funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm. Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks. Kirjanduse funktsioonid ja kasutusvaldkonnad võivad samuti seostuda kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Kirjanduse funktsionaalne liigitus Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus
Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910
1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvasead...
Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst. Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst. NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL 19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades ESTOFIILID e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus toimus 1816 aastal ja Liivimaa kubermangus 1819aastal; seadused kinnitati tsaar AleksanderI poolt. Taluojale tõi see eelkõige isikliku vabaduse: ta ei olnud enam mõisniku ori, vaid tsaari alam. Kuigi passireformini kulusid veel mõned aastakümned, said talupojad endale perekonnanime, mis varem oli olnud vaid vabadel inimestel.
neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". 19.sajandi esimesel poolel muutus eetikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Hakati välja andma eestikeelseid ajalehti
Maltsveti liikumine- J.Leinberg loobus varast ja elukorraldusest. Rahva pöördumine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid. 19. Klassitsism arhitektuuris: 19.s algus, mõisarhitektuur, postijaamad, kõrtsid, ehitus kandus äärelinnadesse. 20. Estofiilid ja nende tegevus: Baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehed, kooliraamatud, teaduslikud seltsid, nendega liitusid esimesed haritlased. 21. Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing, nende tegevus. 1838. Faehlmann, Eesti rahu, ajaloo- ja tänapäeva edendamine, keele-, kirjanduse- ja maa tundmine; 1842- kodumaa tundma õppimine. Teadusühing. Nende toel anti välja Kalevipoeg (1857-61). 22. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid, rahvusliku liikumise seos Euroopas
Ukrainast, ta ema on ukrainlanna. Ta oli kahene, kui ta perega Eestisse kolis. Ülejäänud elu on ta kogu aeg Eestis elanud. Nad kohtusid 1988.aasta sügisel, Tartu ülikoolis ajakirjanduse esimesel kursusel. Ilona ja Andrus abiellusid Ilona sünnipäeval - 14. novembril. Perekond ei näe Andrust töötamas; ,,Andrus töötab üldse naljakalt, mina seda ei näe." (Ilona). Fakte: · Ülikooli ajal kirjutas Ilona luuletusi. Ta pole veendunud, et ta peaks need avaldama või ilukirjandust veelgi juurde tootma. · Andrus Kivirähki huvitavad teater ja raamatud. · Kivirähkile ei meeldi üldse (koos pere või naisega) poodides käia. · Andrusele meeldivad jõulud, talle meeldib, kui on vaikne muusika ja linn ära ehitud. · Andrus Kivirähk kardab hambaarsti. Kasutatud kirjandus: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=220117 http://www.naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=8109 http://et.wikipedia
11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai,
et kuningas kasutas teda ainult uue riigi tutvustamise eesmärgil ära. Kuningas pidas Voltairet vaid pelgalt õukonnanarriks. Voltaire oli tihedalt seotud Rousseauga, kuna nad mõlemad olid prantsuse valgustajad, kes tahtsid parandada ühiskonda ning hindasid inimese haridust. Neid mõlemaid kiusati taga, kuna olid vastuolus poliitiliste ja usuliste ringkondadega. Mõlemad kirjutasid filosoofilisi kirjutisi ja filosoofilise kallakuga ilukirjandust. Kahjuks nende teosed aga põletati. Kuid kui Voltaire pidas tähtsaks mõistust ja vaimset haritust ning ei uskunud inimese sünnipärast headust, siis Rousseau uskus looduse poolt antut ja tundeid, et inimene on sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire,
Katariina II Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitilis...
VILJANDI KESKLINNA KOOL Ees-ja perekonnanimi 8.KLASS LOOVTÖÖ RELJEEFNE MAAL JUHENDAJA:.............................. VILJANDI 2013 2 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TÖÖKÄIK......................................................................................................................4 1.1.Kergematest töödest raskemateni............................................................................... 4 2.LÜHIKIRJELDUS PILTIDES...................................................................................... 4 2.1.Lilled...........................................................................................................................4 2...
Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu? Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu. Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel etappidel erinevalt, sest see sai alguse koos inimühiskonnaga kiviajastul ning on kasvanud üles koos inimsuguga. Ma arvan, et kunst mõjutas mind kõige rohkem varases nooruses, sest siis arenevad inimesed kõige rohkem. Lapsed õpivad siis maailma tundma läbi erinevate kunstiliikide. Näiteks püü...
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat.Tammsaare tähendust saab täielikumalt hinnata muidugi alles siis, kui ta oma elutöö on täitnud. Alles siis on võimalik aru anda ta pikaldase kirjandusliku arengu lõppjäreldustest. Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna. Meil on rõõm teda parajasti näha tema mehiste aastate hariastmel. Üliviljaka Ed. Wilde 50-dal sünnipäeval kõneldi tema uuestisünnist, ja ilmuski täisvalminud ande meisterteos ,,Mäeküla piimamees". Vähem tootlik A. H
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike...
Realism Eestis, küsimused 1.Realism Eestis, autorid. Aastad 1890-1896 märgivad murrangut eesti kirjanduses. Selleks ajaks oli ilukirjanduslik kriis jõudnud haripunkti. ärkamisaja suurte eeskujude tulemusena tekkis 80-ndail aastail tohutu hulk "kirjamehi", kes kõik innukalt ilukirjandust kirjutasid ja oma tühise loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega
,,Süü on tähtedel" John Green (1977) on auhinnatud Ameerika kirjanik, kes kirjutab peamiselt noortele mõeldud ilukirjandust. Tema raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning tema paljude auhindade hulka kuuluvad Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Allan Poe Award. John Green elab oma perega Indiana osariigis. Tegevuse aeg ja koht: Tegevus toimub tänapäeval, 21.sajandil Ameerikas, Indianas ning samuti ka Hollandis, Amsterdamis. Peategelased: Hazel Grace on 17-aastane kilpnäärmevähki põdev tütarlaps. Ta teab, et oma vähi pärast ei saa ta iial olla nagu iga teine temavanune tüdruk ja et tema iga järjekordne päev võib jääda viimaseks, kuid ometi on ta oma olukorraga leppinud, mingil veidral kombel on ta selle aktsepteerinud. Hazel armastab üle kõige lugeda. Ta ei ole enesehaletseja ning ei lase ka kellelgi teisel ennast haletseda, pigem üritab ta kõigest väest kogu oma järele jä...
ilmumist mitu korda autorite käest läbi ning saavad lihvi koostöös nendega. Kriitikarubriik kujuneb teistest rubriikidest mõnevõrra erinevalt, sest valdav enamus arvustusi tuleb tellida ja ilmumata jäävad vaid vähesed tekstid. Valdavalt on autoriteks olnud Tartu Ülikooli kirjandustudengid ja tase on meeldivalt kõrge, Tallinna Ülikooli tudengid on tunduvalt vähem huvi tundnud. Paistab selgelt silma, et välja hakkab kujunema uus tugevate arvustajate põlvkond, kes ise ilukirjandust ei kirjuta, mis võimaldab neil arvustatavatele teostele läheneda tunduvalt vabamalt. Arvustused võivad küll olla üsna kriitilised, aga ma tajun enamuse juures väga selget mõistmispüüdu ning teravate vastandumiste asemel on vähemalt siiani valitud tunduvalt mitmekesisemaid sõnastusvõimalusi. Kuid viimasel pooleteisel aastal on kriitikat hakanud kirjutama ka mõned noored luuletajad- prosaistid ja nendegi sulest on Rõhu veergudel ilmunud nii mõnigi põnev arvustus.
3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafisse, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal
Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna Aava, Ernst Enno, Marie Under, Jaan Oks, Tammsaare. Kunstnikest lõid kaasa: Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Noor-Eesti avaldas 5 albumit (1905-1915), ajakirja, korraldas kunstinäitusi, tegeles keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust. Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus majanduspoliitilisi artikleid. Kirjastus e. trükikoda töötas veel 30-ndatel edasi. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: 1. Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) 2. Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) 3
18. sajandi kirjakeel o Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma, o pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena o Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik o eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud o Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht ü Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis ü 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni, ü tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel, ü hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus, ü 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, ü
Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel.
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keele...
funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm. Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks. Kirjanduse funktsioonid ja kasutusvaldkonnad võivad samuti seostuda kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad..
keel on kirjaniku väljendusvahend, sõnadega manab ta lugeja ette pilte ja sündmusi kujundite abil taotletakse väljendusrikkust Ilukirjanduse tunnused: sügavmõttelisus ja filosoofilisus ilukirjanduslikud tekstid panevad lugeja kaasa mõtlema käsitlevad inimolemise olulisimaid küsimusi võivad muuta lugeja maailmavaadet Ilukirjanduse tunnused: tõlgenduste paljusus ilukirjandust mõistab iga lugeja erinevalt ilukirjandusteosel ei ole üht ja ainuõiget tõlgendust hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri‑ ja vormitunnustega alaliik Näiteks: Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika,
30. jaanuar 1878 (Albu vald) 1. märts 1940 (Tallinn) Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Romaan ,,Elu ja armastus" ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. ,,Elu ja armastus" Irma Vainu Teose peategelane Saamas 19. aasta vanuseks. Oli pärit maalt, kes läks linna tööd otsima. Hea tunnistusega Otsustusvõimetu Kergesti mõjutatav Kõrvaltegelased Kalmu Eedi Irmasse lootusetult armunud, oli Irma nimel kõigeks valmis. Kalmu Valve Eedi õde, kaupmehe tütar.
Oma kirjades lähedastele rääkis ta korduvalt loengutest, praktilistest tödest ja ka armastusest valitud ala vastu. " Kui juba ülikoolis käia, siis täielikult, et pärast rahul võib olla." Kirjutas Barbarus ühes kirjas isale. Ta töötas varahommikust hilisõhtuni, mistõttu oli ta ülikoolipäevil üsna väheseltsiv ning eelistas traditsioonilisele üliõpilaselule iseseisvat teadmiste laiendamist. Sel perioodil luges Johannes Vares-Barbarus palju ilukirjandust ja tundis huvi Prantsuse kirjanduse vastu. 1914.a sügisel saadeti Barbarus koos oma kursusekaaslastega rindele, kus ta viibib kuni 1917. aastani. 6. Sügisel pääses Barbarus arstide vahetuse tõttu rindelt tagasi ja asus töötama Kiievisse. Samaaegselt avanes tal ka võimalus sooritada 1914.a ülikoolis võlgujäänud riigieksamid. 1917.a tekkis ka rühmitus ,,Siuru". Barbarus, kes küll oli sõjarindel, toetas
- Eestis üle 50 baltisaksa seltsi. · Baltisaksa Arhidektuur- klassitsism (mõisaarhidektuuris) · Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.
"Mu nimi on Punane" pälvis 2003. aastal väga maineka IMPAC-i preemia ja seda oli 2006. aastaks tõlgitud 24 keelde. "Lumi" tegeleb islami ja lääne elulaadi kokkupõrkega tänapäeva Türgis. The New York Times valis selle ingliskeelse tõlke kümne 2004. aasta parima romaani hulka. Vastates küsimusele "Kuidas mõjutas IMPAC-i preemia (127 000 dollarit) võitmine teie elu ja tööd?" vastas Pamuk: "Mu elus pole miski muutunud pärast seda, kui ma hakkasin täisajaga kirjutama. Ma olen ilukirjandust kirjutanud 30 aastat. Esimesed 10 aastat muretsesin ma raha pärast ja mitte keegi ei küsinud, kui palju ma teenin. Järgmised 10 aastat kulutasin ma raha ja mitte keegi ei küsinud selle kohta midagi. Ja viimased kümme aastat on kõik minu käest uurinud, kuidas ma raha kulutan, aga ma ei ütle seda." Ühiskondlik tegevus 2005. aastal sattus Orhan Pamuk maailma avalikkuse tähelepanu alla sõnavabaduse eest võitlejana. 2005
müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis aga ei välista avatust ning kontakte teiste rahvuskirjandustega. Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Meie kultuuri alglätted ulatuvad kaugesse minevikku. Olulist osa eestlaste kultuuriloos on etendanud kokkupuuted germaani,balti,slaavi ja läänemeresoome hõimudega.
("Mäetaguse vanad", "Kaks paari ja üksainus", "Tähtis päev", "Vanad ja noored"). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist "Juudit" ja romaanist "Kõrboja peremees". Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus". Ühiskonnaelu arvustavad romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" ja näidend "Kuningal on külm". Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat (Dostovjevski ,,Kuritöö ja karistus", W.Scott ,,Ivanhoe" jt.). Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. a. Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Kui ta tagasi Eestisse tuli, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon. 1918. kolis ta Tallinnasse Kadriorgu ja 1919. A
Referaat A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Teose analüüs.................................................................................3 Krõõda iseloomustus.......................................................................5 Autorist............................................................................................6 2 Teose analüüs See teos muutis väga mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loomingu...
arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda. Wiedemanni ajal oli nende pere Haapsalu harituimaid Ta isa Johann Gottlieb oli maakohtu- ja raesekretär, mõnda aega ka laevareeder. Peres loeti palju teaduslikku ja ilukirjandust: Wiedemanni isa tellis seda Tallinna laenuraamatukogust. Peale lugemise alustas Wiedemann ka võõrkeelte õppimisega väga varakult: prantsuse ja vene keelt õpetati talle juba enne kooli minemist. Perekond oli ka musikaalne, neil oli oma koduorkester. Wiedemann mängias klaverit ja klarnetit. 1814 astus Wiedemann Haapsalu kreiskooli, mille ta lõpetas kolme aasta asemel kahega. Vanemad ei tahtnud noort poissi veel linna gümnaasiumisse saata, mistõttu
’ IV Uue kirjaviisi juurdumine 1840.–1870. aastateni ning kirjakeele areng kuni 20. sajandi alguseni. Eesti keele kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Eduard Ahrens, juurdub 1870. aastatel. Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (F. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, K. A. Hermann, A. Grenzstein). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti soost haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid, nt Ado Grenzsteini „Eesti Sõnaraamat” (1884), Ferdinand Johann Wiedemanni „Ehstnisch- deutsches Wörterbuch” (1869), Jakob Johanson-Pärna „Wene-Eesti Sõna-Raamat” (I tr 1885). 1857–1861 ilmub F. R. Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg” Õpetatud Eesti seltsi toimetistes. Murranguks vana ja tänapäevase kirjakeele vahel „Noor-Eesti” rühmituse 1905. a koguteos, milles ilmub ka Johannes Aaviku programmiline artikkel
20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid? Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja eeskujusid. 21. Milline on valgustusajastu inimeseideaal? Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul? Sentimentalism tekkis just valgustusajastul, sest vajati vaheldust ja valitses ka soodne vabameelne õhkkond. 24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse? Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid" ja teda liigitatakse satiiri zanri. 25
[(A˅B) ˄B] →A mtp Kas väiksemas eelduses on kinnitatud või eitatud? Eitatud ehk moodus tollendo ponens. _ _ _ Kui väiksemas eelduses kinnitatakse midagi. [(A˅B) ˄B] →A mpt Näited Korrakaitsjad (politsei) kaitsevad korda või inimesd. Nemad kaitsevad korda. _ [(p˅q) ˄ p] →q mpt Tuletis: Korrakaitsjad ei kaitse inimesi. Ülikooli raamatukogus leidub teaduslikke raamatuid, ajakirju, ilukirjandust. Üliõpilane K võttis sealt filosoofia raamatu. _ _ _ _ Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T [(p˅q˅z) ˄ p] →(q˅z) mpt [ (q˅z) ta ei võtnud ei ajakirju ega ilukirjandust] Tuletis: Üliõpilane K ei võtnud ajakirju ega ilukirjandust. Segatüübiline süllogism.
Suits oli "Ruthist" huvitatud ja soovitas selle avaldada eesti keeles järgmises "NoorEesti" albumis. Sellega soostus autor ja kirjutas "Ruthi" eesti keelde ümber mitmete täiendustega. Autor ülistab olematud ideaalset naist, kes on väljapaistvate intelektuaalsete omadustega, haruldaste muusikaliste ja kirjanduslike huvidega ning peenendatud kunstimaistega ja kes imetlusega naudib prantsuse, soome ning uueaegset eesti ilukirjandust. Soome Kirjanduse Seltsi ülesandel jätkab Aavik soomeeesti sõnaraamatu koostamist. Võrreldes soome ja eesti keelt teineteisega, paistab talle silma "soome keele supeoriteet iluduse, suurtsugususe, pretsisiooni, paenduvuse ja rikkuse poolest. 1909. a. sügissemestril koostab Aavik oma kandidaadi väitekirja prantsuse keeles Paul Bourget loomingu üle. Enne ülikooli lõpetamist avaldas J. Aavik üles
lõpetamist Pariisi tehnikat õppima. Tänu sugulastele pääseb ta ka Pariisi seltskonda, on lummatud kaunitest ja tarkadest naistest. Nägi eneseteostamise võimalust Napoleoni armees (oli siis 17-aastane), temast sai ohvitser, osales sõjakäikudes Itaalias, Venemaal, Austrias, Saksamaal, ent kui Napoleon langes, jäi ka tema oma sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli juba süvenenud huvi kirjanduse vastu, hakkas kirjutama. Tööd leidis Itaalias, kus töötas ametnikuna. Kirjutas nii ilukirjandust, kui ka esseid heliloojatest, Napoleoni elust, maalikunstist Itaalias, reisikirju, jne. Suures osas vaba zanrimääratlusega teosed. Koondas need kokku ,,Itaalia kroonikateks". Otseselt Itaaliast räägib teos ,,Parma kloostrid". Kuulsuse pälvis 1831. aastal ilmunud romaaniga ,,Punane ja must". Kirjutas veel igast päevikuid, kirjavahetusi, poolikuid romaane, blablabla. Teostes on oluline kire kui armastuse teema, kirjutas armastusest essee (pikem arutlus, mida armastus endast kujutab)
1880.a. koos juurde ja ümberehitustega moodustus gümnaasiumi hoonete kompleks, mis võttis enda alla Rüütli, Gildi ja Jaani tänava ning Jaani kiriku vahel oleva kvartali. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele. Õppenõukogu otsusega 7.sept. 1896 võeti G. Suits gümnaasiumi vastu. Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. 13 - 14-aastane Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. Gustav Suitsu tähelepanu hakkasid köitma gümnaasiumi aastail kultuurilised ja ühiskondlikud-poliitilised küsimused ning õpingute kõrvalt õppis ta ka saksa- ja kreeka keelt. G. Suits lõpetas 1904. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal aastal asus ta õppima Tartu ülikooli, kus käis vaid ühe semestri. Seejärel siirdus ta Helsingi. Noorel üliõpilasel jätkus õpingute kõrval aega ja energiat loominguliseks
Tähtsal kohal seltsiliikumised- hõlmas nii soliidseid teadusselts kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore jne. Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire. 22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu. Baltisakslastest eestihuvilised- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilide tegevus valmistas ette ärkamisaja kultuurilist poolt. 23. Õpetatud Eesti Selts. – 1838 loodud Fr. R. Faehlmanni poolt, mis seadis eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“. 24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik
Esmalt osteti talusid Lõuna-eestis, kuna seal kasvatati lina, mis tõi suur tulu sisse. Seejärel hakati ka Põhjas ostma talusid, raha saadi kartulikasvatusest. Viimasena hakkasid saarlased ostma. 17. Mõisamoonakad mõisapõldudel töötavad palgatud talupojad · Kadaka - sakslased - edukad eestlased, kes said vürstipoe omanikeks ning püüdsid end sakslastena näidata. · Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust ja ajalehti ning kooliraamatuid, asutasid seltse. · Metskaptenid - erihariduseta laevakaptenid Eestis 18. Kronoloogiat: · 1802. TÜ taasavamine · 1739 - Eesti keelne piibel · 1765 - positiivne määrus · 1858 - Mahtra sõda · 1838 - Õpetatud Eesti Selts · 1766 - Esimene eestikeelne ajaleht (Hupel) · 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender · 1843 - uus eesti keele grammatika (Põ-E) · (1857-1861)1863. - ,,Kalevipoeg"
võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu. Hariduse omandamist pidas Heiki siiski tähtsaks ja nii asus ta Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Ülikooli ajal luges ta palju raamatuid, eriti filosoofilist- ja ilukirjandust, ning õppis hiina ja hispaania keelt. Samal ajal külastas ta ka sageli Tartu Tähetorni, kus meeldis talle vaadata teleskoobiga Kuud. Kui 1989. aastal ka kolmas katse sisse saada ametlikku kunstikooli luhtus, otsustas ta peale edukat eksamite sooritamist ülikoolist lahkuda ning hakata tööle, kuigi ta polnud üldsegi halb õpilane, hoopis vastupidi, tal olid viied ning ta oli ainuke, kes sai kursuselt kõrgendatud stipendiumit.
külm" (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti romaani kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 3. Eesti vabariigi kirjandus 1920-1940 1949 2 romaani: · Väike Hillimar · Feelix Osmussar Reisikirju: · Teekond hispaania · Teekond põhja-aafrika · Ühe Norra reisi kroonika · Pagulusaastad Kirjutas lühikese eesti kirjanduslugu 1918 kirjutas A.H. Tammsaare Eesti kirjandus 1920-40 Ev 24 veb 1918 1919 maaseadus-loodi 50000 talu 1924 majanduskriis 1 sept 1924 kommunistid tahtsid võimu
Lõuna-Eestis lisandusid õigeusu maarahvakoolid. 1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Eestikeelset kirjasõna iseloomustas ilmalikue kirjanduse võidulepääs. Anti välja ajakirju ja ajalehti ("Marawha Näddala-Leht", "Perno Postimees"). Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele vidulepäsu. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased. Baltisakslastest eestihuvilised estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust andsid välja ajalehti, kooliraamatuid. Silmapaistev oli F.R. Faehlmanni roll. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts. Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk.
Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõpetas Võnnu külakooli. G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele ning ta võeti vastu. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. G. Suits lõpetas 1904. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga ning asus õppima Tartu ülikooli, kus käis vaid ühe semestri. Seejärel siirdus ta Helsingi ülikooli, lõpetas filosoofiakandidaadi astmega. Aastatel 19171919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani
vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse, millistest tuntumad on Õpetatud Eesti Selts (Die Gelernte Estnische Gesellschaft) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934- 1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda.
- Neist sai väga häid ajakirjanikke,teadlasi,arste ja õpetajaid.KUIDAS TÕESTAB FOTO BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUDEST 1936A.NATSIRIIGI AJUPESU?-Kõik tõstavad kätt nagu natsid teevad. KULTUUR EESTIS- RAHVAHARIDUS-Ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid. KÕRGHARIDUS- Rajati esimene Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. TEADUS- Asutati Eesti Teaduste Akadeemia. KIRJANDUS- Rohkesti avaldati nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka algupärast ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid. LUULE-Siuru rühmituse teke. KLASSIKALINE MUUSIKA-Eesti muusika rikastus uute sümfooniliste suurvormidega. KERGEMUUSIKA-Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. KUNST- Eesti kunstinäitusi korraldati paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani.TEATER-Lavale toodi oopereid ja ballette,Eesti Näitlejate Liit. SPORT-Osaleti OM-idel ning maailma-ja Euroopa meistrivõistlustel
elementaarkoolid.Talurahva haridustee:vallakool->kihelkonnakool.Usuvahetusliikumise tõttu tekkisid õigeusu maarahvakoolid.Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati seminare.Kohustuslik koolisundus tuli1870-80ndatel.Ek kirjasõna arenes kalendrite,ajalehtede,jutukirjandusega.Ühtne kirjakeel tuli 19s2poolel *Estofiilid ja esimesed eesti haritlased-Baltisakslastest eestihuvilased olid estofiilid,kes uurisd eesi keelt&kultuuri,avaldasid ilukirjandust,andsid välja ajalehti&kooliraamatuid&asutasid seltse.1.põlve eesti haritlased:Fr.R.Kreutzwald,D.H.Jürgenson,Fr.R.Faehlmann(ülikooli eesi keele lektor,tema eestvedamisel loodi õpetatud Eesti Selts.2.suurorganisatsioon oli Eestimaa Kirjanduslik Ühing).anti välja rahvuseepos"kalevipoeg".Mõned haritlased läksid Venemaale,nt.Köler&Karell.Rahvakoolide õpetajad olid haritlaste seas väga olulised *Kiriklikud olud ja usuliikumised 19.sajandi esimesel poolel oli vaimuelu olulisemaks
• ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannata lärmi • tundub, nagu ei kuuleks • võivad olla kõnehäired • koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber • võib olla allergiline • laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias Lugemine • ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja • suudab lugeda omaette, aga ette lugedes teeb palju vigu • oskab lugeda ilukirjandust, aga eksamiküsimuste või tehnilisemate tekstidega on probleeme • loeb ladusalt, aga ei saa loetu sisust aru • peab mitu korda lugema, et sisust aru saada • jätab ridu vahele • ei suuda järge pidada • ei armasta lugeda ja üritab seda vältida ‒ alustab hästi, aga järk-järgult lugemine halveneb • vahetab silpe ja sõnu • jätab lühikesed sõnad (nt oli, nad) lugemata või asendab need teistega 65
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani. · T kirjutas mitmeid uurimusi eesti kirjandusest ja kaks Juhan Liivi monograafiat, tänu millele Liiv sai üldsusele tuntuks. · T avastas, toetas ja populariseeris talente nagu Jaan Oks, Kr.J.Peterson jt. · Ta oli üks mõjukamatest kriitikutest. · T oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaid 1922.aastal. Teda valiti korduvalt liidu esimeheks (11 korda). · Aastail 1927-40 oli Eesti kirjanduse Seltsi esimees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
