Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Tripper e. Gonorröa Mairo Org Tekkitaja Tekitajaks on bakter mis kahjustab meestel kusitit, limaskesta ja naistel emakakaela. Kuidas ja millal avaldub Enamasti ilmuvad haigustunnused 3-5 päeva pärast nakatumist. Meestel: rohekas-kollakas eritis peenises. Naistel: rohekas-kollakas eritis tupes ja valulikkus kusemisel. Võib tekkida ka veresegune eritis. Levimine Levib kaitsmata tupe-, päraku- suuseksi ajal partneriga, kellel on gonorröa. Gonorröad võib edasi anda ka siis kui välised ilminguid pole. Kuidas ravida Gonorröa allub ravile hästi, millele lisandub ka kohustuslik klamüdioosi ravi, kuna gonorröa
Twitter Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow). Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis,Massachusettsis. Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on lehekülg kogunud populaarsust
. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest
ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uue probleemiga, väljakutsega tee õnnrks olemiseks lüheneb, aga see tee muutub veelgi raskemaks, sest sõlmed lõngal vajavad aega selleks, et neid vallandada
peole minna.Teener lahkub. · Romeo ja Benvolio arutavad peole minekust.Romeo otsustab peole minna. 3.tseen toimub Capuletti majas. 1 · Amm kutsub Julia, kuna ta ema tahab temaga rääkida. · Julia ema rääkis talle abielust ja sellest, et Paris tahab teda kosida. · Ilmub teener ja teatab, et külalised on kohal ja Juliat ning sinjoora Capuletti oodatakse. 4.tseen toimub Capuletti maja ees. · Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud.Romeo tahab üks tõrvikukandjatest olla, kuid teised ei ole sellega nõus. · Romeo ja Mercutio räägivad Mercutio unenäost. · Benvolio kuuleb trumme ja nad marsivad majja. 5.tseen toimub Capuletti majas olevas saalis. · Ilmuvad Capuletti ja Julia kõigi pidulistega, et Romeot ja tema sõpru tervitada.
· 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia)
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress.
saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke Ilmuvad savinõud keraamika Tekib ornament savinõude kaunistamine Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised Debiani eeliseks peetakse tema mugavat pakihaldussüsteemi kasutajal pole tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase debiani peegli pealt on võimalik süsteemi alati uuendada. Debianile on iseloomulik ... korrektselt ilmuvad turvaparandused (teated ilmuvad ka bugtraqis) eeskujulik paketihaldus rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsükkel, erinevalt närvilisest ja suhteliselt pikk tugi eelmisele stabiisele versioonile väärikas kasutajaskond (ingl. k. community) tarkvara jagatakse kompileeritud ja lähtetekstipakettide kujul Andmed Ettevõte / Arendaja Debiani Projekt OSperekond Unixilaadne Hetkeseis Aktiivne Saada olev(ad) keel(ed) 63 erinevat keelt
Teos algab kui äikese ja müristamisega ilmuvad kolm nõida, kes otsustavad et järgmine kohtumine toimub Macbethiga.Järgmine stseen algab kui ilmub verine pealik kuninga Duncani juurde ja teatab talle et tema pealikud Macbeth, kes on Glamis`i taan ja Banquo on alistanud Iirimaa ja Norra väed, keda juhtis reetur Macdonwald. Macbeth saab suure kiituse osaliseks. Stseen muutub kui ilmuvad Macbeth ja Banqou, kes arutavad võidu üle. Siis ilmuvad uuesti kolm nõida, kes tervitavad neid ennustustega. Kuigi Banquo võttis sõna esimesene, pöördusid nõiad ainult Macbethi poole, kutsudes teda Glamis`i taaniks, Cawdori taaniks ja kolmandaks kuulutasid et ta saab kuningaks. See jättis Macbethi tummaks. Nad kuulutasid ka Banquole,et tema saab isaks paljudele kuningatele, kuid kuningat temast endast ei saa. Samal ajal kui mehed ettekuulutuste arutlevad, nõiad kaovad ja ilmub üks aadlikest- Rosse, kes oli saadetud kuninga
Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja tööstuslinnasi. Alates 2002.a. kaevandatatakse piirkonnas kulda, mis tänaseks annab rohkem, kui poole kogu venemaa kulla tootmisest. Tundra piirkonda, kus ilmuvad esimesed puud ja metsloomad nim. Metsatundraks. 1. Nimeta põlisasukaid. Laplased, komid, handid, neneetsid, eveenid, tsuksid 2. Kes on karibuu ? Põhjapõder 3. Mis on tundra ? Kidura taimestikuga polaarmaastik 4. Millega tegelevad tundra põlisasukad? Põhjapõdra kasvatuse ja kalapüügiga 5. Millala ja miks soovitatakse reisida tundrasse ? Suve lõpus, sest sisi pole kihulasi 6. Mis on metsatundra ? See, kus ilmuvad esimesed puud ja loomad 7. Mis on igikelts?
Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi i...
kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Päikeselaigud Päikeselaigud (või päikeseplekid) on tumedad alad fotosfääris, mis on oma ümbrusestjahedamad. Tavaliselt ilmuvad nad paaride või rühmadena ning on seotud väga tugevate magnetväljadega. Laikude suurused ulatuvad "väikestest", ligikaudu 15000 km läbimõõduga (laias laastus Maa diameetriga võrreldavad), kuni hiiglaslikeni, läbimõõdus üle 150 000 km. Enamikul neist on tume keskala, mida kutsutakse "täisvarjuks" (u. 1600 kraadi fotosfäärist jahedam), mida ümbritseb vähem tume ala, "poolvari" (u. 500 kraadi fotosfäärist jahedam). Et laikude piirkonnas on Päikese
kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. 3 Taimestik: Salumetsa alustaimestik on väga rikkalik. Siinsed taimeliigid on enamasti nõudlikud mullaviljakuse suhtes, aga varjutaluvad. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. 4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku
Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st Fütoplanktonis domineerisid akritarhid Ilmuvad seened Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) · EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) käsnad meduusi- ja korallitaolised loomad segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) limusetaoline pehmekojaline Kimberella lihtsad jälgfossiilid Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia)
"Postimees" üldiselt 210 inimest, vene toimetuses ainult 37 inimest. Intervjuu venekeelse ,,Postimehe" tõlkijaga: · Intervjuu jooksul saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, hea toimetus, maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab kokku umbes 250 inimest. Venekeelse ajalehe lisad ilmuvad paar korda kuus. Täpne arv ja sisu sõltub suures osas reklaamiandjate huvist. Märgatavad erinevused eesti- ja venekeelse ajalehe vahel: · Esimene suur erinevus: eestikeelne leht on märgatavalt paksem tervelt 24 lehekülge, venekeelne seevastu vaid 16 lehekülge; · Esilehe artiklid on erinevatel teemadel; · Venekeelses lehes puuduvad õnnitlused, kaastundeavaldused, male- ja mälumäng, anekdoodid ning ristsõna, töökuulutused.
Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev Sergei Fedossejev Lorenzo Juri Mihhejev Vladimir Klepinin Sisu: Ränd rüütel Don Quijote laskub unistustesse. Raamatutest ilmuvad tema kujutlustesse südamedaam Dulcinea, vaprad rüütled ja õilsad daamid. Ta januneb loetud seikluste järele ning läheb neid koos oma ustava kannupoisi Sancho Panzaga otsima. Väljak Hispaania väikelinnas täitub pidutseva rahvahulgaga. Sinna ilmub ka kõigi poolt armastatud Quiteria. Temasse armunud habemeajaja Basilio püüab neiult võita suudlust. Quiteria isa Lorenzo on selle armastuse vastu tema eesmärgiks on panna tütar mehele rikkale aadlikule Camachole
valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja verivorstide maitsestaja). Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et taime on kasutatud värviandjana. Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks värvida, seevastu pune rohelised osad koostoimes raudvitrioliga annavad musta värvuse. Kasvatamine ● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus säilib 3...4 aastat). ● Seemned on väga väikesed . ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalat pärast külvi. ● Avamaale tuleks istutada 30...40 cm vahedega. ● Vähenõudlik taim, eelistab kuiva ja päikesepaistelist kasvukohta. Saak ● Saak koristatakse täisõitsemise ajal. ● Varred lõigatakse maha 5...10 cm kõrguselt maapinnast. ● Suve jooksul saab vähemalt 2 saaki. ● Pune kuivab kiiresti. ● Kuivatatult säilitab oma ravitoime 3 aastat. 6. HARILIK ROSMARIIN • Lad. Rosmarinus officinalis • Ld. k. “ros” = kaste;
ühe kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega. Teist nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni. Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte millest igaühest arenevad erinevad struktuurid. Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna ning silmade areng. Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe alustavad arengut eraldiseisvad kojad. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult edasi. Raseduse esimesel poolel puudub lootel veel hästi väljaarenenud immuunsussüsteem
Tubaka mõju nahale Kristiina Pruul 12D Veresooned ahenevad... - Väheneb verevarustust kätel ja jalgadel - Sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra - Talvel suureneb külmumisoht - Nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega Üldmuutused... - Nahk muutub rutem elutuks ja naha elastsus väheneb - Kortsud ilmuvad nooremana kui teistel - Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased Haigused... - 3 korda suurem risk nakatuda psoriaasi - Akne Tänan tähelepanu eest!
sündmustiku primitiivsus ja tehtud tegevuste üksluisus. Aga järgmisel vanuseetappil nemad muutuvad süzee-rollimängude üheks allikaks. Sellise mängu arenguks on tähtis sümboolsete ja asendatavate tegevuste tekkimine. Näiteks, kui nukku pannakse puulatile voodi asemel see on asendamine. Kui laps pöörab nukku peaga allapoole, raputab seda ja ütleb, et puistab soola soolatossist need on veel keerulisemad asenduslikud tegevused. Sellel ajaperioodil ilmuvad esimesed katsed pöörata kujutustegevusele paberi peal joonistamise vormis. Esialgul lapsed joonistavad kritseldised, millised võivad tähendada mis tahes: kass, koer või inimene, igaüks lapsele tuttav objekt. Kolmandal eluaastal lapse joonistused leiavad juba rohkem sarnasust kujundava objektiga. 7 Teisel eluaastal taastab laps täiskasvanu tegevuseid esemetega, temal ilmuvad ainelised mängud jäljendamised
"Kes armastab pimesi teist" "Panen kolmeks päevaks sõnad" "Kes sosistas nutta" Mulle meeldis luulekogu juures see, et sinna sai süveneda ja mõelda asjade peale sügavamalt, kuna vahel on seda vaja, et tuua enda mõttemaailma natukene värskust. Mulle meeldis ka see, et siin oli palju armastusluulet. Kasutatud kirjandus: Kristiina Ehini kodulehekülg. Vaadatud 2017. Tutvustus. http://lehtpere.blogspot.com.ee/p/tutvustus.html (15.03.2017) Peegel, M. 2008. Kristiina Ehini kogud ilmuvad Inglise ja Iiri kirjastustes. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kristiina-ehini-kogud-ilmuvad-inglise-ja-iiri-kirjastuses?id=511 34332 (15.03.2017) Kristiina Ehini kodulehekülg. Vaadatud 2017. Luuletused, jutud, arvustused, intervjuud. http://lehtpere.blogspot.com.ee/p/luuletused.html (15.03.2017) Loonet, T. 2012. Londoni olümpia kultuuriprogrammis astus ülesse Kristiina Ehin. http://kultuur.postimees.ee/893806/londoni-oluempia-kultuuriprogrammis-astus-ueles-kristii na-ehin (15.03.2017) Elu24
Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja- Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine. Eestisse jõudis keraamika 4 at. eKr. Neoliitikumi lõpp metallide kasutuselevõtt. Pronks 3500 eKr. Raua kasutuselevõtt 2. At eKr. Põhja-Euroopasse pronks ei jõudnud. Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr. Mesoliitikumis koopamaalida allakäik ehitatakse endale puidust, mätastest elamud. Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo
ilmumise aastaks 2001. Keeleks eesti keel. Sain 5 vastet. Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud. Saksa keelest tõlkinud Sisask, A. Tallinn: Olion. Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Võtsin liitotsingu ning autoriks panin Eesti Maaturism, väljaande laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne. Sain 5 vastet. Nad kõik ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin kohaviite otsingu ning kirjutan sinna kohaviida CD 4775. Saan ühe vaste. Asub EMTA raamatukogus ja arhiivis.
Aastaarvu kaudu 2001. Keeleks määran eesti keele ning kataloogi osaks TLÜAR teadusraamatukogu. Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud . Tallinn: Olion 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut. Kataloogi osana kasutasin perioodikat. Otsingusse kirjutasin Eesti Maaturism ja otsisin kirjastust. 4 neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingu viin läbi Tallinna täielikus kataloogis. Otsingusse lisan kohaviida ja otsing kohaviida kaudu.
Word 2007 Sektsioonivahetus lisada sellele leheküljele, mis on viimane, millel numbrit olla ei tohi (,,Sissejuhatus"). Järgmisena tuleb siseneda jalusesse Kursor teise sektsiooni jalusesse (Footer Section 2). Eemaldada seos eelmise sektsiooniga st andke korraldus, et alates teisest sektsioonist algavad uued reeglid st nüüd ilmuvad nähtavale leheküljenumbrid. Valige ,,design" nupuribalt korraldus Page Number (lisa leheküljenumber) ning seejärel Format Page Number (kui soovite teistsugust nummerdamist jms) Lõpuks kontrollige, et Footer Section 1 oleks kindlasti tühi ja Footer Section 2 oleks leheküljenumbritega ning et nummerdamine oleks õige.
tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest istutatakse avamaale öökülmade soodustav möödumisel. . Tüümian e. aed-liivatee Püstiste, alusel putunud, 30-40cm vartega Eelistab sooja Seemned külvatakse kasvuhoonesse Noori võrseid ja lehti
oktoobril 2013 • Põhineb Linuxi tuuma versioonil 3.8 Töölaud • Võimalik lisada ja eemaldada rakendusi • Võimalus teha kaust, kuhu lisada rakendusi • Võimalus lisada vidinaid • Võimalus lisada ekraanilukk Juhtpaneel • Juhtpaneel avaneb, liigutades näppu ekraani ülaservast alla • Toimib nagu otsetee erinevate rakenduste käivitamiseks • Ehk siis, on võimalik erinevaid rakendusi kiirelt sisse ja välja lülitada • Sinna ilmuvad teadistused, mida saab avada, puudutades seda Seaded • Jaotatud neljaks rühmaks: • Võrgud • Heli • Ekraan • Üldine Turvalisus • Suhteliselt turvaline, kuna on üks uuemaid Androide • Võimalik lisada tulemüür • Võimalik paigaldada viirusetõrje Andmete ülekandmine • Bluetooth • Sünkroonimine • NFC • Android Beam Tänan!
ning väljaandmispiirkonda. Segadust tekitavad organisatsiooni või ühingu tasuta ajakirjad, kuid kriteeriumiks määratlemiseks on see, et neid on võimalik osta ka mitteliikmetel (Kõuts ja Vihalemm, 2004). 2. Ajakirjade liigitus Ajakirju liigitatakse ilmumissageduse, levi ulatuse, suunitluse tüübi, temaatilise suunitluse, omandisuhte ja keele järgi. Ilmumissageduse liigid on nädalakirjad, kuukirjad, kvartalikirjad ja 3 2-3 korda aastas ilmuvad ajakirjad. Enamus Eestis ilmuvates on kuukirjad. Levi ulatus võib olla nii globaalne, riikidevaheline, üleriigiline ja kohalik. Eestis ilmuvad ajakirjad on kõik üleriigilised, kohalikud väljaanded puuduvad. Ajakirjad jagunevad üldsuunitlusega ajakirjadeks, mis on universaalse temaatikaga ning huviala- ja eriala-ajakirjadeks, mis on mõeldud kindlale inimgrupile. Laiale lugejaskonnale mõeldud väljaanded jagunevad poliitika-, filosoofia-, usu ja
Hambaid kilpkonnal praktiliselt pole, ent ala- ja ülalõualuu on hästi tugevad ning teravate servadega, seetõttu närib ta vaevata. Seljakilp (karapaks): Luustunud ja sarvplaadikestega kaetud. Põhivärvus ja mustrid erinevad. Kõhukilp (plastron): Luustunud ja tugevasti seljakilbiga kokku kasvanud. Tagajäsemed: Hästi tugevad ja lihaselised. Varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud. Poeg: Esialgu rohelist värvi, ent hiljem ilmuvad pruuni või musta värvi laigud. SUURUS Pikkus: Kilp 12,5-20 cm, emasloomad on isastest suuremad. Kaal: Kuni 1 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Innaaeg: Kevade algul. Munade arv: 2-22. Arenguperiood: 10-13 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsivad loomad, peesitavad sageli hulgakesi päikese käes. Toitumine: Veetaimed, mageveekalad, limused, putukad. Eluea pikkus: Kuni 40 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
* Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte * Nende ehitatud on Granovitaja Palata vike rikkalikult kaunistatud loss * 16. saj alguseks juab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (krged taevasseprgivad ehitised) * Ilmuvad telkkatusega kirikud * Keskne kuppel ehitatakse hsti krgeks * Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje kla lhedal * Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla * enni e. Kaasani katedraal See pstitati Ivan IV vidu auks Tatari vrstiriigi le * Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal kib aga 16. saj alla
Saksa vägede võitluse uurimine Teises maailmasõjas. Ajakirja sügisnumbris 3/2011 ilmub ka portreelugu ajakirjanikust endast. Autorkonda kuulub sõjaajaloo uurija Vaino Kallas, kes võitles Teises maailmasõjas Kuramaal. Autori artiklite temaatika lähtub peamiselt isiklikust kogemusest. 7 Muusiku ja helilooja Alo Põldmäe lood ilmuvad ajakirja muusikarubriigis. Neljas viimases ajakirja numbris on Alo Põldmäe sulest ilmunud kaks persoonilugu (Leonhard Neumanist (4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011). Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid
KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine. Luukalade domineerimine. Ilmuvad katteseemnetaimed. UUSAEGKOND NEOGEEN Sabaga leemurite, kannaliste ja hiljem parapiteekuste ja drüopiteekuste ilmumine. ANTROPOGEEN Inimese ilmumine. Kasutatud materjal: Loomade elu. Valgus, 1981. http://lemill.net/content/webpages/eluarengmaalevolutsiooniajajoon/view http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal http://www.google.ee/images Üldbioloogia. Valgus, 1978.
tavalisele bütsantsi ikoonimaalile* Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi* Peakirikuks saab Uspenski katedraal* See matkib Vladimiri Uspenski katedraali* Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti* Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte* Nende ehitatud on Granovitaja Palata väike rikkalikult kaunistatud loss* 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)* Ilmuvad telkkatusega kirikud* Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks* Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla zennõi e. Kaasani katedraal See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle* Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj* Ikoonimaal käib aga 16. saj alla* Riik võtab ikoonimaali meistrid oma
Väga vastupidav ja tugev Väetamine histest. Substral roosiväetisega väetada kevadel, 6-8 nädala pärast jä Lõikamine e arengut. ade möödumist. Eesti tingimustes vastavalt kas oktoobris või aprillis. Lõikamisel tul äma umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülalpoole. Oksi tuleks harvenda ei soovitata siiski teha mitmel järjestikusel aastal. Kuigi õied ilmuvad varem, halveneb seetõttu roosid ei soovitata siiski teha mitmel järjestikusel aastal. Kuigi õied ilmuvad varem, halveneb seetõttu roosid hiokstele jäetakse 3...5 punga, tugevamatele oksaharudele aga 2 punga. Suvisel lõikamisel eemalda Kasutatud materjal e-de-montebello/73330/rose-rose-duchesse-de-montebello-rosier-rosier-duchesse-de-montebello-zp.h ?linksource=stockitem&listgroupfile=roses&parentpagefile=opengroundroses&season=MAIN&webfile 92
Eesti esiaja kronoloogia põhidaatumid Kiviaeg jaotatakse kolmeks: 1. vanem kiviaeg paleoliitikum, seda eestis pole, sest meil oli jää-aeg. Võimalik, et enne meie viimast kõneaega on siin elu olnud. 2. keskmine kiviaeg mesoliitikum 9600-5000 eKr. Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllundu...
Meisterdetektiiv Blomkvist Kalle on väike poiss, kes tahab saada detektiiviks. Kalles äratab suurt huvi Eva-Lotta juures puhkusel oleva onu Einari käitumine. Onu Einarit jälgides leiab Kalle lossivaremete keldrist kalliskivid ja peidab need ära. Tagasi lossivaremete keldrisse minnes leiavad lapsed onu Einari kinniseotult Sinna ilmuvad ka Einari sõbrad. Nad pigistavad Kallelt kalliskivide asukoha välja ja panevad lapsed keldrisse kinni. Kuid lapsed leiavad trepi, mis viib keldrist välja. Eva-Lotta maja juurde jõudes näevad lapsed onu Einarit koos kaaslastega linnast lahkumas. Kallet ootavad kaks politseinikut ja kohe istuvad nad koos autosse ja püüavad kurjategijad kinni. Kalle saab suure vaevatasu varaste kinni püüdimise eest ja kalliskivide leidmise eest.
Täida tabel ! Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks,
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine
AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole, tulevad nad pinnale õhku ahmima. Kui talvel veekogu jäätub, võivad kalad hukkuda. kus ahvenad pesitsevad.
Erki, Sander, Lisann, Leie-Liilian, Hele-Riin PSÜHHOANALÜÜS Teraapiavorm Eesmärgid Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG
koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist ei lasta leskesid enam tarusse tagasi ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Pereheitmine Kui pessa ilmub uus noor emasmesilane, võtab vana ema kaasa osa töölisi ning läheb uut pesapaika otsima - toimub pereheitmine. Tänan tähelepanu eest!
Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist
Romaani peidetud külg Jan Kausi romaan „Tema“ on teos, mis võib jätta lugejat algul ükskõikseks ja segadusse. Kuid lugedes edasi avastad peaagi, et sinu kätte on sattunud armastusromaan. Kaus jätab eelkõige romaani peamõtte saladuseks, kuid tasapisi ilmuvad vihjed ja killud, mis viivad tervikule lähemale. Romaani mina tegelane Siim, kes on rikkas reklaamimees , põgenedes maale tädi juurde elama hakkab kirjutama päevikut - teatud sorti pihtimust. Kahe kõva kaane vahele jääb palju kõrvalisi tekste mis ümbritsevad peamõtet, mis räägivad mina tegelase perekonnast, naabrimees Aadust, Puerto Ricost pärit gigolost Jose Corazonist ja Neljast Koerast. Kuid Romaani keskmeks on ikkagi Tema , reklaamiemehe suur armastus, tõeline iludus Mirjam
16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised).Ilmuvad telkkatusega kirikud.Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal.See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle-Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj Sofia peakirik Kiievis Maal: Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond
taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehetäide vastseid jahivad aga kiilassilmad, lepatriinud ja sirelased Sipelgatega elavad lehetäid koos: sipelgad kaitsevad lehetäisid rohkem vaenlaste eest ja saavad vastutasuks magusat nestet toiduks. Tõrje Lehetäid on kuulsad aiapidajate vaenlased Nad söövad roose, viljapuid, marjapõõsaid
Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm Kaovad maa alla ja ilmuvad taas välja karstiallikana Langatuslehter tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. Luited Tuuletekkeline pinnavorm Luited jagunevad mandri- ja rannaluideteks Luited koosnevad teralistest setetest Sootasandikud Elutekkeline pinnavorm On tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Aitäh vaatamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
