ristikivi.net/templ/index.php?page=2&lang=1 4. Mõisted Pseudonüüm- kodanikunime asemel vabalt valitud mitteametlik nimi, mida kasutavad peamiselt kirjanikud ja kunstnikud ning mis on üldiselt eluaegne Honorar- tasu, preemia Veljestolane- inimene, kes kuulus Eesti Üliõpilas Seltsi ,,Veljesto" Reamees- madalaim sõjaväeline auaste Internaatkool- õpilaskodu, kooli ühiselamu Proosa- sidumata kõne, levinuim keelekasutuse vorm, kasutatakse tihtipeale ilukirjanduse tähenduses Triloogia- kolmest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kolmikteos Diloogia- kahest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kaksikteos Novell- tiheda sündumustiku ja väheste tegelastega jutustus Romaan- jutustava proosa suurvorm, ülekantud tähenduses ,,armulugu" Fasism- ülireaktsiooniline ja marurahvuslik terroridiktatuur Vastupanu liikumine- riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu
Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole. Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust. Arenesid loodusteadused, filosoofia, maadeavastused. 18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik Meditsiin- hakati lahkama, et õppida inimesi ravima. Filosoofiline proosa- Mõtteteadus läbi ilukirjanduse. (Nt. Voltaire) 3. Francois-Marie Arouet (Voltaire)(1694-1778) Kirjutas poeeme, tragöödiaid, karakterkomöödiaid, ajalooliseid töid, filosoofilisi jutustusi ning romaane. Mõju ulatus üle maailma Mitmekülgne Peamised teemad jutustustes olid barbaalsus, maailmas valitsev kurjus, arutus. Kirjaniku seisukoht, et need( eespool nimetatud: barbaalsus jne) võidutsevad igal
Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda. Esteetika poeetika püüab jõuda kirjanduslike tekstide kunstilise tervikuni, ilu seaduste alusel. Kujundikeele mõistmine on loomise eelduseks, see lubab mõista ja vallata kunsti.
Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud, ning ta täiendas end veel iseseisvalt. Ilukirjanduse kõrval huvitasid teda veel erisuunalised mõtlejad nagu Darwin, Marx ja Nietzsche. Tähtsaks teejuhiks olid kuulsa taani kirjandusloolase Georg Brandese tööd. Gümnaasiumi ajal alustas Suits kirjanduslikke katsetusi. Tema enda sõnul hakkas teda luuletuste kirjutamine huvitama 15. aastaselt. Esimene album ,,Vesiroosid" ilmus 1899.a. Sealt algas kirjanduslikku noorsugu koondav tegevus ja ühisväljaannete toimetamine. 1901.
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne 8.Mida väidab deflatsionism? vahekord? Kes peaks valitsema? Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad 5.Iseloomustage filosoofia vahekorda ilukirjanduse ja teadustega. endid olevat tõesed, ei ,,oma" mingisugust ühist tõekontseptsiooni. Deflatsionism ütleb, et tõe Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on mõiste ei ole midagi sügavat ja tähtsat, tõdedel pole mingit ühist omadust, nagu eelnevad õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised teooriad on eeldanud.
VANAKREEKA LÜÜRIKA. Kordamisküsimused 1. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki. Eepika, lüürika, dramaatika. 2. Lüürika. Mis seda iseloomustab? (6) Kuidas mõiste tekkis? Millest välja kasvas? Millal oli vanakreeka lüürika õitseaeg? Nimeta vanakreeka lüürika žanre. Iseloomulik on: Elamuslikkus Subjektiivsus Vahetus Kujundlikkus Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted.
semiootikat. Näiteks mõni luuletus loodusest - see on pilt, kuidas luuletaja seda hetke nägi. Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. Näiteks: luuletustel on oma kindel väline vorm, mille järgi me nad ära tunneme; luuletusel on ka sisemine struktuur, enamasti kuulub luuletus ilukirjanduse alla. Koomiksil on ka oma kindel väline vorm, koomiks liigitatakse madalamate zanrite alla. See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus?
positiivseid ideaale. Realismi tuntumad esindajad 19.sajandil: Prantsusmaal Stendhal, Balzac, Flaubert; Inglismaal Dickens, Thackeray, õed Brontë´d; Venemaal Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov Realismi tähtsus: · 19. sajandi tähtsaim kirjandusvool, mis andis tõuke 20. sajandi kirjandusvooludele modernismile: ekspressionism, sürrealism, verism jt · alanud jutustava proosaga, levis kõikidesse ilukirjanduse liikidesse draamakirjandusse, luulesse · õitsele puhkeb romaanizanr; tekivad uued romaaniliigid: perekonnaromaan, sõjaromaan, panoraamromaanid, teaduslik-fantastilised romaanid jne Realistlik romaan Kirjanduses algas proosa ajastu. Juba eelmisel sajandil oli romaan muutunud populaarseks ja võitnud endale palju lugejaid. Nüüd tunnistas kriitika ametlikult romaani kõige tähtsamaks ja olulisemaks zanriks.
Aidi vastas, et kui ta viitsib, siis kirjutab neile selle huvitava raamatu. Selle peale, et õpetaja tõesti kavatseb kirjutada raamatu, itsitasid lapsed sõbralikult. Kuigi mõte tundus Aidi Valliku jaoks esialgu raskesti teostatav, sündis sellest siiski raamat. ,,Kuidas elad, Ann?" võeti kriitikas üsna ülbelt vastu. Mõned arvustajad tegid julgeid teoreetilisi üldistusi - noorsookirjandus polevatki päriskirjandus, vaid õppe- ja ilukirjanduse vahele jääv mutant. Välja käidi ka seisukoht, et noortele sobivat kirjutada vaid noortel ja kirjanik oma 30 eluaastaga olevat selleks juba liiga vana. Ei mingit huvi selle vastu, missuguses eas on kirjutatud paljud üldtuntud noorsooraamatud! Kriitikute arvamused lugejale üldiselt korda ei lähe. Aidi Valliku ,,Kuidas elad, Ann?" oli ja on noorte seas populaarne. Kahe raamatu (koos raamatuga ,,Mida teha, Ann?") müüdud eksemplaride arv võib
Kõige rohkem leiame uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud. Kiiresti arenevateks valdkondadeks on infotehnoloogia, majandus, tehnika, sport, kultuur, rõivastus, kokandus, ajakirjandus jne. 1 A.Jõgi, Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi saamiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1971 2 A. Jõgi, Inglise keele mõjust väliseesti ilukirjanduse sõnavarale ja keelekasutusele. - Keel ja Kirjandus 1989, nr 11, lk 649 4 2. LAENAMINE Laenamisel tuleb meeles pidada, et alati ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on kaasa toonud ka nn tarbetuid laene juba olemasolevate sõnade asemele. Neid on kasutatud näiteks ebasündsa sõna viisakamaks väljendamiseks või kõnele
Kogu see avarus tundub lame, aga kui vaatame kaugemasse sügavikesse ruumis, siis näeme, et oleme ainult väikene osa sellest kõigest. On alust arvata, et kosmos läheb edasi ka silmapiiri tagant. 6 4. Kokkuvõte Kuigi ei saa keegi 100% väita, et Suur Pauk tõesti toimus, on siiski see teooria kõige tõenäolisem. See, et universum tekkis suure jumala Bumba halva enesetunde tagajärjel, jäägu ilukirjanduse valdkonda. Minu jaoks kõige põnevam teadmine, mis ma sain selle väikese uurimistöö käigus oli see, et mina olen Suurest Paugust täpselt sama kaugel kui kõik muu siin maailmas. Tekitab kuidagi erilise tunde. Mul on hea meel, et teadlased Belli laboratooriumis avastasid CMBR kiirguse, sest see on palju põnevam põhjus kui lindude väljaheited. Sellega tõesatsid, et 13,8 miljonit aastat tagasi toimus Suur Pauk, tänu millele saan mina praegu siin seda referaati kirjutada.
oma aktiivse fasismivastase hoiaku poolest. H. G. Wells suri 13. augustil 1946 Londonis. 4 Looming Wellsi kirjanikutee algas 1895. aastal. Selle tee võib tinglikult jaotada kolmeks: loodusteaduslikud sotsiaalkriitilise värvinguga ulmeromaanid (1895-19049, realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid ,,Ajamasin" (,,The Time Machine," 1895; eesti k. 1924), ,,Doktor Moreau saar" (,,The Island of Doctor Moreau," 1896), ,,Nähtamatu" (,,The Invisible Man," 1897, eesti k. 1913 ja 1966), ,,Maailmade sõda" (,,The War of the Worlds," 1898; eesti k. 1911 ja 1929),
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sün...
mitmeplaaniline zanr vs üheplaaniline; dünaamiline ja teravsüzee vs äärmuslikku kirjalduslikkusesse suubunud romaan; romaan on armastuslugu vs lembeelement puudub; romaan on proosazanr vs värss-romaan) XVIII sajandil jõutakse lähemale romaani kui kirjanduses teiste zanritega mittevõrreldava zanri mõistmisele. Tekkinud mõtteavaldused ja manifestatsioonid romaanist, seavad romaanile nõuded: 1)Romaan ei pea olema poeetiline, nagu on seda ilukirjanduse teised zanrid 2)Romaani kangelane ei pea olema ,,heroiline" (kangelaslik) ei selle sõna eepilises ega traagilises tähenduses ta peab ühendama endas karakterina nii positiivset kui ka negatiivset, nii madalat kui ka ülevat, nii naljakat kui ka tõsist 3)Kangelast ei tule kujutada mitte valmi ja muutumatuna, vaid kujuneva ja muutuvana, keda õpetab elu 4)Romaan peab uusajal saama selleks, mis antiikaja jaoks oli eepos
Tema esimese leiutise katsetamine oleks talle äärepealt elu maksnud. Mis puutub Vesipruuli, siis tema polnud elu jooksul üldse ühtegi korraliku luuletust kirjutanud, ta ainult üritas kirjutada üht uudisjuttu, mis ei tulnud temal sugugi hästi välja. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumustes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Bornhöhe looming tähistas eesti ilukirjanduse arengus teatud edenemist. Kirjanikul on tähelepanuväärne kompositsioonioskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt populaarsed, millest annavad tunnistust mitmed suured uusväljaanded ning teatrilavastused. Eduard Bornhöhe raamatuid on tõlgitud vene, soome, leedu ja mongoli keelde. Kasutatud kirjandus: 1) http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/bornhohe.html 2) http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 3) Sisukord
Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. Müsteerium vaimulik näidend Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne.
Berlini järgi? Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia otstarve. 4. Iseloomustage lähemalt kahte Valik esseid. Tln, lk 7-29. teoreetilise ja praktilise filosoofia Danto, Arthur C. 2000. Filosoofiliste valdkonda. probleemide iseloom. Ühendused 5. Iseloomustage filosoofia vahekorda maailmaga. Tln, lk 39-50. ilukirjanduse ja teadustega. Reiland, Indrek 2009. Mis on filosoofia? Studia Philosophica Estonica 2.1: 1931. (vt http://www.spe.ut.ee) 6
Kivikase ,,Lendavad sead" on selle tõestuseks. See raamat on ka ilmavalgust näinud, seega pole ilmselt vaba mõttelend keelatud. Küll aga võib siin rolli mängida see, kui suureks osutub selle lugejaskond. Ehk et me igaüks võime kirjutada endale sahtlisse, päevikut pidada jne. Looming on looming, keegi ei saa seda keeleta, küll aga kas kiita või laita. Kas ,,Lendavad sead" on ilukirjanduslik teos? Minu jaoks teeb ilukirjandusest ilukirjanduse mitte sõna ,,ilus", vaid see et on võetud kasutusele SÕNU ja mängitud nendega. Küll kombineeritud ühtedega, küll teistega. Seega jah, see on ilukirjanduslik teos. A. Kivikas ,,Jaanipäev" Millised olid peremehe eluväärtused, hoiakud, hirmud ja kartused ning millest unistas perenaine? Mis olid tema rõõmud? Lapsed pidid olema haritud, nad pidid esinduslikud välja nägema. Peremees ei tahtnud olla
Oli olemas ka inimesi, kes moondasid end vabatahtlikult hundiks sel teel, et tõmbasid endale selga hundinaha. Nahk oli saadud Kuradi käest. Ning nahka tõmbudes muutusid nad hundiks. Usuti ka, et muundumine on võimalik võlusalvi läbi. Vahest aitas ka sellest, kui joodi vett hundijälgedest, või söödi hundi ajusid sunniviisiliselt või vabatahtlikult. NÕIAD Kuidas nõid välja näeb ? Muinasjuttude ning nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on populaarkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks. Kes on nõid ? Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste,
ning mil üldine kunsti tase oli äärmiselt kõrge. Eestis pöörduti realistliku maastikumaali poole erinevatel põhjustel, alates prantsuse maalikoolkonna eeskujudest, kuni siinsete kunstnike isiklike põhjusteni, millest sugugi viimane ei olnud nende päritolu: endiselt olid kunstnike vanemad talupojad, möldrid, meremehed loodusele lähedal seisvad ja lihtsust hindavad inimesed. Eestlased hakkasid sel ajal tasapisi linnastuma, rustikaalne pärand jäi üha enam ilukirjanduse ja kunsti kanda ning kujuneb välja linnakultuur kohvikute, uulitsate, voorimeeste, tudengite ja muu säärasega. Linnade rahvaarv kasvas pidevalt ja eestlaste tung maalt linna oli silmatorkav, kuid Eesti linnad 1930ndatel olid mitte mingil juhul suurlinnad, vaid maaga endiselt tihedalt seotud. 1930ndad tõid ka agulirealismi imbumise eesti kunsti, mida on põlastavalt nimetatud nii köögirealismiks, kui ka kunstnike silmaringi avanemiseks.
· Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist * Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid *Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus *iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus(katkend), grotesk(koomiline-fantastiline liialdus) ja iroonia *Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse.
organisatsioonid annavad välja oma liikmeskonnale mõeldud ajakirju. Bülletääne on välja andnud ka üksikud eestlaste keskused. Perioodika kaudu on eesti kirjasõna pidevalt ja laialdaselt eestlaskonnas levinud. Selle tähtsus informatsiooni vahendajana, avaliku arvamise kujunadajana, ühenduse pidajana on suur ning oluline. Ilukirjanduse eest on hoolt kandnud pidevalt tegutsevad kirjastused, osaliselt ja teatud perioodidel ka autorid ise. Kirjanduslik tegevus peamiselt ilukirjanduse osas on olnud mitmeti kirju. Alguses ilmus raamatuid rikkalikult Saksamaal asuvate kirjastuste kaudu. Hiljem võttis selle osa üle Rootsi. Rootsis elanud ja kirjutanud autorid on näiteks Ain Kalmus, Agu Kask, Alma Teder, B. Kangro, K. Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal, 9 aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne. (Kangro, Lk 114 - 126) Teaduslik töö
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Tema esimene teos ilukirjanduse vallas oli hilisromantiline kuid mõni aasta hiljem avaldatud ja laialdast kõlapinda leidnud romaan ,,Therese Raquin" tähistas juba naturalismile üleminekut. Ühelt poolt tekitas see teos raevukat kriitikat, teisalt sai kiita täpsete kirjelduste ning julgete värvide eest. Zolas stiil on range, domineerib faktide esitus. Flaubert nimetas seda teost julmaks ent kauniks raamatuks. Järgmiseks võttis Zola käsile Balzaci eeskujul kavandatud romaanisarja, mis pidi andma
Ta on püüdnud iseloomustada neid kihte ja 6 selgitada nende põhjusi. Kõigerohkem on teda huvitanud endiste maaisandate ja nende kunagiste orjan suhted uutes oludes. ,, Tallinnast Nuustakule" on lugu kolmest erisuguste tõekspidamiste ja põhimõtetega jalgrattamehest, mis annab elava ja homoorika pildi ajast ja inimestest. ( 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 477478) Bornhöhe looming tähistas eesti ilukirjanduse arengus teatud edenemist. Kirjanikul on tähelepanuväärne kujundusoskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt populaarsed, millest annavad tunnistust mitmed suured uusväljaanded ning teatrilavastused. 7 Kokkuvõte Kirjanduslikke eelkäijate Kreutzwaldi, Koidula ja Jakobsoni järgi kandis Bronhöhe edasi parimaid traditsioone. Tema jutustused avaldasid rahvahulkadele suur mõju nii oma
Enamik õpilasi olid jõukatest peredest. Lisaks lugemisele ja kirjutamisele õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas ka madala päritoluga inimestel karjääri teha preesterkonnas või riigiteenistuses. Kuigi enamik mesopotaamlastest ei osanud lugeda ega kirjutada, siis ühiskonna kõrgemates kihtides oli kirjaoskus hästi levinud. b) KIRJANDUS. Tekkis üsna pea peale kirja kasutuselevõttu. Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. d) KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst. Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas lagunesid need hooned ruttu
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
peekon oli nõutud kaup. Kahekümne aastaga võitles Eesti endale kindla koha rahvusvahelistel turgudel. 6 Kultuur Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. Lühikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus väljendusvõimalusi kõigil elualadel: kõrgemast sõjaharidusest ilukirjanduse või teaduslikest baasuuringutest õigusloomeni. Oma rahvusriigi loomiseni jõudnuna tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada Jakob Hurda poolt ärkamisajal välja öeldud mõte: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Rahvuslik kultuur Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi täies ulatuses eesti keelele üle ja korraldati põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja
· Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist * Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid *Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. ROMANTISM 18.saj lõpp-19.saj algus *iseloomulik esteetiliste(kauni, maitsekate) kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus(katkend), grotesk(koomiline-fantastiline liialdus) ja iroonia *Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika(tunde luule) arengus *Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse.
Tallinna Ühisgümnaasium Jane Austen Referaat Koostaja: Laura Jane Katriina Pesonen Klass: 8b Juhendaja: Kristi Siirman Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Isiklik elu.......................................................................................
Häälikumärke u 1500. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile.Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi kiilkiri ajajooksul tuntava arengu.Mesopotaamias oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Haridus: · Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. · Õpilasteks peamiselt ülikute pojad · Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. · Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. Kirjandus: · Olulisim ilukirjanduse zanr olid kangelaseeposed. Kangelasteks tavaliselt reaalsed ajaloolised isikud. · Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. Jumalad oli inimesekujulised, surematud ja vägevad. Miski inimlik polnud võõras ka jumalatele. Nad sõid, jõid, magasid jne. Teadus: Ühine Egiptusega: koguti parktikas kasulikke teadmisi ja oskusi
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused:
esimese numbri avaluuletuses pöördus Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme! " armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pandi alus ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades. 7 EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade käsitlemist(nagu Perno Postimehes). ,,Eesti Postimehe" lisalehtedest olulisemaks oli
Radikaalid (Jakobson, alul ka Hurt) kutsusid aktiivselt võitlema oma õiguste eest, kritiseerisid kirikut, hoiakuid, tegevust, saksameelset ja -keelset seltskonda, pidasid silmas Vene keskvõimu võimalikku abi, saavutamaks vabanemist aadli ja kiriku survevõimu alt. Kirjanduse areng samaaegselt toimus hoogsalt. Kirjandusse tulid Lydia Koidula, Mihkel Veske, Juhan Kunder, Friedrich Kuhlbars, Jakob Pärn, Ado Reinvald, kelle looming kujundas välja algupärase, tõeliselt rahvusliku ilukirjanduse. Carl Robert Jakobson (1841-1882) - rahvusliku liikumise radikaalse suuna aktiivne juht, EkmS asutajaliige, seltside juhtiv ja aktiivne liige, radikaalse ajalehe ,,Sakala" asutaja, toimetaja (1878- 1882), kõnemees ja publitsist, kirjanik, rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariuse sisus tõi Jakobsin oma uues kirjaviisis kooliraamatutega ,,Uus Aabitsaraamat.." (1867). tema kooliraamatutes oli esimesena ruumi eestlastemaa, ajaloo, keele, elutingimuste,
päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid põllupidajatele ja mõistis hukka ebausu. Ka virgutas ta eestlaste rahvustunnet ning kuulutas rahvaste ja rasside võrdsust ning humanismiideed. Samuti võitles ta ägedalt ümberrahvastamise vastu. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pani aluse ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades 1862. aastaks 2262 tellijat, olles sellega siinmail piibli järel enimloetud trükis. Eesti keele seisukohalt oli oluline, et nii ,,Perno Postimees" kui lühidalt ilmunud ,,Tallorahva Postimees" olid mõlemad kirjutatud põhja-eesti kirjakeeles, mis kahandasid lõuna-eesti kirjakeele tähtsust ja andsid tugeva tõuke ühtse eesti kirjakeele loomisele.
omandama ja talusid päriseks ostma, propageeris karsklust, andis nõuandeid põllupidajatele ja mõistis hukka ebausu. Ka virgutas ta eestlaste rahvustunnet ning kuulutas rahvaste ja rasside võrdsust ning humanismiideed. Samuti võitles ta ägedalt ümberrahvastamise vastu. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pani aluse ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades 1862. aastaks 2262 tellijat, olles sellega siinmail piibli järel enimloetud trükis. Eesti keele seisukohalt oli oluline, et nii ,,Perno Postimees" kui lühidalt ilmunud ,,Tallorahva Postimees" olid mõlemad kirjutatud põhja-eesti kirjakeeles, mis kahandasid lõuna-eesti kirjakeele tähtsust ja andsid tugeva tõuke ühtse eesti kirjakeele loomisele. Eesti Postimees
Pealkirjalaadsed üritusenimed jutumärkides esisuurtähega: konverents “Balti riigid Euroopa koostöös”, matkavõistlus “Tunne oma kodumaad”, kontsert “Renessansist Beethovenini”, rahvusvaheline maimess “Ettevõtlus 95”, näitus “Raamat ja kiri 1999” TAIMESORDID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Mitteerialases tarvituses Ilukirjanduse on võimalik ka: sõi suisleppi, jutumärkides esisuurtähega: kartul istus kuldreneti alla, ostis valgeid klaare. “Jõgeva piklik”, õunasort “Liivi kuldrenett”, punane sõstar “Hollandi punane”. Erialakirjanduses ülakomad: ´Valge klaarõun´ , porgand ´Nantes´. KAUBAD SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kaubanimed läbiva suurtähega, Tegemist ei ole kaubanimega:
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. [Villem Ridala "Toomas ja Mai", Henrik Visnapuu "Parsilai", Juhan Sütiste "Maakera pöördub itta, Juhan Smuul "Järvesuu poiste brigaad.] Pupulaarteaduslik kirjandus - aimekirjandus; kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa - sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. Rahvalaul - seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Eesti
Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et millegi nii suure vastu tema üksi ei saa. 12. Milles näeb Holden ,,kuristikku"? Holden näeb ,,kuristikku" enda ja ülejäänud ühiskonna üldises erinevuses ja väärtushinnangute erinevuses. 13. Nimeta viis Nobeli kirjanduspreemia laureaati. E. Hemingway, K. Hamsun, T. Mann, H. Hesse, A. Camus. 14. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki, tooge iga juurde üks näide eesti kirjandusest ja üks näide maailma kirjandusest. Eepika: J. Kross ,,Kolme katku vahel", F. Kafka ,,Protsess"; lüürika: D. Kareva ,,Orvujälg"; E. Dickinson ,,Armastuskirjad"; dramaatika: L. Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"; W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia". 15. Nimeta Eesti hümni sõnade ja viisi autorid. Eesti hümni sõnade autor on J. V. Jannsen ja muusika autor on F. Pacius. 16. Eesti hümni sõnad.
muutunud kirjanduslikus ümbruses. Uuemas kirjanduses on väljapaistev Ehini kogu ,,Teadvus on ussinahk" (1995), suuremat osa aastakümnete jooksul kirjutatud luulest koondab raamat ,,Alateadvus on alatasa purjus" (2000). Luule kõrval on Ehin avaldanud proosat ning koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga kirjutanud ulmenäidendi ,,Karske õhtupoolik" (1972) koondime Lembit Vahak all. Särava lõbuga ignoreerib dokumentaal- ja ilukirjanduse piire lühijuttude raamat ,,Ajaviite peerud lähevad lausa lõkendama" (1980), mis on ka 5 eesti kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Tõsielulise aine ja kultuurimüütidega mängivad samuti tema hilisemad romaanid ,,Rummu Jüri mälestused" (1996) ja ,,Seljatas sada meest" (1998). Andres Ehinil on palju lapsi. Paremate eesti luuletajate traditsiooni kohaselt on tal viis last. Tema lapsed esimesest abielust Ivar (35) ja Anne (33)
esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid välistatud poliitilised juhtkirjad, publitsistika laiemaski plaanis. ,,Perno Postimehe" juturubriigiga pandi alus ilukirjanduse avaldamise traditsioonidele eestikeelses ajakirjanduses. Raskustele vaatamata saavutas Perno Postimees enneolematu menu omades 1862. aastaks 2262 tellijat, olles sellega siinmail piibli järel enimloetud trükis. Eesti keele seisukohalt oli oluline, et nii ,,Perno Postimees" kui lühidalt ilmunud ,,Tallorahva Postimees" olid mõlemad kirjutatud põhja-eesti kirjakeeles, mis kahandasid lõuna-eesti kirjakeele tähtsust ja andsid tugeva tõuke ühtse eesti kirjakeele loomisele. EESTI POSTIMEES
Eilarti käsitlus on ajaloolist perspektiivi järgiv; teoste klassifitseerimist esineb sedavõrd, et on eristatud puhtalt ilukirjanduslikud teosed ja need, mis on edendanud looduskirjandust rahvavalgustuslikust seisukohast. Eesti looduskirjanduse teoreetilise määratlemise katseid on niisiis varasematel aegadel tehtud mitmeid, kuid tundub, et ühtse liigendus- aluse leidmist on raskendanud ebaselgus küsimuses, kas meil on loo- duskirjanduse puhul tegemist pigem ilukirjanduse, teadus- või hoopis aimekirjandusega. Nii ilu-, teadus- kui aimekirjandus on aga loodus- kirjandusest laiemad mõisted, mis kattuvad omavahel vaid osaliselt. Ameerikast alguse saanud ökoloogilise kirjandusuurimise traditsioo- nide kohaselt võib looduskirjandust määratleda kas laiemalt, kui kõik- võimalikke loodust sõnalises vormis kirjeldavaid tekste, sealhulgas välimäärajaid, käsiraamatuid, memuaare, ilukirjandust jm (Lyon 1996:
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
hakkavad siis paremini müüma. Elulooraamatud lähevad muidugi hästi, lisas Laul. «Näiteks aasta eest veebruaris olid suured müügihitid Jaan Krossi «Kallid kaasteelised II» ja koguteos «Eesti Vabariik 90», nii tugevaid asju pole möödunud kuust ette näidata. Sellised menuraamatud võivad ehk moodustada kuni 5 protsenti kogukäibest,» selgitas ta. Mägi rääkis, et kasvanud on biograafiate, ilukirjanduse ning vaimsuse ja eneseabi raamatute müük, väikest langust on tunda kallimate kinke ja kunstiraamatute osas. Tõelised hittraamatud on alati avaldanud nii kogu maailmas kui ka Eesti raamatuäris arvestavat mõju, nentis Mägi. Läti läks hapudelt kinnisvaralaenudelt USAst ette Kogu maailmas räägitakse USA kinnisvaralaenude kriisist, kuigi selle riigi näitajad on Läti omadest tunduvalt paremad, vahendas rus.db.lv. 2008
aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel", omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost, ümberjutustus Robinson Crusoe ja Don Quijote seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming tähistas eesti ilukirjanduse arengus teatud edenemist. Kirjanikul on tähelepanuväärne kompositsioonioskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt populaarsed, millest annavad tunnistust mitmed suured uusväljaanded ning teatrilavastused. Eduard Bornhöhe raamatuid on tõlgitud eelkõige vene, soome, leedu ja ka mongoli keelde. Victor Hugo Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, kes elas aastatel 1802- 1885. Ta oli üks
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab
Vanemuine. Selle seltsi tegevusest kasvas välja näiteks laulupidude traditsioon (esimene laulupidu toimus 1869.aastal). 1870. aastal loodi rahvuslik teater. Kirjanduselu elavdas aga 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis loodus Jakobsoni ideest lähtuvalt. EKmS suunas vajalike kooliõpikute koostamist ja kirjastamist, avaldas aastaraamatuid, milles ilmus artikleid keeleteaduse, rahvaluule, ilukirjanduse jm aladelt. Kirjanduse areng kulges 1860.-1880. aastatel väga hoogsalt. Kõikide nende muutuste ja elavnemiste tuules elavnes peagi ka rahvakultuur. Muutused leidsid aset kõikides rahvakultuuri alaosades, mistõttu võibki seda perioodi murranguajaks nimetada. Talude päriseksostmine ja üleminek mitmeväljasüsteemile olid eelduseks tehnilistele uuendustele. Põllumajanduse uuenemine koos turumajandusliku mõtlemisega põhjustasid muutusi
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
kangelaseetikat. Eleegia - tnp. kurvatooniline luuletus ükskõik mis värsimõõdus; ant. kr. ükskõik, mis teemal luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli kaksikvärss. Epigramm - kr. Väike lüüriline pühendusluuletus, ehitise/samba vms pealiskiri; tnp. Satiiriline lühiluuletus, pilkeline luuletus. Epitaaf hauakiri Anakreontiline luule Anakreoni anonüümsete järgijate luule Lüürika kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes Filosoofiline proosa Sokrates, Platon, Aristoteles 10. Sokrates (470-390 eKr) ei hoolinud välisest edukusest. Ta kõndis mööda tänavaid ja jutles inimestega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
