Peamiseks ilukirjanduse eesmärgiks on meelelahutus ja olenemata faktist, et see enamjaolt ei põhine tõel, vaid väljamõeldistel, on see üks loetumaid kirjanduse liike ning seda ka õigustatult. Kui tekst on hästi kirjutatud, on väga lihtne end sellesse ära kaotada ja ümbritsev maailm unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust , et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine...
Vahel harva toimub ka vastupidine. Tihti meeldib inimestele võrralda seda mida nad loevad ja näevad. Kuidas ilukirjandus aitab kaasa filmikunstile ja vastupidi? Tihti peale raamatu lugemist tahame näha ka sama sisulist filmi kuna tänu viimasele saame tegelastele näod ja sündmustele rohkem emotsioone. Teose "Mäeküla piimamees" näitel saan öelda, et kui raamatut lugedes tekkis karaktritest kindel ettekujutus, siis pärast filmi vaatamist oli see muutunud. Raamatus kujutati Mari kui koledat naist, kellel olid hõredad hambad ja lõualott, filmis oli ta noor ja ilus naine.Vastupidiselt Marile muutus minu arvamus Kremerist hoopis positiivsest negatiivseks.Eduard Vilde kirjutatud teoses ei suutnud ta jätte mulle halba muljet, kuid ekraanilt vaatades tundus ta tõeliselt pervertne ja vastik. Se...
Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Eestikeelset kirjasõna iseloomustas ilmalikue kirjanduse võidulepääs. Anti välja ajakirju ja ajalehti ("Marawha Näddala-Leht", "Perno Postimees"). Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele vidulepäsu. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased. Baltisakslastest eestihuvilised estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust andsid välja ajalehti, kooliraamatuid. Silmapaistev oli F.R. Faehlmanni roll. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts. Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk....
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on...
1895.a. kevadel lõpetas Võnnu külakooli. G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele ning ta võeti vastu. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. G. Suits lõpetas 1904. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga ning asus õppima Tartu ülikooli, kus käis vaid ühe semestri. Seejärel siirdus ta Helsingi ülikooli, lõpetas filosoofiakandidaadi astmega. Aastatel 19171919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani...
Kunst Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust , tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis,...
Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust , andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
c) kui järellisand on rõhutatud:Teie, õpilased, ei mõista alati vanemate muresid. 3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt): Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust , ajakirju, ajalehti. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille tõeline daam meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba...
1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai,...
Viimane romaan ,,Vennad Karamzovid" jäi lõpetamata. Dostojevskit peetakse süngeks või tusameelseks kirjanikuks. Ometi ei kuuluta ta lootusetust vaid otsib koos tegelastega pimedusest väljapääsu. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastuse ja hingessuurust. Dostojevski mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.sajandi kunsti ja teaduse, sh filosoofia arengut ning muidugi ilukirjandust 3. A.Tsehhov 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi alguse nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. On pärit karmide kasvastusmeetoditega perest. Gümnaasiumipäevil hakkas huvi tundma teatri vastu, varakult avaldus ka tema näitlemis-ja improviseerimisanne. Tsehhov soovis välja pääseda väikekodanlikust keskkonnast ja saada tõeliseks intelligendiks. Tsehhovi järgi jagunesid vene intelligendid kahte tüüpi. Esimesed olid hõivatud ühiskonnale...
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibris...
-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust , proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte- väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid....
Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida....
nõukogude, paguluses, Gustav Suits- saksa vastasus) 3] Kirjanduskriitika Eestis on kitsama tähendusega kui ingl. keeles. Tegeleb äsja ilmunud teostega. Ajalehtedes, ajakirjades ilmuv kriitika. Hõlmab kirjandusnähtuste tutvustamise, analüüsi ja hinnangu; kuulub käsitlusviisist olenevalt- kirjandusteadusesse(angloameerika kirjanduskultuuris samastub sellega) või kirjanduspublitsistikasse; jälgib kaasaja ilukirjandust , selle arengut, tõlgendab kaasaja arusaamadest lähtudes kirjanduspärandit. Kitsamas tähenduses hõlmab reageeringud uudisteostele, vahendab autorit ja lugejaskonda, väljendab ja kujundab kirjandusmaitset ning on vastastikuses toimes kirjandusega, kirjandusteooriaga, kirjandusajalooga, muude humanitaarteadustega ja kogu oma aja ühiskondliku mõttestikuga.Suuremat tähtsust hakkas omandama pärast korrapärase ajakirjanduse sündi, 17. sajandil. !9. saj. keskpaigast peale on...
Lähenedes ja suurenedes ilmuvad fraktaaljoone seest ootamatult nähtavale aina uued ja uued detailid, kusjuures needki tunduvad inimsilmale alati lõplikud, teravate ja selgete äärjoontega olevat. Kunstnik märkab selles infos palju ühist oma sisetunnetusega. Ülikooli ajal loeb ta ka filosoofilist- ja ilukirjandust , õpib keeli (hiina ja hispaania keelt). 7 Paraku ei meeldi tema välimus Tartu sõjakomissarile, kes otsustab ta sõjaväeprokuratuuri abil Nõukogude armeesse saata. Ainus pääsetee viib läbi hullumaja. Hea õpinguraamat aitab arste veenda, et seda meest tasub aidata. 1989. Kolmas katse saada ametlikku kunstiharidust ei õnnestu. Seejärel lahkub noor kunstnik pärast kõikide eksamite sooritamist vabatahtlikult ülikoolist, otsustades lõpetada üldhariduse omandamise...
ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid teoseid ning ilukirjandust , sealhulgas ka antiikkirjandust. Kõrg- ja hiliskeskajal tekkis üha rohkem haritud inimesi ka ilmalike seas, mille jaoks olid eelduse loonud peamiselt kloostrid, kus säilitati sajandite jooksul hariduse järjepidevust....
Rahvuslik liikumine Eeldused: 1. Majandusliku jõukuse kasv 2. Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine 3. Rahvusliku ideede levik Euroopas 4. talurahvareformid, mille tulemusena kaotati pärisorjus ja sai võimalikuks talude päriseksostmine. 5. estofiilide tegevus (Eesti intelligentsi teke)- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust , andsid välja ajalehti, kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse. 1865.a loodi Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V.Jannsen- hakkas välja andma Eesti Postimeest. Rahvusliku liikumise eestvedaja. Tal oli kihelkonna kooli haridus. Organiseeris Laulupeo. Lõi Vanemuise Seltsi...