1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.........
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
• Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus • Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst • Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine • Riia kirikuprovints - Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa piiskopkonnad • Piiskopid maahärrad - ilmalikud valitsejad väikeriikides • Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur
ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane ,,arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt, kui ka eluviisidelt tavaliselt inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme
Usk NSV Liidus Suhtumine religiooni Usk ja usklik olemine olid ametivõimude poolt põlu alla pandud, seda teavad tõenäoliselt enamus inimesed. Põhjust aga igaüks teada ei pruugigi. See lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku t...
muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud. · Ballata "Non avra ma pieta" Madalmaade muusika 15.-16. sajandil · Madalmaad = tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Holland, kus elavad flaamlased, valloonid, hollandlased ja prantslased. · John Dunstable (u 1380-1453), inglane, kes tegutses mandril; faux bourdon `vale saatehääl', heakõlaline stiil. Uued zanrid: · Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. · Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul.
Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223
Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine),
(muusika)reekviemkodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. · Taaveti laulud Vana TestamentVanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". 1.3 ORIGINAALLOOMING · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt 1. populaarsed segakoorilaulud 2. "Nõmmelill", 3. "Hällilaul", 4. "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile · "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile · "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile 1.5 ÜLDINE INFO DEFAULTSORT:Kreek, Cyrillus
Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA - teatraalne tseen jumalateenistuses, kus lauldes kanti ette selle püha juurde kuuluvaid piiblilõike Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu aga lühike KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid
pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat. Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse. (Ainus prohvet) 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast
15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Tahvelmaal sündis gooti ajastul, sest ruumi oli seinal vähe. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Itaalias, kus kirikute aknad olid väiksemad, maaliti seintele freskosid. Suured aknad aitasid kaasa vitraažide tegemisele. Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid. 16. Näide vaibakunstist. Gooti aja vaibakudumise kunsti peamised keskused Pariis ja Arras. Kuulsaimad keskaegsed vaibaseeriad kooti hiliskeskajal Loire´i orus - näit.“Daam ükssarvega”. On peetud tõenäoliseks, et sealses tootmises oli toona kaasatud kuni 15 000 inimest. Oskusi anti edasi isalt pojale. Eripära stiilis: “mille fleurs” taustakujundus, aeganõudev peen töö. Värvimine taimsete ja putukatest saadud värvidega –20 erinevat värvust!
saj). Tuntuid ehitisi Akropolil: - Nike tempel (joonia stiilis - Erechtheion (joonia stiilis) – mitmest osast koosnev tempel, eeskoja katuse sammasteks karüatiidid. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Klassikaline ilu: korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtte ega juurde panna. Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur
aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri lammutamist strateegilistel kaalutlustel, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu lammutamisideed ei teostatud. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene tsaari Ivan IV väed rüüstasid Tallinna piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid. Tegelased Apteeker Melchior- Tark, kaval, laia silmarngiga, otsekohene (ta ohastas kogu aeg inimesi otsekoheste väljaütlemistega nt. kui ta ütles Christian Woltile avameelselt oma kahtlusi ja küsitles teda, ärritas see Wolti kohutavalt). Armastas ülekõige oma perekonda, tema naise Kateryni surm murdis apteekri täielikult. Tema naine oli üks tähtsamaid inimesi tema elu ja see
2. judaism 3. islam 4. hinduism 5. budism Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga) 1. Kristlus 2,1 miljardit · Katoliiklus 1,1 miljardit · Õigeusk 240 miljonit · Protestantism 350 miljonit · Anglikaani kirik 84 miljonit · Muud kristluse voolud 350 miljonit 2. Islam 1,4 miljardit · Sunniidid 940 miljonit · Siiidid 120 miljonit 3. Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit 4. Hinduism 900 miljonit 5. Hiina traditsioonilised usundid 394 miljonit 6. Budism 376 miljonit · Mahajaana 185 miljonit · Theravaada 124 miljonit 7. Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit 8. Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit 9. Sikhism 23 miljonit 10. Juche 19 miljonit 11. Spiritism 15 miljonit 12. Judaism 14 miljonit
· Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. c. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: · Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel. · Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks. · Levinuim müsteerium oli "Aadama mäng" Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu langemisest. d. Linnakirjandus: · Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena. · Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. · Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos "Rebase romaan". Ristiusk ja kirik I 1. Usk a. Inimeste sügav usklikkus: · Jumal on kõikvõimas. · Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. · Keha on ajutine ja hing igavene. · Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval. b
Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud. Kirjandus hümnid, püramiidi- ja surnute raamatud. Ilmalik, õpetussõnad. Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur Kivi. Hauakambrites: mastaba, püramiid, niss, sarkofaag. Templid: sfinkside allee, samamstik. Maailmaime Giza. Skulptuur Asendid: istuv, jalad koos, käed põlvedel; seisev, vasak jalg ees, käed külgedel. Mehed: ihu pruun, juuksed mustad, riided valged. Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef
Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud)
1. BAROKK KUNSTIS: · 17.-18. saj. I pool · Sünnikohaks peetakse Itaaliat · Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoo...
Sest valitseja on Jumalast ja otsekui tükike jumalikust sõltumatusest. Ainult Jumal üksi võib tema otsuseid hinnata ja tema isikut suunata. Kelle ees peaks Bossuet arvates valitseja vastutust kandma? Miks? Miks peavad alamad tunnistama valitseja tingimusteta autoriteeti? Kuivõrd veenev tundub sulle Bossuet põhjendus valitseja õigustest? Põhjenda oma arvamust. Töö tekstiga. Väljavõte ,,Õiguste deklaratsioonist" (1689) Westminstrisse kogunenud vaimulikud ja ilmalikud lordid ning alamkoja liikmed, selle Kuningriigi rahva kõigi seisuste seaduslikud, täievolilised ja vabad esindajad, esitavad Williamile ja Maryle, Oranje printsile ja printsessile, deklaratsiooni, mille ülalnimetatud lordid ja alamkoja saadikud on järgmiste sõnadega kirja pannud. Seaduste kehtestamine või nende muutmine kuninga poolt ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane.
või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti: ristimine ja armulaud. Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku- pead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Ta pidas ref-ga seotud dispuute mun- kade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nii hakkas ref levima. Kui ta lõpuks aru sai, oli juba hilja. Karl V lootis Saksamaad tihedamini liita. Paljud saksa vürstid asusid ref. poolele. Aladel, kus ref. võitis, said kohalikud vürstid kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid
Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.Esindajad:Philipp de Monte,Orlandus Lassus-(Orlandus Lassus, Orlando di Lasso,Roland de Lassus)1532-1594,omaaegne Euroopa imetletuim muusik,teoseid kokku üle 2000.Stiilist raske kõnelda,ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia,prantsuse ja saksa muus.st.Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema,lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast.Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale.Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem,dünaamilisem ja värvirohkem.Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil-Madalmaade vokaalpolüfoonia.Looming üle 70 missa,nende hulgas 3 reekviemi,u 100 magnificat'i,4 passiooni.Motette
madalpistetikandi (lugakirjad, kassikäpad) või püvisilmtikandiga (külakirjad). 1937. aastal kirjutas Vana-Põltsamaa valla kooliõpetajaAlma Avilo (sünd 1892) ERM-i küsimuskavale rõivaste ja kaunistustekohta vastates: Rahvarõivas erines õige vähe valdade kaupa. Vanastikanti musta kuube, millel olid taga suured vollid, harilikult 3. Vana-Põltsamaa vallas olid need vollid poolest saadik kinni õmmeldud,Võisiku vallas aga üleni lahti. Jumalakartlikud inimesed kandsid valgetkampsuni, ilmalikud sinist. Tähtsamatel meestel olid kampsoni küljesvasknööbid a. 66 tagasi... Leinavärvina kanti musta, tohtis kanda kavalget, teisi värve ei kantud... Surnuid maeti valgetes särkides ja pükstes(mehi), naisi särkides (ERM KV 35: 17611765).Põltsamaa talurahva 18. ja 19. sajandil kantud rõivaste kohta leiameväärtuslikku teavet mitmelt tolleaegselt jooniselt, mis on trükitud väljaannetes või säilitatud kunstivaramutes. Näiteks 1763. aastal Põltsamaalpastori ametisse asunud August
eesti keelse tekstiga. Juhatasid koore Jannsen ja Kunileid. Kaks päris Eesti laulu olid: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Aleksander Saebelmann - Kunileid 1845-1875 (Jakobson: ,,Otsib kuni leiab" = Kunileid) Teine üldlaulupidu toimus kümme aastat hiljem, Tartus. 1880 oli Tallinnas kolmas üldlaulupidu. Selleks ajaks kandis Jakobsoni töö vilja ja 14st laulust 7 olid Eesti heliloojate omad. Sellel ajad laulupeod kestsid kolm päeva: 1) vaimulikud 2) ilmalikud 3) võistuesinemised Laulupidudega algas rahvuslik ärkamine, kiirendasid oma rahvuse üles ehitamiseks. Rahvas võib ennast vabaks laulda. Kõige esimesed profesionaalsed heliloojad on õppinud Peterburi konservatooriumis. 1919 loodi Eesti Kõrgem Muusikakool. Esimesed kõrgharidusega muusikud Johannes Kappel Õppis orelieriala Peterburi konservatooriumis, kõrvaleriala kompositsioon. Tema õpetaja oli Louis Homiliuse. Jäi elama ja töötama Peterburi. Käis juhatamas laulupidusid (3.,5
Kohal olid 46 koori ja 5 pillikoori. I-III laulupeol ainult meeskoorid ja pillikoorid. Kava koosnes peamiselt saksa lauludest, eestikeelse tekstiga. Ainsad eesti laulud olid Aleksander Kunileid'i ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Dirigentideks Jansen (korraldaja) ja Kunileid. II üldlaulupidu toimus 1879 Tartus. III üldlaulupidu toimus 1880 Tallinnas. 14-st laulust olid 7 eesti heliloojatelt.Laulupeod kestsid 3 päeva. I päev vaimulikud laulud, II päev . ilmalikud laulud, III päeval kooride ja orkestrite võistlused. 19. saj II poolel algas seoses esimeste laulupidudega eestlaste rahvuslik ärkamine ehk ärkamisaeg. Taasärkamisaeg . 1987 lõpust kuni 1990. 1987 aastast Tallinnas öölaulupeod, ,,laulev revolutsioon".Koos laulmine on olnud eestlastele väga oluline ja omane. Rasketel aegadel on saadud laulust tuge. Lauldes saab ka sõna suurema jõu. Aleksander Saebelmann Kunileid (1845-1875)
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim...
Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. 9) Mil moel reageeris usupuhastusele Rooma paavst ja mil moel Saksa keiser? ROOMA PAAVST suhtus reformatsiooni alguses ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid. Kui paavst toimuva tõsidust, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. SAKSA KEISER lootis killustatud Saksamaad liita, kuid Lutheri tegevus ähvardas need plaanid nurjata. Keiser lootis, et Luther oma õpetusest riigipäeval lahti ütleb, kuid viimane seda ei teinud. 10) Nimetage kaks põhjust, miks algas Madalmaades 16. sajandil vabadusvõitlus? Madalmaad olid Habsburgide Hispaania liini valitseda Madalmaad olid Hispaania ülemvõimu all
joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks nendel teemadel lauldi: ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12
AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus, kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine. Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid. Humanism-ideoloogia, kus ilmalik haritus ja ilmalikud teadused on vastandiks kiriklikule maailmakäsitlusele Renesanss- realistlik maailmakujutlus, toetus seaduspärasustele, ilmalike hoonete tähtsuse suurenemine, tähtis oli kuppel. Nt.S.Botticelli ,,venuse sünd" Da vinci(1452-1519);raffael"ateena kool", michelangelo sixtuse kabeli laemaal Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub
kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist
KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas Katariina üle kõik meie poliitika koostisosad egajätnud ühtegi neist proovimata... Katariina nõudis seadustelt teoreetilist täiuslikust, kuid ebaõnnestus oma arvamustes, kuidas panne need toimima võimalikult pehmelt ja nii, et need tooks kõige rohkem kasu. Ta andis meile kohtud, omamata väljaõpinud kohtunikke; ta andis meile põhimõttetd , kuid ilma vahenditeta nende rakendamiseks.
vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg". Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi. Usuküsimustes kõlbal niisuguse põhjendusena see, kui üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserlusele kaasatundmises või ketserite abistamises. Inkvisitsiooni jube kuulsus lõi elanike hulgas hirmu
võeti pronks. Kreeka skulptuuri õitsenguks peetakse klassikalist ajajärku (5.-4.sajand eKr). Klassikalise ajastu skulptuurid on valdavalt pronksist. Pronksiga sai teha skulptuure detailsemalt ning kindlasti oli see ka vastupidavam. Kui seni valmistati skulptuure marmori leiukohtade juures, siis nüüd said skulptorid minna elama ka suurematesse linnadesse.. Skulptorite ülesandeks oli luua jumalakujusid, kaunistada templeid reljeefidega, selle lisandusid ka ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kuna kreeklaste usundis on Olümpose mäel elavad jumalad tavainimestega väga sarnased, kujutatigi neid inimestena, kuid terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Tuleb tõdeda, et väga tihti on kujud alasti. See võte aitas kujutada inimese keha harmoonilisemalt. Isegi rõivastatud kujul üritati kaunilt esile tuua kehavorme. Selle ajajärgu suured kujurid: Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või anti see Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul. Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud põletasid maha kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased keda nad kätte said , seejärel asuti umbes 10 000 mehega Tallinna piirama, nagu seisab kirjas kroonikas. Veidi hiljem tõusid üles Läänemaa talupojad ning piirasid ümber Haapsalu. Jüriöö ülestõus algas väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti
hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast
Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon. Näitlejad vaimulikud. Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid. Hakkas areneme ka ilmalik draamakirjandus - inglise maimängud, prantsuse narrimängud, laadapalaganid. Müsteerium - Piibliaine vaba töötlus, "Aadama mäng", ilmalikud näitlejad. Miraakel - Eriti arenes Prantsusmaal. Allikaks legendid jumalaema ja pühakute imetegeudest. Esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides, omandas palju ilmalikke ja relistlike jooni. Rutebeuf "Miraakel Theophile" - kujutab kuradile hinge müümise lugu. Farss - Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt pahed ja voorused kui konkreetsed tegelased. Sarnaneb fablioode ja svankidega. Sotii - Lühike, improviseeritud, ülikoomiline pala, narrimäng. Süütute naljade
saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja
sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga. Menestrelid- Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja
Johann Gottlieb Fichte · Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, astus välja Saksamaa uuenemise eest · Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu · Rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust · Mõistis hukka absolutistliku monarhia · Suhtus eitavalt vägivalda Napoleoni sõjade aeg · Napoléon Bonaparte'i juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutusi Saksa riikide süsteemis · 1803.aastal likvideeriti piiskopkonnad ja väikesed ilmalikud riigid · Nende arvel suurenesid Baieri, Baden ja Württemberg · 1806 - moodustati nende baasil Reini liit, kuhu kuulus 16 Saksamaa riiki. Saksa-rooma riigi kadumine · Uue ühenduse tekkimisega kaotas tähtsuse Saksa-Rooma keisririik. · 1804. aastal olid Habsburgid võtnud kasutusele Austria keisri tiitli · 1806. aastal lakkas olemast Saksa- Rooma riik Suured reformid Preisis · 1806. aastal said lüüa Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas · 1807
Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Pärast ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. 34.16 saj alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele. See vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ja maid ning tahtsid seda enda võimule allutada. Taotleti sügavaid kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Saksamaal Wittenbergis. Kuigi enamik vasalle läks 1530-ndatel protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. 1. a) Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mis hõlmas Harjumaa, Järvamaa,
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm
oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need tradistsioonid keerlesid nüüd aristrokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega.Vaimulikud rüütlid olid aga totaalsed vastandid, nad olid mungaseisusest rüütlid, kes olid täielikult eraldnunud maisest elust ja pühendunud uskumatutega võitlemisele ja kristlaste kaitsemisele. Nad ei hoolinud oma välimusest ja neil olid kehvad relvad. Rüütlid armastasid seiklusi ja otsisid neid iga päev
Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või anti see Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud poletasid maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama,nagu seisab kirjas Hoeneke kroonikas.. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoo...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega (seetõttu väga mitmekesine kultuur) - Ainuvalistejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. - Religioosne temaatika jäi kunstis tagaplaanile. Ateenas Olümpilion; templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised. - Ideaali kujutamine hakkas asenduma realismiga; eelistati hiiglaslikke või siis väga väikseid kujutisi. - Pergamoni altar Zeusile pühendatud hiigelaltar, mis püstitati Pergmonis 2. sajandi alguses eKr . - Kujunes välja kunstitung, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine. Etruski kunst - Neil ei olnud ühtset riiki, nende päritolust ei teata midagi kindlat. - Matused ja surnud olid väga tähtsal kohal. Tehti surnute linnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
