ,,Õitsev meri räägib rannakalurite elust
alla. Kandis rasked kivid peale. Praegu nimetatakse seda Tallinna Toompea mäeks. Äkitselt pärast üht rasket kivirahnu vedades libises kivi jalge ette maha. Linda istus kivile ja valas kaua kibedaid leinapisaraid. Nii tekkis Ülemiste järv. Siis sündis poeg, kes hakkas kohe vägevuse märke näitama. Poolel teel Soome ujudes (keskööl) Kalevipoeg mõtles natuke puhata ja ujus Saarele. Enne magama jäämist kuulis noore neiu häält. Läks vaatama. Nägi eemal ilusat käharajuukselist neidu. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli vaatama. Vastasid omavahel ning armusid teineteisse. Varsti ärkas Saaretaat ja Kalevipoeg küsis, kas ehk õhtul Soome tuuker mööda sõitnud. Kui nüüd Saarepiiga kuulis, kes külaline (Kalevipoeg) on, komistas ehmatusega sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole. Siis üritasid Taat ja Eit merepõhjast piigat leida. Vanemad
(kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused
olnud oma eluga rahul. Asi läks veelgi hullemaks, kui Mari pidi Kremerile naiseks käima ja kohati jäi mulje, et Mari tegi seda ainult seetõttu, et Tõnule heameelt valmistada. 3. Arutle ,,Mäeküla piimamees" tegelaste moraalsete väärtuste üle (au, väärikus, kohusetunne, häbi, õnn, südametunnistus, iha vms). Tõnu Prillup oli nagu ikka kõik selle ajastu talunikud väga töökas ja kohusetundlik mees. Nagu ka tänapäeval ihaldas Tõnu endale suurt ja ilusat mõisat, mille oma kauni naise ja lastega pimedaid õhtuid veeta. Kuna ta töötas talupojana Kremeri heaks, poleks ta sellist rahahunnikut mõisa ostmiseks isegi saja aasta jooksul suutnud kokku ajada. Ühel päeval hakkas aga Tõnu õnnistuseks Kremerile meeldima Mari. Kremer oli aga teadupärast juba vana mees ja tal poleks õnnestunud endale kuidagi Mari-sarnast neitsikut leida, kes oleks nõus temaga koos elama. Kuna Kremer oli
20. sajandi muusika Kuni 19. sajandini valitses Euroopa muusikas üks kõikehõlmav stiil korraga. 20. sajandi muusikat iseloomustas aga stiilide rohkus ja mitmekesisusrohkete - teravate helide kooskõla, heliteoste muutumine keerukamaks ja. 20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasi...
arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just
kohevate juuste ja veatu näonahaga inimesi. See paneb mõtlema, miks ei võiks mina selline välja näha? Kõik peaksid ju olema võrdsed, aga ometigi näevad mõned inimesed hoopis paremad välja kui teised. Kas tõesti on küsimus ainult vedamises ja mõned inimesed sünnivadki ilusatena ja enamik mitte? Järgnevas essees arutlengi selle küsimuse üle. Ilu on vaataja silmades. Nagu ei saa head eksisteerida ilma halvata, ei saa ka ilu eksisteerida ilma inetuta. Ei saa olemas olla ühtegi ilusat inimest, sest kindlasti on maailmas vähemalt üks inimene, kes nii ei arva. Igaühele meeldivad inimese juures erinevad omadused, olgu siis nendeks sinised silmad või kurvikas keha. Mõned inimesed defineerivad ilu hoopis iseloomujoonte järgi, ühele meeldib inimese juures jutukus, teisele lahkus. Kui ma kutsuks kokku grupi inimesi ja paluks igaühel nimetada omadusi, mis on ühe grupiliikme juures ilusad, siis olen kindel, et saaksin väga palju erinevaid vastuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
