nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv. Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester. 4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga. Need, kes olid seotud kloostriga (preestrivennad) olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad, kelleks olid siis käsitöölised, teenijad jne olid ilmalikud, aga ei välista ka seda et nende seas vaimulikke polnud. Kloostri omad kandsid musti rüüsid ja poolvennad kandsid halle rüüsid. Mõnel olid jalas nahksaapad, tumedad püksid ja seljas nahkvestid. Sõjasulastel olid ka rõivastel pandlad. Kandsid ka kiivreid ja turvist. Naised kandsid pikki kleite ja rihmikuid. Vaimulikel naistel olid seljas nunna rüüd. Filmist saab aru, et tegemist on keskaja filmiga, kuna riietus, relvad ja üldine olustik filmis on keskajale kohane.
I ÜLDLAULUPIDU: 1869 TARTUS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD, TSAARIRIIGI HÜMN JA 2 EESTIKEELSET LAULU (,,SIND SURMANI", ,,MU ISAMAA ON MINU ARM". ÜLDJUHTIDEKS OLID J.V. JANNSEN JA A. KUNILEID , DIRIGENTIDEKS OLID J.V. JANNSEN, A. KUNILEID JA D.O. WIRKHAUS. II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD.
I üldlaulupidu toimus Tartus 18.- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud laulud nagu näiteks "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer), "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn), "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig), "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) . Peol kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Aleksander Kunileiu ,, Sind surmani" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus) Kõrghariduse nõukogustamine kitsendas üliõpilaste
Aleksander Otto Wirkhaus ja Wirkhaus. Kunileid Adalbert Hugo Willigerode. Esindatud piirkonnad Tartu lähedal olevad Tartu lähedal Mõned üksikud piirkonnad olevad piirkonnad piirkonnad. Repertuaar Vaimulikud, Vaimulikud, Vaimulikud, ilmalikud ja eesti ilmalikud ja eesti ilmalikud ja eesti heliloojate looming. heliloojate looming. heliloojate looming. Tähtsus Eesti Andis hoogu meie Jätkas laulupeo Jätkas laulupeo kultuurile laulukultuuri ja traditsiooni, traditsiooni, kogu rahvusliku ühendas rahvast ja korraldati esimest liikumise andis veel korda Tallinnas. arenemisele. motivatsiooni uusi
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika
tuletatakse teistest, seotud tekstiga. · III o Jacob Obrecht, Josquin Deprez, Heinrich Isaac o Tasakaalustatud ja sümmeetriline ülesehitus, lihtsustatud rütm. Harmoonia mängib suuremat rolli, polüfoonia pole keerukas. o Missatsüklid, motetid, ilmalikud laulud · IV o Madalmaade koolkond hakkas lagunema o Hinda läks individuaalsus, tugev isikupära o Musica reservata . väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika o Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert o Motetid, madrigalid · V
Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus · Muutused religioonis segunemine e sünkreteism. · Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn). · Kreeka kunsti hellenistlik periood skulptuurid elavamad, korintose stiil (keerulisemad kapiteelid), Aleksandria tuletorn, lk. 131 ,,Lakooni grupp", lk. 132 ,,Veenuse kuju", lk. 129 Aleksander Suur. · Inimese induvidualiseerimine. · Küünikud diogenes rannal, tünnis
(1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Phja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika. Lviosa Phja- Ameerikast lks aga jrk- jrgult inglaste valdusse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eesktt huvi Mississippi keskjooksust luna, kagu ja edela poole jvad maa-alad. Seal klasid helt poolt Aafrika pritoluga meloodiad ja rtmid, teisest kljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rnnanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik
seda ta ei saanud. Peamiselt Saksa laulud III 1880 Tallinn, 782 esinejat, J. Kappel, Nii Lootuse Selts, Lutheri 10 000 Wirkhaus ilmalikud osalesid heinamaa pealtvaatajat kui ka meeskoorid ja vaimulikud puhkpilliorkester. laulud
vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega. Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley. Vararenessanss Prantsusmaa Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avigon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.
Luther- USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. Reformatsioon- 16.saj sündinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid : luterlus,- kalvinism,- anglikaani kirik Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle
Pani aluse 3 mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale! Andrea (motetid, missad, oreli- ja ansamblimuusika) ja Giovanni Gabrieli (paljukooriline tseremoniaalmuusika) olid Willaert'i õpilased, nad kuulusid Veneetsia koolkonda. V põlvkond: jõuline, värvirohke, isikupärane väljendus, polüfoonia lihtsam. Ekspressiivne, dramaatiline muusika Zanritest ilmalikud laulud, missad, motetid, sansonetid, villanella. Orlandus Lassus oli suurim meister, ta tõsteti aadliseisusse ning temast tehti Kuldkannuse rüütel. Enamasti kirikumuusika: missad, reekviemid, magnificat'd, passioonid, hümnid jne. Lisaks motetid ja ilmalikud laulud. Väljenduslaad on impulsiivne, dünaamilisem ja värvirohkem, kasutas uusi julgeid võtteid nt dissonantse. Hilisrenessansi kirikumuusika
● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islamistlik terrori- organisatsioon ● Osama bin Laden ● Al-Qaida Vastuolud läänega ● Lääne püüded islamimaailma ohjeldada ● Maailma Kaubandus- keskuse hävitamine ● Afganistani sõda ● Iraagi sõda Kasutatud materjal ● http://www.islam101.com/images/Muslim_D istribution_map.jpg ● http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_kevad ● http://et.wikipedia
kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5. Josquinn Desprez, Philippe de Vitry, Johannes de Muris, Guillaume de Machaut,
1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1. Praxiteles. Hermes ja Dionysos 2. Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
Vanakreeka skulptuur Põhijooned Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu Enamus skulptuurid loodud ainult eespoolt vaatamiseks Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused Vanimad skulptuurid Pärinevad arhailisest ajastust Küllaltki algelised Külgedele surutud käed, otsevaade Üks jalg pisut eespool Kuros , u 600 e.m.a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuros/kore Click to edit Master text styles Click to edit Master text stylesSecond level Third level Second level Four...
Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid
vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada ja proovisid paavste kontrollida kas surudes enda tahtmist peale jõuga või proovides ära osta. Paavstide valitsemis peridoodil oli palju tõuse ja mõõnasi. Keskaja alguses paavst Gregorius I suutis tuua välja kiriku madalseisust ja taastada paavsti positsiooni autoriteedi aktiivse misjonipoliitikaga. Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris. Kloostrid muutusid lääne Euroopas üha populaarsemaks keskajal. Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda,
(~1300-1377) (~1410-1497) (1564-1635) (1452-1519) * Teostest säilinud: * 15. sajandi II poole * Flaami päritolu * Itaalia maalikunstnik, - 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte. Lisa" (1508) * Ars nova väljapaistvaim * Tema loomingust on helilooja tuntud kümmekond
Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III
· Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) · Konservatiivne hoiak · Tähtsaim esindaja Palestrina · Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
· Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng
Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga viie aasta järel
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet.
· Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium ,,Kuningas Taavet" · Kirjutanud 2 ooperit: ,,Kotkapoeg", ,,Antigone" · 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) · Umbes 450 teost · Balletid ,,Härg Katusel", ,,Sinine ekspress" ja ,,Salat" · Ooper ,,Christoph Kolumbus" · Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) · Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt · Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed · Ballett ,,Les Biches" · Ooperid ,,Les mamelles de Tirésias" ja ,,Inimhääl" Täname kuulamast!
lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis • Oratoorium „Kuningas Taavet“ • Kirjutanud 2 ooperit: „Kotkapoeg“, „Antigone“ • 5 sümfooniat Darius Milhaud (1892-1974) • Umbes 450 teost • Balletid „Härg Katusel“, „Sinine ekspress“ ja „Salat“ • Ooper „Christoph Kolumbus“ • Pariis Konservatooriumi professor Francis Poulenc (1899-1963) • Alustas klaveriõpinguid 5-aastaselt • Nii ilmalikud kui ka vaimulikud teosed • Ballett „Les Biches“ • Ooperid „Les mamelles de Tirésias“ ja „Inimhääl“ Täname kuulamast!
rahvamuusika vahel? Mõlemad olid instrumentaallood Lihtsam tekstikesksem osa ilmalikust laulust on eesti vanimale rahvalaulule e regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde. Seal õpetati inimesi vaimulikeks- neile õpetati ka laulu. Eesmärk oligi õpetada vaimulikke laulma 6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3
Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed. Madalmaade II põlvkond- Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada kui sama meloodia algust hiljem. Johannes Ockeghem- Heliloojate õpetaja.10 missat. Kuulsamatest polüfooniline reekviem- missa. Motette vähe. Antoin Busnois. Johannes Tinctorise. III Madalmaade põlvkond- Josquin Desprez- 20 missa autor. Motetid, ilmalikud laulud. Harmooniliselt tasakaalustud, selge vorm
RENESSANSS 14-16 sajand Kirik lakkas olemast inimese kesktelg Muusikas ilmusid vaimulike žanride juurde ka ilmalikud Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu Vastuolek polüfoonilise muusika vast jumalateenistusel Keelati motetti laulmine kirikus Trükikunsti leiutamine – nooditrükitehnika Arutleti, mis on ilus kunstis ja muusikas MUUSIKA Žanrid: Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga
Lasso 5. Põlvkonnast. Elas 16 sajandil. Prantsusmaa, 3korda röövitud. 12 aastasena viidi itaaliasse. 1553 aastal sai temast Rooma Lateraani kapellmeister, mis annab talle tugeva lükke karjääris ja helilooja kujunemisel. 1555 trükitakse veneetsias ta teoste 1. kogumik . Ta tegi enamasti kirikumuusikat, tema looming oli impulsiivne, dünaamiline, värvirohke. Julged võtted, mis ei vasta polüfooniareeglitele. Ta oli teinud vägapalju erinevaid teoseid(missa, motett, ilmalikud laulud). Seitse kahetsuspsalmi. Maalikunstnik tintoretto. Lutheri koraaliks nim. Saksa protestantlikku kirikulaulu, mille aluseks on stroofiline värsstekst, mille igas salmis on korduv viis. Nendest on tehtud ka mitmehäälseid kooriseadeid. Guillaume de Machaut, Jesquin Desprez, Orlando di Lasso, Clement Janequin, Giovanni Pierluigi da
katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. ...
peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente oli 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja vaimulikuks pühitsemine. Viis esimest olid hädavajalikud et saavutada õndsus, kaks viimast (abiellumine ja vaimulikuks astumine) vabatahtlikud. IDAKIRIK LÄÄNEKIRIK Pühavaim lähtub isast ja pojast Põhavaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk viie sõrmega Ristimärk kolme sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus(tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas InnocentiusIII- suur osa
alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054
alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega, idakirikus 3 sõrmega; läänekirikus olid jumalateenistused vaid ladina keeles, idakirikus lubati jumalateenistusi ka kohalikes keeltes; läänekirikus oli vaimulike suhtes abielukeeld ehk tsölibaat, idakirikus kehtis tsölibaat vaid munkade suhtes. 1054
Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Piibel- ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Pärispatt- kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud. Misjon- ristiusu levitamine Sakramendid: 1.Ristimine 2.Leevitamine 3.Armulaud 4.Pihtimine koos meeleparandusega 5.Viimne võidmine 6.Abielu sõlmimine 7.Vaimulikuks pühitsemine Katoliiklus Õigeusk Pühavaim lähtub isast ja pojast Pühavaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus (tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel
tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid ...
Klassikaline ehk õitseaeg 480 kuni 323 e.m.a, mil suri valitseja Aleksander Suur, kes oli oma võimule allatanud väga suure, kuid kultuuriliselt äärmiselt ebaühtlase territooriumi + need kultuuritasemete erinevused olid ka kreeka klassikalise kunsti edaspidise languse põhjuseks. · joonia sammas ·Akropol Ateenas ·Keerulised kujud Klassikalised skulptuurid Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Poseidon Odakandja Kettaheitja 3.Hiline ehk hellenistlik aeg See lõppes aastal 30 e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 sajandil e.m.a.) · korintose sammas · Vabaõhu teatrid ·Ümmargused hooned Hellenistlikud skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes
2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka ja VanaRooma ühiskonnas kujunenud. Esimene täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Tragöödiad, komöödiad, eeposed, hümnid. Inimestel oli vaja meelelahutust, kiidulaule, kedagi eeskujuks. Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg. Lastekirjandus. Autori tunnustamine. Romantism. Luuleline vorm. Kaasaegne kirjandus (19.saj...) Lõpetati luulelise vormi kasutamine.
2) Keskaja kirjandus (Euroopas), 3) Uusaja kirjandus (renesanss, barokk), 4) Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism). Antiikkirjandus(8.saj eKr.5.saj. pKr.) VanaKreeka ja VanaRooma ühiskonnas kujunenud. Esimene täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Tragöödiad, komöödiad, eeposed, hümnid. Inimestel oli vaja meelelahutust, kiidulaule, kedagi eeskujuks. Keskaja kirjandus (5.15.saj.) Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel. Peamiselt vaimulikud, kuid ka ilmalikud teosed. Muutus keerukaks ja rikkalikuks. Lääne ja KeskEuroopas ladina keel, IdaEuroopas kreeka keel. Rahvuslikud eeposed levisid suuliselt. Anonüümsus, ümberjutustamine, austus antiikkirjanike vastu. Naiskirjandus. Uusaja kirjandus (15.19.saj.) Valgustusajastu. Teaduslikum kui varem. Kirjanduse kõrgaeg. Lastekirjandus. Autori tunnustamine. Romantism. Luuleline vorm. Kaasaegne kirjandus (19.saj...) Lõpetati luulelise vormi kasutamine.
keraamika, disain jne) Disain arendab tooteid, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning/või suurema kasutusmugavusega. 5. Arhitektuur e. ehituskunst Jaguneb · KIRIKLIK (kirik, klooster jne) Oleviste kirik · ILMALIK (raekoda, kool, loss jne) Eiffeli torn Arhitekt - ehitisi kavandav kunstnik. Ilmalikud hooned Tallinna Raekoda vanalinnas Karikatuur · Karikatuur ehk pilkepilt. Eesti karikaturistid: Priit Pärn, Edgar Valter, Heinz Valk
Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj. Seda soodustas põhjalik muusikaõpetus ja trükikunst. Iseloomusta ilmalikke laule, too näiteid. Ilmalik laul ei ole seitud jumalaga. Ilmalik laul räägib inimesest ja loodusest. Ilmalikud olid a cappellad, polüfoonilised, mitmehäälsed. Näiteks Clement Janequin ,,Lindude laul"; Abraham Bosse ,,Helisev muusika" Kuidas oli muusika seotud tekstiga? Tugevnes muusika seos tekstiga. Muusika rütm jäljendas teksti: rütmi liigendus ning muusikas õpiti väljendama samu hingeseisunded, millest oli kantud poeetiline tekst. Nimeta Madalmaade koolkonna tähtsamaid heliloojaid. Tähtsaim helilooja oli Orlanud Lassus, Josquin Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay
Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. 1 Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum).
abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel: Kirstumatus Tuhastamismatus Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
