Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti pärsia traditsioonid. Lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid, seest olid nad aga kaunistatud arvukate mosaiikidega, mis kujutasid enamasti Kristust, pühakuid või ka ilmalikke valitsejaid. Palju maaliti pühapilte ehk ikoone. Nendelegi kujutati Kristust, tema ema Neitsi Maarjat või pühakuid. Kunstis kujunesid välja kindlad reelid, mille kohaselt inimesi kujutati pidulikes poosides ja tõsise ilmega. 2) tehnika areng keskaja lõpul ( 30 ) 13. 15. sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused. Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metalliurgias. Algus pandi ka malmisvalamisele, mis omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajandi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Esiteks tekkisid suurtükid , veidi hiljem hakati valmistama püsse. 16. sajandi esimesel poolel
Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani. Värvus on helehallist tumehallini. Võib anda uduvihma, teralund või nõrka lund) *Kihtsajupilved (talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega. Kihtsajupilvedest langeb tavaliselt ühtlasi, suhteliselt kestvaid, mõnikord ajuti lakkavaid sademeid: suvel lausvihma, talvel lauslund) VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel. Suvisel ajal aluspind soojeneb tugevasti päikesekiirguse tagajärjel, mistõttu tekivad õhu püstvoolud.
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning püreestatud suppide lisandina. Serveerimistemperatuuri järgi liigitakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitakse võileivad näiteks kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad. Külmi võileibu liigitakse kuju ja suuruse järgi. Võileivatordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervisliku ilmega. Esimene kiht immutaks kasinalt, viimane vaja kõige rohkem vedelikku. Kuumi võileibu serveeritakse iseseisva einena, neid serveeritakse ka eel- või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs. Taskuleib ehk pita on lamedaks pressitud leivapall, mis lõigatakse ühelt küljelt lahti ja täidetakse. Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat (tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) lehekülg 204-205
Rannaväravas ja suurtükitornis Paks Margareeta. Suurt Rannaväravat nimetatakse allikais esmakordselt 1359.aastal kui "strandporte", alates 1384.aastast aga - "major strandporte". 1510.aastal alustatud tööde käigus käigus rajati uus eesvärav ja läänetorn, mida 19.sajandi esimesest poolest alates nimetatakse "Paksuks Margareetaks" (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelkõige kaitsmaks sadamat ning see pidi juba oma välispidise ilmega mõjuma imposantselt. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520.aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte
Sealt on pärit inimeste karakteri rõhutamine kuni groteskini, objektida materjali ja vormi toonitamine ning õhu- ja värviprobleemide jätmine tahaplaanile. Aleksander Vardi (1901-1983) maalidel on esemete ja figuuride kontuurid teravad, vormid kalgid, värvid selged, kuid kuivad ja meeleolu karm ning proosaline. Adamson-Ericu (1902-1968) noorpõlvetöödele on omane karikatuursuseni arendatud iseloomustus. Ka graafik Edvard Viiralti (1898-1954) looming oli 20.ndatel osalt veristlikku ilmega. Ta kujutas 20.nadte alguses stipendaadina Dresdenis elatud suurlinnaelu pahupoolt, kuid tema fantaasiaküllane ja groteskne kujutlus ei olnud nii süngelt tõsine nagu sakslastel. Pärast 1925. aastat elas Pariisis ja sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaelu kergemeelsemat kujutamist. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii tehniliselt kui sisuliselt. Oli üliviljakas kõigis teemades ja graafikatehnikates. On illustreerinud arvukalt
kus on raku kõige intensiivsem ainevahetus. Mitokondrid toodavad raku talitluseks vajalikku energiat - nad on raku "jõujaamad". Ribosoomid - sõmerjad moodustised. Ribosoomides toodetakse valkusid. Tsütoplasmaatiline/endoplasmaatiline võrgustik - kujutab endast membraaniga ümbritsetud kanalikeste ja pilujate ruumikeste tihedat võrgustikku. Sõmerapinnalise võrgustiku pinnal on rohkesti ribosoome seal toimub valkude süntees. Golgi kompleks - on muutliku ilmega, võrkjas moodustis raku tuuma läheduses. Funktsioonilt kujutab Golgi kompleks endast reservuaari, kuhu kogunevad endoplasmaatilises võrgustikus toodetud ained. Lüsosoomid -on väga muutliku kujuga tillukesed põiekesed. Nad on rakusisesed seedevakuoolid, mis lammutavad rakuväliseid kärbunud rakuosakesi. 2.2. Raku eluavaldused Nagu kõiki elusorganisme, iseloomustab teatavate eluavalduste olemasolu nii on see ka rakkudel. Nendeks on: 1. ainevahetus 2. erutuvus
1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse, sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni
suurtükitornis Paks Margareeta. Suurt Rannaväravat nimetatakse allikais esmakordselt 1359.aastal kui "strandporte", alates 1384.aastast aga - "major strandporte". 1510.aastal alustatud tööde käigus käigus rajati uus eesvärav ja läänetorn, mida 19.sajandi esimesest poolest alates nimetatakse "Paksuks Margareetaks" (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelkõige kaitsmaks sadamat ning see pidi juba oma välispidise ilmega mõjuma imposantselt. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520.aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2
Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt tõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli lääne-euroopa looduslähedase kunsti mõju. 19.Merovingide kunst. Germaani hõimud rändasid Rooma aldele. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hakkas kujunema feodalism. Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval levisid barbarite rahvakunsti vormid. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi peallinaga Tavennas. Sinna ehitati mauseleum kunigale Theoderichile. Seda mauseleumi katab ühest kivist kupper, läbimõõduga 10m . Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, nt Reini jõe orus, kus valmistati
Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranž), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead)
Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead)
asetatakse teine leiva- või saiaviil, määritud külg alaspidi. Pealmise viilu võib katteta jätta või kaunistada. Mitmekihiliste võileibade valmistamiseks on vajalik, et kõik leiva- ja katteainete kihid oleksid omavahel nii liitunud, et võileibu saaks lõigata õhukesteks triibulisteks tükkideks. Kuna peamiseks kooshoidvaks aineks on või (võisegu), peavad leiva mõlema pooled olema võiga määritud. Võileivatordid: on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervikliku ilmega, võivad koosneda paljudest erinevatest võileibadest. Kujult võivad olla ümmargused, kandilised, ovaalsed jne. Võivad olla madalad kuid ka mitmelihilised (, ühe-, kahe-, kolmekihilised jne). kihte immutatakse, et need oleksid mahlasemad, võib immutada erinevate puljongitega või ka piimaga. Kihtide vahele pannakse erinevaid täidiseid, kuid samal ajal ei kasutata kala ja liha. Täidist on hea köögikombainis kohevaks ajada, täidis peab olema äratuntav ning tugevamaitsega, et see
Tähtis põllumajandus, metallitöötlemine. V oluline merekaubandus (kaubitseti Itaaliaga, Küprosega, Sitsiiliaga, Egiptusega). Kultuses püsis Vara-Minose traditsioon. Koobaspühamud ja pühamud mäetippudel. Kasutati hieroglüüfilaadset kirja, millest arenes lineaarkiri A. Lineaarkiri A oli kasutusel u 18001450 eKr. Kiri oli süllaabiline (tähistati silpe). Ühiskonnas süvenes käsitööde spetsialiseerumine. Jätkus kihistumine. Kreeta lääneosas püsis vana neoliitilise ilmega kultuur. U 1700 eKr eristatakse paleedes ja asulakohtades purustushorisonti, kuid märgatavat vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin. Tuntud ja hästiuuritud on Anemospilia tempel (7 km Knossosest), mis hävis ka maavärinaga. Templi eesruumist leiti mehe luustik, kes varinguhetkel hoidis käes anumat ohverdatav verega. Luustiku asend: mees jooksis hoonest välja. Templi läänepoolses ruumis kolme inimese luustikud. Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi
Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine- oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
mõistatushetkeid. Sageli elliptilisus midagi jäetakse ütlemata. Lugeja peab mõistatama, kuidas neid aukusid täita. Mängulisus, irooniline, terav, lõikav; kontrastidele rajanev luule (maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). 17. Millised on sotsiaalse kallakuga luule olulisemad tunnused ja autorid? Uutmoodi sotsiaalsus ja kontseptuaalsus (nooremas eesti luules). Sotsiaalsus ei pea tingimata tähendama realistliku ilmega lihtsust (Vilu, Silvia Urgas ,,Siht/koht" (2015), Turk, Ahi jmt) 00ndatel sotsiaalsus tugevneb, esialgu grupifenomen, aga uuemal ajal on pilt kirjumaks läinud. ,,Karmi" sotsiaalsuse ja poliitilisuse laine on nullindatel ja hiljemgi. Need, kes luulesse tulevad 00ndate alguses ja kümnendate alguses, on sotsiaalse seisukohavõtus. Näiteks, kuidas on elu ilma haigekassa kaardita jne sellised asjad tulevad luulesse.
üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand-luidekaera kooslus. Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja rand-seahernes ning veidi tagasihoidlikuma ilmega rand-orashein . Veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. Veekogud: Järved: Eestis on ligi 1200 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad
sajandil. Ometi saadi veel järgmisel, 19. sajandil tehtud ulatusliku rahvaluule kogumise käigus veel hulgaliselt andmeid hiite ja pühapuude kohta Eestis. Väga põgusate kokkuvõtete järgi on Kirjandusmuuseumi folkloori kogudes andmeid hiitest vähemalt 800-st eri paigast. Andmestik on enamasti katkendlik ja ebamäärane ja alles ootamas teaduslikku läbitöötamist. Praegu teadaoleva põhjal võib öelda, et hiied ja pühad metsatukad võisid erinevates Eesti osades olla väga erineva ilmega. Paljus määras hiie ilme kohaliku looduse omapära. Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja- Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa enamasti tasane ja tihti ka soine, võis hiis asuda põldudevahelisel tasandikul, niiskes nõos või kaugemal soos asuval metsasaarel. Hiite sellistele asupaikadele viitavad näiteks sealt talletatud hiiepaikade nimed Hiieauk, Hiiesoo jne. Lõuna-Eesti
kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel
puberteedikirjandusele. Olavi Ruitlane Vahur Afanasjev Nirti (Triin Põldra) Ivar Ravi (Eik Hermann), Jaak Rand ja Mart Kangur – 2005 Jaak Rand ja teisi jutte. – kõige radikaalsemad eksperimentaatorid Tallinnas. Viimastel aastatel on raskuspunkt filosoofilises plaanis. Jan Kaus Berk Vaher – radikaalsuse eestkõneleja. Erkki Luuk – kaasaegse Eesti absurdikirjanduse isa. Aarne Ruben Andrei Hvostov Tiit Aleksejev – traditsioonilisema ilmega ajalooproosa viljeleja. Lauri Pilter – ei saa ajaloosildiga ära kirjeldada. Meelis Friedenthal – üks veenvamaid ajalooainelise proosa näiteid „Mesilased“ Valdur Mikita (s. 1970) ja Anti Saar (s. 1980) 2008 Metsik lingvistika 2013 Lingvistiline mets 2006 Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin Nad tõusevad esile eksperimentaalses kirjanduses. Mikita alustas sajandi alguses millegagi, mis meenutas luulet, kuid seda on raske kvalifitseerida
Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4 TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE Tantsi, tantsi, tammekene, upi, uibuoksakene!
pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel
lähenemine. Usuti, et pildid jutustavad inimeste ajaloost. Uus tehnoloogia andis võimaluse esitada antropoloogilisi tõdesi näilikul viisil. Uurijad ise kuskil välitöödel ei käinud ja selle põhjal, mis neile oli saatnud rännumehed jms, tehti suuri teooriaid. Fotograafia tulemine andis objektiivset infot, keegi ei pidanud enam kirjeldama sõnadega esemeid jm, kuigi olid ka joonised, aga see polnud siiski sama ja nii tõeline. Fotograafia väärtus on seotud välise ilmega, inimeste eluloogia. Võimalus esitada antropoloogilisi tõdesid näitlikult viisil. Teadusliku objektiivsuse saavutamine fotode näol. Lewis Henry Morgan; Sir Edward Burnett Tylor. Materiaalne kultuur. Kuna evolutsionalismi järgi kõik madalaima kultuuritasemega inimesed liiguvad ja muutuvad sarnaseks tsiviliseeritud kultuuriga, püüdisd antropoloogid võimalikult kiiresti see mitmekesisus kaardistada ja jäädvustada
hiilgavalt sündmuste 34 eesotsas seisnud, kes aga viieteistkümnendal sajandil pidi sellega leppima, et ta põranda all intriigivõrkusid kudus ja «maa-aluses käigus elas», nagu hertsog de Saint-Simon * ütleb. Muide, Euroopa esimene «sapöör» hindas teda kõrgelt. Ta oli Louis XI usaldatav kaastööline, ta võttis sageli osa kuninga salajastest üritustest. Need olid kõik asjad, millest rahvahulk midagi ei teadnud. See jälgis imestunult kardinali viisakust selle armetu ilmega flaami ametmehe vastu. VI. MEISTER JACQUES COPPENOLE Sellal kui Genti esimene võimukandja ja eminents vastamisi väga sügavaid kummardusi ja mõningaid pooL sosinal lausutud sõnu vahetasid, astus uksest sisse pikka kasvu, laia näo ja tugevate õlgadega mees ning tahtis Willem Rymi kõrvale minna, meenutades temaga võrreldes peni rebase kõrval. Ta viltkübar ja nahkkuub eraldusid teravalt ümbritsevast siidist ja sametist
määral tõlkeid ja ülevaateid väliskirjandusest. Suitsu algatusel tekkis 1902. aastal kirjanduslik- poliitiline ring "Eesti Külvaja" - käidi salaja koos, asutati oma raamatukogu, loeti ja refereeriti tuntud kirjanikke-filosoofe, tekkisid maailmavaatelised eriarusaamad - rahvuslikkuse kõrvale tekkis ühelt poolt sotsialism, teisalt individualism. 1903. aastal moodustus "Eesti Külvajast" uus , kirjandusliku ilmega ring "Ühisus", kes võttis päevakorda järjekordse "Kiired" albumi väljaandmise. 1904. aastal otsustati mainitud album nimetada "Noor-Eestiks" - nimi seostub paljude teiste maade uuenduslike noorliikumistega, tsensuuritakistuse tõttu ilmus väljaanne 1905. aasta kevadel - siit sai alguse ja nime ka rühmitus. "Noor-Eesti" tegevuse käivitas väikesearvuline kindel tuumik - juht Gustav Suits, Friedebert Mihkelson-Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala
von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid inglise rüütlilosse. Rahutu ilmega fassaade liigendavad astmik- ja kolmnurkfrontoonid, gootikast mõjustatud tornikesed ning teravkaarelised aknad. Lossi esinduslikem ruum on vestibüül, historitsistlikud interjöörid on suhteliselt lihtsa lahendusega. Linnaplaneerimine 19. saj. teisel Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, poolel 20. saj. alguses sakraalehitised
Jarmo küla oli siis üsna väike, pisut üle 25 savist hoone, elanikke u 100150. Hooned savist, mõnikord oli vundament laotud kas osaliselt või täiesti kividest. Majad nelinurksed, sees saviahi ja säilituslohk. Ehitistega liitusid tarastatud hoovid, nende vahel olid ebakorrapärased teed. Jarmo elanikud kasvatasid otra, nisu, uba, läätse. Kodus lambad, kitsed, koer. Jahiloomade osa üpris väike. Rohked jahvekivid, uhmrid, sirbid. Põhiosa esemeid mesoliitilise ilmega. Jarmos oli savinõude eelne neoliitikum (maaviljelus oli enne keraamikat). Asulakoht jäeti maha u 5800 eKr (ei ole päris kindel). Jarmoga suhteliselt samaaegne oli Ali Kosh Deh Lurani tasandikul Iraanis. 70005000 eKr seal neoliitiline asustus. Asetses Iraani kiltmaa lähistel, sademete hulk oli piisav kuivaks põllunduseks; lähedale jäid ka talvised rohumaad. Muistisel eristatakse kolme kasutusfaasi: 1. Bus Mordeh (70006500 eKr). Siis kasvatati paari kodustatud taime,
väärtusi. 1841. avaldati tema raamat iluaiandusest: "A Treatise on the Theory and Practice of Landscape Gardening" . Sajandi keskel kujunes ta USA idaranniku üheks silmapaistvamaks iluaedade kujundajaks, rajades ja populariseerides romantilisi aedu. Ta kasutas inglise stiili, arvestades alati ka konkreetse maa-ala eripära. Tema oskused Ieidsid rakendamist eelkõige Hudsoni jõega piirnevate jõukate inimeste maavaldustes. Sel ajal Idarannikul Ievinud Ioodusliku ilmega Koostanud: 150 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a (sujuvate üleminekupiiridega) aedu rajati kohati ka veel 20. sajandil ja praegu need on kontrastiks modernsele aiandusele. LILLEAIAD NING EKLEKTILISED AIAD 19. sajandi Iõpus, nagu ma juba loengu alguses mainisin, valitsesid siis kaks erinevat aiatüüpi: 1)
arhitektuurne dekoor. Põhiplaanis on arhitekt lähtunud II Gesu kavatisest, kui aga II Gesu kõrvallöövid taandusid kabeliteks, siis Melkis on säilinud 3- lööviiline algjaotus. Austria alade kõrval arenes barokkarhitektuur viljakalt ka praeguse Saksamaa territooriumil. Saksamaa oli 17. saj. lõpul ja 18. saj algul väikestest vürstiriikidest ( ligemale 300 ) koosnev killustatud riik, seetõttu ei olnud ka kunstielu tsentraliseeritud ja oli eri maa-aladel küllalt erineva ilmega. tõuget ja eeskuju saadi välismaadelt. Üldjoontes oli aga kirikuarhitektuur sõltuv itaalia, lossiarhitektuur prantsuse mõjudest. Kuigi Põhja-Saksamaa sai mõjustusi hollandi 17. saj. kainest ja asjalikust arhitektuurist, sai domineerivaks maaliline ja dünaamiline suund, millele oli iseloomulik arhitektuurse ja skulptuurse dekoori rohkus. Baroki õitseaeg Saksa aladel oli aastail1680-1730, siis pääses sisekujunduses mõjule rokokoo. J. B
(Õed, v.a. Varenka, piiluvad vargsi aknast õue.) ALEKSANDRA: Ta tundub kuidagi veider. LJUBOV: Aga... ma tunnen teda, ta käis filosoofilises ringis. MIHHAIL: (koos Belinskiga sisenedes) See on Belinski, ta jäi hobuvankrist maha. (Belinski on kahekümne viie aastane, mitte pikk, aga kühmus, sissevajunud rinnakorvi ja esile ulatuva abaluuga, kahvatu näo ja kurnatud ilmega. Heledad juuksed langevad üle kõrvale pööratud silmade.) ALEKSANDER: Mina olen Mihhaili isa. BELINSKI: Belinski. ALEKSANDER: Tulge sisse, võtke istet! MIHHAIL: Istu sinna! Aleksandra kõrvale. (Belinski istub pimesi kellelegi sülle, kargab püsti, ajab ühe pudeli ümber, läheb komistades üle toa maja sisemusse viiva ukse poole ja kaob ukse taha; Mihhail järgneb talle kähku. Aleksandra võitleb tagajärjetult naeruga.)
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
pehmeloomuliseni vana tola me maal -- ei tee kellelegi paha, ei purjuspäi ega kai-nelt.» Boggs ratsutas kõige suurema poe ette linnas, kummardas pea aknakatuse alla ja karjus: «Tule välja, Sherburn! Tule välja ja astu mehe ette, keda sa tüssasid! Sind koera ma otsin ja küllap ma su taban ka!» 352 Nii ta lärmas edasi, karjudes Sherburnile, mis aga keele otsa juhtus. Kogu tänavatäis rahvast kuulas ja naeris. Viimaks tuli poest uhke ilmega umbes viiekümne viie aastane mees -- ta oli lisaks kõige paremini riietatud mees linnas -- ja rahvasumm taganes kahele poole, et teda läbi lasta. Ta ütles Boggsile kole rahulikult ja pikkamisi: «Olen sellest tüdinud, kuid kannatan kella üheni. Kella üheni -- mitte kauem. Kui te pärast kella üht veel kordki suu mu vastu avate, siis leian teid, ükskõik kuhu te ka kaoksite!» Ta pöördus ümber ja läks poodi. Rahvasumm oli tublisti kainemaks jäänud, keegi ei naernud enam
küsib „eff-filmi“ kohta, mille üle nad hetk tagasi olid arutlenud, küsimuse (kasutamata tegelikult Lasteaias võib laps hoopis midagi muud ropendamiseks pidada. Üks mu kolleegidest meenutab neid sõnu, mida nemad kasutasid). „Olete viimasel ajal näinud mõnd huvitavat filmi, mis algab juhtumit, mil viieaastane laps tuli tema juurde kõige tõsisema ilmega ja ütles vaikselt: F-iga?“ „Õpetaja... Con ütles mulle ropusti.“ Paar õpilast saavad asjale pihta, muiates virilalt ja ohates. Õpetaja jalutab minema, lausudes „Kas tõesti ütles... Maria?“ sõbralikult: „Nägemist praeguseks“. Pingevaba valvsus. „Jah, ütles küll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
