Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark sidemed ulatusid lääne euroopasse, sest tütred abiellusid ungari, norra, prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt
Maakoolid, klubid,raamatukogudpandi kinni. Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid eluja töötingimusi teistes maapiirkondades. Hardidusolud Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt. Keskhariduse väärtus langes. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöösnt. Viidi sisse kursuste süsteem. Kirik Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiksonnas, selleks viidi sisse ilmalikud kombed, levis ateism,kirikuhooned riigistati. Vaimne vastupanu venestamisele Ühiskonnas leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu vägivaldse juhtimise süvenemine,kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine.Tekitas protesti. 1980a. koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.
Kuid kuna feodaali sesikohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, püüti neid kõigest väest maa küljes kinni hoida. Seepärast muudeti talupojad sunnismaiseks, mis tähendas ühiskonnaelu langust lihtrahva seas. Varakeskajal oli põhiliseks usuks katoliiklus, mis eelkõige domineeris Lääna-Euroopas. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtad...
Seda hobust peetakse renensanssi aja kõige ilusamaks. · Levis ilmalik portreekunst (büstid), madonnareljeefid (valm, marmorist, pronksist majaoolitehnika), majal- põletatud savireljeefid on kaetud värvilise glasuuriga. MAALIKUNST 15 saj . sadu maalikunstnikke. Teemad usulised, antiikmütoloogilised, ilmalikud portreed, seintele maaliti freskatehnikas(niiskele seinapinnale tehtud maal), kasutusele tulid õlivärvid. Toimusid kuntsniku ateljeed. Olid õpilased ja kunstnikud. Francesco- vaimustus matemaatilistest reeglidest, figuurid suursugused.Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza (Urbino hertsog ja profiilis kuna teine silm vigastatud) Renenssansi aja tüüpiline tagataust oli väljamõeldud, ideaal maastik, fotoseeritu, väikeste mägedega.
uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu, poliitiline külg: imalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada, usuline külg: taotles kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu, tulemus: liivimaal, põletati kiriku asju
Kirik ja riigivõim ei sallinud rändmuusikuid. Nad kuulutati lindpriideks (ei lubatud matta pühitsetud maale, võidi röövida ja tappa). Renessanss 14.-16. sajand Sõna ,,renessanss" tuli prantsuskeelest. Tähendab taassündi. Võeti kasutusele Itaalias 16. Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Vaimulike sanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud. Uued laululiigid · Motett a capella koorile. Iseloomulik on erinevate tekstide kasutamine samas teoses. Ladinakeelne, polüfööniline. · Villanella Satiirilise või humoristliku sisuga talupojalauluke. · Madrigal Laul karjuse idüllist või armastusest. · Sansoon prantsuskeelne ilmalik, polüfooniline laul. · Frottola Õukondlik laulutüüp, tantsulaul. · Balletto Tantsulaul, rütmikad tekstid ja refräänid (Trillatrulla).
(eestikeelsed tekstid), kuid ettekandele tuli ka 2 soome laulu: Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Jannseni sõnad) ja Collani ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa" (Koidula tekst). 2 eesti laulu: Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" (Koidula tekstid). Osalejaid oli kõikjalt üle Eesti (va Saaremaa), kokku 822 lauljat ja 56 pillimeest. Kuulajaid 15000. I päev: rongkäik, peo avamise jumalateenistus Toomeorus, vaimulike laulude kontsert II päev: ilmalikud laulud. Ühendkoori juhatas Jannsen ja Kunileid, puhkpilliorkestreid Wirkhaus III päev: üksikute kooride esinemine, laulsid 22 koori Vanemuise aias võistu, I koht Tallinna Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule.
· "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. · Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile · "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile · "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku
2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame"
uskude kirikud ja templid suleti. Osale poliitikutest sai siiski selgeks, et sunniviisiline käitumine võib olla revolutsioonile kahjulik. Seetõttu tekkis teine kultuse vorm. 2. Kõrgema Olevuse kultus alates 1794 aasta kevadest Robespierre pooldajate juhtimisel levitatud kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside kooride...
Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest Algselt ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum. 12-13 saj organumi õitsenguaeg ( 13 saj kujunes motett, kõige olulisem mitmehäälsuse vorm) Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled. 13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu. Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks. Tuntuim pillimuusika liik on tantsumuusika, ent mängiti ka lauluviise Kirikuorel- esimesed teated 9-10 saj Hiljem kasutati suurte orelite kõrvalt väikemaid teisaldatavaid positiive ning ühe käega mängitavaid portatiive. Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud
Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Bach kirjutas peale orelimuusika ka orkestrimuusikat, klaviirimuusikat ja kammermuusikat. Peale nägemise kaotust ei saanud Bach oma viimast tööd ,,Fuugakunsti" lõpetada. Nägemist ei õnnestunud taastada ka operatsiooniga ja Bach surigi varsti peale seda 65-aastasena.
Sinani stiilis, teised kunstistiilid oli vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid praktiliselt keskaja tasemel ning olid vaimulike kontrolli all. 18 sajand tõi kaasa mõned euroopaliku kultuuri mõjud, mida nimetatakse tulbikultuuriks kõrgemasse seltskonda tulid prantsuse moed riietus, ehitusstiil, maalikunst jm). trükivalgust nägi esimene araabia kirjas türgikeelne raamat. Lääne kultuuri mõju Türgile oli eriti märkimisväärne 19.saj. ilmusid esimesed ajalehed, ilmalikud õppeasutused, istanbuli ülikool, õpetajate instituudid, kunsti-ja käsitöökoolid, esimene draamateater. Seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Silmapaistvamateks tegijateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi, ja Namik Kemal. Türgi ühiskond oli 19.saj. jõudnud suurte muutuste teele. Teised islamimaad Kuigi islamimaad olid arengus maas, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus asus varakult uuendustega teele, kaasa selleks aitas Napoleon Bonaparte'i vallutusretk, kui ka
Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5
mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole
kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: LäänekirikIdakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast*püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba*armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib*hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega*ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik
- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid komponeeritakse hääled jäljendavad teineteist, ükshaaval sellest sünnib imitatsiooniline partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg
Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis). Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit noorusajast, suurema osa elust pühendas kirikumuusikale - üle 70 missa, sellest 3 reekviemi, üle 500 moteti. Väga leidlik helikeel: dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid, et muuta teksti väljendusrikkamaks. K: motett Timor et tremor (hirm ja värin) Hilisrenessansi suurim helilooja oli itaallane, pikaajaline Rooma Peetri kiriku kapelli juht Giovanni Pierluigi da Palestrina (~1525-1594)
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Romaani ja gooti kunst Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati l...
jutustuse, kaunistusribadel tolleaegsete kunstnike skulptuurpead. 5. Kes oli vararenessansi kuulsaim skulptor? 6. Kuidas peegeldab Donatello teemavalik renessanslikku eluusuhtumist? 7. Nimeta Donatello peateosed. Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsamonument 8. Millise tellimuse täitis Donatello Padovas? Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi 9. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? 1 vabalt seisev ratsakuju 10. Millised ilmalikud skulptuurid muutusid 15.saj. populaarseks? Madonnareljeefid 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolikatehnika kasutajatena. 12. Millise skulptuurikunsti ala taaselustus sel ajal? 13. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? ITAALIA MAALIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised teemad olid levinud 15.saj. itaalia maalikunstis? Ilmalike sündmused, kaasaegsete inimeste portreed 2
14.- 16. sajand renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim,inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. maailmapildi avardumine > näit.Ameerika avastamine 1492. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >il...
See oli nn suur kirikulõhe. Lääne kirikud olid katoliku ja ida õigeusu. Paavstide autoriteedi tõusu põhjustasid muutused paavstide ametisse määramise korras. 1059. a reformiga hakkasid paavstid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vaimulike ametite müümise ja selle, et vaimulikke ei tohi ametisse nimetada ilmalikud vastu. Nõuded sõnastas Gregorius VII. Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma piiskoppe määrata, tema ja paavsti vahel tekkis tüli kuid ta palus siiski vabandust. G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri ke...
Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. Skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast *püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega *ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles *teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus *vallalisus vaid munkadel Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja
läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks. Sissekäik asus enamasti läänes ja portaale oli tihti kolm, keskmine teistest suurem. Romaani stiil Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. See on iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared. Üldjoontes on romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne. Itaalia romaani stiil oli kergem ja dekoratiivsem. Ilmalikud ehitised jäid romaani ajal üsnagi tahaplaanile. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Gooti stiil Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar saigi gooti kirikute põhitunnusteks; näiteks Eesti gooti kirikud ehitati enamasti
„Esimene Eesti Üldlaulupidu“ Referaat Tallinn 2014 1. EESKUJUD EESTI ÜLDLAULUPEOLE Koorilaul kujunes 19.sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksamaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a. oli Baltimaade suurim ühendkoo...
talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks. Nende elulood (vaimuliku seisuse poolt) innustasid ja kasvatasid keskaegset inimest. Pühakuid mälestati enamasti nende surmapäeval. Ka nende haudu külastati lootuses pühakute imeväest osa saada. Lisaks pidavat erilist väge omama ka pühakute säilmed ehk reliikviad, mis kaunistati äärmiselt uhkelt ning rikkalikult. Neid viidi ühest kohast teise ning sageli ka varastati
Keskaja muusika Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mille all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.-4. sajandil kuini 14. sajandi lõpuni. Keskajal oli muusika väga tugevalt seotud kristliku kiriku ja paljud Lääne kunstimuusika tunnused arenesid välja just keskaja kiriku raames, nt noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmalikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole eriti säilinud ilmalikku muusikat, kõigest mõnisada ühehäälselt laulu. Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Seda kinnitavad uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused varakristlike psalmilaulude ja juutide suulise psalmilaulupärismuse vahel, Laulud said
28) Nimeta 7 sakramenti. · Ristimine · Leeritamine · Armulaud · Pihtimine · Viimne võidmine · Abielu sõlmimine · Pühasse seisusse pühitsemine 29) Mille poolest erineb läänekirik idakirikust? LÄÄNEKIRIK-paavst IDAKIRIK- pathriarh *pühavaim lähtub isast ja pojast *pühavaim lähtub ainult isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *arvulaual said kõik nii leiba kui veini *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk viie sõrmega *ristimärk kolme sõrmega *teenindus ladina keeles *teenindus lubatud kohalikes keeltes *vaimulike vallalisus *vallalisus ainult munkadel 30) Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos? · Olevat olnud prohvet
grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid
Hakati hindama kui orelikunstnikku ja asjatundjat. · Orgel-Büchlein "Wachet auf, ruft uns die Stimme" (koraalitöötlus) · 1714 sai õukonna kontsertmeistriks, pidi looma kantaate. Pidulikud, virtuoossed, säravad. · Lahkub siiski Weimarist, konflikt hertsogiga. III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist) · Kammermuusika ja instrumentaalkontserdid, ilmalikud kantaadid · 1720 abikaasa Maria Barbara surm · Abiellus uuesti Anna Magdaleenaga ("Anna Magdaleena Bachi noodivihik") · Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga. · 1721 Brandenburgi kontserdid (6 orkestrikontserti) · 1722 vabanes Leipzigi kantori koht, kandideeris, sai selle koha IV Leipzig (1723-1750)
· Parimad klaviirteosed (Inventsioonid; Õukonnas ei hinnatud kirikumuusikat ning HTK I; ,,Anna Magdalena noodivihik") Bach kirjtuas peamiselt orkester- ja · Kammermuusika klavessiinimuusikat. · Orkesterteosed ( 6 Brandenburgi Esimene naine suri; abiellus Anna kontserti) Magdalenaga. · Ilmalikud kantaadid Leipzig (1723-1750) Thomaskiriku kantor ja linna · Vokaalsed suurvormid (Johannes muusikadirektor. Vastutas kogu passioon, Matteuse passion; Missa muusikahariduse eest. 1729-1740 h-moll) muusikaühingus ,,Collegium Musicum" · Vaimulikud kantaadid juht. Loominguliselt kõige viljakam periood. · HTK II Elu lõpus jäi pimedaks. · Fuugakunst
neist. Selline usk annab minu noorele rahutule meelele rahu ja kirkuse, see arendab mind. Nii usaldan ma kõike Olevat tervenisti, korraga, aga see tähendab, et ma ei usaldagi Olevaid. Ma...ma usaldangi vaid olemist - ma usaldan Jõudu, mis Olevad loob ja nad hävitab - ja see usaldus ja usk, see toetumine tähendab, et ma olengi see Jõud. Mitte, et ma oleks nüüd see Jumal, ma olen siiski edasi mina ise, aga minus on see Jõud. Ja see Jõud paneb mind tegema ja nägema asju, mida ilmalikud ei näe või ei tee. Konkreetselt Kristlus on usk, kus Jumal õpetab inimesi armastama. Ja tänu sellele armastuse Jõu'le olen mina igati rohkem armastav ja andestav inimene kõigi ennast ümbritsevate elusolendite vastu. Ja ma leian, et vaatamata kõigile käskudele, keeldudele ja muudele sellistele soovitustele mis piiblites või koraanides kirjas on, üritavad kõik usud meid õpetada armastama. Kes siis riigi valitsejat, kes loodust, kes ligimesi või muud sellist. Ahjaa..
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
Meil tuleb abi Jumalast · Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa · Vaimulikud laulud: G. Geissler Sind, Issand, meie kiidame F. Brenner Taevas ning maa kaovad F. J. Künkel Hõiska kõik see maailm G. Neumann Tänu sul, Jeesus C. Palmer See on kaunis lõbus hää F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes · Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F. Abt Õhtu kellad Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm K. Collan Mu meeles seisab alati A. Kunileid-Saebelmann Mu isamaa on minu arm A. Kunileid-Saebelmann Sind surmani
Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid. Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks" Materjalideks kivi, pronks, ka puu. Kirjandus: Hümnid lugulaulud/kangelaslaulud nt Prantsuse rahvuseepol ,,Rolandi laul" Liturgilised tekstid Rüütliluule/laul Rändüliõpilaste (vagandide) ladinakeelsed ilmalikud laulud nt Carima Burana Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia" Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 a pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega, selle järgi nim. Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud
Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid ja akadid. 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Sumerid leiutasid kirjasüsteemi ja ratta. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. 1) Profaanarhitektuur ilmalikud ehitused 2) Sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) Kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. 5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks?
15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma ülemvõimu peamiselt juba islamiseeritud aladele Aasias ja Aafrikas. Türgi pealinnaks sai Istanbul. 19. sajandil oli Lääne kultuuri mõju Türgi islamiühiskonnale eriti märkimisväärne. Ilmuma hakkasid esimesed ajalehed, nagu näiteks " Sündmuste Kalender" 1832. aastal. 1840. aastatel avati esimesed ilmalikud õppeasutused. 19. sajandi II poolel rajati Euroopa eeskujul haridusministeerium ning seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Tegevust alustasid ka Osmani Teadusühing ( 1861), Istanbuli ülikool (1870), õpetajate instituudid, kunsti- ja käsitöökoolid ja esimene kutseline draamateater (1859). Senise õukonnakirjanduse asemel astus 1860. aastatel uuendusmeeste koolkond- liikumine, mis püüdis muuta kirjanduse mõjukaks sotsiaalseks ja poliitiliseks jõuks
Ehitised Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias. Ateena Akropol Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon. Tuntuid ehitisi Akropolil: Nike temple Erechtheion karüatiidid Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna.
Autor toob välja ka ühe erinevuse kaupmeeste ja käsitööliste gildide pidustuste vahel, nimelt puuduvad andmed käsitööliste maikrahvipeo pidamise kohta. Kui Läänemereäärsete maade pidustustekalender sarnaneb, siis Lääne ja Lõuna-Euroopas oli olulisem linnade, kirikute ja gildide kaitsepühakute päevade tähistamine. Autor osutab ikka tähelepanu asjaolule, et nagu keskaegsetele pühadele omane, olid ka Läänemeremaades religioossed ja ilmalikud kombetäitmised omavahel tihedalt põimunud. See raamat on pühendatud ilmaliku kallakuga pidustustele, seega religioossetel kombetalitlustel pikemalt ei Inge Org peatuta. Pool raamatust on nelja tähtsama pidustuse detailne iseloomustamine, seejärel peatub autor lühidalt ka teistel pidustustel. Omaette peatükk kuulub ordumeistri võõrustamise
Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda
Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda
sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lõõklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsiooniline jazz, sing ja nüüdisaegne jazz. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Kahekümmnenda sajandi jazzi
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Piiskopkondade rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Piiskoppide majanduslik olukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Piiskoppide kiriklikud ja ilmalikud võimupiirid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Toomkapiitlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Kõrgvaimulikkonna päritolu, ordukuuluvus ja haridus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
