Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mis hõlmab 4.-16. sajandit. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: kirikumuusika, rahvamuusika ja kultuur ja rüütlite muusika. Keskajamuusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Muusika on rütmikas nagu näiteks "Anonymous Saltarello" puuduvad küll sõnad, aga meloodia on meeldejääv ja see jääb mõtetesse. Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.-17. sajand loodud muusika. Muusikas suurim muutus oli mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikutseremoniaalmuusika kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emotsioon. Barokk ,17. sajandi algul toimus Euroopas suur pööre. Oli tekkinud tantsumuusika ja kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaulud. Armastat tempo - ja dünaamikakonstasrte. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Näiteks Vivaldi Kevad 1
Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist. Esimeseks mitmehääseks žanriks on organum (lisahääle juurdelaulmine gregoriuse laulule). 2 liiki: 1)paralleelorganum 2)vaba organum. Nende õitseaeg 1150-1250 Pariisis. Loninus ja Perotinus. Esmene koorkond – Notre Dame’i. 13.s lõpus organum hääbub ja annab teed järgmisele žanrile – motett. Vagandid e. goljäärid on esimesed ilmaliku muusika üleskirjutajad. 1)Rahvakeelsed kangelaslaulud, mis on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos “Rolandi laul”. 2)Ladinakeelsed laulud, mis oli nalja ja pila laulud “Carmina Burana”. 3)Rüütlilaul e. õukondlik luule, 11.s Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid (kõige keerukamad), Põhja- Prantsusmaal troväärid, Saksamaal minnesingerid. Tugevasti seaotud rüütellikkusega ja pühendatud daamidele.
inkvisitsioon- spetsiaalne kohus Ketserluse vastu võitlemiseks. simoonia- vaimulike ametikohtadega äritsemine või kiriklike ametite müüdavus. (mõlemad sobivad) 2) Paavstriik moodustati 756.aastal Pippini kahe Itaalia sõjakäiguga võites langobarde. 3) 9.-10.saj. katoliku kiriku langus avaldus kiriku aktiivsuse ja simoonia langusega. 4) Gregorius VII tahtis taotleda distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust ja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. 5) Aastal 1054 saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlus küsimusi lahendama. Saadik läks patriarhiga tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. Kaks kirikut erinesid: Lääne kirik: roomakatoliku kirik, paavst, Rooma. Ida kirik: õigeusu ehk kreekakatoliku kirik, patriarh, Konstantinoopol.
Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress
neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu,
Tekkis harmoonia. (kolmkõla) Tasakaalustatud stiil. Universaalne helikeel-pole piirkondlikke erinevusi Hingamisest lähtuv muusika liigendus. Polüfooniliste liinide põimumine akordideks. 4 Heakõlaline harmoonia (kolkõla) 4 häälse koorifaktumi tekke (bassiregister) Ilmaliku muusika osatähtsuse suurenemine, uuendused tulid ilmaliku muusika kaudu. Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks. I põlvkond.1420-1490. (Purgundya) Uued zanrid-missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. Uue stiili alusepanijaks on Guillaume Dufay (u1400-1474) Oli pärilt Burgundia keskusest Cambrai´ist.Kirikumuusika looja. Tema kuulsaim teos on motett ,,Äsja rooside õisi...". Teine
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus.
Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal
Renessansi tekkepõhjused Maadeavastused muutsid maailma inimestele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu. Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze)
14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja
Pikka aega oli ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum : Gregooriuse lauluse lisati saatehääled. Organum saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil, põhiliselt Pariisis (seostatakse gooti stiiliga). 13. sajandil kujunes mitmehäälsuse kõige olulisemaks vormiks motett : aluseks oli Gregooriuse laul (nagu organumis), aga selle kohale lisanusid uute tekstidega uued hääled. Pillid Fiidel (viiuli ja vioola eelkäija), rebekk, lauto, harf (keelpillid) Renessanss Sai alguse 14. sajandist. Ilmaliku muusika suur areng, põhiliselt kogu uus kunstmuusika ilmus ilmalikes zanrites. Saja-aastane sõda lõpuga lõppes rüütlikultuur. Teadus ja kunst muutus realistlikumaks. Kirik ei olnud enam inimese elu kesktelg. Inimeste ettekujutus maailmast muutus. Tavalisest seostatakse mõistet renessanss Itaaliaga, aga muusikas on olulisemal kohal Madalmaad ja Prantsusmaa. Renessanss tähendab taassündi põhiliselt antiikkultuuri ideaalide taassünd. Ars nova
aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad, piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu-, Saare- Lääne-,Kuramaa piiskopkond. Kirikuõiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13. sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsile.
polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõjutanus saksa laulukultuuri *säilis ühehäälne laulukunst *mõju koolimuusikale Kuulsamad laululoojad- -Heinrick Isaac,Hans Leo Hassler Millest eries Ing, madrig It. madrigalist? -Ingl oli inglisekeelne ja palju rahvalikum Inglise ilmaliku laulu autorid+näited loomingust -John Dowland-tema loomingust arenes välja lauto saatega soololaul. ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid *pommer,dulcian,krummhorn,tromboon,tsink
Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased! Tilsiti Rahu 1807 a. Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja sai tegevus vabaduse ida ja põhja Euroopas! Saksamaa reformid Piirati aadlike õigusi päris orjus kaotati enamus saksariikides
teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust. Feodaalne killustamatus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Alluti ainult neile, kellele oli antud truudusevanne. Omane oli põhimõte ,,minu vasall ei ole minu vasall". Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipiliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Millised olid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vastuolude põhjused? Ühiskondlik arvamus oli väga range ning rahvas lükkas tagasi mis tahes järelandmised Roomale. Vaidlusi tekitas küsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Jumala-Isast, nagu uskusid kreeklased, või Isast ja Pojast
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd
romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene naine, aaria soololaul, retsitatiiv kõnelaul, ansambel duett, trio, kvartett, koor, dirigent, ballettirühm Metropolitan ja La Scala. OPERETT vodevill laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki
kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll 7. Suhtumine kirikusse Peab religiooni inimeste Kirik seob ühiskonna tervikuks ning eraasjaks ning seepäras peab oluliseks kristlik moraal on tähtsal kohal. kiriku lahutamist riigist ja ilmaliku haridussüsteemi arendamist. 8. Mõjukus tänapäeva Tänapäeval on liberalismi sees On suuresti oma nägu kaotamas (nn. Põhjamaad, Skandinaaviamaad, kuid Euroopas valitsevaks sotsiaalliberalistlikud Ideoloogia lõpp). Toimub kõigi kärbitakse sotsiaalkulutusi ning ideed
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31
instrumentaalmu vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai areneb kui instrumentaalmuusika usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika? Muusika Alguses õukonnad, pärast kasutati inimeste See ajastu oli mõeldud tavainimesele. tarbijaskond lõbustamiseks/meelelahutuseks, tantsimiseks. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav Salongimuusika muusika, mida
Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline Eel- ja järelmängud väga tähendusrikkad poeem,soololaul,klaveitranskriptsioonid,operett Virtuoosikultuse tekkimine Instrumentaalmuusika Ajastu põhizanriks oli ooper
RAHUTUD NAFTARIIGID Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid. iraan: võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike väärtuste sissetung Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt. Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid 1960 alustas riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava elluviimist, et muuta oma maa läänelikumaks. Uuendused ei olnud piisavalt läbi mõeldud ja nii kaasnesid nende võimu
klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik, esimene eesti keelne ajaleht ,,Lühhike Öpetus", eesti keelse ilmaliku kirjanduse väljaandmine, arhidektuuris 1770 Barokk edasi klassitsissm *19 saj esimene pool- Tartu Ülikooli taasavamine 1802, koolisüst - valla ja kihelkonnakool kreiskool(kõikides linnades) gümnaasium(tallinn, tartu) - ülikool *estofiilne tegevus- Balti sakslastest eesti kultuuri ja keele huvilised *Kreutzvald koostab Kalevipoja (1863 ilmus rahvaväljaanne) *Balti-saksa kultuuri õitseng, arhidektuuris klassitsism *J.Köler esimene eesti kunstnik
kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga laul, mis enamasti rääkis armastusest. Tähtis oli ka kaanon, mis on üks mitmehäälsuse liikidest. Ars Nova tähtsamaks heliloojaks olid Maschaut, kes lõi esimese tervikliku missatsükli. Tähtis renessansiaja helilooja oli ka Lassus, kes oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja kes kirjutas üle 2000 heliteose. Tähtis helilooja oli samuti
hõimud. Kuid 632. a suri ta Mediinas ootamatult haiguse tagajärjel. Kui Araabia poolsaar oli vallutatud, siis jätkusid Muhamedi järglaste sõjaretked Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning Prantsusmaal (vaata kaarti). ● Millal jagunes islami kogukond kaheks? Vastus: 661. Aasta pidevad võimuvõitlused ● Nimeta islamiusu kaks rivaalitsevat suunda? I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid: I Džihaad - islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega
populaarsed. Iseloom: stroofilised, süllaabilised, homofoonilised, lihtsa harmooniaga. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Villanella (canzon villanesca talupojalaul). 16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile. Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Madrigal tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku. Tekstid kõrge kunstilise väärtusega. Tõsine temaatika. Autorid itaalia kuulsaimad luuletajad, sh Petrarca, Torquato Tasso (1544 1595). Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada. Läbikomponeeritud, puudub refräänilisus (kordused) pidevalt uuenev muusika, mis väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed
lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutada endale kreekakatoliku kirik, sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju. 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve. Keelates Vaimulike- kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu. Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka
Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid. Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil.. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi. Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad. Mitme häälse laulu levikule Eestis aitas kaasa kihelkonna koolides edendatav muusikaõpetus. Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli Kanepi kihelkonnakool ja aasta oli 1804
Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 163536 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R
Riigid hakkasid reguleerima õigusasju oma võimutäiusega, kirikut vahendajana vajamata. Kui 1493. aasta 5 edikt Inter caetera oli veel keskaegne lahendus, siis juba aasta hiljem Tordesillases lahendasid Hispaania ja Portugal oma asju ilma paavsti osavõtuta. Samamoodi sõlmiti lõplik leping 1529. aastal Saragossas. Oli sündinud rahvusvaheline leping kui ilmaliku õiguse allikas. Esmatähtis oli poliitilise võimu piiritlemine. Esialgu puudus veel rahvusvahelist lepinguõigust käsitlev teooria. Hiliskeskaegsest loomuõigusest oli vaja jõuda rahvusvahelise õiguseni. Enne luterliku kirikulõhestamist rääkis Euroopa veel üht keelt ja ülemeremaade hõivamine toetus tema kirikuõigusele. Euroopa rahvad ei saanud enam lähtuda ühtsest kirikuõigusest ja paavsti otsustusõigusest ning uut
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-va...
selle püsti linnaväljakule; hakkab uuesti kasutama kontraposti tehes vaba- ja alastifiguure. 15. Nagu Donatellogi valmistas ka ANDREA del VERROCCHIO (1435-1488) Taaveti pronkskuju ja ratsamonumendi Veneetsia teisest sealsest väepealikust Colleonist. 10. 15. Sajandil muutusid populaarseks ilmalik portreekunst ja madonnareljeefid. Ilmalikus portreekunstis lõid skulptorid realistlikuid ja individualiseeritud portreebüste. Madonnareljeefid olid muutunud ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist ja pronksist, kuid levis ka uus ja odavam viis maljoolikatehnika.11. LUCA (u. 1400-1482) ja ANDREA della ROBBIA (1435-1525) olid silmapaistvad maljoolikameistrid. Nt. Andrea della Robbia Madonna lapsega. Nad lõid madonnat kujutavaid ümmargusi või ülevalt kaarjaid reljeefe ehitiste täienduseks või altariseinaks. Värvid olid puhtad ja karged. 12. Sel ajal taaselustus medalikunst, mis oli komme vormida medaleid tähtsate sümdmuste
RENESSANSS 1. Renessanss - taassünd (14-16.saj) 2. Miks tekkis renessanss? 1) kiriku mõju vähenes 3) kunstis tekkisid ilmalikud suunad 2) tekkis humanistlik mõtlemine 4 )kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus 3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: ...
kujunditest. Selle ühiseks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. Ornamendid olid kaunistused, loodusrahvad kasutavad ornamente oma elamutel ja tarbeesemetel aga sageli ka iseenda nahal tatoveeringuna. Mis on: linoollõige- graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. , mosaiik- pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. , stiliseerimine-ebaolulistest detailidest loobumine , profaanarhitektuur- ilmaliku funktsiooniga arhitektuur , dolmen- kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. kromlehh- megaliitne ehitis , vitraaž- klaasikunst, suured pildid kirikutes klaaside peal, sakraalarhitektuur- kultusliku otstarbega arhitektuur. , pastell- kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. , fresko-seinamaaliliik ja -tehnika. , animalist- kunstnik, kes kujutab oma teostel loomi
1. MIS ON KESKAEG Keskaja mõiste. Keskaja alguse probleem Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal. See termin võeti kasutusele kuna sooviti vastandada vehepealseid keskaja inimesi 15. saj uutele kaasaegsetele. Keskaja inimeste enda meelest polnud nende aeg mitte keskaeg, vaid lõppaeg, sest see pidi olema viimsekohtupäeva eelne ajastu. Humanistide keskaja-määratlus pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid
Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus. Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Ketserlus kõrgkeskajal levis ka usuvoole, mis kaldusid usust kõrvale, olid kriitilised kuna paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Uskusid, et maailma pole loonud Jumal küsi vajd koos saatanaga. Inkvisitsioon spetsiaalne kohus mis võitles ketserluse vastu 13. sajandil. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Ülesanne oli ketserid välja selgitada, võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, kui ei õnnestu siis aga karistada. 7) ülikoolid ja teadus: varakeskajal oli teadusega võimalik tegeleda ainult kloostrites. Teadus põhines
Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks.
Keskaja muusika · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal BAROKKOOPER Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis.
- basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja - idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas) - kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral) - võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa Varagootika suurteosed - Saint-Denis idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik - Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L
Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse 'motett'. Peagi lisandus motetile veel hääli, millel olid jällegi omad sõnad. Sedasi kujunesid välja ilmalikud motetid, mille ühes hääles põhimeloodiana gregooriuse laul. Ka rütmipilt muutus tihedamaks. Selline ilmalikustumine ei meeldinud kirikule ning 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus ilmaliku sisu pärast, aga ka kompositsiooni keerukuse tõttu. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett kirikusse tagasi, kõikides häältes ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.Seoses moteti rütmipildi keerukamaks muutumisega lõi muusikateoreetik Kölni Franco 13
Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. (Ambrosius(340-397), Hieronymus(345-420),Augustinus(354-430)) Mis on sakramendid? Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.
ajalehed. Euroopa kultuuri mõjud jäid siiski veel piiratuks. India 19. sajandil 19. sajandi I poolel vallutas Suurbritannia kogu India ning hakati levitama ingliskeelset haridust. Mindi üle ingliskeelsele õppetööle. Varsti jõudsid Indiasse ka tehnilised uuendused nt. raudtee, telegraaf, auto, fotograafia, filmikunst ja elekter. Haridusele said juurdepääsu tüdrukud, madalamatest seisustest lapsed ja puutumatud. Bengali kirjanik, Ram Mohan Roy, keda kutsuti ka India prohvetiks, rajas ilmaliku Hindu Kolledzi ning bengalikeelse ajalehe. Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ja India avamist Euroopa mõjudele. Tema initsiatiivil asutati Brahmanistlik Ühing, mis etendas olulist rolli hariduse ja sotsiaalsete reformide propageerimisel. 19. sajandi II poolel arenes kiiresti India haritlaskond. Sai hoogu rahvuslik liikumine, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega. Haritlased rajasid India
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need teks...
BALLETT BALLETI AJALOOST. Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu
11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14. mis on kõige kõrgjoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitis?autorid? Peetri kiri. D Bramante, Michelangelo 15. Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? da Vinci, Michelangelo, Raffael, 16. esimese ilmaliku ratsamonumendi autor? Doratello 17. nimeta 3 da Vinci maali? Püha õhtusöömaaeg, mona lisa, madonna kaljukoopas 18. mida tähendab sfumaato? Peen tonaalne hele-tume ühtsus 19. sixtuse madonna autor? Raffael 20. võrdle michelangelo taavetit donatello ja vrricio taavetiga Michelangelo taavel oli nooruslik atleet, kes oli valmis vabaduse kaitseks välja astuma, tema näos oli näha pinget ja rahutust. 21. Kelle palvel siirus michelangelo 1505. aastal rooma ja miks
probleeme. Tema oratooriumi teoseid ei saa pidada üdini vaimulikuks, sest nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning neid kanti ette teatrisaalides, mitte kirikutes. Samuti tuleb mainida seda, et Händel reisis mööda maid ringi ning elas erinevate kultuuridega linnades, mis mõjutasid tema loomingut. Minu arvates ei saa barokiajastu muusikat paigutada ühte kindlasse gruppi, kas ilmalikku või vaimulikku, sest barokiajastus esineb peaaegu võrdselt nii vaimuliku kui ka ilmaliku kalduvusega teoseid. Võrreldes neid kahte suurmeistrit, siis Bach'i looming on suuresti vaimulik ning Händel'i looming pigem ilmalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
