aastast pärinevad allikad, mis viidavad et kaupmehed pidid talvituma, sest meri oli jäätunud, selleks on vaja peavarju ja laoruumi kauba jaoks. Vallutuseelsel ajal kaubateed olid ebakindlad, näiteks Henriku Liivimaa kroonikas on teated, kuidas Pihkvasse suundunud sakslastelt võeti ära 900 marga väärtuses kaupu. Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad huvid Liivimaal- Ristisõja organiseerijad ja sõjakäikude korraldajad olid kohalikud vaimulikud ja ilmalikud võimukandjad, Liivimaa ristisõja puhul Breemeni ja Lundi peapiiskopid ning Saksimaa, Taani ja Rootsi suurnikud. Motiivid olid nii religioossed, poliitilised kui majanduslikud. Ristisõjas osalemisega täideti oma kristlikku kohust, aga see andis valitsejatele samaaegselt ka võimaluse valdusi laiendada ja uusi sissetulekuallikaid saada. Majanduslik aspekt võis eriti tähtis olla vaese Breemeni peapiiskopkonna jaoks. Liivimaa ristisõja eesmärgiks võib pidada
suurem patt seda kõrgemad inimesed. Arhailises õiguses kehtib õigus eneseaitamisele, õiguse rakendamine vaatamata rituaalidele on enda asi mitte kellegi teise. Arhailine õigus Euroopas püsis kuni kõrgkeskajani. Skeem arhailise õiguse ja riikliku õiguste vahedest (vt veebist). Riiklik õigus. Euroopa keskaegne õigussüsteem: 1. Religioossed õigussüsteemid · Islami õigus · Kanooniline õigus · Heebrea õigus 1. Arhailine õigus (rahvaõigus) 2. Ilmalikud õigussüsteemid (õigusteaduss/rooma õigus) · Feodaalõigus · Manoriaalõigus (reguleeris mõisaomaniku ja talupoegade vahelisi suhteid, eesti keeles võiks olla ka mõisaõigus kuid on eesti keeles ideoloogiliselt koormatud) · Linnaõigus · Kuningaõigus · Kaubandusõigus. Kaasaegne õigussüsteem: 1. relegioossed õigussüsteemid: · islamiõigus · heebreaõigus
Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. 4 Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil - Madalmaade vokaalpolüfoonia. Barokk (17.18. saj)
põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Täiuseni jõudis skulptuur kreeka kunstis aga Pheidase, Polykleitose, Praxitelese ja Lysippose loomingus. Polykleitose noored alasti sportlasekujud toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või
ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9
Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus, juust. · Linnakantonites: peamine maaviljelus. Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad põhikeskus Genf. Teiste Euroopa maadega oli tihedalt seotud transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. · Majanduses kapitalistlikud suhted. Edu alus on töökus. Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Vastuvõtmatu katoliku kiriku püüded. · Probleemiks oli Sveitsi elus palgasõdurlus kodumaale toodi palju raha, värbajad maksid kantonitele. Kantonitel tuli hoolitseda võõrsil hukkunute leskede ja orbude eest, tekkis meestepuudus. ZWINGLI JA REFORMATSIOON · 16.saj tekkisid kirikureforme taotlevad liikumised. · Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli(1484-1531).
· Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. · Tõesnäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. · Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud · Müsteeriumidest kõige vanem ja pikka aega levinuim ''Aadama mäng'' kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. · Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. · Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. · Linnakirjanduse kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos ''Rebaseromaan'' ???3.Ameerika Ühendriikide sünd · Konkistadoorid- 16. Saj Florida · Paljud lahkusid Euroopast usuvaenamise pärast · Koloonia- ümber asunute elupaik · Suur suremus 50% · Kolooniates olid juhtivatel kohal inglased ja prantslased
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest. · Moraliteet- õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt isikuomadused ongi tegelased · Farss- jäme, koomiline näidend, sisuks linnaelanike juhtumid ,,Isand Panthelinient", sellest arenes hiljem commedia dell' arte · karnevalid ja narripühad- rahvapidustused
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
/Markus 2009, lk 9/ Eestis olid ka majanduskeskused kindlustatud. Veidi tahaksin peatuda kloostrite matmiskommetel, mis olid ühised kõikidel ordudel. Piisava ruumi korral maeti klausuuri sisse, siseõue või kiriku põranda alla; ruumipuuduse korral maeti väljapoole müüri äärde kloostrikalmistule. Tihtilugu maeti ilma kirstuta, matuste sügavus alla meetri. Reeglina hauapanuseid ei olnud. Nii nagu muu ruumijaotusegi korral, kehtis ka matustel reegel - vaimulikud ida poole, ilmalikud lääne poole. Palju aadlikke ja linnakodanikke laskis end parema hingeõnnistuse lootuses kloostrite juurde matta. /Tamm, lk 119-123/ Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus 2009, lk 10/ 2. Klooster või kloostrimõis?
Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad, iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele. Stiili üldine iseloomustus. Monteverdi iseloomustas kaht stiili: Prima Prattica-(vanem stiil muusikas, muusik pole sõna teener vaid isand)Seconda Prattica-(uuem stiil, poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
ilmalik laul. Stiili alusepanijaks on Guillaume Dafay Pärit Burgundia riigi vaimuelu keskusest Cambraist, sai preestriks. Säilinud 200 teose käsikirjad. Muusikas suutis ühendada prantsuse rütmitehnika, inglise kooskõlad ja itaalia laulva meloodia. 5 Tema legendaarseim teos on motett „Äsja rooside õisi“ Põlvkonna teine meister oli Gilles Bichois, kelle loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud. II PÕLVKOND(tegevusaeg 1460-1490) Põlvkonda iseloomustab muusika kompositsiooni muutus gootilikumaks-mõistuspärasemaks, keerukamaks. Meloodia liigendus asendus pideva arenguga, rütm muutus vabamaks ja kaotas seose tekstiga. Kõige iseloomulikum zanr on kaanon. Kaanonis võis kasutada erinevaid võtteid: peegelkuju e. inversioon, vähikäik ehk retrogaad ja inversiooni retrogaad. Tähtsaim helilooja on Johannes Ockegem
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
: piklik löövideks jaotatud hoone 5 Clovis I [loe: klo´viss] (u. 466 -511) meie õpikuis Chlodovech I; Frangi riigi rajaja; 496. a. võttis Reimsis vastu ristiusu; koos temaga võttis ristiusku vastu ka hulk tema sõjaväelisi 6 Canterbury loe: käntörböri 7 Westminster Abbey loe: uestminstör äbi 8 pseudogooti stiilis võltsitud, mitte ehtsas gooti stiilis 9 sakraalehitisid usukultusliku otstarbega hooned: kirikud, kabelid, kloostrid, moseed jt.; ilmalikud ehitised on profaanehitised: raekojad, kohtuhooned, paleed, teatrid ,muuseumid jt MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kus sündis gooti stiil? 2. Kust sai gooti stiil oma nime? 3. Milline on gooti arhitektuuri põhitunnus? 4. Mis on arhitektuuris basiilika? Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? 5. Miks puuduvad Pariisi Jumalaema kirikul tornikiivrid? 6. Kus paikneb gooti katedraalidel roosaken? 7. Milline raamat päästis gooti stiilis ehitised hävingust
Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida. Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve. Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte. Ilmalikud hooned, kus rahvas aega veetis, olid termid (saunad) ja amfiteatrid. Suurim viimastest oli 3-kordne Colosseum, kuhu mahtus ligi 50 000 pealtvaatajat, ehitusaeag 70. 82. a. m.a.j. Võidukate sõjaretkede tähistamiseks ehitati triumfikaari, nt. Tituse ja Constantinuse võidukaared. Rahvakogunemised toimusid linnaväljakutel, mida nimetati foorumiteks. Foorumi ääres asusid kohtuhooned, raamatukogud, turg ja eelkõige oli see teede ristumise koht
Suure juurdevoolu linnadesse tõid mõisatest ära põgenenud talupojad, kes said linnakodanikeks olles elanud seal aasta ja päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 kuud) 13 8. REFORMATSIOON EESTIS · REFORMATSIOONI PÕHJUSED: 16. sajandil tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele: * Ilmalikud valitsejad (aadlikud ja rikkad linlased) himustasid kiriku varandusi * Aadlikud ja rikkad linlased soovisid kirikut oma võimule allutada * Uuendusmeelsed vaimulikud soovisid kirikus läbi viia sügavaid kultuurialaseid muutusi · REFORMATSIOON EESTIS: Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal 1524
sõnaõigust oli. Rüütelkonna tähtsaks organiks oli ka maanõunikke kollegium (kuulusid maanõunikud, eluaegses ametis). Balti aadlite seas puudus sisemine kihistumine kõik aadlid olid võrdsed. Baltisakslaste roll venemaa moderniseerimises väga suur (kuni 19. saj keskpaigani). Luterlikud territoriaalkirikud- Territoriaalkirik- teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. -Eestimaa territoriaalkirik -Liivimaa territoriaalkirik -Saaremaa territoriaalkirik -Tallinna territoriaalkirik - Riia territoriaaalkirik (jagunenud vastavalt seisuslikutele omavalitsuse tüüpidiele) Eesti alal suht killustunud see luterlus, väga palju erinevaid territoriaalkirikuid. Tähtis oli ühtne õpetus, korralduslik elu oli aga eri piirkondades erinev. 2 territoriaalkiriku tüüpi Euroopas-
Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad. Ta pandi aastaks bastiisse, kus tal oli võimalik tegeleda kirjanikutööga. Selle aja jooksul lõpetas oma näidendi „Oidipus“ ja võitis sellega kirjanduslikku kuulsust. Ta sattus ka teist korda bastiisse. Tekkis arusaamatus noore aadlikuga. Seejärel saadeti ta Prantsusmaalt välja. Voltaire reisis Inglismaale, kus viibis 3 aastat. Tema jaoks olid need 3a rikastavad. Puutus kokku
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
nende tegevusel on kõrgem poliitiline eesmärk. AJALUGU Inimõiguste hulka kuuluvad teatud väärtused, tegemist on inimväärukusega. Need kuuluvad igaühele, sõltumata ükskõik millest. Sisu tuleb teatud moraalsetest ja eerilistest asjadest, on antud edasi ka usuõpetuse kaudu neid väärtusi. Neid arusaami on ikkagi peetud igaühele kuluvaks! Nad ei ole antud või kingitud kellegi või mingisuguse ilmaliku võimu poolt. Pigem need ilmalikud võimud on sellejaoks, 5 et tagada need. Nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal arenes see mõte! See ei ole üllatav, sest nende riikide diplomaadid suhtlesid üksteisega ja need kes olid Ameerika iseseisvuse isad, need kõik olid diplomaatidena olnud aeg-ajalt Prantsusmaal, nad täiendasid üksteise mõtlemist selteemal. Kui minna Aasiasse, seal oli vähemalt 5 saj eKr juba see mõiste olemas ,,inimõigused". 1795 a eKr koodeksis oli
Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem! Näide Sõltuv muutuja nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad: Veesurve Nõudepesuvahendite kvaliteet Nõudepesija kogemus Valgus Tunne ära sõltuv ja sõltumatu muutuja Uurime vanuse mõju inimeste ideoloogilistele eelistustele Uurime kuidas riigi demokraatlikkuse aste sõltub riigi SKP-st Uurime kuivõrd individualistlikud ja ilmalikud väärtused vormivad antud riigi poliitilist kultuuri Suletud klassistruktuur ja riigi kõrge majandusliku sõltuvus naaberriikidest on olulisteks eeldusteks, et riigis võiks puhkeda revolutsioon. Negatiivne meedikajatus viis Reformierakonna reitingu langustrendi. Lisaks mängis rolli ka Harta 12 tehtud kriitika valitsusparteide aadressil. Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad Sõltuv muutuja tööalased võimalused
v. Plettenberg. Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad. Kiruti Albertit. Sellest aga pärinebki rahvuslik ajalugu. Tähendab muinasaja apologeetikat ja keskaja/moodsa aja hukkamõistu. Jakobsoni kõne nt. Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud. Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud. Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur õnnetus. Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus”, rääkis laostunud Liivimaast, mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
elektroonikatööstuseni. 36 37 Poliitiline reziim - repressiivne, toodab kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu. Majanduslik areng on sõltuv välistest mõjudest, laenudest, turust ning siiani elab enamik elanikkonnast sügavas vaesuses. POLIITILINE ARENG Arenenud (enamarenenud) riigid MDC institutsioonid on vormidelt keerukad, spetsialiseerunud ning ilmalikud, ka kõrge linnastatuse, kirjaoskusega. Arengumaad (vähemarenenud riigid) LDC . Kriteeriumiteks peetakse tihti kehtestatud õigusnorme, legitiimseid valimisi, esinduskogu olemasolu ja funktsioneerimist. Poliitilist arengut iseloomustab: 1. Võimu koondumine keskvõimu kätte (indiviid mõistavad ühiskonlike väärtuste riigile allutamise ja selle aktsepteerimise vajalikkust. Kehtestatud on legaal-formaalne riigiaparaat). 2. "Kaasaegne" poliitilise organisatsiooni vormid
raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4 autorit, kes kuuluvad didaktilise juturaamatu peatükki. Friedrich Gustav Arvelius 1782 ,,Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" Pealkirjas väljendub didakltilise mõte - õpetus ja jutt. Willman ,,Juttud ja teggud" 1782. Johann Wilhelm Ludvig von Luce - 19. Sajandi algus. ,,Saaremaa juturaamat" 1807 I, 1812 II. Kirjutas kõige algupärasemaid jutte. Oluline
kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander suri noorena ja uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad olid väepealikud. 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Hellenismi tähtsaimad keskused olid Ateena, Aleksandria ja Pergamaon (Väike- Aasias) 5.Millised ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Tihti polnud sammastel ja teistel arhitektuuri detailidel enam konstruktiivne ülesanne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Hellenistliku aja maailmaimed on Pharose tuletorn Aleksandria lähedal ja Rhodose koloss. 7.Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat
valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk-Eestit Liivi ordu. Ruhnu saar kuulus hilisemal ajal Kuramaa piiskopi valduste hulka, tol hetkel oli see tõenäoliselt veel territoriaalselt määratlemata. Kiriklikult kuulus enamik Eestist Riia peapiiskopkonda, mille ilmalikud valdused jäid küll vaid Läti alale. Põhja-Eesti kuulus aga kuni 16. sajandi keskpaigani Lundi peapiiskopkonda. Seal oli ametis ka Tallinna piiskop, kel aga erinevalt oma ametivendadest mujal Liivimaal puudus ilmalik võim. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi
*Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85 (reformatsioon, poliitiline ja vaimne opositsioon, Martin Luther 1517, Johannes Blankenfeld, Wolter von Plettenberg, Hermann Marsow, pildirüüste, Melchior Hoffmann, 1523, 14.sept. 1524, 1525) *reformatsioon-usupuhastus *poliitiline opositsioon- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. *vaimne opositsioon- taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. *Martin Luther 1517- usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. *pildirüüste-odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas
1311-12 põletati paljud rüütlid tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad läksid Prantsuse kuninga kätte. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule. Generaalstaadid Philippe Ilus nõudis prantsuse vaimulikelt maksude maksmist, paavst keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus -
Maakirikusüsteemi puhul sõltus palju kohaliku maaisanda käitumisest ja edukusest, mistõttu varieerus ka kloostrite seisukord. 10. sajandi alguses tekivad kaks uut kloostrielu keskust Cluny ja Gorze. Cluny klooster asutati ületamaks senist kloostrite sõltuvust maavaldajast. Selle asemel allutati klooster otse paavstile. Akvitaania hertsog Wilhelm andis kloostrile ka vabaduse valida ise abt, mis tekitas ilmalike seas paksu verd, kuna ilmalikud võisid nõnda heast kohast ilma jääda. Cluny abtiks valiti noor munk Odo, kes asus reforme ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi
eelkõige hierarhilises plaanis. Aadlikele meeldis, kui nende asju arutati võimalikult kõrges kohtuastmes. Teine vaidluskoht tekkis konsistooriumitega ilmalik kohtusüsteem leidis, et ka vaimulikud peavad oma probleemide ja asjadega neile 17 alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada). Ilmalikud inimesed leidsid, et ka need asjad kuuluvad nende pädevusse. 17. sajandil kokkuleppele ei jõutud, lahutusasjad jäid konsistooriumi ajada. 18. sajandil inimeste asjadest arusaamine teataval määral ilmalikustus. 18. sajandil tehakse Eestimaal samm edasi, luuakse vaimulike asjade arutamiseks ülemapellatsioonikohus. Kontroll on kohalike kindralkuberneride käes, kohtu koosseisus on neli vaimulikku ja neli ilmalikku inimest. Ei käinud koos regulaarselt, kohus käis koos vastavalt vajadusele
võidelda, võttis sõna. Kui ametisse määratis siis rõhutati et oli Axel Oxistierna usaldusalune. Järgmine oluline samm 1634 a kui Juhan Skyte enne Liivimaalt lahkumist annab välja konstitusionaal ja visitatsiooni korra, Liivimaa saab endale ülemkonsistooriumi, selle kohaks on tartu linn. Konsistoorium rajatud puhtalt saksa mustril, kõrgem kirikuvalitsemiseorgan ja kohus. Saab Liivimaal laialdased volitused. Eripära Eestimaaga, Eestimaal vaimulike konsistoorium, Liivimaal ilmalikud ja vaimulikud liikmed. Juba juhtkonnas, presidentkond on ilmalik. Juuraharidusega inim määratakse presidendiks, Liivimaa superintendent saab Liivimaa konsistooriumi juhatajaks(?). 3 ilmalikku, kolm vaimulikku liiget.Konsistoorium hakkab kiriku ja usuelu korraldama. Määrab ametisse kiriku ja koolitegelasi, tegeleb nende sissetulekuga. Omaette kiriku distsipliini järgi valvamine ja vaimulike igapäevase elu vaatamine. 34 a
ajaleht. - Eesti rahvuslik ärkamine: Jakob Hurt, ük esimesi doktorikraadi saanud eestlasi. Eesti rahvaluule kogumine. Barons ja tema kaaslased avaldasid 220 000 läti dainat (rahvalaulu). - Laulupeod. Lauluselts Vanemuine, mille asutas Jannsen 1865.aastal, korraldas 1869.aastal Tartus esimese eesti rahvusliku laulupeo . Esimene läti laulupidu toimus Riias neli aastat hiljem. Leedus 1924 (trükisõnakeeld ilmalikud piirangud) - Lõhe: Jannsen ja Hurt (baltisakslased minema) vs Köler ja Jakobson. - C.R.Jakobson I poliitiline eesti ajaleht Sakala toimetaja (1878 a) - ! Valdemars taoltles agaralt Peterburi keskvalitsuse ametiisikute ja Moskva slavofiilide toetust lätlaste majanduslikule edenemisele, Atis Kronsvalds seadis rõhu aga lätikeelsele haridusele koostöös edumeesemate baltisakslastega.
kaitsta. Omavoli ja seadusetuse vastu hakkas võitlema riik ja kirik. Selleks kasutati, mis oli germaani hõimudel kasutusel vaherahu võimalusel lepitada vaenutsejad. Seda hakkas kasutama kirik omavoli piiramiseks ja avaliku julgeoleku tagamiskeks. Prantsusmaal sai alguse Jumalarahu. See kehtis algul piiskopkondades. Algul oli suuline vorm, hiljem tekkis kirjalik, 1123 a tekkis Jumalarahu üldised eeskirjad. Jumalarahude eeskujul hakkasid selle alusel kasutama sama vahendit ilmalikud valitsejad (kuningad, vürstid). Hakkas kujunema maarahude süsteem. Maarahu hõlmas kogu maa-ala, kus kuningas viibis. Maa-alal, kus kuulutati rahu välja ja sooritati kuritegu, siis see oli kuninga solvamine. Esimene maarahu kirjalikult 1093 a. Shvaabi rahu. Kogu protsess areneb, tulevad uued rahuseadused. Kui süsteem välja kujunes, võib rahud liigitada: Kõikehõlmav rahu Mainzi maarahu 1103, kehtis 4 aastat. Vaenutsemine oli keelatud neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni.
Ta rohutas saksamaa yhinemisnouet. Vihkas prmd. Oma rahvuslikud nagemised sonastas juba 1810. Nagu saksa rahvuse keelte ja kommete yhtsust. Pidas oluliseks, et sakslased ei unustaks oma minevikku. Keel peab puhastuma valislaenudest. Pidas saksa rahvust jumala poolt valja valituks. Seltsiliikumine sai oluliseks 40ndatel lauluseltsid, manguseltsid jne. JUUDID Anti-Semitism sai 19 saj sisse uue hoo, eriti saj viimasel veerandil. Eelkoige prm ja saksamaal. Ilmalikud rynnakud, juute syydistati liigkasuvotmises ning mittelojaalsuses. Panama kanali afaaris syydistati samuti juute. Koige kuulsam afaar prml oli Dreyfusi afaar. Tegemist oli pr juudi paritolu ohvitseriga. Ta kutsuti kindralstaapi ning paluti kirjutada kiri. Sp ta arreteeriti ning syydistati pr valitsuse saladuste myymist saksamaale. Talle moisteti eluaegne vanglakaristus. 1896 a toimus taiendav uurimine ning avastati, et Dreyfusil polnud sojasaladuste
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
1311-12 põletati paljud rüütlid tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad läksid Prantsuse kuninga kätte. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule. Generaalstaadid Philippe Ilus nõudis prantsuse vaimulikelt maksude maksmist, paavst keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus -
tootmine jäi samale tasandile, nende eest tuli maksta suurema väärismetalli hulgaga) kiirendas feodaalsuhete lagunemist · avardusid teadmised maailma kohta geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia · tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase · uued filosoofilised, poliitilised, majandusalased õpetused 35.Humanism ja renessanss Humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale, keskpunktis oli inimene, mitte Jumal, mõiste tuli kasutusele 15.-16. saj. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, vastandades seda kiriklikule teadusele, tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, looduseuurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja järeldustel, matemaatika tähtsus, vanakreeka ja ladina keele tundmine
????? Preester =prespüter. Diakon pole õigust armulauda jagada. Piiskop õigus preestreid määrata. Paavstil ka piiskopi pühitsus aga rohkem õiguseid. Kardinal diakon, kardinal preester, kardinal piiskop. Ajalooliselt kardinalid Rooma ja selle lähikonna vaimulikud, Rooma kirikute diakonid, preestrid ja piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal. Salakardinalid Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme. Ilmik vaimulikkond pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris. Ordu vaimulikud regulaarvaimulikud ehk mungad (ordo =kord). Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile. Mõned preestrid on mungad aga kõik mungad pole preestrid. Kõik ordu vaimulikud ei ela kloostris, nt sõjaliste ordude liikmed, kerjusmunga ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku
Wilde, “Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhhele panna igga haigusse jures”. Algselt kirjutas saksa keeles, siis lasi tõlkida läti ja eesti keelde. Tõlkis teksti August Wilhel Hupel. 18.saj lõpukümnenditel ilmusid trükist mitmed eestikeelsed juturaamatud, peamiselt saksa keelest tõlgitud moraalsed ilmalikud jutud. Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia. Riias trükiti suur osa baltikumi valgustuskirjandusest, väiksem osa eesti keeles, põhiosa saksa keeles. Riias ilmusid esmakordselt Immanuel Kanti olulisemad teosed. Trükikoda oli ka Põltsamaal, mis hiljem viidi üle Tartusse. Ei olud võimalik kirjastada kõike, mis pähe tuli või mida sooviti, riigivõim ja kirikuvõim tsenseeris kirjatöid
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
küüditatud või Läände pagenud. Mitmed Usuteaduse üliõpilased asusid tööle kirikutesse. 1950. aastate lõpul ja 1960-ndatle olukord muutus. Luteri kiriku visast säilimisest ärritunud Moskva andis mitu kõrgetasemelist parteilist otsust, millega kohustati liiduvabariikide parteiorganisatsioone tõhustama ateistlikku propagandat ja religiooni väljajuurimist. Ristimiste, leeritamiste ja laulatuste arv kahanes järsult, kogudused kuivasid kokku. Väljatõrjuti ilmalikud surnuaiapühad. Ülikoolidest visati üliõpilasi välja, selle eest et nad tunnistasid end usklikeks. Suureks probleemiks olid jõulupühad, see oli kristlik traditsioon ning kuused kaunistati kristlike sümboolikaga, käidi kirikus ja surnuaias küünlaid oma esivanematele põlema panemas. Jõulud asendati ametlikult nääridega, mis erinevalt ristiusulistest jõuludest pidid olema ühed vanad eesti pühad. Tsensuur: Tsensuur (Riiklik ja enesetsensuur)- Tsensor pidi üle vaatama kõik
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Pöördumine antiigi kui eeskuju poole. Tugevalt seotud humanismiga. Esimene oluline humanist: Petrarca. Ka humanismi vastuolu kätkeja. Uuris vanu käsikirju palju. Ise lasi neid ka paljundada, kirjutas kommentaare. Tegeles tihedalt antiigiga. Cicero looming just tema kaudu hilisemasse jõudnud. Humanism humanus, inimlik. Hakati sellega tähistama õpetlasi, kes ei olnud otseselt kiriku teenistuses, seni kogu teadmine ja haridus oli ainult vaimulike ala. Nüüd tekkisid ilmalikumad (mitte ilmalikud!!!) mõtlejad. Ei tegelenud enam nii palju jumaliku ja teavliku ainesega. Humanist on ka õpetatud ja haritud, aga ei arenda oma tegevust kiriku rüpes. Kirikukeel oli valdavalt ladina keel. Suurem osa vaimulikust tekstist oli ladina keeles. Tolle aja täiusliku keele staatus. Vaimse kihi rahvusvaheline suhtluskeel. Kõik P õpetatud teosed on ldn keeles. Siin näha, et õpetatud humanist. Selle kõrval tuleb palju esile ka neid, kes ainult olidki need, kes ainult tegelesid
tohtinud kardinalid enne väljuda kuniks oli paavst valitud. 3. investi tuuritüli 1075 paavsti nõudmine ta nõudis et paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada, võib kätte anda keisri võimutunnused, keisrilt võimu võtta, keegi ei või paavsti kohtuptsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid. Sisuliselt tahtis paavst lõpetada ilmaliku võimu sekkumist kiriku asjadesse. Ilmalikud valitsejad ei olnud sellest huvitanud. 4. innoventius 3mas. Temale kuulus suurim paavsti võim ilmaliku elu üle kuna kasutas ta ära vasalle. Ta ajas palju riigi asju. Tema loos ka palju vaimulikke kirjatõid. 5. aquino thomas- ta oli tähtis teoloog. 6. suur skisma katoliku kiriku lõhenemine toimus sel ajal. Oli 2 paavsti ja kumbgi ei tahtnud trooilt lahkuda et liita kirikut. Lõpuks aga valiti uus paavst . Ketserlus
- Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks, ühtegi karistust, mida Mooses polekehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus. - Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus.Ilmalikud valitseja kaalusid VT kehtestamist kehtiva õigusena.XVI-XVII sajandil toimus ka kriminaalkaristuste karmistamine, moraalsed hinnangud muutusid rangemaks.Juristid jõuavad isegi selleni, et ilmalikud valitsejad ei tohi võrreldes VT-ga pehmendada karistusi. Ennereformatsiooni toiminud kriminaalõigus oli tunduvalt pehmem. Pärast reformatsiooni surmanuhtlus nõidumise, jumalasalgamise, abielurikkumise jne eest.Piibli mõju moraaliõpetusele, moraaliteoloogia. - Õigus allutati uuele eetikale. Õiguse eeskuju pidi olemaarmastus, Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk, õigus olikristlastele kohustuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
