Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust? ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks, usu lõhenemine Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese See oli ilmaliku, inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd. Inimene on kõige alus Renessanss sai alguse Itaaliast Tuleb Madalamaadest Ilmalik muusika – ei ole otseselt kirikuga seotud Mõisted: Polüfoonia -mitmehäälsus.Võrdsed hääled ja võrdõiguslikud viisid ühes teoses Motett- mitmehäälne, valdavalt ilmalik, vahel kaks häält üksteist kajana jäljendamas Madrigal- armastuslaul Koraal-vaimulik koguduse laul Barokk: mõiste, tunnused 17-18. sajand-ehk siis osa uusajast
pilt 4). pilt 4 Roosna- Alliku mõis Järvamaal (Baroki ajastusse suhtuv arhitektuurihoone) -4- KOKKUVÕTE Üldiselt pidas barokk oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente, nii Venemaal, kui ka Eestis. Tol ajal on ilmunud kahes riigis palju uuid ilusaid hooneid ja arhitektuuri mälestussambaid. KASUTATUD KIRJANDUS · Internet: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 3. http://wapedia
Nad tahtsid küündida keskaja stiilimeistrite tasemele. Üritati paranda ümberkirjutamise käigus tehtud vead. Erasmus Rotterdamist, nn humanistide vürst, andis välja kreekakeelse Uue Testamendi ja parandatud ladinakeelse tõlke, mis sai aluseks teistele tõlgetele. Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma saavutuste üle ladina keeles. Tänapäeval hinnatakse aga hoopis nende ilmaliku kirjanduse edendamist. Humanistid ja poliitika Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas. Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid ajalooteoseid. Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo Machiavelli raamat ,,Valitseja".
3. Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj) a. Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks. b. Tänu keisrile liikus õukonnas palju õpetlasi. c. Keiser seadis sisse rahalise toetuse neile, kes tegelesid raamatute tõlkimisega. d. Püha Gabrieli raamatukogu 4. Maalikunstis kujutati rohkem ilmaliku temaatikat. 5. Kunstnikud kujutasid tihtipeale Etioopia kuulsusrikast minevikku, 6. Selle aja kuulsaim kuntsnik oli Hailu, keda eurooplased kutsusid Etioopia Raffaeliks
järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see enam Itaalias ei levinud. 3) R. Itaalia kirjanduses:
1 nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika leiutamine 1500.aasta paiku ning 16.sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat. 14.-15. sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal: igasugust muusikat võis nii laulda kui ka mängida. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Ars_nova
sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel
meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e ladinakoolid tegutsesid küll linnakirikute juures, kuid allusid aga raele. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles. Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema emakeeles ja käsiraamatud kirjutati eesti keelde. Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja
Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu. Selle tohutu arengu ja muutuste tulemusena kasvas inimeste eneseteadvus. Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike
Rändmuusikud ei olnud tavamõistes poeedid ega heliloojad. Nad esitasid enamasti teiste loodud laule, kuid kahtlemata täiendasid neid omalt poolt. Õukondades ja rüütlilossides sündis omaette kunst – rüütlilaul. See on ilus poeetiline luule, mida kanti ette lauldes, seetõttu nimetatakse seda ka rüütliluuleks. Luule ja muusika on siin lahutamatud, kõik luuletajad olid ka lauljad. Sageli mängiti laulu esitamisel saateks ka mõnd pilli. Rüütlilaul on ainus ilmaliku muusika valdkond keskajal, millest on tänaseks üsna hea ülevaade. Rüütlilaul levis 12.-13. sajandil peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal. (Alguse sai see 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaalt, Provence`ist.) Rüütlilaulikutele tekkisid ka nimetused , need olid trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal ning minnesingerid Saksamaal. Rüütlilaul levis samuti pikka aega vaid suulisel teel ja kirja hakati seda panema alles hiljem.
Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) Polnud kindlat noodikirja, vaid mingi märkidesüsteem.(Kreekas oli laulu ja pillide jaoks erinev noodikiri). Esines juhuslikku mitmehäälsust e. heterofooniat ja ka burdooni. Muusika areng toimus sakraal- (vaimulik)muusikast ilmaliku suunas. I periood- esiaeg e. Muinasaeg II periood- Kreeke & Rooma vanaaeg Egiptus Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas. Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni. Toimus templireform
Eesti ala valitsejad 13. 18. sajandil Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. 13- 18 saj valitses Eestit Saksa, Poola, Rootsi, Taani. Peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne vabadussõda algas 1208. a kestes ligi 20 aastat ja see sündmus lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Sel ajal valitses Eestit Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus sel ajal Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ning osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi
· Suurim püha Samhain ehk kõigi pühakute ja hingede päev(Hallowe'en) peeti 1. novembril ent püha kõige olulisemaks hetkeks oli sellele eelnev õhtu Ruis. Samhain leidis aset kolmeteistkümnendal kuul ja tähistas vana aasta lõppu ning uue algust. · Et end kurjade vaimude eest säästa, riietusid keldid nõiakostüümidesse. Usuti, et siis arvavad vaimud, et inimene on üks nende hulgast ega kipu neid kimbutama. · Samhainile eelnev õhtu Ruis on selline aeg, mil ilmaliku maailma üle võtavad võimust maagilised jõud. Sel ajal liikusid jumalad inimeste maailmas vabalt ringi. On terve hulk rituaale, mis seda päeva tähistavad, nende hulka kuuluvad esivanemate austamine, vanadest halbadest harjumustest vabanemine, tuleviku ennustamine ning surma ja taassünni mõistmine. · Talvist pööripäeva Alban Arthuan ehk Yule - jõulud tähistati 22. detsembri paiku. Keldid uskusid, et sel aastaajal energia tekkis taas ja uuenes. Keltidel
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
näiteks jõulud, siis kõik viivad seda läbi erinevalt, kes käib jumalateenistustel, kes keskendub rohkem kinkidele ja õhtusele jõulupeole. Olen arvamusel, et kõik inimesed ei peagi käima kirikus, kuid see on iga inimese enda otsus. Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president seisab julgelt ilmaliku ühiskonna eest. Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad, kuna see on kõigi eraasi ja eravabadus ning, et riik peab kaitsma inimesi, et rahvast uskumise või mitte uskumise pärast taga ei kiusataks. Olen sellega täiesti nõus. Meil on ikkagi siin riigis vabadus ning keegi pole sunnitud tegema, uskuma või ütlema seda, mida ta ei soovi. Kiusata kedagi erinevuse pärast, ei oleks väga eetiline, kuid paljud ei mõista seda kahjuks.
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal. Põhja-Eestis oli vallakoolmeistrite seminar Märjamaal. Kooli õpilastest loodi meeskoor, kes tutvustas mitmehäälset koorilaulu ümberkaudsetes kihelkondades. Esimesed laulu- ja pasunakoorid, mis tekkisid kirikute juures või koolide baasil, allusid pastorile. See aga jättis koorile kitsad tegevuspiirid ja takistas ilmaliku repertuaari omandamist. Sellest tulenebki 1860.-ndate tendents koguduse laulukooride muutmine lauluseltsideks, kellel oleks oma põhikiri ja vähem sõltuvust kirikust ja pastorist. Lauluga Inge Org tähistati kirikupühasid, samuti pastorite kõikvõimalikke tähtpäevi. Ka mõisahärra nõudis oma osa: juubelipeod ja muud perekondlikud üritused. Kodusesse atmosfääri sobisid vaimulike
4.Mida tähendab termin humanism? Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg.Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste järgi.Ideaaliks oli üksikisik,kes teostabennast iseseivalt ja edukalt.Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. 5.Milliseks kujunes inimese suhe kirikuga? Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. 6.Millised muutused leidsid aset kunsti käsitluses? Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest.Arhitektuur,skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn.vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid.
Sünnib palju segadust, kui need distsipliinid segamini aetakse. Need kõik on arvestatavad, kuid ainult ühte saab kasutada seaduse tegemisel. Kuidas defineeritakse inimelu vaimselt? Religioossed ususüsteemid või vaimsed definitsioonid vaatlevad tavaliselt hinge loomist kui inimelu algust. Probleem seisneb selles, et usklike arvamused selles suhtes, millal hing luuakse, lähevad lahku. Pealegi on olemas inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Siinkohal on tähtis teada, et meie ilmaliku rahva seas ei saa kellegi usku või uskumusi teistele seaduse jõul peale suruda. Sellepärast ei saa me seadusandluses kasutada religioosset definitsiooni inimelu alguse kohta. Kuidas defineeritakse inimelu filosoofiliselt? Väga mitmel erineval viisil. Näiteks nii, et inimelu ei ole olemas enne sündi või, et seda ei ole olemas enne, kui lapsel on ilmnenud mingi teadlikkuse tase. Seda kirjeldatakse teatud
naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine jaotus kahte liini:kodanik lerikaan eesotsas jannseniga ja demokraatlikleer-eesotsas jakobson. 1857-perioodiline ajaleht ,,perno postimees", kirjanduses Kreutzwaldi kalevipoeg, rahvusliku luule teke ja areng,koidula. Rahvuslik kunst johan Köler, 1870 laulu ja mänguselt Vanemuine hiljem teater, 1865-avati veel estoni,endal,koit teatrid., Eesti kirjameeste selts. 1869-esimene üldlaulupidu, kavas 15 ilmaliku ja 12 vaimuliku laulu, oli ka 2 eesti laule. Laulupiud oli suursündmus, osales 822 lauljat, laulupidu kesti 3 päeva, kõne pidas Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust, ja et jääda eestimeheks igas ametis, lalupidu korraldati selleks, et tähistada 50 aasta möödumist pärsiorjusest, see pani aluse laulupeo traditsioonile. Karl a. Hermann oli mitmekülgne muusika tegelane, ajakirjanik, keeleteadlane, 19 saj kultuurielu juhtfiguur, seotud mitme seltsi ja organisatsiooniga
akna ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Vararenessansi maalikunst loodi illusioon kolmemõõtmelisest elust. Ettekuulutus lemmikteemaks kunstnikel, kolmemõõtmelisuse sünd maalidel, aupaiste läbipaistev valgusrõngas, mis sõltus pea asendist. Kasvas välja Bütsantsi ja keskaja kunstist, inimese kehaosi kujutati ebarealistlikult, pidev muutumine ilmaliku kunsti suunas. Fra Angelico dominikaani munk, uuendused ei leidnud rakendust, tähtis siirus ja usutunde väljendus, säravad värvid, muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised teosed. Sandro Boticelli 15. saj. II poole kuulsaim kunstnik. Suhtles kõrgklassiga, see soodustas tema loomingus antiiktemaatika levikut. ,,Venuse sünd" antiikaja legendi illustratsioon, aktimaali taastamine, side Neitsi Maarjaga.
Ingliskeelseks muudeti ja kohtumõistmine. Uuendused: raudtee, fotograafia, auto, filmikunst, elekter. Laiendati koolide võrku, haridusele said juurdepääsu ka tüdrukud, madalamatest seisustest ja kastidest lapsed, isegi puutumatud. Raamatute trükkimine kohalikes keeltes laienes tunduvalt. Võimude soosingut kasutas bengali kirjanik RAM MOHAN ROY, keda on nimetatud India uueks prohvetiks. Ta rajas Calcuttas ilmaliku Hindu KolledZi ning bengalikeelse ajalehe.Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ning India avamist Euroopa mõjudele. · 19.sajandi II poolel arenes kiiresti india kirju haritlaskond. Islami intelligentsi taimelavaks kujunes Aligarhi orientaalkool. Üle maa sai hoogu rahvuslik liikumine. 1885 aasta lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India. Nad rajasid India rahvuskongressi, mis oli esimene ülemaailmne poliitiline partei
Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal · Inglise hilisgootikas moodustub võlvroietest rikkalik võrgustik. Seda stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor · Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Gooti arhitektuur Itaalias: · Romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid · Kirikute tugisüsteem lihtne, vertikaalsust vähem rõhutatud, mõnikord kesklööv võlvimata(puulaega). · Kirikutel pole torne, kiriku kõrval eraldi kellatorn. · Kuppel nelitise kohal. · Gootika jõudis Itaaliasse tsitserlaste vahendusel. Tsitserlaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13
· Tomusid revolutsioonid, usulised sõjad, valitses korralagedus · Teaduste ja filosoofia areng, inimeste maailmapildi avardumine Euroopa jagunes kunsti alusel kolmeks : 1. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna Saksamaa Lõuna Madalmaad, Poola-Leedu) 2. Teiseks absolutistlikud maad, kus kiriku võim ilmaliku võimu mõju all ja valitsevaks olid peamiselt õukonna tellimused.(Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad) 3. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone
1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate
kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühalik meeleolu ja puhtad värvid. 8. Kunstiteoste signeerimine on autori nime teosele kirjutamine. 9. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab see, et loobuti kõigest gootilikust. Moodi tuli
Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Ilma keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale tekkis nüüd professionaalne ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ning õukonna kutselised lauljad. Avati muusika koole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis
*1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-...
Sellest hetkest alates tähendas Serbia konflikti Venemaaga. Austria-Ungari ei olnud samuti rahul enda nõrgeneva võimuga poolsaarel. Esimese maailmasõja valla päästnud Balkani probleem kasvas ka pärast sõja lõppu üle uuteks probleemideks – probleemideks, mida jätkus ka Teise maailmasõja puhkemiseni, probleemideks, mis kestavad tegelikult tänaseni. 1914. aastal valitses Euroopa mandril varjamatu natsionalism. Katolik kirik oli ammu kaotanud oma üle-euroopalise mõju. Ilmaliku maailmariigi idee oli surnud koos Püha Rooma keisriga 1804. aastal. Meedias hakati õhutama karikatuuridega konflikte, mis oli ilmselge, et publikatsioon aitab kõigele toimuvale kaasa. 1914. aastal üle kasvanud kriisi traagika seisneb selles, et üha kasvavas tempos üksteisele järgnenud sündmused halvasid riigimeeste ja diplomaatide võime neid kontrollida ja vaos hoida, kui ei leidunud sidevahendeid. Telefonid
või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse. Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusest põhinev rühm õiguskordasid. Suuremad õigusperekonnad on romaani-germaani õiguse perekond; anglo-ameerika õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond.
12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato? - Tehnika, mis näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja pehmeid, ühtesulavaid piirjooni. 19) Kes on maalinud Sixtuse madonna? - Raffael 20) Iseloomusta Michelangelo Taavetit võrreldes Donatello ja Verroccio Taavetitega? - Michelangelo taavetil on lihaseid palju rohkem rõhutatud kui donatello ja verroccio taavetil
üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, algelisemate, julmemate ja meile võõrastena. (16) Kristlikel aladel, kus valitses religioosse ja ilmaliku võimu suurem võimulahusus kui islamimaadel, oli pärast Rooma impeeriumi lõpuaegu tekkinud 2 peamist risiusuvoolu: kr õigeusk, mis tugines Bütsantsi impeeriumile, ja ladinakristlus, mille keskmeks oli formaalselt Rooma paavst, aga mida suuremalt jaolt hoidsid üleval kohalikud, ülikute juhtimisel tegutsevad kirikud ning kloostrite võrgustik. (20) Stabiilsete kultuuri- ja poliitiliste institutsioonide loomiseks ei olnud kristlus ega islam hädavajalikud
12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato? - Tehnika, mis näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja pehmeid, ühtesulavaid piirjooni. 19) Kes on maalinud Sixtuse madonna? - Raffael 20) Iseloomusta Michelangelo Taavetit võrreldes Donatello ja Verroccio Taavetitega? - Michelangelo taavetil on lihaseid palju rohkem rõhutatud kui donatello ja verroccio taavetil
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-...
Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik.
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks, kuid mõned pisemad tööriistad hakkasid...
raskuse ja pehme aluspinna tõttu viltuseks. 7. Veneetsias asub Basilica di San Marco (Püha Markuse kirik) - segu Ida ja Lääne traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11. sajandil ehitati sellest Bütsantsi stiilis kuppelkirik, eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sophia kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosaiigimeistrid loomaks võlve ja kupleid. Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 8. Profaanarhitektuur: ilmaliku funktsiooniga arhitektuur, püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati looduslikke olusid enda huvides, näiteks künkad ja veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9
kulmineerub Bachi loomingus, see on justkui püramiidi tipp. Bachi looming on arvukas, säilinud on enam kui tuhat teost. Vokaalmuusika. Kuna Bach töötas suurema osa oma elust kiriku teenistuses, on tema loomingu kaalukam osa vaimuliku sisuga vokaalteosed. Enamus neist on kirjutatud Leipzigis. Kirikukantaadid, millest säilinud on ligi 200. Kantaate esitati jumalateenistuse käigus, need koosnevad soolodest ja lõpevad kooriosaga. Säilinud on ka umbes 20 ilmaliku sisuga kantaati, mis on kirjutatud pidulike sündmuste ja tähtsamate linnakodanike auks. Nende hulgas on kaks humoorika sisuga kantaati „Kohvikantaat“ ja „Talupojakantaat“. Väga kuulsad on suurteosed koorile ja orkestrile, eelkõige kaks passiooni „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“. „Matteuse passiooni“ võib pidada Bachi peateoseks, mis näitab helilooja mõtteviisi ja loomingu sügavust. Helilooja loomingu teiseks tippteoseks on ka Missa h-moll.
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK) MÕISTED: 1) retsitatiiv- kõnelaul, mille ajal züzee areneb. 2) instrumentaalkontsert- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist saab näidata oma võimeid. 3) concerto grosso- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), lev...
Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale. Martelli poeg Pippin Lühike (741 – 768) tugevad Frangi kuningate ja Rooma paavsti liitu seoses Itaalia keskosa andmisega paavsti ilmaliku võimu alla 754. Pippin kuulutati kuningaks 751. Sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini järglane oli Karl Suur (768 – 814). Karl Suurest sai ideaalse kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu Kr läänemaailma valitsejaks (v.a Britannia). Ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Karl Suur kuulutati 800 keisriks paavsti teol. Siit algab keskaegse keisririigi taastamine. Rooma impeeriumil oli nüüd kaks keisrit. 8. saj-sse langeb karolingide renessanss
ja 2. sajandil moodustati 5% Rooma tulenevad kõik pahed; ilma jumala armuta ei suuda inimesed impeeriumi rahvastikust, kujunes tihe koguduste võrk (esimene sellest pääseda. Kirjutas teose ,,Jumala riigist", mida ristiusk kogudus Jeruusalemmas); kogudus valis endi seast juhi: piiskopi hakkas kasutama võimutaotluse põhejndamiseks, tõlgendades või perbüteri. jumalariiki katoliku kirikuna, maist riiki ilmaliku keisrivõimuna. Peetrus: Jeesuse jünger juba tema eluajal, rändas pärast Jeesuse surma Rooma, pani aluse kritslikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus: pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, mõjukaim krisluse levitaja Rooma riigis; rändas Süürias, Väike-Aasias, Kreekas, seletas Jeesuse õpetust, võitis pooldajaid; rõhutas, et see on mõeldud kõigile rahvastele, aitas kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosas.
Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks
(Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub.
rahvapäraseid ütlusi, ülevat luulet, pilkelaule, vanasõnu jne). Piiblist on pärit ka paljud üld-tuntud väljendid: A ja O, Saagu valgus, Hiiobi sõnum, oma risti kandma, meie igapäevane leib jne. Piibel on kirja pandud heebrea, aramea ja kreeka keeles. Piibli tõlkimise töid Eestis juhtis Jüri kogu-duse pastor Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. a Tallinnas. Piibli tähtsus on see, et ta fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele. Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu- raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann(1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
