aastal ilmunud biograafias ,,Parallel Lives" ning seda ei ole mõtet korrata. Raamat ,,Diktaatorid" on kirja pandud kahe sihiga: kahe süsteemi 4 sarnasuse või erinevuse üle ning selleks, et üles tähendada kahte süsteemi võrdlev ajalugu, mis lubaks vastata suurele ajaloolise küsimusele, kuidas isikudiktatuurid tegelikult toimivad. Otsekohe torkavad silma mõned sarnased jooned, ehkki ka erinevused on sama ilmekad. Mõlemad diktatuurid tekkisid konkreetsel ajaloohetkel ja tänu teatud ajaloolistele jõududele, mida on kasulik võrrelda. Mõlemad esindavad äärmuslikus vormis ,,üliinimese" ideed. Mõlema toimimises on ilmselgeid sarnasusi: riikliku julgeolekuaparaadi loomus, laialdane laagrite kasutamine, täielik kontroll kultuurielu üle, ühiskondliku utoopia rajamine laibamägedele. Need ei ole juhuslikult valitud võrdlused. Süsteemid olid teineteisest teadlikult ja käitusid vastavalt.
Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele „The Miracle of the child falling from the balcony „ (Simone Martini 1285–1344) „Madonna ja laps“ Duccio (1284) Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto di Bondone(1266- 1337) „Juuda suudlus“ • Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid. Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi. • Venndad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest VANA-KREEKA ANTIIKKUNST 8 saj. eKr – 5. saj pKr Egeuse kunst Kõige varasem antiikkunsti etapp Egeuse piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr välja Egeuse kultuur Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a. Ekr Polnud ranget ellusuhtumist Rõõmsameelsus, reeglitega kammitsemata elustiil Egeuse maalikunst Ei olnud ühtegi sõjastseeni
tahavad kangesti rääkida, mitte teisi võõraste tegelastega. Hea on, kui lapsi kuulata. Seepärast peaks neid lastele saab teksti juurde ka tegevusi, eriti kui lastele on teema illustreerivaid pilte näidata. tuttav ja neil on juba tahtmist kaasa Illustratsioonid peavad olema lastele rääkida, viima läbi väikestes gruppides, arusaadavad, lastepärased ja ilmekad. et kõik lapsed saaksid kõnelda ja Toredad on ruumiliste suudaksid ka natuke teisi kuulata. illustratsioonidega raamatute Seevastu teemat alustades, seda vaatamine jutustamise või ettelugemise saateks. 8 Kasutatud kirjandus 1. M Veisson "Väikelaps ja tema kasvukeskkond 2" TPÜ Lapseuurimiskeskus 1998.
väljendavad oma tundeid ja mõtteid lauldes sümfooniaorkestri saatel. Üksiku tegelase laul soolo. Kooslaul ansambel või koor. Ooperis on erivad koorid: mees-, nais-, laste- ja segakoor. Ooperis on suur tähtsus stseenidel, mis on vaba ülesehitusega episoodid. Renessantsooperit tuntakse peamiselt "Eurydike kaudu". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana.Kreeka tragöödiad. Eriti silmapaistvaks saavutuseks oli esimeste ooperite muusika, kõlasid painduvalt teksti järgivad ilmekad retsitatiivid, mida saatsid vaid akordid. See oli puhtal kujul homofooniline muusika-.
Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel, olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne. Kõige levinumad stseenid olid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena
sõjakangelastest ja sportlastest . Mis on kore? Alati riietatud naisfiguur. Koredele on iseloomulik: 1. Alati riietatud. 2. Näol rõõmus ja pidulik ilme. 3. Olenemata kohmakustest mõjusid alati õrnade ja sarmikatena. Muutus vabafiguuride kujutamises toimus klassikalisel ajajärgul , nimelt : 1. Kadus tardunud poos ja hakkagi kujutama keerulisemaid liigutusi. 2. Kui eelnevalt olid kujud olnud eest vaatamiseks, siis nüüd olid kujud ilmekad igas küljest vaadatuna. 3. Skulptorid hakkasid jälgima seisakust tulenevaid skeletiluude asendit ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduselähedus ja väljenduse veenvus. 4. Kontrapost e. tugijalg, kui inimene seisab vabalt, toetud tema keha ainult ühele jalale, teisele ta ainult nõjatud. 500.a. e. Kr. valmis skulptor Polykleitose kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi ,, Odakandija" (teose nimi), mis sai inimkeha kujutamise normiks e. kaanoniks
stiiliühtsus jne. "Mir Iskusstva" nimelises ajakirjas kirjutati, et kunsti ei tohi jaotada ülevaks (maalikunst, graafika, skulptuur) ega madalaks. Pole midagi põlastavat selles kui kunstnik teeb mööblit, nõusid ja teisi tarbeesemeid. Kõik, mis on ilus, ei pea olema ainult muuseumis. Ilu peab astuma inimese ellu nii kodus kui ka väljaspool seda. Paljud rühmituse liikmetest püüdlesid selle poole, et nende kunsti väljendusvahendid oleksid dekoratiivselt ilmekad. "Mir Iskusstva" kunstnike suuremad saavutused olid seotud graafika (eriti raamatugraafika) ja teatridekoratsioonidega. Nad lõid mitmeid õnnestunud lavadekoratsioonide kavandeid "Ballets Russes`le". Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti
Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed.Sandro Botticelli-"Kevad". 16.Portreemaal.Kustnik, teosed, mida kujutati. Piero della Francesca-"Federico da Montefeltro ja tema naine."Portreemaal näitab täpset seisust.Nende näod on rahulikud ja miimikata,kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. 17. 16. sajandi suurim ehitis ja tema ehituslugu. Suurim 16 sajandi rajatis on Rooma Peetri Kirik. See rajati vana kiriku asukohale. See koht on veel tähtis kuna selles kohas löödi Peetrus risti. Selle püstitamist alustas arhitekt Bramante. Tema vaate järgi pidi see olema suure kupliga tsentraalehitis. Tema arvates pidi see ehitis täitma kõigetavalisemaid ja lihtsamadi vorme kuup ja kera, Aga kuna Bramante suri võttis tema koha üle Michelangelo
keskosa ehk korpus 2. tiib 3. predella 4. mensa 5. stipes Tiibadel olid tavaliselt maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või ka maalitud kompositsioon. Temaatika religioosne (Kristuse kannatuslugu, pühakute elulood). Lokaaltoonid, ruumikujutus tinglik. Näod ja poosid ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja moonutatud (Eestis Bernt Notke ja Hermen Rode altarid).
räägin seda sellepärast, et vana nahk paistab kuni seniajani ikka uuena ja hoiad tast küüntega kinni. Teda ei tasu kinni hoida, parem uus muretseda ... (lk 222) Olulisteks tegelaskujudeks peab ta Runget, sümboliseerib üksiktalupoja teekonda eesrindliku kolhoosnikuni; Roosit, kes iseloomustab taluteenijate elusaatuse kujunemist, J. Vaod, kes tõestab, et lugupidamine on saavutatav ainult ausa tööga ja omakasupüüdmatu suhtumisega, Semidori, Roosit, Vaod, kes on Koordi uue elu sünni ilmekad näited; Koori, Kurvestit, Kändu, kelles löövad välja talupoegade eraomaniku-instinktid, kirjeldades nende õõnestustööd masinaühistus, varude saboteerimist, banditismi. Veiko Märka on aga sotsialistlikku realismi käsitlenud kui ranget ning omapärast kirjandusvoolu, mitte kui meetodit. Ühtlasi on ta toonud välja ka terve hulga reegleid, mis iseloomustavad sotsialistliku realismi aegset kirjandust, sealhulgas on enamik nendest joontest omased ka Leberechti ,,Valgusele Koordis"
tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja samas elupaigas toimivad liigid; toiduahelas ei tohi olla korraga mitut taime; arvestada tuleb liikide suurusvahekordi; inimeste ei tohi toiduahelasse panna; seen ei ole produtsent, seentega toiduahelat alustada ei tohi b. Kui on antud toiduahelad ja tuleb leida vead: vead on bioloogiliselt ilmekad ja selged vaadata tuleb kõigepealt esimest astet, loomtoiduliseks mõni kindel taimtoiduline liik 2. Toiduahel on ökosüsteemis leiduvate eri liikide organismide jada, kes on seotud toiduks olemise ja toiduks tarbimisega, omavahel seostuvad toiduahelad moodustavad
Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Rooma Maalikunst: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
levis Mandri- Kreekas aga korede traditsioon lähtus Väike- Aastast, joonia maakonnast. · Kouroste ja korede erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga. · Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud. · Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks
kohad; tähista markeriga kesksed võtmesõnad (23 igal leheküljel), mille silmamine, meenutamine aitab hoobilt teksti sisu mõista või seda mälus taastada. Fluorestseeritud värvaine võimaldab hiljem raamatut lapates huvipakkuvad kohad kähku üles leida. Kui sul on mitu eri värvi markerit, võid värvidele anda kindlaid tähendusi: PUNANE tähtsad võtmesõnad, põhimõisted KOLLANE tabavad formuleeringud, seadused, kokkuvõtted ROHELINE ilmekad näited, arvandmed PRUUN otsesed näpunäited, praktilised soovitused SININE muu teema või probleemi jaoks huvipakkuv koht. Olles loetu kirjeldatud viisil tähistanud, võid loota ka selle hõlpsamale meeldejätule. Olulise mäletamise huvides tasuks tekst kohe lugemise järel veel korra läbi sirvida, tutvudes sedakorda ainult markeriga tähistatud kohtadega. Võtmesõnad ja muud esiletõstetud kohad toovad silme ette selle, mis tundus tähtis ja huvitav
Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Piero della Francesca (u. 1416-1492) püüdis looduse, sealhulgas inimkeha lähendada geomeetrilistele kujunditele. Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täidetud tellimusi. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli
pimeda raugana. *Pindaros - kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks, kreeka rahvuslike pidustuste puhuks. On säilinud 4raamatut olümpia-, püütia-, Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos - kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Ta lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osakaalu kooriosade arvelt, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. "Aheldatud Prometheus" *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales - kreeka filosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm.Mileetose
analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomingu eriliseks enamik kirjanikke oli tol ajal kaldunud kas ühele või teisele poole, sama ajal kui tema ,,Kollane kass" peegeldab tema neutraalsust. Unt paistab välja ka selle poolest, et ta teosed sarnanevad mõnes mõttes näidenditega. Need on üles ehitatud nii, et tahtmise korral oleks lihtne neid näidenditeks muuta(pikad dialoogid, ümbritseva keskkonna ilmekad kirjeldused, intriigid). 2 Elulugu Mati Unt sündis aastal 1944 1. jaanuaril Tartumaal. 1951-1958 õppis ta Leedimäe 7-klassilises koolis, 1958-1862 Tartu 8. keskkoolis ning 1962 - 1967 Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo- Keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kitsamaks erialaks ajakirjandus. 1965 abiellus ta Ela Liimeoniga
Tüvesse tekkinud õõnsusest avastati 1970. aastail metsavendade mahajäetud paopaik seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks kaunistab tamm meie 10-kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365). · Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000. aastal on kaitsealale rajatud ka jalgrattarajad. Majutus-, toitlustus- või muud turismiettevõtted Majutus: · Piusa ürgoru puhkekompleks (Meremäe vald) Pakub puhkemaja (9 voodikohta),
Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised. Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel. *Pheidias Akropoli skulptuuride peamine autor. 4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu
Üldistatud ja idealiseeritud. Dramaatilistes stseenides jääti rangeks ja suursuguseks. 18.saj teisel poolel oli komme elada nagu meistrid antiikajal. Mitmed kunstnikud elasid Roomas, seal kujunes kunstnikkond, kes kogunesid Winkelmanni ümber. Antonio Canovat peetakse varaklassitsismi parimaks kunstnikuks. Töödes võib näha rokokoolikku pehmust, temaatika oli klassitsistlik. ,,Paolina Borghese Venusena". ,,Kolm graatsiat". Jean Antoine Houdon oli kõrgklassitsismi kunstnik, teosed olid ilmekad ja tõetruud. Tegi palju portreesid kaasaegsetest inimestest, eriti valgustajatest. Ka esimestest USA riigimeestest. Bertel Thorvaldsen viis ellu klassitsismi põhimõtteid, töötas Roomas ja oli paljude skulptorite eeskujuks. Maalikunst Maaliti skulptuure, eriti reljeefi. Maalis kadus värvide tähtsus. Värvid muutusid koloreeritud joonistusteks. Varaklassitsistlikus pandi paika normid. Normidest üle astuda ei tohtinud. Nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi
Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj. alguses valmisid Hilesheimi toomkiriku pronksuksed, millel olid reljeefselt kujutatud stseeni piiblist. Neis reljeefides ei püütud kujutada ruumi ega kõrvaldetaile. Peamine oli haarav jutustus. 11.saj. keskel hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuure. Enamasti olid need reljeefid kiriku fassaadidel. Eriti ilmekad ja rikkalikud olid need Prantsusmaa kirikutel. Tihti oli reljeefe ka siseruumides, eriti sammaste kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Reljeefid ei ole realistlikud vaid täis tinglikke ja sümboolseid kujusid. Tähelepanu ei pööratud kehavormide edasiandmisele, piisas vaid kui kuju oli näo või mõne tingmärgi järgi ära tuntav. Pühakuid kujutati alati koos mõne esemega(nt. Peetrust võtmega).
Puudus jõulisus, pigem mahe ja peenetundeline.Peetakse paraadportree alusepanijaks. Londonis õuemaalija. 4. Paraadportree-inimesi kujutatakse meeldiva ja väärikana, kui vaja-ka noorema ja ilusamana.Suur tähelepanu rõivastusele. 6. Hiiglaslikule kunstikollektsioonile pani aluse Katariina Suur. Talvepalee ruumidesse kogunesid tsaariperekona liikmed üksildustundidel, sellest ka prantsuskeelne nimetus ,,ermitage" mis tähendab eraklat. 7. Frans Hals- maalis ainult inimesi. Eriti ilmekad on suured grupipildid ja väga hästi õnnestusid tal naervad inimesed. 8. Jan Vermeer-on äratuntav maalide kollakates ja sinistes toonides koloriidi järgi. 9. Vermeer töötas ühe töö kallal väga kaua ja temalt on säilinud vähe pilte (ca 35), arvatakse, et ta rohkem ei jõudnudki. 10. Koloriit-maalikunstis pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, iseloomustav värving. 11. Rembrandt- eelistas tumepruuni, tumepunast ja kullakarva. Kasutab heledust- tumedust, valgust ja varju
1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise kuulsa teose - rippuva läbistatud reljeefi Maarja kuulutusega Lorenzi kirikus. Maarja inglifiguurid on asetatud ovaalse, roosidest moodustatud raami keskele, raami sees on rida ümarreljeefstseenidega Kristuse elust. Teos on dekoratiivselt väga mõjuv, kuid ilma suurema sügavuseta. Tilmann Riemenschneider Ülemineku ajastu meistritest omab saksa kunstiajaloos suurt tähtsust Tilmann Riemenschneider (1468-1531), kes tegutses Würzburgis
Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alati atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. KLASSIKALINE AJAJÄRK 480-323 eKr Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsutava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg.) Ka liikudes jaoutub keha raskus jalgadele erinevalt. See ei muuda mitte ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha
Ikooni aluseks on legend Aabramist ja Sarast.Ikoonil on kujutatud kolme inglit.Kunstniku t2helepanu on figuuridel,taust on maalitud tinglikult.Kasutatud on heledaid kuldkollaseid tone,millest inglite punased,sinised ja rohelised riided tulevad selgelt esile.Ikoonide maalimisel l2htuti kiriku eeskirjadest.Erinevad stseenid paigutati v66tidena yksteise peale v6i v2iksemad ikoonid raamina ymber suure.Pyhakuid kujutati askeetidena(k6hnadena) ja n2os domineerisid suured ilmekad silmad ja maaliti pinnaliselt.Lisaks ikoonidele maalitit Venemaal freskosid.(M2rjale krohvile maalitud pilt).Venemaa k6ige kuulsam freskomaalija on kreeklane Theophanes Grek.(Syndinud Bytsantsis ja Venemaal t66tas yle 40 aasta).Tema t6id on v2he s2ilinud.V2ljendusviis on lihtne,vorm antnud suurelt ja pinnaliselt ja koloriid>pind pruun ja piirjoon tume.Greki k6ige kuulsain fresco on Noah. Skulptuur Ei olnud eriti arenenud v2ljaarvatud yksikud pisikeded puunikerdused Vladimiris
Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne kompositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks SIMONE
Luulekogu sai arvustuses elava ja enamjaolt kiitva vastuvõtu osaliseks. Kriitika reageeris kiiresti ja valdavalt väärilise tunnustusega. Ants Oras möönis, et kuigi esikpoeemist peale oli Betti Alver värsivirtuoos, saavutas ta tõelise süvenemise alles lüürikuna: ,, Algusest peale kujunes Alveril sellel alal kindel toon ja laad: väga teravad kontuurid, selge rütmiline ehitus, traditsioonilised troofivormid rohke puänditarvitusega, ilmekad mõttevalemid ning sümbolistlik tagapõhja avarus. ,,Uus Eesti " arvustajale Boris Tagole tundus Betti Alveri luule ,,nii kunsti kui ka mõtteküps". Ja veelgi väärtustavamalt : "Selles kutsutakse elama, aga mitte norutama. Eluvaist on seatud kõrgemale mõistusest, ilu kõrgemalt teadmisest." Harald Paukson võttis ,,Tolmu ja tule" ilmumise vastu suursündmusena. Seadnud paari viimase aasta luule põhjal tähekolmikuks Underi, Semperi ja Alveri,
paari ustega. ,,Ustel" olid maalid (tavaliselt õlivärvidega), lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või samuti maalitud kompositsioon. Põhja-Saksamaalt on mõned niisugused altarid jõudnud ka Eestisse. Maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid pühakute elulugudest või Kristuse kannatusloost). Inimesed on kujutatud XV sajandi rõivastuses, valitsevad lokaaltoonid, ruumikujutus on enamasti tinglik. Näod ja poosid on ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja kuidagi moonutatud (Viirandi 1982:221-222). 11 KOKKUVÕTE Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre - nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks
Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks. Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a.
tasakaalukas, idealiseeritud Vennad Le Nain' Id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool) portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, Georges La Tour ( 1593-1652) tõetruu, ilmekad tüübid küünlavalgel, lihtne Nicolas Poussin (1594- 1665) kompositsioon, sidumata figuurid, väge figuure, Claude Lorrain (1600- 1682) rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena, keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid 17
Seintel leidus madalreljeef kotkapäiste ja tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad sõjakatest stseenidest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. Nad on täise vormiga ning kindlalt kivisse raiutud. Eriti meisterlikud ja ilmekad on valitsejate jahistseenid (lõvid). Näidati lõvide metsikut jõudu ja ohtlikkust. Veenev on võitluse ägedus ja lõvide surmaheitlus. 612. eKr taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas Ninive ja hävitas Assüüria. Järgnes Uus-Babüloonia riigi hiilgav, kuid lühike õitseaeg. Uus-Babüloonia ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud Ištarile, millest lähtus lai sirge tänav, kus
rombide, aga ka meandritega. 6. Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks, mälestusmärgina haudadel 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel olid kujud mustad ja siluetitaolised, punasefiguurilisel savikarva ja ruumilisemad, looduslähedasemad. Mustafiguurilisel oli kujutise ümbrus savikarva, punasefiguurilisel must. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega
Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti
Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade. Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Kahjuks suri ta noorelt.43 Kuid Davidi looming on avaldanud otsustavat mõju peaaegu kogu Euroopa kunsti arengule XIX sajandi esimesel poolel. Tema stiili levitasid arvukad õpilased, kelle seas oli ka mitmeid välismaalasi. Prantslastest õpilastest olid omal ajal hinnatud François Gerard (1770-1837) Gerard oli Davidist küllaltki erinev. Tema töödes puudub samasugune heroiline ja range joon, need on laadilt pehmemad ja naiselikumad, kuid seetõttu ka vähem ilmekad. Tuntuim tööks oli tal „Amor ja Psyche“. Davidi õpilase Anna-Louis Girodet’ (1757-1824) loomingus võib näha õpetajalikku huvi romantilise heleda-tumeda vastu. Davidi ateljees õppisid ka väikemeistrid: žanrimaalija Louis Boilly (1764-1845), 39 Vaga 2004: 685 40 Rosenberg 2000: 25 41 Rosenberg 2000: 40 42 Rosenberg 2000: 51 43 Kartna 1991: 151 12
16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused.Loomi kujutati kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kui on siiski ilmekad. Avaldub kreeklaste elav fantaasia, otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua). Mustafiguuriline vaasimaal (6.saj algus ekr, kujutised on mustad ja siluettitaolised, kuid oluliselt suuremad.Geomeetriline ornamentika kadus, kujutised maaliti savipinna punakale foonile, figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha kujutati realistlikumalt). Punasefiguuriline vaasimaal (6.saj lõpul ekr, musta krundiga kaeti kujutise
ostetud, karja suurus >400 emist, sigade tsirkoviirus-2 antikehade seroprevalents, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine. Riski vähendavad: bioohutus (profülaktiline karantiin ostetud loomadele, riiete ja jalanõude vahetus), parasiitide tõrje , emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on väga varieeruv. Imukutel enamasti tunnuseid ei näe, tunnused on ilmekad 1,5-3,5 kuuste seas. Kurnatus, respiratoorne kahjustus, palavik, kahvatu nahk, ikterus (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus), suurenenud kubeme lümfisõlmed (kuni 10 korda), haigestumus 4-20%, suremus 60-80%. Sigimishäired: PCV-2 põhjustab emistel tiinuse viimasel kolmandikul aborte (sagedamini esmaspoegijatel). Kongenitaalsed treemorid. Sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom: Tavaliselt madal levimus (<0,5%), sporaadilistel juhtudel kõrge levimus (5-20%). Suur suremus (5-20%)
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kreeka näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides keeka tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud.
2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x 1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3. Taq polümeraasi tööks – elongatsioon – 72 kraadi. Jäämäe konseptsioon: jäämäe alumine osa – ei märka mitte midagi, subkliiniline, haigusnähud puuduvad, neid põhjustavad defektsed viirused. jäämäe pealne osa – ilmekad haigustunnused, loomad paranevad ise multisüsteemsed haigused – põhjustavad varieeruvat pilti. Vaktsiinid – inhibeerivad viiruste seondumist või transkriptaasi. Retroviiruse tsükkel – RNA pealt teeb revertaas DNA, mis replitseerub ja siseneb raku genoomi – toimub transkriptsioon – mRNA tsütoplasmas – translatsioon ja uued nukleokapsiidid pannakse kokku. pH=7 – viirus säilib. 37 kraadi on viirusele soodne.Miinuskraadid on samuti: - 20 (säilib aasta), -196
· Kivist hauamonumendid Pronks- ja messinghauaplaadid Itaalia o XIII saj II p plastika tõusujoones o Skulptuuri seos arhitektuuriga nõrgem kui Prantsusmaal Seega vabamad arenemisvõimalused o Nicoló Pisano Kantsel Pisa baptisteeriumis · Eeskuju antiiksetest sarkofaagidest · Ilmekad üllad tegelased · Ülesehitus järgib gooti arhitektoonikat o Giovanni Pisano 17 Nicoló poeg ja õpilane · Kunst rahutu dramaatiline, pateetiline · Antiikkunsti mõjud tähtsusetud · Pisa toomkiriku kantsel
kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Osa kouros'tenägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub. See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid muutustele allub kogu keha. Viienda sajandi keskel eKr valmis Polykleitose ,,Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Odakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime.
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 h...
Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas. Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu. Kujutised on realistlikud ja ilmselt mõjustatud kreeka kunstist. Loomastiilis on kujutatud metsloomi, loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Siiani on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. · Keldid
Peahoones oli külm, soe ja kuum saun, peahoonet ümbritsesid lilleaed, ühes küljes oli staadion. Kõrvalhoonetes olid ujumisbasseinid, muusikatoad, raamatukogud. Korraga mahutas üks term 1600 inimest, neid köeti põranda alt ja kõndimiseks olid inimestel jalas puust kotad. o Skulptuur ja maalikunst: o Portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Need olid ilmekad, huvitavad, kuid mitte nii perfektsed kui Kreeka omad. o Ratsa monumendid on pärit just Roomast äärmiselt pidulikud ja esinduslikud. o Suurepärased marmormosaiigid. o Kujutatakse ruumiliselt, aga ei tunne perspektiivi. o Maalikunst oli küllaltki kõrgel järjel, seinad kaeti reljeefsete stukk- kaunistustega(krohvist), mis imiteerisid marmorit. Põrand kaeti mosaiigiga.
Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega. Seintes olid nn. "nutuavad"et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. 8) Nimeta Mesopotaamia skulptuuridele iseloomulikke jooni lk 22 oleva preester-kuningas Gudea kuju näitel!* * Kindel ja monumentaalne ilme. Kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Lindri ja/või koonusekujuline kivivorm, millest olid nad välja raiutud.Seisukohalt ilmekad poosid-jalad küljelt, rind otsevaates, pea küljelt, silm otse * Silmad tehti värvilistest kividest, mis asetati kuju silmakoobastesse. Inimkehade proportsioonid veidi ebaloomulikud- kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. * Kujutati ka näokuju ja habet. Mütoloogilisi tegelasi kujutati siiski olenditena, kelle välimuses segunesid inimeste ja loomade tunnused. 9) Millal tekkis Assüüria riik ja millal oli selle kõrgaeg?
Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. Iseloomulik tema loomingule on: - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine - valitseb täiuslikult joonperspektiivi - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". FRA ANGELICO e. Fra Giovanni (Angelico) da Fiesole (u. 1400-1455) Munk (frate it. vend), idealistliku, konservatiivse suuna kuulsaim esindaja. Tema maalides esineb sügav usuline põhitoon. Iseloomulik: - pehme gootipärane joonekäsitlus, säilib ka hilises loomingus.
ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud. Egiptlased oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplokiga. Kreeklaste figuurid olid kohmakamad, aga nad olid esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri figuure. Kore ja kourose erinev kujutamisviis peegeldas ühiskondlikke seisusi mehe ja naise vahel. Klassikalised ajajärgul toimub suur edasiminek ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob irve ja näob on rahulikud. Kujude elavnemine sai paremini esile tulla kontraposti rakendamisel kui inimene seisab vabalt, toetub ühele jalale, teisele nõjatub, see muudab kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pilget. Tulemuseks looduslähedus ja veenvus. Odakandja 5.saj e.Kr on kontrapost täiuslikult lahendatud. Kehastati ka hoogsaid liigutusi. Myron tahtis ja suutis kujutada liikumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
