muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum).
Samuti sobis koolmeistritele varasuvine aeg kõige paremini. Muusikalised ettevalmistused Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge, siis ei võidud kavasse võtta kõrget kunsti, vaid valiti kergemad, aga komitee arvates ometi sündsad, lõbusad viisid, mis pidid olema suures kooris hõlpsamad kokku laulda, ja arvati, et neil saab siis ka vistist oma ilu olema. Kartust tekitasid eriti ilmalikud laulud, sest neid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud; lauldi ju peamiselt vaimulikke laule. Üldiselt on laulupeo kava üsna kõrgel muusikalisel tasemel. Lihtsad, algajatele kohased palad puuduvad sealt täiesti. Äratab imestust, kuidas säärane kava suudeti selgeks õppida, pealegi erakordselt lühikese aja kestel, ja harjumatus ühiskooris enam-vähem korralikult ette kanda. Kahtlemata oli see noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi
Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Ilmalikud ja kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik".
Esimene üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõu...
See ei olnud küll päris täpne kuid ta oli esimene kes seda üritas. Ta oli suureks eeskujuks teadlastele, kes uurisid Maa geograafiat. Tänu temale kujunes inimestel kujutlusvõime Maa suurusest. Tähtsal kohal Hellenistlikul perioodil oli filosoofia. Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele . Epikuros ja tema järglased uskusid et kuna me kõik koosneme aatomitest, siis surm on vaid hingeaatomite lagunemine. Arhitektuur Hellenismi ajajärgul olid ilmalikud hooned nagu: raamatukogud ,lossid, teatrid ja koolid. Aleksandria linnas valmis üks ainulaadsemaid ehitisi ,tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tuntuimad on Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju samuti ka Lakoonika grupp
Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar 3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj.
euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile.Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda
saj ● Neumadele lisati kandilised noodipead ehk kvadraatneumad-12 saj ilmalik laul levis enamasti suulisel teel, kirjalikke ülestähendusi tegid vagandid kes olid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Seoses õukonnakultuuriga tekkis 11 saj Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr. trubaduurid, Saksamaal minnersinger. Rüütlilaulude temaatitaks olid vapruse ja armastuse laulud, sisult valdavalt ilmalikud. esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 11-12saj. Organumiks nimetatakse teise hääle kaasalaulmist Gregoriuse koraalile. Esimene heliloojate koolkond läänemuusika ajaloos on Notre Dame koolkond, kust on teada esimesed nimepidi tuntud heliloojad- Loohinus ja Perotinus Millise teaduse nelikusse kuulus muusika keskaegses koolisüsteemis? Loodusteaduste hulka kuhu kuulusid veel aritmeetika, geomeetria ja astronoomia Kirjuta keskaja žanrist motett
sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. pealegi pidi ju rahvas kirikule maksma mitmesuguseid makse ja muidki kohustusi kandma. mägede vahel elavad rahvad olid aga harjunud suurema vabadusega. neil ei meeldinud, et kirik püüdis oma mõjuvõimu veelgi suurendada. nii lõidki 16. sajandil sveitsis valitsenud olud aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkeks. sveitsi reformatsiooni eripäraks oli, et sellel oli kaks erinevat suunda, mida
Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal
Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid. Peeter I valitsuse ajal asus Venemaa sõjajalale nii Türgiga lõunas, kui ka Rootsiga põhjas. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 aastal võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal
/ Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine / Likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed riigikesed / Likvideeriti kloostri- ja loodi ilmalikud koolid / Kaotati pärisorjus / Likvideeriti tsunftid / Ilmalikud abielud, juudid kodanikuõigused / Berliini ülikooli asutamine *1849. AASTA KONSTITUTSIOON SAKSAMAAL / Ühtne Saksa keisririik / 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ( päriliku võimuga) ja kahekojalisele RIIGIPÄEVALE. / Omas sõjavägi ja ühtne välispoliitika / Sisepoliitika, rahandus, kohtu, kooli ja usu ala kõikidel iseseisev / Föderatiivne keisririik
inglikoorile. Üks saksa jutluse autor 1220. aasta paiku eristas aga veel rohkemgi− 28 seisust. Suur katk ei eristanud inimeste seisusi ja klasse üldse, see ikka karistas 1348. aastal kõiki. Selle aja ühiskond oli vastandite ühiskond. Keskaja kristluses kohtub tihti vastandpaare. Kõige sagedamini eristati kogu keskaja ühiskonda vastandlikeks kaheks grupiks: võimsad ja nõrgad, rikkad ja vaesed. Neist kõige levinumad ja tähtsamad olid aga vaimulikud ja ilmalikud, kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad. See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge
teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore). Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5
Peamiseks arutlusteemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7. Religioon Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke. Mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antiookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Kreeka. Maailmaimed Püramiidid Semiramise rippaiad
1). Millisest sündmusest sai alguse renessanss- skulptuur? Friense toomkiriku võistlus ukse kujundamises. 2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks
TÄHTSAMAD JUMALAD HINDUISMIS Hindu usub ka ühte Kõrgeimat Olendit või Maha-Ishwara või Bhagwan, mis on kõikvõimas. Kõrgeimat Olendit saab intellektuaalselt või vaimselt andekate inimeste poolt kujutleda abstraktsena, aga ilmalikud inimesed vajavad oma riitusteks mingit kindlat vormi ja tundeavaldust. Seetõttu on Ülim Olend personaliseeritud mitmete jumalate poolt. Elu seisneb loomises, hoidmises (säilitamises) ja hävitamises (purustamises). Seetõttu on Hinduismis 3 olulisemat jumalat. 1. BRAHMA, Looja 2. VISHNU, Hoidja 3. SHIVA või ka Mahesh, Hävitaja Neid kolme jumalat kutsutakse Hindu triaadiks või kolmainsuseks. Brahman
Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol osalesid: meeskoorid ja pasunakoorid. Laulupidu kestis kolm päeva, 1. Päev: vaimulikud laulud(14), 2. Päev: ilmalikud laulud(13), 3. Päev: lauluvõistlused ja rongkäik, lauluvõistluse võitjaks tulid Estonia selts ja Väägvere pasunakoor. Laulud olid saksa- ja ladinakeelsed ja venekeelsed, 7laulu oli eesti keeles, nendest 5 tõlgitud ja 2 päris oma Eesti laulu. Läti päritoluga mees J.Cimze lõi Valka seminari, mida hakatigi kutsuma simseseminariks.Sealt said hariduse: Aleksander Kunileid, temast 6 a. Noorem vend Friedrich
Koorilaule kirjutas ta enim. Erinevatele . Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt muusikutele ja linnakooridele meeldisid ta üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Samuti teosed ning tema looming oli isegi omaks tema lood on tuttavad ning siiani lauldavad, võetud. Kirjutas umbes 350 koorilaulu, millest näiteks: "Meil aiaäärne tänavas", "Mu süda ärka osad on lihtsa tekstuuriga ning kuuluvad üles". Tema koorilaulud olid ilmalikud. laulupidude raudvarasse. Kirjutanud kokku üle 1000 laulu. Mart Saar mängis ka orelit. Ise mängis harmooniumit, klaverit ja orelit. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood eesti professionaalse muusika alusepanijaist, kavastuvad tänapäevalgi. Tähtsal kohal Cyrillus eriti koorimuusika vallas. Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud.
RENESSANSS 1. Renessanss - taassünd (14-16.saj) 2. Miks tekkis renessanss? 1) kiriku mõju vähenes 3) kunstis tekkisid ilmalikud suunad 2) tekkis humanistlik mõtlemine 4 )kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus 3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2
muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu prantsuse haritlased sõitsid uude ideedega tutvuma Prantsusmaa valgustus: Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose
Varstu Keskkool 10. klass Inngery Karu Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Essee Varstu 2011 Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulu ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuleta...
Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes pani aluse tänapäevasele geomeetriale. Tänu filosoofiast eraldumisele said nad võimaluse kiiremini arenema hakata. Aleksandria oli üks tähtsamatest keskustest. See oli maailma uueks kultuurikeskuseks. Sinna koondusid paljud õpetlased kogu Kreekast.
Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad
· "Jumal, keisrit kaitse Sa" · Vaimulikud laulud: · "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) · "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) · "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) · "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) · "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) · "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) · "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) · "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) · "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) · Ilmalikud laulud: · "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) · "Oh mets" (Häser) · "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) · "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) · "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) · "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) · "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) · "Õhtu kellad" (F. Abt) · "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) · "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) · "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid)
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod,
1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril
luksusmäärusi? · Arveldati rohkem rahaga. Oma vara tuli kasvatada. Oma rikkuse ja mõjukuse näitamise kõige paremaks viisiks peeti toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist. Raha kasutati lõbutsemiseks. Raha oli kõige tähtsam · Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga. 4. Kust ammutas linnakirjandus motiive? Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Teater kasvas välja kristlikust usupuhastusest, kus olid näitemängud. Fabliood-värsivormilised lühilood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma
Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed raamatud Indias 16. sajandi II poolel, esimene tamilikeelne raamat avaldati 1713. aastal
populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.
oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges )
Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos koorile (saatega või ilma, lisada võib soliste), mille erinevad numbrid ei pea olem asisuliselt seotud 5 aastakäiku kirikukantaate Ilmalikud kantaadid ("Talupojakantaat", "Kohvikantaat") nn "harjutustööd" Laula: katkend "Talupojakantaadist" Passioonid Passioon oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused Johannese passioon Matteuse passioon MK nr 44 46 (koraal, Evangelisti aaria, koor "Lööge risti" Oratooriumid Oratoorium vokaalsümfooniline teos, milles erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma.
.) organum arenes välja gregoriuse koraalist, olid mitmehäälsed laulud ning jagunes paralleelseks ja vaba organumiks. Parallelses jooksid hääled paralleelselt, vabas olid pikad noodid.. ??? keegi võiks sellest juurde kirjutada midagi õiget :D 7. Motett (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 13 saj. Motett on mitmehäälne laul, kus lauldi erinevate tekstidega, kus üks neist oli gregooriuse laul. 3-häälne. ajapikku keelati kirikutes ära, kuna tulid sisse ilmalikud tekstid 8. Polüfooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 9.-10 saj, tekkis seoses organumiga. See on mitmehäälne laul, kus kõik hääled on võrdsed 9. Homofooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 16 saj, üks hääl on juhtiv hääl ja teised on saatehääled 10. Renessanss :nimeta vähemalt 2 kunstnikku! / 1p. Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael 11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal
``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu. I üldlaulupidu oli Tartus 1869 kus osalesid meeskoorid ja pasunakoorid Juhtideks olid Jansen ja Kunileid. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust. I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine Vastuolu oli Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist.Vaimulike ja saksa laulude kõrval oli vaid 2 eesti autori laulu.Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). II üldlaulupidu toimus Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.(Juhid olid :Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann)
Palju meloodia kaunistusi Inglismaa- klavessiin ja ansamblid (HÄNDEL) Saksamaa- koorilaul, orelimuusika. (HÄNDEL, BACH) Heliloojad Bach Handel Vaimulikud fantaadid, Matteuse bassion, Ooperid: Xerxes, Julius Ceasar,Rinaldo. luulebassion, Johannese bassion, 3 Oratooriumid: Messias , israel Egiptuses, dokartat,passacaglia, 6 pranderburgi Juudas Maccabaus, Simson(piiblitegelasest kontserdit, 4 avamängu, ilmalikud fantaadid, kelle juustes oli võim ning teda üritati tappa) Ave Maria, Fuga Orkestiteosed- consertogrosso ,veemuusika,tulevärgimuusika, kammermuusika, klaverimuusika. 18 inglise keelsest oratoorium moodustavad tema kuningliku tipu
· Nad kujutasid jumalat kui enda sarnast.(vaba inimese looming ühiskonnas) · Humanistlikkus(inimlikkuse väärtustamine) · Kaanoni vabadus(reeglite puudumine) Kunsti perioodid Kreeka ajaloos: · Arhailine ehk varajane ajajärk(600 a- 5saj. eKr).Kivist, marmorist ja savist templid.2 sambaga eeskoda. · Klassikaline ehk kõrgaeg(5 saj- 323 a. eKr ).kivist, marmorist , savist templid. · Hellenistlik ehk hiline ajajärk(323-30 a. eKr ). Ilmalikud hooned- raamatukogud, teatrid, lossid , koolid. Kreeka ajaloo perioodid: · Tume ajajärk(1100-800 a. eKr)Kiri ununenud, inimarv vähenes, lossid hüljatud, õpiti sulatama rauda. · Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj. EKr)Tekkisid linnriigid, võeti taas kasutusele kiri, hakati korraldama olümpiamänge. · Klassikaline ajajärk(5 saj-4 saj esimene pool eKr) Kujunes kaks võimukeskust, toimus peleponnesose sõda, sõjavägi oli tugev.
NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn TRUR - laulik Phja-Prantsusmaal; kuulsaim Adam de la Halle, kes kirjutas ka mitmehlseid laule MINNESINGER, SAKSA KEELES LEMBELAULIK - laulik Saksamaal, kuulsaim Walther von
koht autoportreedel. (,,Rüütel, surm ja kurat" , ,,Paradiisist väljaajamine" , ,,Püha Hieronymus" , ,,Melanhoolia" ) · LUCAS CRANACH vanem- töötas maalijana ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. Maalis usulisi pilte ja portreesid, maalis ka antiikmütoloogia teemadel, kuid lähtus kaasaegsest olustikust. Teosed väikeseformaadilised, erootilised. (,,Veenus ja Cupido") · HANS HOLBEIN noorem saksa portretist. Detailitäpne, objektiivne, suure üldistusjõuga ilmalikud portreed. Maalis näiteks Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree .
Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Keskaja muusika oli mitmehäälne. Keskaja muusika oli seotud luule ja tantsurütmidega. Renessansi ajastu muusika oli mitmehäälne. Teost saab siduda kindla autoriga. Ilmalikud znarid määravad kunstimuusika stiili. Hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib polüfoonia.Ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia.Proffesionaalsed muusikud olid mungad. 5) Renessansi ilmalik muusika ja zanrid!! Vastus: Ilmaliku laulude noodiväljaannetes leidub lageli märge ,,laulmiseks või mängimiseks", mis viitab erinevatele võimalustele nende esitluses. 16.sajandi I poolel tegutsenud Pariisis üks kuulsamaid sansoonimeistreid oli Climent Janequin (u
igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine
Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti. Erinevatel soolopillidel on kirjutanud 17 kontserti. On arvukalt sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Ta kirjutab 24 prelüüdi ja fuugat ja nimetab kogumiku: HTK-ks. Ta jaguneb kogu klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja hülgab peenhäälestuse.
Minu enda tutvusringkonnas on väga vähe inimesi, kes näiteks jõulude ajal kirikus käivad või mõtlevad/teavad, miks jõule tähistatakse. Jõuludest on saanud kommertspüha ning Eestis (vähemalt minu tutvusringkonnas) tähistatakse neid vaid meelelahutuslikul eesmärgil. Seljamaa kirjeldab oma artiklis ka seda, kuidas täpsemalt peaks pühasid uurima. Nimelt tuleks enne kommete analüüsimist eraldada nende muistne baas hilisematest kiriku kihistustest, sest just nimelt kirik on ilmalikud kombestikud enda kombestikuga ühendanud. Erinevaid võinädala üritusi võib Seljamaa arvates iseloomustada kui vene keelt ja kultuuri säilitavate, arendavate ja tutvustavate tegevustena, mis samaaegselt väljendavad ühtekuuluvustunnet ning esindavad ja tutvustavad oma kogukonda väljaspool kogukonda olijatele. Siiski ei ole võinädal suunatud konkreetselt püha olemusele, vaid oma rahvustundele.
Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt. komposiitkapiteel). Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. Templitest olulisemaks said esinduslikud ilmalikud ehitised – turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline. Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3. saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk.
1867. a esitas J.V.Jannsen avaliku üleskutse tähistada poole sajandi pärisorjuse kaotamisest Liivimaal eestlaste üldlaulupeoga. 1868.–1870. a C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet Tartus 1869. a toimus 18.–20. juunil Tartus J.V.Jannseni eestvedamisel Eesti esimene üldlaulupidu. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat. Laulupeo repertuaari kuulusid kirikukoraalid, vaimulikud laulud, ilmalikud laulud ja Vene riigihümn. Kava koosnes 25st laulust. Esimesel üldlaulupeol lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!", millest sai hiljem Eesti hümn. Sõnade autoriks oli J.V.Jannsen. 24. juunil 1870. a sündis Tartus Eesti Rahvusteater. Vanemuise Seltsi eestvõttel etendati Lydia Koidula näidendit „Saaremaa onupoeg“. Pandi alus eesti rahvuslikule teatrile. 1872. a asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Veske; kõik, kes tahtsid eestlust luua ja arendada)
igavene elu. · Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. · Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema. Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. · Värviti õlivärvidega ja teemad olid kas maastikud või ilmalikud, tehti loodusmaale. maaliti lõuendile mitte seintele. · Piinliku täpsuseni ulatavat tõetruudust, hiilgavat valgusekäsitlust ja tavaelu objektide speituvat sümboolikat. · Brueghel maalis peamiselt talupoegade elust, maastikumaali. ( talupoja pulm ja viljalõikajad) · Hieronymus Bosch, inimeste kannatuste ja kiusatuste kujutamiseks. · Graafika, puu ja vase gravüür ja kunst muutus odavamaks ja inimestele kätte saadavamaks.
Johann Voldemar Jansen Pärnu Postimees Üldlaulupidu Johann Voldemar Jannseni elu Johann Voldemar Jannsen sünninimega Jaan Jansen 16. mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti kirjanduse rajajana ja eesti rahvusliku liikumise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
